This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Financial perspectives system and the multiannual financial framework
Finantsperspektiivide ja mitmeaastase finantsraamistiku süsteem
Finantsperspektiivide ja mitmeaastase finantsraamistiku süsteem
This summary has been archived and will not be updated, because the summarised document is no longer in force or does not reflect the current situation.
Finantsperspektiivide ja mitmeaastase finantsraamistiku süsteem
Institutsioonidevaheliste kokkulepetega kindlaks määratud eelarveprioriteedid
1980. aastatel ilmestasid ühenduse finantsraamistiku poliitilist ja institutsioonilist tasakaalu üha kasvavad pinged. Eelarve eest vastutavate institutsioonide (parlamendi ja nõukogu) suhetes valitsenud konfliktse õhustiku tõttu muutus iga-aastane eelarvemenetlus üha keerulisemaks, tagada ei suudetud eelarve tasakaalu ning ühenduse ressursid vastasid üha vähem vajadustele. Seetõttu võttis ühendus kasutusele süsteemi, millega sooviti eelarvemenetlust tõhustada.
Sõlmides institutsioonidevahelise kokkuleppe, lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon eelnevalt kokku mitmeaastase perioodi eelarveprioriteetides. Kõnealuseid eelarveprioriteete väljendatakse ühenduse kulutuste raamistiku (mitmeaastase finantsraamistiku) kaudu, mis esitatakse finantsperspektiivide kujul. Nõnda aitab finantsperspektiivide süsteem tõhustada eelarvemenetlust ja tagada eelarvedistsipliini täitmise. Aluslepingutes mitmeaastast finantsraamistikku ei mainita.
Finantsperspektiivid ja mitmeaastane finantsraamistik: eelarvedistsipliini tagamine
Mitmeaastase finantsraamistikuga määratakse kindlaks ühenduse prognoositavate kulutuste maksimaalne maht ja struktuur. Esimene institutsioonidevaheline kokkulepe sõlmiti 1988. aastal, pidades silmas finantsperspektiivi 1988–1992 („Delors’i I pakett”), mille eesmärk oli eraldada eelarvevahendeid ühtse Euroopa akti rakendamiseks. Hiljem on uued finantsperspektiivid vastu võetud 1992. aastal (aastateks 1993–1999, „Delors’i II pakett”), 1999. aastal (aastateks 2000–2006, „Agenda 2000”) ja 2006. aastal (aastateks 2007–2013).
Finantsperspektiivide süsteemi eesmärgiks on niisiis tugevdada eelarvedistsipliini, hoida kulutuste üldine kasv kontrolli all ning tagada eelarvemenetluse tõrgeteta toimimine. Finantsraamistikuga kehtestatakse kaks ülemmäära: kogukulu ülemmäär ja iga kulukategooria ülemmäär.
Finantsraamistiku struktuur
Iga programmiperioodi puhul määratletakse finantsraamistikus iga aasta ülemmäärad (kulukohustuste assigneeringute ja makseassigneeringute maksimumsummad) rubriikide (kulukategooriate) lõikes. Iga-aastase eelarvemenetluse käigus määratakse kindlaks konkreetse aasta kulutuste täpne tase ja nende jaotus eelarveridade lõikes.
Kulutuste jaotus rubriikide lõikes määratakse kindlaks olenevalt liidu asjakohase perioodi prioriteetidest. Finantsraamistiku 2007–2013 struktuur on järgmine:
1. |
Jätkusuutlik majanduskasv |
1 a. |
Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks |
1 b. |
Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks |
2. |
Loodusvarade kaitse ja majandamine (sealhulgas turuga seotud kulutused ja otsetoetused) |
3. |
Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus |
3 a. |
Vabadus, turvalisus ja õigus |
3 b. |
Kodakondsus |
4. |
ELi ülemaailmne roll |
5. |
Haldus |
6. |
Kompensatsioon |
Rubriikidevaheline eraldatus tähendab, et iga eelarverida rahastatakse kindla rubriigi kaudu. Niisiis peab iga rubriigi puhul ette nägema piisavalt vahendeid, et rubriigisiseselt oleks vajaduse korral võimalik ühe tegevusega seotud kulutusi üle kanda teise tegevusega seotud eelarvereale, või et oleks võimalik katta ettenägematuid kulutusi.
Ettenägemata kulude varul, millega kaetakse omavahendite ülemmäära ja makseassigneeringute ülemmäära vahe, on järgmine eesmärk:
Seos omavahendite süsteemiga
Kulukohustuste assigneeringute ülemmäär arvutatakse kõigi rubriikide ülemmäärade liitmise teel. Et kontrollida, kas finantsperspektiiv on kooskõlas omavahendite ülemmääraga, mis on liikmesriikide poolt liidu käsutusse antavate vahendite absoluutne ülemmäär, kehtestatakse igal aastal ka makseassigneeringute ülemmäär. See on üldine määr, mida rubriikide vahel ei jaotata. Ka seda väljendatakse protsendina ühenduse prognoositavast kogurahvatulust.
Finantsraamistiku rakendussätted
Finantsraamistiku rakendussätted nähakse ette institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis hõlmab finantsraamistiku iga-aastase haldamisega seotud eeskirju ja menetlusi (nagu näiteks tehniline kohandamine, rakendamise tingimustega või liidu laienemisega seotud muudatused ning finantsperspektiivi ülevaatamise menetlused). See võimaldab iga-aastast eelarvemenetlust tõhustada.
Komisjon tagab omal vastutusel igal aastal järgmise aasta finantsraamistiku tehnilise kohandamise. Nimetatud kohandamine on seotud järgmisega:
Samuti võib komisjon teha mõlemale eelarvepädevale institutsioonile ettepaneku finantsraamistiku kohandamiseks kahel juhul:
Komisjoni ettepanekul võivad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid finantsraamistiku üle vaadata. Selle eesmärgiks on võimaldada ühendusel võtta omavahendite ülemmäära piires meetmeid, mida ei saanud finantsperspektiivi koostamise ajal ette näha.
Viimati muudetud: 16.06.2011