Vahendusmenetlus tsiviil- ja kaubandusasjades

Etteaimatav õigusraamistik võimaldab Euroopa Liidu (EL) kodanikel kasutada igakülgselt vahendusmenetluse* kui vaidluste lahendamise protsessi eeliseid, sealhulgas eriti kulutasuvust ja kiirust.

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

KOKKUVÕTE

Etteaimatav õigusraamistik võimaldab Euroopa Liidu (EL) kodanikel kasutada igakülgselt vahendusmenetluse* kui vaidluste lahendamise protsessi eeliseid, sealhulgas eriti kulutasuvust ja kiirust.

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiivi eesmärk on soodustada vaidluste lahendamise alternatiivsete meetodite kasutamist, esmajoones vahendusmenetlust. Sellega püütakse tagada vahendus- ja kohtumenetluste tasakaal.

PÕHIPUNKTID

Käesolevat direktiivi kohaldatakse piiriüleste vaidluste puhul tsiviil- ja kaubandusasjades. Seda ei kohaldata:

• maksu-, tolli- ja haldusasjades;
• riigi vastutuse suhtes tegude või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel;
• vaidlustes, mille üks osapool on Taani kodanik või elanik.

ELi riigid peavad looma menetluse, mis võimaldab osapooltel taotleda kokkuleppe tulemuse täidetavaks tunnistamist. Seda võib tunnistada kohus või muu pädev asutus kohtuotsuse või lahendi või ametliku dokumendiga. See võimaldab kokkuleppe vastastikust tunnustamist ja jõustamist kogu ELis samadel tingimustel, nagu on ette nähtud kohtuotsustele tsiviil- ja kaubandusasjades ning abielu- ja vanemliku vastutusega seotud asjades.

Vahendajad ja vahendusmenetluse korraldamisega seotud isikud ei ole kohustatud esitama kohtumenetluste käigus tõendusmaterjali seoses vahendusmenetlusest tuleneva teabega, välja arvatud juhul, kui:

• see on vajalik asjaomase liikmesriigi avaliku korraga seotud olulistel kaalutlustel, eriti kui on vaja kaitsta isiku kehalist puutumatust;
• kokkuleppe sisu avalikustamine on vajalik selle kokkuleppe rakendamiseks või täitmiseks.

ELi riigid peavad soodustama vahendajate koolitamist ning neile vabatahtlike tegevusjuhendite väljatöötamist ja nendest kinnipidamist.

TAUST

2013. aastal avaldati ELis kaks uut õigusakti vaidluste lahendamise alternatiivsete meetodite kohta:

• direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, mis tagab tarbijatele juurdepääsu vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele igasuguste lepinguid puudutavate vaidluste puhul kauplejatega. Sellise juurdepääsu tagamiseks peavad ELi riigid rajama 2016. aasta jaanuariks vaidluste kohtuvälise lahendamise riiklikud süsteemid. Vahendusmenetlus on üks vaidluste kohtuvälise lahendamise viise, mida ELi riigid saavad nimetatud süsteemi loomiseks rakendada;
• määrus (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta, mille alusel luuakse internetitehingutest tulenevate vaidluste lahendamise internetipõhine platvorm. Kõigis ELi ametlikes keeltes kasutatav platvorm võimaldab tarbijatel kaebusi veebipõhiselt esitada. Platvormi peaks saama kasutada jaanuarist 2016.

Lisateavet leiate alternatiivsete ja veebipõhiste vaidluste lahendamise viiside teemast Euroopa Komisjoni veebilehel.

PÕHIMÕISTED

* Vahendusmenetlus - struktureeritud protsess, kus vaidluse kaks või enam poolt püüavad vabatahtlikkuse alusel vahendaja abil ise oma vaidluse lahendamise suhtes kokkuleppele jõuda. Nimetatud protsessi võivad algatada pooled või seda võib soovitada või nõuda kohus või see võidakse ette näha liikmesriigi õigusega.

* Vahendaja - kolmas isik, kellel palutakse vahendusmenetlus läbi viia tõhusalt, erapooletult ja pädevalt, olenemata sellest, kuidas teda asjaomases ELi riigis nimetatakse või mis on tema amet, või sellest, mil viisil kolmas isik on määratud või kutsutud vahendusmenetlust teostama.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv) (ELT L 165, 18.6.2013, lk 63-79)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määrus) (ELT L 165, 18.6.2013, lk 1-12)

Komisjoni 11. juuni 2013. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa horisontaalne kollektiivse õiguskaitse raamistik” (COM(2013) 401 final)

Viimati muudetud: 17.08.2015