Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmed sadamates

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates

KOKKUVÕTE

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiiviga tõhustatakse laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmiseks mõeldud seadmete kättesaadavust ja kasutamist sadamates.

Samuti sätestatakse selles jõustamiskord, sealhulgas kontrolli- ja teabevahetussüsteem.

PÕHIPUNKTID

Direktiiv hõlmab:

• olenemata lipuriigist kõiki laevu, mis saabuvad ELi riigi sadamasse, välja arvatud sõjalaevad ja riigile kuuluvad või riigi käitatavad laevad, mida kasutatakse ainult riiklikel mittekaubanduslikel eesmärkidel;
• kõiki ELi riikide sadamaid, mida need laevad tavaliselt kasutavad.

ELi riigid peavad tagama, et sadama vastuvõtuseadmed:

• täidavad sadamat külastavate laevade vajadused neile asjatuid viivitusi põhjustamata;
• töötatakse välja lähtudes sadama suurusest ja sadamat külastavate laevade liigist, kuna suuremates sadamates on enamasti tihedam liiklus ja suuremad laevad.

Jäätmete vastuvõtmine ja käitlemine

Iga sadam peab koostama jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava. Asjaomane ELi riik peab kava hindama ja kinnitama. Kava tuleb uuesti kinnitada vähemalt iga kolme aasta järel.

Teavitamine

ELi sadamatesse suunduvate laevade (välja arvatud kalalaevad ja kuni 12 reisijaga lõbusõidulaevad) kaptenid peavad esitama teatavad andmed, eelkõige:

• laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise kuupäev ja viimane sadam;
• üleantavate ja/või pardale jäetavate heitmete ja jäätmete liigid ja kogused ning nende osakaal maksimaalsest mahutavusest.

Kohaletoimetamine

Enne ELi sadamast lahkumist tuleb laevaheitmed anda üle sadama vastuvõtuseadmetesse, välja arvatud juhul, kui kapten suudab tõendada, et laeva eriladustamisruumidest piisab kavandatavasse üleandmissadamasse jõudmiseni. Sellisel juhul võib ELi riik siiski nõuda, et laev annaks jäätmed üle enne sadamast lahkumist, kui on alust arvata, et:

• kavandatavas üleandmissadamas ei ole piisavaid seadmeid;
• või kavandatav üleandmissadam ei ole teada;
• ning seega on oht, et jäätmed juhitakse merre.

Kontrollid

ELi sadamas tegutsevate laevade puhul kehtib kontrolli miinimumnõue (25%). ELi riigid peavad pöörama erilist tähelepanu laevadele:

• mis ei ole täitnud teatamise nõuet;
• mille puhul on kahtlus, et jäätmeid ei ole direktiivi kohaselt üle antud.

Jäätmetasud

Laevad peavad rakendama kulude eest tasumise süsteemi, mis soodustab jäätmete üleandmist maismaal ning vähendab soovi neid merre juhtida. Kõik ELi riigi sadamaid külastavad laevad kannavad märkimisväärse osa kuludest (Euroopa Komisjoni kehtestatud tase on 30%) olenemata sellest, kas nad tegelikult seadmeid kasutavad. Tasud võib diferentseerida olenevalt laeva kategooriast, liigist ja suurusest. Tasusid võib ka vähendada, kui laeva haldamine, ehitus, seadmed ja käitus on keskkonna suhtes sellised, et laeva kapten saab tõendada, et laevas tekitatud laevaheitmete kogused on tavalisest väiksemad.

Rakendamine

2015. aastal avaldas komisjon direktiivi rakendamise lõpphindamise analüüsi, mille kohaselt oli rakendamine tõhus, tulemuslik ja sidus vaid osaliselt. Samuti tõsteti esile mitu probleemi, mida tuleks käsitleda direktiivi läbivaatamisel.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 28. detsembrist 2000. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 28. detsembriks 2002.

TAUST

Merekeskkonna kaitsele aitab kaasa laevaheitmete ja lastijäätmete merrejuhtimise vähendamine.

• Lisateave: vt Jäätmete vastuvõtmise seadmed sadamates (Euroopa Mereohutusameti veebileht)

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates – komisjoni deklaratsioon (ELT L 332, 28.12.2000, lk 81–90)

Direktiivi 2000/59/EÜ järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 24.02.2016