Linnugripp

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2005/94/EÜ – ELi meetmed linnugripi tõrjeks

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Sellega sätestatakse linnugripi tõrjemeetmed, mida tuleb rakendada niipea, kui on alust kahtlustada selle haiguse esinemist.

PÕHIPUNKTID

EL kehtestab linnugripi tõrjemeetmed niipea, kui on alust kahtlustada selle haiguse esinemist.

ELi riigid peavad

• viima läbi järelevalveprogramme viiruse avastamiseks ja selle valdkonna teadmiste parandamiseks;
• tagama, et kõnealuse haiguse esinemisest teavitatakse pädevat asutust ja et tehakse epidemioloogilised uuringud kooskõlas Euroopa Komisjoni heakskiidetud situatsioonplaaniga.

Haiguspuhangu kahtluse korral algatab pädev asutus viivitamata uurimise, et kliinilise läbivaatuse teel ja laboriuuringuteks proovide võtmisega haiguse esinemine kas kinnitada või välistada.

Asutus võtab taudikahtlase ettevõtte ametliku järelevalve alla ja rakendab muu hulgas järgmisi meetmeid:

• loomade loendamine;
• haigete, surnud või tõenäoliselt nakatunud loomade registreerimine;
• ettevõtte isoleerimine;
• lindude, linnukasvatussaaduste, sööda ja jäätmete sissetoomise ja väljaviimise keelamine;
• isikute ja sõidukite liikumise piiramine;
• ettevõtte desinfitseerimine.

Need meetmed lõpetatakse, kui taudikahtlus on ametlikult välistatud.

Pädevad asutused teevad ka epidemioloogilisi uuringuid, et selgitada välja kontaktettevõtted ja viiruse võimalik edasine levik.

Käesolev direktiiv näeb ette erimeetmed, mida tuleb rakendada sõltuvalt haiguse tüübist.

Kõrge patogeensusega linnugripp (KPLG)

Kui KPLG esinemine on kinnitust leidnud, tagab pädev asutus järgmiste meetmete kohaldamise:

• kõik kodulinnud ja muud vangistuses peetavad linnud* tuleb surmata;
• kõik rümbad tuleb hävitada ametliku järelevalve all;
• enne esialgsete meetmete kohaldamist munadest koorunud linnud tuleb paigutada ametliku järelevalve alla;
• tapetud kodulindude liha ja munad, mis on kogutud enne esialgsete meetmete kohaldamist, tuleb kindlaks teha ja kõrvaldada;
• kõik tõenäoliselt saastunud ained peavad läbima asjakohase töötlemise;
• sõnnik, läga (loomsed jäätmed koos muu kasutamiskõlbmatu orgaanilise ainega), allapanu ja kõik tõenäoliselt saastunud materjalid tuleb puhastada ja desinfitseerida;
• ettevõttesse sisenevate ja sealt lahkuvate loomade liikumine peab toimuma alati järelevalve all;
• viirus tuleb isoleerida, kasutades kõige sobivamat laboratoorset menetlust.

Lisaks sellele tuleb kehtestada vähemalt kolme kilomeetri raadiuses nakatunud ettevõtte ümber „kaitsetsoon“ ja vähemalt kümne kilomeetri raadiuses seda ümbritsev „järelevalvetsoon“. Nendes tsoonides kohaldatavad meetmed sisaldavad järgmist:

• ettevõtete loendus;
• ametliku veterinaararsti visiidid;
• lindude, linnumunade, linnuliha ja rümpade veo piirangud.

Neid meetmeid kohaldatakse seni, kuni esialgsed puhastustööd on lõpule viidud: kaitsetsoonides vähemalt 21 päeva ja järelevalvetsoonis 30 päeva.

Madala patogeensusega linnugripp (MPLG)

Kui MPLG esinemine on kinnitust leidnud, tagab pädev asutus, et asjakohase riskihindamise põhjal rakendatakse mitmesuguseid meetmeid. Rakendatavad meetmed sõltuvad kehtestatud kriteeriumidest, mis hõlmavad asjaomaseid liike, kõnealuses piirkonnas asuvate ettevõtete arvu, tapamajade asukohta ja bio-ohutusmeetmeid*. Kohaldatavad meetmed on järgmised:

• pärast lahushoidmist ja taudikahtlust kinnitavate laboritulemuste laekumist surmatakse kõik ettevõttes olevad kodulinnud ja kõik muud vangistuses peetavad linnud kohapeal või veetakse ettevõttest tapamajja. Need toimingud tuleb läbi viia vastavalt ühistele miinimumnõuetele, mis käsitlevad loomade kaitset tapmisel või surmamisel;
• rümbad ja haudemunad tuleb kõrvaldada ametliku järelevalve all;
• enne esialgsete meetmete kohaldamist kogutud haudemunad ja munadest koorunud linnud tuleb paigutada ametliku järelevalve alla;
• ettevõttes enne lindudest tühjendamist toodetud toidumunad tuleb kõrvaldada või vedada pakendamiskeskusesse või munatoodete valmistamise ettevõttesse;
• kõik tõenäoliselt saastunud materjalid tuleb kõrvaldada;
• sõnnik, läga, allapanu, ehitised ja kõik tõenäoliselt saastunud materjalid tuleb puhastada ja desinfitseerida;
• koduloomadena peetavaid imetajaid ei tohi ettevõttesse sisse tuua ega sealt välja viia;
• viirus tuleb isoleerida.

Lisaks tuleb kohaldada erimeetmeid nn „piirangutsoonis“, mis tuleb kehtestada nakatunud piirkonnas vähemalt ühe kilomeetri raadiuses.

Selles tsoonis kohaldatavad meetmed sisaldavad järgmist:

• kaubanduslike ettevõtete loendus ja uuringud;
• kodulindude, muude vangistuses peetavate lindude ja nende munade liikumise juhtimine.

Nende meetmete kehtivusaeg sõltub pädeva asutuse äranägemisest.

Levimine teistele liikidele

Pärast ettevõttes linnugripi olemasolu kohta kinnituse saamist viiakse läbi uuringud selles ettevõttes peetavate muude imetajatega, kes võivad olla nakatunud, täpsemalt sigadega, ning asutus võib anda loa nimetatud sigade viimiseks teistesse ettevõtetesse või tapamajadesse, tingimusel et täiendavate uuringute tulemuste kohaselt on viiruse leviku oht kaduvväike.

Puhastamine, desinfitseerimine ja taasasustamine

ELi riigid peavad tagama, et kõik, mis on tõenäoliselt saastunud, sealhulgas ettevõtted, tapamajad, sõidukid ja muud seadmed, puhastatakse ja desinfitseeritakse. Ettevõtte võib taasasustada 21 päeva pärast lõplikku puhastamist ja desinfitseerimist.

Diagnoosimismenetlused

Otsusega 2006/437/EÜ vastu võetud diagnostikakäsiraamatus on sätestatud nõuded, kriteeriumid ja menetlused, mida tuleb kohaldada diagnostilistel uuringutel ja surmajärgsetel kliinilistel läbivaatustel (vt „Seonduvad dokumendid“). Neid toiminguid tehakse ainult volitatud riiklikes laboratooriumides.

Iga EL riik määrab riiklikul tasandil referentlaboratooriumi, mis teeb koostööd ELi referentlaboratooriumiga (alates 1. jaanuarist 2019 määratakse uus laboratoorium), mis vastutab ühtlustatud diagnoosimismenetluste kooskõlastamise eest (nt tehes iga-aastaseid uuringud) ning nõustab komisjoni ja ELi riike seoses linnugripiga.

Vaktsineerimine

Sõltuvalt olukorrast seoses taudiga ja riskide hindamise tulemustest võivad ELi riigid otsustada kehtestada vaktsineerimiskava raames kodu- ja muude vangistuses peetavate lindude erakorralise või profülaktilise vaktsineerimise, mille komisjon peab eelnevalt heaks kiitma. Vaktsineeritud linde pidavad põllumajandusettevõtted peavad läbima range järelevalve, eriti kui rakendatakse erakorralist vaktsineerimist. Direktiiv sisaldab suuniseid nende meetmete kohaldamiseks ja pakub võimalust luua vaktsiinipangad.

Komiteemenetlus

Komisjoni abistab linnugripiga seotud meetmete haldamisel alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee. Muuhulgas võib see komitee täita rolli ennetavate bio-ohutusmeetmete määratlemisel.

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse 21. aprillil 2021 ELi uue loomatervishoiu määrusega (EL) 2016/429.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 3. veebruarist 2006 ning see pidi ELi riikides jõustuma 1. juuliks 2007.

TAUST

Lisateave:

• Linnugripp (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiv 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 10, 14.1.2006, lk 16–65)

Direktiivi 2005/94/EÜ järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 14. veebruari 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/263, mis käsitleb riskimaandamis- ja bioohutusmeetmeid ning varase avastamise süsteeme seoses ohuga, et metslindudelt võib kõrge patogeensusega linnugripiviirus levida kodulindudele (ELT L 39, 16.2.2017, lk 6–11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks („loomatervise määrus“) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1–208)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 25. juuni 2010. aasta otsus 2010/367/EL kodu- ja metslindude seas läbiviidavate linnugripi järelevalveprogrammide rakendamise kohta liikmesriikides (ELT L 166, 1.7.2010, lk 22–32)

Komisjoni 16. veebruari 2007. aasta otsus 2007/118/EÜ, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu direktiiviga 2002/99/EÜ ette nähtud identifitseerimismärgi alternatiivse variandi kohta (ELT L 51, 20.2.2007, lk 19–21)

Komisjoni 28. augusti 2007. aasta otsus 2007/598/EÜ, millega sätestatakse meetmed kõrge patogeensusega linnugripi leviku takistamiseks liikmesriikide loomaaedades ning heakskiidetud asutustes, instituutides ja keskustes peetavatele lindudele (ELT L 230, 1.9.2007, lk 20–26)

Komisjoni 14. juuni 2006. aasta otsus 2006/415/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga ühenduses ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/135/EÜ (ELT L 164, 16.6.2006, lk 51–60)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 09.04.2018