Euroopa tööhõivestrateegia (ETS)

1997. aastal Luxembourgis Euroopa Ülemkogu kohtumisel loodud ETS on Euroopa Liidu peamine vahend ELi riikide tööturu ja sotsiaalpoliitika alaste ümberkorralduste koordineerimiseks. ETS põhineb võrdlusanalüüsil, jälgimisel ja õppimisel, mitte õigusloomel.

Alates 1997. aastast on ETS muutunud nii valitsemise osas kui ka poliitiliste sihtide osas. 2005. aastal käivitati see uuesti osana Lissaboni strateegiast. Sellega kaasnes Euroopa tööhõivesuuniste ühendamine majanduspoliitika üldsuunistega (BEPG) ühtseteks majanduskasvu ja tööhõive koondsuunisteks. 2010. aastal ajakohastati Lissaboni strateegiat seoses strateegia „Euroopa 2020” loomisega. ELi riigid leppisid kokku uued prioriteedid, mille põhjal koostati uued eesmärgid ja koondsuunised. Alates 2011. aastast on ETS täielikult integreeritud Euroopa poolaastaga, mis on majanduspoliitika koordineerimise aastatsükkel.

ETS põhineb

• ühisel tööhõivearuandel, milles analüüsitakse ELi riikide peamisi tööhõivealaseid probleeme ning riikliku poliitika reageerimist eelmise aasta tööhõivesuunistele;
• iga-aastasel majanduskasvu analüüsil, milles määratakse ELi makromajanduslikud prioriteedid majanduskasvu ja töökohtade loomise suurendamiseks ning mis alustab Euroopa poolaastat;
• koondsuunistel, milles määratakse peamised poliitilised prioriteedid tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas;
• riigipõhistel soovitustel, milles antakse ELi riikidele nõu nende majanduslike, tööhõivealaste ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks.

VT KA

• Majanduspoliitika üldsuunised
• Konkurentsivõime
• Tööhõive
• Euroopa poolaasta
• EUR-Lexi ülevaade Euroopa kohustuse kohta tööhõive tagamisel
• Euroopa tööhõivestrateegia Euroopa Komisjoni veebilehel