Euroala 2009. aasta aruanne

 

KOKKUVÕTE:

teatis (KOM(2009) 527 (lõplik)) – 2009. aasta aruanne euroala kohta

MIS ON TEATISE EESMÄRK?

• Selles selgitatakse üksikasjalikult euroala reageerimist 2008. aasta majanduskriisile ning meetmeid majandus- ja rahaliidu toimimise parandamiseks.
• Selles käsitletakse euroala raames finantssüsteemide makromajandusliku järelevalve laiendamise vajadust, et edaspidi saaks reageerida kiiremate ja tõhusamate koordineeritud poliitiliste meetmetega.

PÕHIPUNKTID

• Pärast 2007. aasta suvel alanud ja 2008. aastal tipnenud majanduskriisi on rahandussüsteemis ilmnemas esimesi stabiliseerumise märke. Kogu kriisi jooksul on euro tõhusalt kaitsnud euroala vahetuskursi ja intressimäära kõikumiste eest, mis on varasemate finantsturu pingete korral Euroopa Liidu (EL) riikidele nii halvasti mõjunud. Euroala suutlikkus tegutseda kiiresti koostöös keskpankadega on aidanud kaasa kogu rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisele.
• Finantskriis on näidanud euroalasse kuulumise eeliseid, muutes selle atraktiivsemaks euroalasse mittekuuluvate ELi riikide jaoks. Muude eeliste hulgas annab see siseriiklikele asutustele juurdepääsu Euroopa Keskpanga likviidsetele varadele.
• Euro ei suuda siiski kaitsta euroala kõigi majandusprobleemide eest, eelkõige nende eest, mis on seotud makromajandusliku tasakaalustamatusega. Kriis tõi esile teatavaid nõrkusi euroala sees. Euroala raames tekkinud tasakaalustamatus tähendas seda, et mõne riigi majandus muutus kriisitingimustes teistest haavatavamaks. Enne kriisi ignoreerisid paljud euroala riigid tasakaalustamatusega seotud riske, kuid finantskriis näitas muutuste vajalikkust.

Euroala reaktsioon kriisile

• Rahuldava järelevalvekorra puudumise tõttu ei suudetud kriisi puhkedes kiiresti tegutseda ja võtta koordineeritud meetmeid. Algsete meetmete kavandamisel lähtuti enamasti peamiselt euroala riikide siseriiklikest kaalutlustest. 2008. aasta oktoobris toimunud esimene Eurogrupi tippkohtumine aitas jõuda ELi tasandil reageerimiseni, kui Euroopa Komisjon kehtestas riikliku pangandussektori päästekava rakendamise ühtse strateegia.
• Komisjon on hiljem esitanud ametlikke õigusaktide ettepanekuid, mille tulemusel loodi uus Euroopa finantsjärelevalve süsteem. Selle eesmärk oli tõhustada usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet nii üksikute finantsasutuste üle kui ka finantssüsteemis tervikuna.
• Sisepoliitika kõrval on EL ka juhtpositsioonil finantsturgude õigusliku reguleerimise reformi kavandamisel ning valmistab ette G20 algatusi ja kohustusi.
• Euroala raames eelarve konsolideerimise tulemusel kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga oli enamik riike võrreldes varasemaga palju paremas olukorras, et kriisile vastu seista. Eelarve konsolideerimine oli siiski mõnes euroalasse kuuluvas riigis veel lõpetamata ning seal oli valitsemissektori võla tase jätkuvalt kõrge ja riigi rahanduse seisund muutus sõltuvaks eelarvetuludest. Seetõttu ei suutnud mõned euroala riigid anda piisavat panust Euroopa majanduse elavdamise kava kohaste ühiste eelarvealaste stimuleerivate meetmete võtmisel.
• Tegevuse koordineerimine on eriti oluline euroalasse kuuluvate riikide puhul, pidades silmas nende tugevat majanduslikku ja rahanduslikku seotust ning asjaolu, et nad kasutavad ühist vääringut ja kohaldavad ühtset rahapoliitikat. Euroala reageerimine kriisile oleks võinud olla kiirem ja tulemuslikum, kui liikmesriikide vaheline koordineerimine oleks olnud tõhusam.

Edasised sammud – laiaulatuslikum makromajanduslik järelevalve

• Kriisi tagajärjel on saanud selgeks, et euroalasse kuuluvad riigid peavad tegema edusamme EMU@10 reformikava rakendamisel. Komisjon esitas 7. mail 2008 oma teatises poliitika reformikava, et parandada majandus- ja rahaliidu toimimist, pidades silmas kiiresti muutuvat ülemaailmset majanduskeskkonda, elanikkonna vananemist ja süvenevaid probleeme seoses energiavarustatuse ja kliimamuutusega. Reformikava välispoliitilise osa kohaselt peaks euroalal olema oluline roll ülemaailmse majanduspoliitika kujundamisel.
• Enne finantskriisi ei kõrvaldatud tasakaalustamatust euroalas. Seetõttu on vaja laiaulatuslikumat järelevalvet, et kehtestada koordineeritud poliitikameetmeid. Järelevalve laiendamise käigus tuleb võtta arvesse ka muutusi finantsturgudel. Erasektori liiga kõrge võlatase tõi kaasa majanduse suundumused, mis ei ole jätkusuutlikud. Selline rahanduslik tasakaalustamatus tuleb varem kindlaks teha ja kõrvaldada.
• Järelevalvet tuleb laiendada, et tagada riikide rahanduse jätkusuutlikkus. Aeglane majanduskasv ja suurenev võlatase seavad riikide rahanduse raskesse olukorda just siis, kui elanikkonna vananemise mõju hakkab tunda andma. Tugevama eelarvealase koordineerimise saavutamiseks on vaja konkreetseid strateegilisi kohustusi, mis võtavad nõuetekohaselt arvesse nii stabiliseerimise kui ka jätkusuutlikkuse kaalutlusi kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga.
• Koordineerimist poliitikavaldkondade ja euroala riikide vahel tuleb parandada, et oleks olemas asjakohane väljumisstrateegia. Selline koordineerimine peab kajastuma ühistes arusaamades poliitika normaliseerimiseks asjakohase aja, kiiruse ja tähtsuse järjekorra kohta.

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Keskpangale – 2009. aasta aruanne euroala kohta (KOM(2009) 527 (lõplik), 7.10.2009)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Keskpangale. EMU@10 – majandus- ja rahaliidu edusammud ja ülesanded pärast kümmet tegutsemisaastat (SEK(2008) 553) (KOM(2008) 238 (lõplik), 7.5.2008)

Viimati muudetud: 28.03.2017