Aastatuhande arengueesmärgid

KOKKUVÕTE:

Kaheteistkümnest punktist koosnev ELi tegevuskava aastatuhande arengueesmärkide toetuseks – KOM(2010) 159 (lõplik)

KOKKUVÕTE

MIS ON TEATISE EESMÄRK?

Euroopa Komisjon esitas 2010. aastal kaheteistkümnest punktist koosneva ELi tegevuskava, et aidata kiirendada 2015. aastaks seatud aastatuhande arengueesmärkide täitmist.

PÕHIPUNKTID

Ametliku arenguabi kohustuste täitmine

Selleks, et pidada kinni kohustusest suurendada 2015. aastaks ametliku arenguabi summasid 0,7%-ni kogurahvatulust, tegi komisjon ettepaneku

—	kehtestada iga-aastased tegevuskavad arenguabi optimaalseks rakendamiseks;

—	parandada ELi vastutusmehhanismi arenguabi hindamise põhjal;

—	kehtestada arenguabi eesmärgid ELi riikide siseriiklikes õigusaktides.

Samuti kutsuti selles üles teisi rahvusvahelisi rahastajaid suurendama oma panust kooskõlas ELi ametliku arenguabiga.

Abi tõhususe tõstmine

Arenguabi tõhususe tõstmiseks ja sellega hõlmatud erinevate osapoolte tegevuse paremaks koordineerimiseks tegi komisjon ettepaneku

—	võtta 2013. aastaks järk-järgult kasutusele ELi riikide ja ELi ühine planeerimisraamistik ja ühine programmide tsükkel;

—	kehtestada abi tulemuslikkuse, tööjaotuse, rahastamise läbipaistvuse ning ELi ja arenguriikide vastastikuse vastutuse tegevusraamistik;

—	julgustada teisi rahastajaid järgima abi tõhustamise põhimõtteid.

Tegevuskava aastatuhande arengueesmärkide täitmise kiirendamiseks

Aastatuhande arengueesmärkide kiiremaks täitmiseks tegi komisjon ettepaneku, et EL ja ELi riigid peaksid

—	pöörama erilist tähelepanu riikidele ja inimrühmadele, kes on kõige rohkem maha jäänud;

—	pöörama erilist tähelepanu nendele eesmärkidele, mille täitmisel on tehtud kõige vähem edusamme, ning parandama Euroopa valdkondliku poliitika mõju (nt tervishoid, haridus, toiduga kindlustatus ja sooline võrdõiguslikkus);

—	suurendama isevastutust aastatuhande arengueesmärkide eest partnerriikides (nt lõimides aastatuhande arengueesmärgid oma arengustrateegiatesse ning tõstes statistika kvaliteeti);

—	võtma vastu tööprogrammi sidususe tagamiseks ELi poliitikavaldkondade vahel, mis võivad tõenäoliselt partnerriike mõjutada (nt põhivaldkonnad: kaubandus ja rahandus, kliimamuutus, toiduga kindlustatus, ränne ja julgeolek);

—	edendama riiklike vahendite kasutuselevõtmist, konkreetselt paremate riiklike ja rahvusvaheliste valitsemistavadega maksuhalduses ning partnerriikide maksusüsteemide tugevdamise kaudu;

—	parandama piirkondlikku integratsiooni ja kaubandust, mis hoogustab majanduskasvu ja tööhõive paranemist;

—	leidma ja ära kasutama uuenduslikke rahastamisallikaid, sh avaliku ja erasektori partnerluse kaudu, et tagada stabiilne tulu jätkusuutliku arengu jaoks;

—	toetama kliimamuutusega kohanemise ja leevendamisstrateegiaid partnerriikides (nt edendades koostööd, teadustegevust ja juurdepääsu keskkonnasäästlikule tehnoloogiale);

—	looma pikaajalise julgeoleku (enamik aastatuhande arengueesmärkide täitmise ajakavast maha jäänud riike on ebakindlas olukorras relvastatud kokkupõrgete tõttu);

—	andma uue tõuke rahvusvahelise juhtimise reformile (st suurendama protsessi õiguspärasust ja tõhusust, kaasates paremini kõige vaesemaid riike, kelle huvidele pööratakse sageli vähe tähelepanu).

Saavutused

ELi ja ELi riikide tegevusel on mõningaid positiivseid tulemusi. Teatavatel juhtudel on need jäänud siiski eesmärkidele kaugelt alla.

Äärmuslik vaesus ja nälg

Kogu maailmas vähendati äärmuslikku vaesust poole võrra 2010. aastaks, mis on viis aastat ettenähtust varem, ning see väheneb jätkuvalt. Sellegipoolest elab 836 miljonit inimest ikka veel äärmises vaesuses. 129 riigist on 72 vähendanud poole võrra nälgivate inimeste osakaalu. 795 miljonit inimest kannatab nälja, kaks miljardit inimest alatoitumuse ja veerand lastest kasvupeetuse all.

Üldine algharidus

Võrreldes aastaga 2000 on peaaegu poole vähem lapsi, kes ei käi koolis. Kirjaoskajate osakaal 15–24-aastaste hulgas tõuseb 2015. aastaks eeldatavasti 91%-ni (1990. aastal 83%). Sellele ning kõigil teistel haridustasemetel toimunud paranemisele on kaasa aidanud ELi toetused.

Sugudevaheline võrdsus ja naiste mõjuvõimu suurendamine

Mõningaid edusamme on tehtud sugudevahelise võrdsuseni jõudmisel ja naiste mõjuvõimu suurendamisel. Teisalt esineb siiski jätkuvaid ja teatavatel juhtudel enneolematuid naiste õiguste rikkumisi. Sugupooltevaheline lõhe on veelgi suurem, kui sugudevaheline ebavõrdsus on ühendatud teiste tõrjutust põhjustavate teguritega, nagu puue, vanus, kastikuuluvus, etniline päritolu, seksuaalne sättumus, geograafiline kaugus või usk.

Laste suremus

Endiselt sureb hinnanguliselt 16 000 last päevas. Alla 5-aastaste suremus on 1990. aastaga võrreldes vähenenud poole võrra – 2015. aastal oli tuhande elussünni kohta 43 surmajuhtumit (1990. aastal 90). Kõigis piirkondades on see arv kõige rohkem vähenenud kõige vaesemates majapidamistes, mitte jõukaimate hulgas. See ei ole siiski piisav, et jõuda 2015. aastaks eesmärgile vähendada suremust kahe kolmandiku võrra.

Emade tervis

2015. aastal on suremus peaaegu poole väiksem kui 1990. aastal. Sellegipoolest ei võimalda senised saavutused täita aastatuhande arengueesmärki vähendada suremust 2015. aastaks kolmveerandi võrra.

HIV/AIDS, malaaria ja tuberkuloos

Võrreldes aastaga 2000 on suremus HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria tõttu vähenenud 40%.

Keskkonna jätkusuutlikkus

Paremale veevarustusele juurdepääsu ja slummides elavate inimeste arvu vähendamise eesmärgid täideti ennetähtaegselt. Teisalt ei ole peatatud keskkonnaressursside ega bioloogilise mitmekesisuse vähenemist.

Ülemaailmse arenguvõrgustiku loomine

1990. aastast on tehtud tublisti edusamme. 2014. aastal oli arenguabi tase tõusnud 66% võrreldes aastaga 2000. Selle aja jooksul on suurenenud ka arenguriikide juurdepääs turule.

TAUST

—	EL ja aastatuhande arengueesmärgid

—	ELi panus aastatuhande arengueesmärkide saavutamisse

ÕIGUSAKT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Kaheteistkümnest punktist koosnev ELi tegevuskava aastatuhande arengueesmärkide toetuseks (KOM(2010) 159 (lõplik), 21.4.2010)

Viimati muudetud: 13.01.2016