Delegeeritud õigusaktid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt võib Euroopa Liidu (EL) seadusandja anda komisjonile seadusandlikus aktis („põhiaktis“) sätestatud erieeskirjade kaudu õiguse võtta vastu delegeeritud õigusakte. Delegeeritud õigusaktid on Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud muud kui seadusandlikud aktid, mille eesmärk on muuta või täiendada õigusakti vähem olulisi osi.

Komisjoni õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kehtivad ranged tingimused:

• põhiaktis tuleb määratleda volituste delegeerimise eesmärgid, sisu, ulatus ja kestus;
• selle delegeerimise alusel vastu võetud tegelik delegeeritud õigusakt ei saa muuta põhiakti olulisi osi;
• delegeeritud õigusaktid võivad olla üksnes üldkohaldatavad (st ei saa käsitleda üksikuid olukordi).

Enne delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist konsulteerib komisjon ELi liikmesriikide ekspertidega. Lisaks võivad Euroopa Parlament või Euroopa Liidu Nõukogu komisjonile delegeeritud volitused tagasi võtta. Lisaks sellele saab komisjoni poolt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustuda üksnes juhul, kui nõukogu ega parlament ei esita vastuväiteid põhiaktis sätestatud tähtaja jooksul, mis tavaliselt on kaks kuud.

Delegeeritud õigusakte kasutatakse tavaliselt siis, kui õigusakte, sealhulgas nende lisasid, tuleb (regulaarselt) kohandada, et võtta arvesse tehnika ja teaduse arengut.

LISATEAVE

• Euroopa Liidu Nõukogu
• Euroopa Komisjon
• Euroopa Parlament
• Euroopa Liidu (EL) õigusaktide hierarhia
• Rakendusaktid
• Seadusandlikud aktid
• Liikmesriigid
• Muud kui seadusandlikud aktid
• Aluslepingud
• Euroopa Liidu teisene õigus (kokkuvõte)
• Euroopa Liidu toimimise leping (kokkuvõte)