Elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistik

KOKKUVÕTE:

soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas

KOKKUVÕTE

MIS ON SOOVITUSE EESMÄRK?

Sellega luuakse ühine süsteem, mida tuntakse Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku nime all, et aidata ELi riikidel ning nende haridusasutustel, tööandjatel ja üksisikutel võrrelda kvalifikatsiooni ELi haridus- ja koolitussüsteemis. See on oluline meede Euroopa tööturu arendamisel.

PÕHIPUNKTID

• Muutes pädevused ja kvalifikatsioonid läbipaistvamaks, on Euroopa kvalifikatsiooniraamistik Erasmus+ programmi edendamise vahend. Standardse dokumendikausta abil täiendab Euroopa kvalifikatsiooniraamistik ka Euroopa tööturuasutuste süsteemi (EURES) ja Europassi algatust, mis mõlemad aitavad eurooplastel leida tööd või koolitusvõimalusi kõikjal Euroopas.
• Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, mis hõlmab nii kõrgharidust (ülikoolid ja sarnased asutused) kui ka kutseharidust, aitab suurendada töötajate ja üliõpilaste liikuvust, võimaldades nende kvalifikatsioonide tunnustamist väljaspool oma riiki.
• Euroopa kvalifikatsiooniraamistik kui vahend keskendub pigem õpitulemustele ja mitte niivõrd õpingute kestusele. Peamised võrdlustasemete kirjeldused on järgmised:
  • oskused (võime rakendada teadmisi ülesannete täitmisel ja probleemide lahendamisel),
  • pädevus (võime kasutada teadmisi või oskusi töö- või õppeolukordades),
  • teadmised.
• Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tuumaks on kaheksa võrdlustaset, mis kirjeldavad seda, mida õppija teab, millest ta aru saab ja mida ta on võimeline tegema. Näiteks 1. tase (üldteadmised) kehtib isiku puhul, kellel puudub haridus või koolitus, ja 8. tase (kõige põhjalikumad teadmised) doktorikraadi omaniku puhul.
• Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku eesmärk ei ole riiklike kvalifikatsiooniraamistike asendamine, vaid nendevahelise koostöö lihtsustamine. Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku riiklikud koordineerimisasutused on paika pandud igas Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus osalevas riigis. Nende ülesandeks on riiklikul tasandil rakendamise koordineerimine ja teabe andmine selle kohta, kuidas riiklikud ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistikud on omavahel seotud.

TAUST

1999. aasta Bologna deklaratsioon pani aluse hariduse liikuvusele ja läbipaistvusele ELis. Vahepeal tõi Bologna protsess ELi lähemale võrreldavale, ühilduvale ja sidusale kõrgharidussüsteemile ning see tingis vajaduse samasuguste meetmete järele ka kutsehariduse vallas.

• Õppimisvõimalused ja kvalifikatsioonid Euroopas.

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprill 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (ELT C 111, 6.5.2008, lk 1–7)

Viimati muudetud: 12.01.2016