EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Küberkuritegevuse konventsioon

Küberkuritegevuse konventsioon

 

KOKKUVÕTE:

Budapesti küberkuritegevuse konventsioon (Euroopa Nõukogu)

küberkuritegevuse konventsiooni lisaprotokoll arvutisüsteemide kaudu toimepandud rassistliku ja ksenofoobse olemusega tegude kriminaliseerimise kohta

küberkuritegevuse konventsiooni teine lisaprotokoll, mis käsitleb tõhustatud koostööd ja elektrooniliste tõendite avaldamist

otsus (EL) 2023/436, millega antakse liikmesriikidele luba ratifitseerida Euroopa Liidu huvides küberkuritegevuse konventsiooni teine lisaprotokoll

MIS ON KONVENTSIOONI, PROTOKOLLIDE JA OTSUSE EESMÄRK?

  • Konventsiooni eesmärk on aidata võidelda kuritegude vastu, mida saab panna toime üksnes tehnoloogia abil ja kus need seadmed on nii vahendid kuriteo toimepanemiseks kui ka selle eesmärk, ning kuritegude vastu, mille puhul on tehnoloogiat kasutatud muu kuriteo, näiteks pettuse, tõhustamiseks. Selles on suuniseid kõigile riikidele, kes töötavad välja siseriiklikke küberkuritegevust käsitlevaid õigusakte, ja see on konventsiooniosaliste vahelise rahvusvahelise koostöö aluseks.
  • Esimese lisaprotokolli eesmärk on kriminaliseerida rassistliku ja ksenofoobse materjali levitamine arvutisüsteemide kaudu ning rassismist ja ksenofoobiast motiveeritud ähvardused ja solvangud.
  • Teise lisaprotokolli eesmärk on sätestada rahvusvahelisel tasandil ühised eeskirjad, et tõhustada küberkuritegevuse alast koostööd ja elektroonilisel kujul tõendite kogumist kriminaaluurimise või -menetluse jaoks.
  • Otsusega antakse Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidele luba teine lisaprotokoll ELi huvides ratifitseerida.

PÕHIPUNKTID

Küberkuritegevuse konventsioon

  • Konventsioon käsitleb järgmist:
    • käitumise kriminaliseerimine – alates ebaseaduslikust juurdepääsust, andmetesse sekkumisest ja süsteemide häirimisest kuni arvutipettuste ja laste kuritarvitamist kujutava materjali levitamiseni;
    • menetluslikud volitused küberkuritegevust uurida ja elektroonilisi tõendusmaterjale koguda seoses mis tahes kuritegevusega;
    • tõhus rahvusvaheline koostöö konventsiooniosaliste vahel.
  • Konventsiooniosalised on küberkuritegevuse konventsiooni komitee liikmed ning jagavad teavet ja kogemusi, hindavad konventsiooni rakendamist või tõlgendavad konventsiooni suuniste abil.
  • 27 liikmesriigist on 26 konventsiooni ratifitseerinud – Iirimaa on konventsioonile alla kirjutanud, kuid pole seda veel ratifitseerinud.

Lisaprotokoll 1

  • Selle protokolliga laiendatakse konventsiooni kohaldamisala nii, et see hõlmaks arvutisüsteemide kaudu levitatavat ksenofoobset ja rassistlikku propagandat, pakkudes ohvritele paremat kaitset. Lisaks see
    • tugevdab õigusraamistikku suuniste abil ksenofoobia ja rassistliku propaganda kriminaliseerimiseks küberruumis;
    • parandab rahvusvahelise koostöö vahendeid ja abinõusid internetis toimepandud rassistlike ja ksenofoobsete kuritegude uurimisel ning nende eest vastutusele võtmisel.

Lisaprotokoll 2

  • Selle protokolli eesmärk on veelgi tugevdada rahvusvahelist koostööd.
  • Selles käsitletakse küberkuritegevuse ja muude süütegudega seotud elektrooniliste tõendite välisriikide jurisdiktsioonis asuvate teenuseosutajate poolt hoidmise konkreetset probleemi, kui õiguskaitsepädevus on piiratud riigipiiridega.
  • Selle põhisätted on järgmised:
    • uus õiguslik alus, mis võimaldab esitada teise jurisdiktsiooni registripidajatele otsese taotluse saada domeeninime registreerimisteavet;
    • uus õiguslik alus, mis võimaldab teistes jurisdiktsioonides asuvatele teenuseosutajatele esitada otseseid taotlusi saada abonendiandmeid;
    • tõhusamad vahendid abonendiandmete ja andmeliiklusandmete kogumiseks valitsustevahelise koostöö kaudu;
    • kiirendatud koostöö hädaolukordades, sealhulgas ühiste uurimisrühmade ja ühisuurimiste kasutamine.

Otsus (EL) 2023/436

  • Konventsiooniga saavad liituda ainult liikmesriigid, mitte Euroopa Liit ise, sest konventsiooni osalised saavad olla ainult riigid.
  • Otsuses sätestatakse mitmed reservatsioonid, deklaratsioonid, teated ja teatised, mille liikmesriigid peavad enne oma ratifitseerimisprotsessi lõpetamist vastu võtma. Nendega tagatakse, et protokoll on kooskõlas ELi õiguse ja poliitikaga ning et liikmesriigid kohaldavad protokolli ühtselt nende suhetes kolmandate riikidega.
  • Taani ja Iirimaa ei osalenud otsuse (EL) 2023/436 vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.

EL toetab konventsiooni ja selle protokolle nii ELi julgeolekuliidu strateegia (vt kokkuvõte) kui ka selle küberturvalisuse strateegia raames.

JÕUSTUMISE KUUPÄEV

  • Konventsioon jõustus 1. juulil 2004.
  • Lisaprotokoll 1 jõustus 1. märtsil 2006.
  • Lisaprotokoll 2 ei ole veel jõustunud.
  • Otsust (EL) 2023/436 kohaldatakse alates 14. veebruarist 2023.

TAUST

Lisateave:

PÕHIDOKUMENDID

Budapesti küberkuritegevuse konventsioon, Euroopa Nõukogu, Budapest, 23.11.2001

Küberkuritegevuse konventsiooni lisaprotokoll arvutisüsteemide kaudu toimepandud rassistliku ja ksenofoobse olemusega tegude kriminaliseerimise kohta, Euroopa Nõukogu, 28.1.2003

Küberkuritegevuse konventsiooni teine lisaprotokoll, mis käsitleb tõhustatud koostööd ja elektrooniliste tõendite avaldamist (ELT L 63, 28.2.2023, lk 28–47)

Nõukogu 14. veebruari 2023. aasta otsus (EL) 2023/436, millega antakse liikmesriikidele luba ratifitseerida Euroopa Liidu huvides küberkuritegevuse konventsiooni teine lisaprotokoll, mis käsitleb tõhustatud koostööd ja elektrooniliste tõendite avaldamist (ELT L 63, 28.2.2023, lk 48–53)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi julgeolekuliidu strateegia kohta (COM(2020) 605 final, 24.7.2020)

Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: ELi küberturvalisuse strateegia digikümnendi jaoks (JOIN(2020) 18 final, 16.12.2020)

Viimati muudetud: 28.11.2023

Top