EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Riigiabi kalandus- ja vesiviljelussektoris

Riigiabi kalandus- ja vesiviljelussektoris

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) nr 2022/2473, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks

määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris

MIS ON MÄÄRUSTE EESMÄRK?

  • Komisjoni määruses (EL) 2022/2473 (nn kalandussektori grupierandi määrus) kinnitatakse konkreetsed abi liigid, mis on kooskõlas Euroopa Liidu (EL) riigiabi eeskirjadega. Sellega vabastatakse need Euroopa Komisjoni eelneva teavitamise ja komisjoni poolt heakskiitmise kohustusest.
  • Need muudatused võimaldavad ELi liikmesriikidel anda kiiresti abi, lihtsustavad menetlusi ning suurendavad antud rahalise abi läbipaistvust, hindamist ja kontrolli.
  • Komisjoni määruses (EL) nr 717/2014 sätestatakse vähese tähtsusega* abi eeskirjad kalandus- ja vesiviljelussektoris. Selles sätestatakse tingimused, mille alusel on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt keelust vabastatud ning sellest ei pea teatama komisjonile vastavalt lepingu artikli 108 lõikele 3.
  • Selles sätestatakse abi tingimused ja seatakse lubatud summade piirangud.

PÕHIPUNKTID

Määrust (EL) 2022/2473 kohaldatakse järgmiste abi liikide suhtes, mida antakse

  • kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega seotud mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (I lisas määratletud VKEd);
  • omavalitsusüksustele kogukonna juhitud kohaliku arengu projektide korral;
  • kalasadamate, lossimiskohtade, oksjonihoonete ja varjualuste jaoks;
  • ettevõtjatele, kes tegelevad kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega järgmistel eesmärkidel:
    • loodusõnnetuste ja ebasoodsate ilmastikutingimuste, näiteks üleujutuste või tõsise põua tekitatud kahju korvamiseks;
    • kaitsealuste loomade* tekitatud kahju korvamiseks ning
    • innovatsiooniks kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas.

Sellega sätestatakse

  • erinevad künnised, millest suuremast abist tuleb teatada;
  • eeskirjad maksimaalse abi osakaalu (IV lisa) ja rahastamiskõlblike kulude kohta;
  • eritingimused iga abiliigi korral.

Abi peab

  • olema läbipaistev, et oleks võimalik täpselt arvutada brutotoetusekvivalenti (näiteks toetused, laenud, intressitoetused ja subsideeritud teenused);
  • omama ergutavat mõju, kui potentsiaalne abisaaja on esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö algust;
  • olema avaldatud riiklikel ja komisjoni veebilehtedel (nõuded on sätestatud II ja III lisas).

Määrusega nõutakse, et

  • komisjon annaks liikmesriikidele korralduse edaspidisest abist teatada, kui ta leiab, et juba antud abi ei vasta määruses sätestatud tingimustele;
  • liikmesriigid
    • saadaksid komisjonile kokkuvõtliku teabe iga antava abimeetme kohta ja esitaksid aastaaruande;
    • säilitaksid üksikasjalikke andmeid ja tõendavaid dokumente vähemalt kümme aastat;
  • laseksid sõltumatutel ekspertidel hinnata abikavasid pärast nende rakendamist, kui ühe aasta jooksul ületavad kulud 150 miljonit eurot või 750 miljonit eurot kava rakendamise jooksul.

Määrust kohaldatakse järgmiste üldtingimuste alusel:

  • abisaaja täidab ühise kalanduspoliitika eeskirju;
  • kestlik kalapüük:
    • abi saanud kalalaeva ei tohi üle anda ega ümber registreerida vähemalt viie aasta jooksul pärast lõppmakse tegemist;
    • tegevuskulud ei ole rahastamiskõlblikud, kui seda ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti;
  • säästev vesiviljelus:
    • abi võib anda üksnes kalakasvandustele ja see ei ole lubatud tegevusele merekaitsealadel;
    • abi ei anta geneetiliselt muundatud organismide kasvatamiseks.

Määrust kohaldatakse järgmiste abiliikide suhtes.

  • Kestliku kalapüügi soodustamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamise ja kaitsmise edendamine:
    • kalanduse innovatsioon;
    • nõustamisteenused;
    • teadlaste ja kalurite partnerlused;
    • inimkapitali ja sotsiaaldialoogi edendamine;
    • mitmekesistamine ja uut liiki sissetulekud;
    • esimese kalalaeva soetamine;
    • kalurite tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste parandamine;
    • kindlustusmaksete ja ühisfondidele tehtavate sissemaksete tasumine;
    • kalapüügivõimaluste eraldamise süsteemid;
    • kalapüügi keskkonnamõju piiramine ning kalapüügi kohandamine vastavalt liikide kaitsele;
    • mere bioloogiliste ressursside kaitsmisega seotud innovatsioon;
    • merekeskkonna elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine;
    • energiatõhususe parandamine ja kliimamuutuste mõju leevendamine;
    • lisandväärtus, toote kvaliteet ja soovimatu püügi kasutamine;
    • kalasadamad, lossimiskohad, oksjonihooned ja varjualused;
    • kalapüük sisevetel ning sisevete loomastik ja taimestik.
  • Säästva vesiviljelustegevuse soodustamine:
    • innovatsioon vesiviljeluses;
    • vesiviljeluse tootlikkuse suurendamine või positiivne keskkonnamõju;
    • juhtimis-, asendus- ja nõustamisteenused;
    • inimkapitali ja võrgustikutöö edendamine;
    • vesiviljelusalade potentsiaali suurendamine;
    • uute säästva vesiviljelusega tegelevate ettevõtete loomise soodustamine;
    • üleminek keskkonnajuhtimise ja keskkonnaauditeerimise süsteemidele ning mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele;
    • keskkonnateenused;
    • rahvatervis;
    • loomade tervis ja heaolu;
    • taudide ennetamine, tõrje ja likvideerimine;
    • loomataudidest tingitud kahju ennetamine ja vähendamine;
    • vesiviljeluse varude kindlustamine.
  • Kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamine ja töötlemine
  • Muu abi:
    • andmete kogumine, haldamine, kasutamine ja töötlemine;
    • loodusõnnetustest, ebasoodsatest ilmastikutingimustest ja kaitstud loomadest tingitud kahju ennetamine, vähendamine ja korvamine;
    • kogukonna juhitud kohaliku arengu projektid.

Selle määrusega asendatakse määrus (EL) nr 1388/2014.

Määrus (EL) nr 717/2014

  • Seda määrust kohaldatakse kalandus- ja vesiviljelusettevõtjatele antava abi suhtes, välja arvatud abi, mida antakse
    • toodetele turuleviidud toodangu hinna või koguse põhjal, eksportimiseks kolmandatesse riikidesse või mille tingimuseks on kodumaiste kaupade kasutamine;
    • kalalaevade ostmiseks;
    • kalapüügilaevade masinate ajakohastamiseks või asendamiseks;
    • laevade püügivõimsuse suurendamiseks;
    • uute kalalaevade ehitamiseks või kalalaevade impordiks;
    • püügitegevuse ajutiseks katkestamiseks või lõpetamiseks;
    • uurimusliku kalapüügi jaoks;
    • ettevõtte omandi ülemineku korral;
    • taasasustamiseks.
  • Määrusega kehtestatakse põhilised piirangud riigiabi andmisele kolme eelarveaasta jooksul järgmistele:
    • üks abisaaja (30 000 eurot);
    • kõik abisaajad (lisas on suurim kumulatiivne summa iga liikmesriigi kohta).
  • Samuti peavad liikmesriigid
    • jälgima üksikuid ja riiklikke piirmäärasid ning neil on soovitatav luua riiklik keskregister;
    • tagama abi läbipaistvuse, väljendades seda brutotoetusekvivalendina toetuste või intressimääradele antavate toetuste korral, või selle ekvivalentina laenude, kapitalisüstide, riskifinantseerimise ja tagatiste korral;
    • andma uut vähese tähtsusega abi üksnes määruses sätestatud tingimustel;
    • säilitama andmeid kümme aastat;
    • esitama komisjonile kirjaliku taotluse korral kogu nõutud teabe.

Komisjon võtab 2023. aastal vastu määruse lõplikud muudatused.

MIS AJAST MÄÄRUSI KOHALDATAKSE?

  • Määrust (EL) 2022/2473 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2029.
  • Määrust (EL) nr 717/2014 kohaldatakse alates 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2023 (ajakohastatud määrustega (EL) 2020/2008 ja 2022/2514).

TAUST

Määrus 2022/2473 kuulub meetmete paketti, mille komisjon võttis vastu seoses kalandust, vesiviljelust, põllumajandust ja metsandust käsitlevate riigiabieeskirjade läbivaatamisega.

Nende läbivaadatud eeskirjadega viiakse riigiabi kooskõlla ELi strateegiliste prioriteetidega, eelkõige ühise kalanduspoliitika ja Euroopa rohelise kokkuleppega.

Lisateave:

PÕHIMÕISTED

Vähese tähtsusega abi. Väiksem riigiabi, millest ei ole vaja komisjonile teatada.
Kaitsealune loom. ELi või siseriiklike õigusaktide kohaselt kaitse all olev loom, v.a kalad.

PÕHIDOKUMENDID

Komisjoni 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2473, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 82–139)

Komisjoni 27. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45–54)

Määruse (EL) nr 717/2014 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni teatis – Suunised kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi kohta 2023/C 107/01 (ELT L 107, 23.3.2023, lk 1–48)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kolmas osa – Liidu sisepoliitika ja -meetmed –VII jaotis – Konkurentsi, maksustamise ja õigusaktide ühtlustamise üldeeskirjad – 1. peatükk – Konkurentsieeskirjad – 2. jagu – Riigiabi – Artikkel 107 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 87) (ELT L 202, 7.6.2016, lk 91–92)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kolmas osa – Liidu sisepoliitika ja -meetmed –VII jaotis – Konkurentsi, maksustamise ja õigusaktide ühtlustamise üldeeskirjad – 1. peatükk – Konkurentsieeskirjad – 2. jagu – Riigiabi – Artikkel 108 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 88) (ELT L 202, 7.6.2016, lk 92–93)

Viimati muudetud: 16.03.2023

Top