Teatises selgitatakse, kuidas Euroopa Komisjon hindab, kas riigiabi keskkonna ja kliima kaitsmiseks võib pidada kokkusobivaks Euroopa Liidu (EL) riigiabi eeskirjadega.

Selleks, et abi oleks kokkusobiv, peab see vastama järgmistele nõuetele:

soodustama majandustegevust;
ergutama tegevust, mis toob kasu keskkonnale kooskõlas rohelise kokkuleppe eesmärkidega;
mitte kahjustama konkurentsi ega kaubandust.

PÕHIPUNKTID

Suuniseid kohaldatakse riigiabi suhtes, mida antakse järgmistele:

keskkonnakaitset, sealhulgas kliimakaitset suurendav majandustegevus;
ELi eeskirjadega hõlmatud energiasektori tegevused;
riigiabi erieeskirjadega hõlmatud sektorid, kui neis eeskirjades ei ole sätestatud teisiti;
keskkonnaalased abimeetmed, mis on suunatud suurtele lennujaamadele, mille aastane reisijate arv on üle viie miljoni, olenemata lennundussuuniste punktist 17(b).

Suunistes käsitletakse abi järgmistel eesmärkidel:

kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine ja kõrvaldamine, sealhulgas taastuvenergia ja energiatõhususe toetamise kaudu;
hoonete energiatõhususe ja keskkonnatoime parandamine;
keskkonnasõbralike sõidukite (õhu-, maantee-, raudtee-, sisevee- ja meretranspordiks kasutatavad) ja keskkonnasõbralike mobiilsete teenindusseadmete soetamine ja liisimine ning sõidukite ja mobiilsete teenindusseadmete moderniseerimine;
laadimis- või tankimistaristu kasutuselevõtt;
ressursitõhusus ja ringmajandusele ülemineku toetamine;
muu kui kasvuhoonegaasidest tuleneva saastamise vältimine või vähendamine;
keskkonnakahju heastamine, looduslike elupaikade ja ökosüsteemide taastamine, elurikkuse kaitse või ennistamine ning kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise looduspõhiste lahenduste rakendamine;
elektrivarustuskindlus;
energiataristu;
kaugküte ja -jahutus;
energia suurtarbijate elektrimaksude vähendamine;
kivisütt, turvast või põlevkivi kasutavate elektrijaamade sulgemine ning kivisöe, turba või põlevkivi kaevandamisega seotud tegevuse lõpetamine;
uuringud või nõustamisteenused kliima, keskkonnakaitse ja energiaga seotud küsimustes.

Kokkusobivuse katse kohaselt peab komisjon hindama, kas abi soodustab teatava majandustegevuse arengut (positiivne tingimus) ning ei mõjuta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega (negatiivne tingimus). Selles analüüsitakse iga abiliigi puhul järgmiseid aspekte.

Abi soodustab majandustegevuse arengut:
- meetme abil soodustatav majandustegevus, selle positiivne mõju kogu ühiskonnale ja võimalik olulisus konkreetse ELi poliitika seisukohast;
- abi ergutav mõju;
- asjakohaste ELi õigusnormide rikkumise puudumine.
Abi ei mõjuta põhjendamatult kaubandust:
- vajadus riigi sekkumise järele;
- abi asjakohasus;
- abi proportsionaalsus (abisumma piirdub abi eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalikuga);
- abi läbipaistvus;
- abi tõttu konkurentsile ja kaubandusele avalduva põhjendamatu negatiivse mõju vältimine.
Üldine tasakaal abi positiivse mõju ning konkurentsile ja kaubandusele avalduva negatiivse mõju vahel. See hõlmab järgmisi tegureid:
- panus keskkonnasäästlikesse tegevustesse, Euroopa kliimamäärusest tulenevate õiguslikult siduvate eesmärkide ning ELis 2030. aastaks seatud energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisse;
- olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimine;
- abi ajaline piirang ja järelhindamine.

Suuniseid ei kohaldata riigiabi suhtes, mida antakse järgmistele:

keskkonnasõbralike toodete, masinate, seadmete või transpordivahendite kavandamine ja tootmine;
teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon;
põllumajandus, metsandus, kalandus või vesiviljelus;
tuumaenergia.

MIS AJAST SUUNISEID KOHALDATAKSE?

Komisjon kohaldas käesolevaid suuniseid, et hinnata alates 27. jaanuarist 2022 antud või antava kliima-, keskkonnakaitse- ja energiavaldkonna teatamiskohustusliku abi kokkusobivust. ELi liikmesriigid peavad vajaduse korral muutma olemasolevaid keskkonnakaitse- ja energiatoetuskavasid, et viia need hiljemalt 31. detsembriks 2023 vastavusse nende suunistega.

TAUST

Et riigiabi ei moonutaks või ähvardaks moonutada konkurentsi siseturul ega mõjutaks liikmesriikidevahelist kaubandust, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud põhimõte, et riigiabi on keelatud. Teatavatel juhtudel võib sellist abi pidada siiski aluslepingu artikli 107 lõigete 2 ja 3 alusel siseturuga kokkusobivaks.

Riigiabi suunised on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe kohaste ELi eesmärkide ja sihtidega, ELi energia- ja keskkonnaalaste õigusaktidega ning keskkonnakaitse, sealhulgas kliimakaitse tähtsuse suurendamisega. Need annavad liikmesriikidele paindliku raamistiku mitmesuguste keskkonnaeesmärkide saavutamiseks suunatud ja kulutõhusal viisil.

Need asendavad 2014. aastal vastu võetud varasemad riigiabi suunised energia- ja keskkonnavaldkonnas.

Lisateave

Õigusaktid (energia ja keskkond) (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni teatis – Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022 (ELT L 80, 18.2.2022, lk 1–89)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1–17)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa roheline kokkulepe (COM(2019) 640 final, 11.12.2019)

Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1–78)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kolmas osa – Liidu sisepoliitika ja -meetmed –VII jaotis – Konkurentsi, maksustamise ja õigusaktide ühtlustamise üldeeskirjad – 1. peatükk – Konkurentsieeskirjad – 2. jagu – Riigiabi – Artikkel 107 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 87) (ELT L 202, 7.6.2016, lk 91–92)

Viimati muudetud: 24.11.2022

Top