Määrusega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism, millega tagatakse, et Schengeni ala riigid kohaldavad Schengeni acquis’d tõhusalt, säilitades Schengeni ala nõuetekohase toimimise. Selle eesmärk on:

aidata säilitada vastastikust usaldust Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide vahel;
tugevdada vaba liikumist ELis;
tagada turvalisus ja põhiõiguste kaitse.

Kõik liikmesriigid osalevad teataval määral sisepiirikontrollita alal. Praegu kohaldavad Schengeni acquis’d täielikult 23 liikmesriiki ning neli Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riiki (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits), kes on Schengeni lepinguga ühinenud riigid. Bulgaaria, Küpros ja Rumeenia on vastavalt oma vastavatele ühinemisaktidele peagi Schengeni ala osa. Alates 1. jaanuarist 2023 kohaldatakse Schengeni acquis’d Horvaatia suhtes täies ulatuses (nõukogu otsus (EL) 2022/2451). Iirimaa ei kuulu Schengeni alasse, kuigi ta osaleb acquis’ nendes osades, mis on seotud politsei- ja õigusalase koostööga, sealhulgas Schengeni infosüsteemiga.

PÕHIPUNKTID

Koostöö

Liikmesriigid, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon peavad tegema igakülgset koostööd, et tagada määruse tõhus rakendamine ja teavitada Euroopa Parlamenti täielikult olulistest arengutest. Partnerlusel põhinev olemus ja liikmesriikide aktiivne osalemine on Schengeni hindamise mõned põhijooned.

Hindamised ja järelevalve

Hindamised, millest mõned võidakse läbi viia lühikese etteteatamisajaga, võivad olla:

esmakordsed;
perioodilised;
etteteatamata:
- et hinnata, kuidas kohaldatakse Schengeni acquis’d sisepiiridel;
- pärast süsteemseid probleeme, millel võib olla märkimisväärne negatiivne mõju piirkonnale, sealhulgas ohud avalikule korrale või sisejulgeolekule;
- kui liikmesriik võib oma kohustusi tõsiselt eirata või kui põhiõigusi võidakse tõsiselt rikkuda;
temaatiline, hinnates seadusandlike muudatuste või uute poliitikate rakendamist.

Järelevalve hõlmab järgnevat:

liikmesriikide esitatud tegevuskavade ja jätkuaruannete läbivaatamine;
korduskontrollkäigud, ja
kinnitavad kontrollkäigud.

Hindamine ja järelevalve toimub peamiselt kontrollkäikude ja küsimustike ning erandjuhul muude kaugmeetodite abil.

Koostöö ELi organite ja asutustega

Komisjon teeb koostööd ELi organite ja asutustega, eelkõige Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (Frontex), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametiga (eu-LISA) ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga (FRA).

Komisjon võib paluda ELi asutustel esitada statistilisi andmeid või riskianalüüse, et olla teadlikumad võimalikest tulevastest ohtudest ja tagada ELi sisejulgeolek määruse (EL) 2019/1896 tähenduses.

Koostöö Frontexi ja Europoliga

Frontex esitab iga-aastase riskianalüüsi, mis hõlmab integreeritud piirihalduse asjakohaseid aspekte, et aidata kaasa iga-aastasele hindamisprogrammile, sealhulgas järgmise aasta etteteatamata hindamistele, koos soovitustega järgmise kohta:

konkreetseid välispiiri lõigud;
konkreetseid piiripunktid;
konkreetsed kohad, et hinnata vastavust direktiivile 2008/115/EÜ ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise kohta (vt kokkuvõte).

Europol pakub eksperditeadmisi, analüüse, aruandeid ja muud teavet.

Hindamisprogrammid

Pärast konsulteerimist ELi asutustega ning riskianalüüsidele ja muule teabele tuginedes loob komisjon

seitsmeaastane mitmeaastane hindamisprogrammi, mille jooksul iga liikmesriik läbib ühe korrapärase hindamise ning vajaduse korral temaatilised ja etteteatamata hindamised;
iga-aastase hindamisprogrammi.

Hindamismeeskonnad

Hindamisi viivad läbi väikesed rühmad, kuhu kuuluvad liikmesriikide eksperdid, komisjoni esindajad ning ELi organite ja asutuste vaatlejad.

Kõik meeskonnaliikmed ja vaatlejad peavad olema nõuetekohaselt kvalifitseeritud, omades tugevaid teoreetilisi teadmisi ja kogemusi hindamise ja järelevalvega hõlmatud valdkondades ning põhjalikud teadmised hindamispõhimõtetest, menetlustest ja meetoditest.

Aruanded ja järelmeetmed

Hindamisaruandes analüüsitakse kvalitatiivseid, kvantitatiivseid, tegevuslikke, halduslikke ja korralduslikke aspekte. Tulemustele antakse üks järgmistest hinnangutest:

parim tava,
vajab täiustamist või
nõuetele mittevastav.

Reeglina edastab komisjon aruande ja soovitused nelja nädala jooksul liikmesriigile, kellel on seejärel kaks nädalat aega märkuste esitamiseks. Seejärel võtab ta selle nelja kuu jooksul rakendusaktiga vastu.

Hinnatav liikmesriik peab:

esitama kahe kuu jooksul pärast aruande vastuvõtmist tegevuskava kõigi soovituste rakendamiseks;
esitama nõukogule ja komisjonile iga kuue kuu järel aruande edusammude kohta.

Tõsised puudused

Liikmesriike teavitatakse tõsise puuduse tuvastamisest ja hinnatav liikmesriik peab viivitamata võtma parandusmeetmeid. Nõukogu võtab vastu soovitused ja hinnatud liikmesriigid peavad esitama tegevuskava ühe kuu jooksul.

Edusammude kontrollimiseks korraldab komisjon 180 päeva jooksul pärast hindamist ja kontrollkäigu, enne kui tegevuskava saab lõpetada.

Aruandlus Euroopa Parlamendile ja nõukogule

Komisjon esitab parlamendile ja nõukogule igal aastal põhjaliku aruande eelmisel aastal tehtud hindamiste kohta, sealhulgas hindamiste järeldused, liikmesriikide võetud parandusmeetmed ja parimad tavad.

Üleminekukorraldused

Uue määrusega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1053/2013 (varasem määrus).

Esimesed uue määruse kohased hindamisprogrammid tuleb koostada 1. detsembriks 2022 ja need peavad algama 1. veebruaril 2023.
Esimeses mitmeaastases hindamisprogrammis tuleb arvesse võtta varasema määruse teise mitmeaastase programmi raames tehtud hindamisi, mis koostatakse selle programmi jätkuna.
Enne 1. veebruari 2023 läbiviidud hindamisi käsitlevad aruanded ja soovitused tuleb vastu võtta vastavalt vanale määrusele ning järelmeetmeid tuleb võtta ja jälgimine teha uue määruse alusel.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2022.

TAUST

Lisateave

Schengeni hindamine ja järelevalve (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 9. juuni 2022. aasta määrus (EL) 2022/922, mis käsitleb Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks hindamis- ja järelevalvemehhanismi kehtestamist ja toimimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1053/2013 (ELT L 160, 15.6.2022, lk 1–27)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 8. detsembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2451 Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Horvaatia Vabariigis (ELT T 320, 14.12.2022, lk 41–46)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, Euroopa Liidu nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Schengeni olukorda käsitlev aruanne (2022) (COM(2022) 301 final/2, 24.5.2022).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1–131)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39–98)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 99–137)

Määruse (EL) 2018/1726 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53–114)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98–107)

Nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 53, 22.2.2007, lk 1–14)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 23.11.2022

Top