Selle eesmärk on tagada tõhusa majandamise teel Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (vt kokkuvõte) ja ÜRO 1995. aasta kalavarude kokkuleppega.
Otsusega ratifitseeritakse kokkulepe Euroopa Liidu (EL) nimel.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

Seda konventsiooni kohaldatakse kõigile pika rändega siirdekalaliikidele, välja arvatud makrellhauglased.
Konventsiooniga hõlmatud täpne geograafiline piirkond Vaikses ookeanis (konventsiooniala) on sätestatud artiklis 3.

Üldpõhimõtted

Konventsiooniosalised peavad eraldi või üheskoos rakendama mitmeid üldpõhimõtteid ning kohaldama ettevaatusprintsiipi. Nende hulka kuuluvad:

võtta meetmeid nende kalade pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks selles piirkonnas parimate teaduslike tõendite abil;
hinnata kalapüügi, muu inimtegevuse ja keskkonnategurite mõju sihtliikidele, mittesihtliikidele ja samasse ökosüsteemi kuuluvate, sihtliikidest sõltuvate või nendega seotud liikidega;
võtta meetmeid, et minimeerida jäätmeid, saagi vette tagasi laskmist, püüki kaotatud või mahajäetud vahenditega, kalalaevadelt pärinevat reostust, mittesihtliikide hulka kuuluvate kala- ja muude liikide püüki;
soodustada selektiivsete, keskkonnaohutute ja kulutõhusate püügivahendite ja -tehnikate arendamist ja kasutamist;
kaitsta merekeskkonna elurikkust;
võtta meetmeid, et ennetada või välistada ülepüüki.

Ettevaatusprintsiibi rakendamisel teevad konventsiooniosalised järgmist:

on ettevaatlikumad, kui saadud teave ei ole selge, usaldusväärne või piisav;
ei lükka edasi ega jäta võtmata kaitse- või majandamismeetmeid, tuues põhjuseks piisava teadusinfo puudumise;
võtavad uute ja uuritavate kalavarude korral ettevaatusprintsiibist lähtuvaid kaitse- ja majandamismeetmeid, sh püügi- ja püügikoormuse piirangud.

Korraldus

Konventsiooniga luuakse Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC), millesse kuuluvad iga lepinguosalise esindajad ja mis peab koosoleku kord aastas.
Sellel on kolm allorganit: teaduskomitee, tehniline vastavuskomitee ja põhjaosa komitee.
WCPFC võib luua ka teisi allorganeid, kes aitavad konventsiooni eesmärke täita.

Kaitse ja majandamine

WCPFC peab oma kohustuste kohaselt tegema otsuseid mitmesuguste meetmete kohta, mis hõlmavad muuhulgas järgmist:

kõigi liikide või varude kogus, mida tohib püüda;
püügikoormuse tase;
püügivõimsuse piirangud, sealhulgas kalalaevade arvu, liikide ja suurustega seotud meetmed;
piirkonnad ja perioodid, millal püügitegevus võib toimuda;
kõigist liikidest kalade suurus, mida tohib püüda;
püügivahendid ja -tehnika, mida tohib kasutada.

Samuti peab WCPFC looma koostöömehhanisme tõhusa seire, kontrolli, järelevalve ja meetmete järgimise tagamiseks, sealhulgas laevaseiresüsteemi.

WCPFC peab kehtestama ka piirkondliku vaatlusprogrammi, et koguda kontrollitud andmeid saagi ja püügikoormuse kohta, muid teaduslikke andmeid ning täiendavat teavet püügitegevuse ning selle mõju kohta merekeskkonnale.

JÕUSTUMISE KUUPÄEV

Konventsioon jõustus 19. juunil 2004.

TAUST

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC)

PÕHIDOKUMENDID

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioon (ELT L 32, 4.2.2005, lk 3–36)

Nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsus 2005/75/EÜ ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1–2)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon ja selle XI osa rakendusleping – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 3–134)

Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1–2)

Viimati muudetud: 09.09.2022

Top