Käesoleva määrusega püütakse parandada piiriüleste tsiviil- ja kaubandusasjades toimuvate kohtumenetluste tulemuslikkust ja kiirust, lihtsustades ja ühtlustades menetlusi tõendite kogumiseks.

PÕHIPUNKTID

Määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes, kui kohus* (taotlev kohus) kas palub mõne teise ELi riigi kohtul (taotluse saanud kohus) koguda tõendeid või soovib seda teha vahetult.

Taotluseid tõendite saamiseks:

kasutatakse ainult juba toimuvates või kaalumisel olevates kohtumenetlustes;
need esitatakse ELi ametlikus keeles standardvormis, mis sisaldab kõiki vajalikke üksikasju;
need edastatakse turvalise ja usaldusväärse detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu, järgides põhiõigusi ja -vabadusi.
taotluse kohta väljastatakse kättesaamisteatis seitsme päeva jooksul;
taotluse suhtes kohaldatavad tähtajad muutuvad, kui taotlus on puudulik või taotluse saanud kohtul puudub vajalik pädevus.

Tõendite kogumise taotluse saanud kohus:

tegutseb viivitamata ja hiljemalt 90 päeva jooksul;
võib kasutada video- või telekonverentse, kui taotluse esitanud kohus seda palub ja riigisisene õigus seda lubab;
lubab pooltel ja nende esindajatel, sealhulgas taotluse esitanud kohtu esindajatel tõendite kogumisel osaleda, kui see on taotleva kohtu liikmesriigi õigusega ette nähtud;
võib taotluse tagasi lükata, kui:
- ülekuulatav isik kasutab õigust tunnistuse andmisest keelduda või tal on seadusega keelatud tunnistusi anda,
- taotlus ei vasta määrusele või ei kuulu kohtu pädevusse,
- taotluse esitanud kohus ei esita nõutavat lisateavet ega tagatist vajaliku tähtaja jooksul.

Kohus, kes soovib tõendeid koguda vahetult teises ELi riigis:

võtab ühendust riigi keskasutuse või pädeva asutusega, kes võtab 30 päeva jooksul taotluse vastu või lükkab selle tagasi ning võib lisada tingimused ja määrata konkreetse kohtu;
võib asjaomase isiku küsitlemiseks kasutada videokonverentse või muud kommunikatsioonitehnoloogiat.

Üldiselt ei tohi tõendite kogumise taotluse saanud kohus nõuda taotluse esitanud kohtult maksude või kulude tasumist, kuid võib seda teha, et katta:

ekspertidele ja tõlkidele makstud tasud, sealhulgas tagatisraha või ettemakse eeldatavate kulude katmiseks;
video- või telekonverentsidega seotud kulud.

ELi riigid:

määravad keskasutuse, et:
- anda kohtutele teavet,
- lahendada probleeme, mis võivad tekkida,
- edastada erandjuhtudel taotlus pädevale kohtule;
esitavad Euroopa Komisjonile praktilist teavet, näiteks keskasutuste ja pädevate asutuste kontaktandmed;
kannavad riiklike IT-süsteemide paigaldamise, toimimise ja hooldamise kulud.

Komisjon:

koostab elektroonilise käsiraamatu, mis sisaldab ametiasutustelt saadud praktilist teavet, ja ajakohastab seda;
võib võtta vastu delegeeritud ja rakendusakte õigusaktide tehniliste aspektide kohta;
vastutab sellise tarkvara loomise, hooldamise ja edasise arendamise eest, mida riikide ametiasutustel peaks olema võimalik kasutada oma riikliku IT-süsteemi asemel;
koostab hiljemalt 2. juuliks 2023 käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju jälgimiseks üksikasjaliku kava;
esitab hindamisaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

Määrust ei kohaldata Taanis.

Kehtetuks tunnistamine

Määrusega (EL) 2020/1783 tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse määrus (EÜ) nr 1206/2001 (vt kokkuvõte).

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2022.

Määrusega (EL) 2020/1783 vaadati läbi ja asendati määrus (EMÜ) nr 1206/2001 (ja selle hilisemad muudatused), kasutades eelkõige digiteerimist ja ajakohast tehnoloogiat, et kiirendada protsesse ning vähendada kulusid ja viivitusi üksikisikute ja ettevõtjate jaoks.

TAUST

Tsiviilkohtumenetlustes käsitletakse küsimusi, nagu lepingud, vara, pärimine ning perekonna- ja äriühinguõigus. 2018. aastaks oli umbes 3,4 miljonisse tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtumenetlustesse kaasatud rohkem kui üks ELi riik.
Lisateave:
- Mis on tsiviilasjades tehtav õigusalane koostöö? (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIMÕISTED

Kohus – liikmesriikide ametiasutused, kes on pädevad koguma tõendeid (st mitte ainult kohtuorganid).

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 25. novembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1783 mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (tõendite kogumine) (uuesti sõnastatud) (ELT L 405, 2.12.2020, lk 1–39)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1–24)

Määruse (EÜ) nr 1206/2001 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 26.01.2021

Top