Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Kütused – väävlisisalduse vähendamine

Kütused – väävlisisalduse vähendamine

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv (EL) 2016/802 – väävlisisalduse vähendamine teatavates vedelkütustes

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

  • Sellega kodifitseeritakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 1999/32/EÜ – olemasolev Euroopa Liidu (EL) õigusakt –, mida on mitmel korral oluliselt muudetud.
  • Direktiivi eesmärk on vähendada teatavate vedelkütuste põletamisel tekkivaid vääveldioksiidiheitmeid.
  • See peaks nõrgendama kõnealuste heitmete kahjulikku toimet inimeste tervisele ja keskkonnale, mis võib muidu olla 2020. aastaks ELis suurem kui kõikidest maapealsetest allikatest tekkivate heitmete puhul.

PÕHIPUNKTID

Direktiivis sätestatakse järgmiste toodete maksimaalne lubatud väävlisisaldus:

  • raske kütteõli,
  • gaasiõli,
  • laeva kerge kütteõli ja
  • laeva diislikütus.

Raske kütteõli ja gaasiõli

  • ELi riigid peavad oma territooriumil keelama järgmiste õlide kasutamise:
    • rasked kütteõlid, mille väävlisisaldus on suurem kui üks massiprotsent;
    • gaasiõlid, mille väävlisisaldus on suurem kui 0,1 massiprotsenti.

Laevakütused

  • Direktiiv hõlmab rahvusvahelise õiguse põhilisi muudatusi seoses laevade põhjustatud õhusaaste vältimisega. Sellega tuuakse ELi õigusesse läbivaadatud 1973. aasta rahvusvahelise konventsiooni laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta (nn MARPOL) VI lisa, mida on muudetud selle juurde kuuluva 1978. aasta protokolliga ja mis jõustus 1. juulil 2010.
  • MARPOLi VI lisaga kehtestatakse laevakütustele rangemad väävlisisalduse piirnormid väävli heitkoguste kontrolli piirkondades (SOx-ECAS), mis asuvad ELis Lääne- ja Põhjameres ning Inglise kanalis. Piirnormiks on kehtestatud 1% alates 1. juulist 2010 ja 0,1% alates 1. jaanuarist 2015. Kõrgem väävlisisaldus on endiselt võimalik, kuid üksnes juhul kui laeva pardale on paigaldatud säästvad heitgaaside puhastussüsteemid.
  • Alates 1. jaanuarist 2012 on väävlisisalduse piirnorm väljaspool SOx-heitkoguste kontrolli piirkondi asuvatel merealadel 3,5% ja alates 1. jaanuarist 2020 langeb see 0,5%-ni. Sama nõue, mida nimetatakse ka väävliheite üldiseks piirnormiks, jõustub ka rahvusvahelisel tasandil, nagu otsustas Rahvusvaheline Mereorganisatsioon 2016. aasta oktoobris. See pöördeline otsus vähendab oluliselt laevaheitmete mõju inimeste tervisele ja tagab laevade käitajatele rahvusvaheliselt võrdsed konkurentsitingimused.
  • ELi riigid võivad lubada kasutada heitevähendusmeetodeid*, millega on võimalik saavutada vähemalt samaväärne või isegi suurem heite vähenemine kui väikese väävlisisaldusega kütuse kasutamise korral, tingimusel et
    • need ei avalda märkimisväärset kahjulikku mõju keskkonnale, näiteks mere ökosüsteemile, ning
    • nende väljatöötamisel on rakendatud asjakohaseid heakskiitmis- ja kontrollimehhanisme.

Rakendamine

  • Selleks, et tagada direktiivi nõuetekohane rakendamine, peavad ELi riigid
    • tagama turule lastavast ja laevades kasutatavast laevakütusest sagedase ja nõuetekohase proovivõtmise ning samuti laevade logiraamatute ja kütusemahuti saatelehtede kontrollimise*;
    • kohaldama nõuetele mittevastavuse korral karistusi, mis on mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
  • 2013. aastal alustati Euroopa säästva laevanduse foorumi raames tehnilist tööd, et arutada koordineeritud strateegiat, mille abil kulutõhusalt rakendada direktiivi 2012/33/EL (millega muudeti direktiivi 1992/32/EÜ ja sooviti oluliselt vähendada laevakütuse põletamise tõttu laevanduses tekkivaid heitmeid). Foorumi tegevuses osalesid ELi riigid, merendussektor ja tehnilise abi osutajana Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA).
  • Sellele tööle tuginedes võeti vastu komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/253, millega suurendati kütuseproovide võtmist ja dokumentide kontrolli sadamates ning lihtsustati seonduvaid aruandlusnõudeid ELi riikides. Samuti käivitati sellega ELi infosüsteem (Thetis-EU), mille EMSA töötas välja vabatahtlikuks kasutamiseks ja mis võimaldab asutustel vahetada konkreetsete laevade kütuse väävlisisalduse kontrolli igapäevaseid tulemusi.

Teaduse ja tehnika areng

Et pidada sammu teaduse ja tehnika arenguga, olles konsulteerinud ELi riikide esindajate komiteega, on Euroopa Komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta heitevähendusmeetodites kasutatavaid samaväärseid heite piirnorme ja heitevähendusmeetodite kasutamise kriteeriume.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiiv (EL) 2016/802 on nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ ja selle hilisemate muudatuste kodifitseeritud versioon. Direktiivi kohaldatakse alates 10. juunist 2016.

TAUST

  • Õhusaasteained, nagu vääveldioksiid, suudavad läbida pikki vahemaid ja viimastel aastatel on meretranspordist pärit heitmete kahjulik mõju õhukvaliteedile ELis pidevalt suurenenud.
  • Vääveldioksiidi heide põhjustab happevihmasid ja tekitab peene struktuuriga tolmu. See tolm on inimeste tervisele ohtlik, põhjustades hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi ning vähendades keskmist eluiga ELis kuni kahe aasta võrra.

* PÕHIMÕISTED

Heitevähendusmeetod: väikese väävlisisaldusega laevakütuse alternatiiv, sealhulgas laevale paigaldatav seadmestik, materjal, seade või aparaat või muu protseduur, alternatiivne kütus või nõuete täitmise meetod. Heitevähendusmeetod peab vastama käesoleva direktiivi nõuetele ning olema kontrollitav, mõõdetav ja jõustatav.

Kütusemahuti saatelehed: tarnija poolt klientidele väljastatavad dokumendid, mis tõendavad, et kütus on tarnitud.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/802, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes (kodifitseeritud tekst) (ELT L 132, 21.5.2016, lk 58–78)

Viimati muudetud: 27.02.2017

Top