ELi veevarude kaitsmise kava

15. novembril 2012 esitles Euroopa Komisjon Euroopa veevarude kaitsmise kava, milles määratakse kolmeharuline strateegia selle elutähtsa ressursi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamiseks kogu liidus kuni aastani 2015.

AKT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa veevarude kaitsmise kava (COM(2012)673 - Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata)

KOKKUVÕTE

Vesi on eluliselt vajalik inimestele, loodusele ja majandusele. Viimase 30 aasta jooksul on EL võtnud meetmeid, et tagada kogu Euroopas selle vastavus kõrgetele standarditele. Hoolimata vaieldamatutest saavutustest on jätkuvalt probleemiks kvaliteet, reostus ja nappus. Vaja on suuremaid jõupingutusi, et liit jõuaks oma eesmärgini, mis on kirja pandud 2000. aastal vastu võetud laiahaardelises õigusaktis - saavutada 2015. aastaks kõigi järvede, jõgede, ojade ja pinnavee hea seisund.

Euroopa veevarude kaitsmise kavas määratakse, kuidas selle eesmärgini jõuda, käsitletakse takistusi ja võimalusi nende ületamiseks. Selles rõhutatakse, et veevarude nõuetekohane majandamine on oluline nii keskkonna ja tervishoiu kui ka meie majandusliku heaolu seisukohast. Elujõuline ja uuenduslik veemajanduse sektor saab majanduskasvule ja töökohtade loomisele palju kaasa aidata.

Kava ei kätke endas ühte ühtset lähenemisviisi, vaid selles kirjeldatakse kolme erinevat strateegiat, mida riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused ning poliitiliste otsuste tegijad saavad rakendada vee paremaks majandamiseks.

Neist esimeses rõhutatakse vajadust parandada ELi olemasoleva veepoliitika ja õigusaktide kohaldamist. Seda on võimalik saavutada, kui veesidumisvõime parandamiseks taastada rabad ja luhad või rakendada rangemalt põhimõtet, et saastaja maksab. Veemõõtjate suurem kasutamine tagaks selle, et kasutajad maksavad reaalselt tarbitud vee eest.

Teise lahenduse puhul peaksid otsustajad pöörama ELi üldise veepoliitika eesmärkidele suuremat tähelepanu rahaliste vahendite eraldamisel taristuprojektidele või muu poliitika rakendamisel alates põllumajandusest ja kalandusest ning lõpetades energeetika ja transpordiga.

Lõpetuseks toonitatakse kavas vajadust kasutada vett tõhusamalt, milleks võib näiteks kehtestada riiklikud eesmärgid, vähendada veekadusid, mis ulatuvad kohati kuni 50%, ja töötada välja ELi standardid vee taaskasutamiseks. Näiteks vee tõhusam kasutamine elumajades võimaldaks vähendada veekulu 10%.

Kava annab olulise panuse ELi ulatuslikumasse ressursitõhususe tegevuskavva ja üldise aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu 2020. aasta strateegiasse. Niisugusel kujul on see aluseks ELi pikaajalisele veepoliitikale.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000)

Komisjoni teatis Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia (KOM(2010)2020 - Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava (KOM(2011)571 (lõplik) - Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: aruanne Euroopa veepuudust ja põudasid käsitleva poliitika läbivaatamise kohta (COM(2012)672 - Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata)

Viimati muudetud: 09.12.2013