Praegune hinnang ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia edusammudele

KOKKUVÕTE:

ELi bioloogilise mitmekesisuse 2020. aastani kestva strateegia vahehinnang – COM(2015) 478 final

KOKKUVÕTE

MIS ON ARUANDE EESMÄRK?

Aruandes antakse vahehinnang edusammudele ELi bioloogilise mitmekesisuse 2020. aastani kestva strateegia rakendamisel. Selle eesmärk on teavitada otsustajaid valdkondadest, kus on vaja teha täiendavaid jõupingutusi.

PÕHIPUNKTID

Aruandes tuuakse esile asjaolu, et aastast 2010 on bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja ökosüsteemi teenuste kahjustumine ELis ja kogu maailmas jätkunud, hoolimata olulistest poliitilistest edusammudest, täienenud teadmistest ja paljudest kohaliku tasandi edulugudest looduskaitse alal. See mõjutab märkimisväärselt ökosüsteemide võimet rahuldada inimeste vajadusi tulevikus.

Aruandes hinnatakse edusamme kõigi kuue tegevuseesmärgi täitmisel.

1. eesmärk: ELi loodusalaste õigusaktide täielik rakendamine

• Natura 2000 võrgustik on enamjaolt valmis seoses maismaa elupaikadega ja see on suurenenud merealadel. Paranenud kaitsestaatusega liikide ja elupaikade arv on veidi suurenenud, kuid paljude seisund on endiselt ebasoodne ning mõnede puhul seisundi halvenemine jätkub. Aastani 2020 on põhiülesanneteks Natura 2000 merealade võrgustiku väljaarendamine ning tõhusa majandamise ja vajaliku rahastuse tagamine Natura 2000 võrgustiku toetamiseks.

2. eesmärk: ökosüsteemide ja nende teenuste säilitamine ja parandamine

• Teadmusbaas suureneb ja välja on töötatud tähtsaid poliitikameetmete raamistikke. Aastani 2020 on muuhulgas põhiülesanneteks välja töötada ja rakendada riiklikke ja piirkondlikke raamistikke ökosüsteemide taastamiseks (st toetada kahjustatud või hävitatud ökosüsteemide taastumist) ja rohelise taristu väljaarendamiseks ning peatada üldine bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.

3A eesmärk: säästev põllumajandus

• Põllumajandustegevuse intensiivistumine ja maa sööti jätmine koos valglinnastumise ja halli taristu rajamisega on suurim surve bioloogilisele mitmekesisusele. Aastaid 2014–2020 puudutav ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) näeb ette hulga vahendeid, millega on võimalik aidata tõhusalt kaasa bioloogilise mitmekesisuse kaitsele ja taastamisele. ELi riigid peavad neid vahendeid kasutama, et aidata ELil jõuda eesmärgi täitmise kursile.

3B eesmärk: säästev metsandus

• ELi metsaala on veidi suurenenud, kuid siiski ei näita ELi loodusvaldkonna õigusaktidega reguleeritud metsaelupaikade ja -liikide kaitsestaatus olulisi paranemise märke. Metsamajandamiskavad või samaväärsed vahendid võivad aidata paljuski kaasa eesmärgi saavutamisele, ent nende potentsiaal on suuresti kasutamata.

4. eesmärk: säästev kalandus

• EL on kehtestanud meetmeid säästva kalanduse rakendamiseks (ühine kalanduspoliitika) ja hea keskkonnaseisundi saavutamiseks (merestrateegia raamdirektiiv). Poliitika rakendamine on ELis olnud siiski ebaühtlane ning jätkuvalt on suuri raskusi, eriti lõunapoolsetes meredes. Mitme surveteguri tõttu alates elupaikade hävimisest ülepüügi, reostuse, kliimamuutuse ja hapestumiseni (st süsinikdioksiidi neeldumisel meres reageerib see veega ning tekib hape) halveneb endiselt mereliikide ja ökosüsteemide olukord Euroopa meredes.

5. eesmärk: invasiivsete võõrliikide tõrje

• EL püsib selle eesmärgi kohaste meetmete rakendamisel ajakavas tänu invasiivseid võõrliike käsitleva määruse vastuvõtmisele 2014. aastal. Praegu koostatakse ettepanekut esimese probleemsete invasiivsete võõrliikide loetelu kohta kogu ELi jaoks. Järgmisteks otsustavateks sammudeks on rakendamismeetmed ELi riikides. Määrava tähtsusega on ka edusammud teistes valdkondades, esmajoones laevade ballastvee konventsiooni ratifitseerimine.

6. eesmärk: toetus bioloogilise mitmekesisuse üleilmse vähenemise peatamiseks

• EL on endiselt suurim rahaline panustaja maailma bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ning on edukalt suurendanud ettenähtud vahendeid. EL ratifitseeris CITESi konventsiooni ja teeb jõupingutusi Nagoya protokolli rakendamiseks. Puidumäärus ja bioloogilist mitmekesisust käsitlevate sätete lisamine kahepoolsetesse kaubanduskokkulepetesse on tähtsad esimesed sammud, et vähendada bioloogilise mitmekesisuse üleilmse vähenemise põhjustajaid. Siiski ei ole suudetud piisavalt vähendada ELi tarbimisharjumuste mõju maailma bioloogilisele mitmekesisusele, mida tuleb käsitleda säästva arengu eesmärkide raames.

Järeldused

• Aruandes järeldatakse, et 2020. aasta eesmärkide saavutamise eelduseks on praegusest tunduvalt jõulisemate ja ambitsioonikamate meetmete võtmine strateegia rakendamiseks ja täitmise tagamiseks ning väga mitmesuguste poliitikavaldkondade omavahel põhjalikum lõimimine. Bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamine aitaks lisaks rakendada majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava, tagada vee ja toiduga kindlustatuse ning parandada elukvaliteeti, samuti toetada säästva arengu 2030. aasta eesmärkide rakendamist kogu maailmas.

TAUST

Bioloogiline mitmekesisus kui ainulaadne elurikkus on ELi majanduse ja heaolu alus. See osutab meile põhiteenuseid, näiteks annab meile puhta õhu ja vee, toidu, materjalid, ravimid, tervise ja vaba aja veetmise võimalused, tolmlemise ja mullaviljakuse ning kaitseb meid äärmuslike ilmastikunähtuste ja kliimamuutuse eest.

Ent inimtegevusest tingitud muutused bioloogilises mitmekesisuses on viimase 50 aasta jooksul olnud kiiremad kui inimkonna kogu varasema ajaloo vältel. Seepärast võttis EL vastu oma bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärgiga saavutada ELi üldsiht peatada 2020. aastaks bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste vähenemine ning suurendada samal ajal ELi panust maailma bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ärahoidmisesse.

• ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 – teekond rakendamise suunas

ÕIGUSAKT

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule. ELi bioloogilise mitmekesisuse 2020. aastani kestva strateegia vahehinnang (COM(2015) 478 final, 2.10.2015)

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011) 244 (lõplik), 3.5.2011)

Komisjoni talituste töödokument. ELi ülevaade edusammudest ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 rakendamisel. Järgmise dokumendi kaasdokument: komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi bioloogilise mitmekesisuse 2020. aastani kestva strateegia vahehinnang” ( SWD(2015) 187 final, 2.10.2015)

Viimati muudetud: 12.01.2016