Seda muudeti otsusega (EL) 2018/412, millega suurendati ELi tagatisega EIP laene 5,3 miljardi euro võrra. Sellest summast eraldatakse 3,7 miljardit eurot avaliku sektori (1,4 miljardit eurot) ja erasektori (2,3 miljardit eurot) projektidele, et tegeleda rände algpõhjustega.

PÕHIPUNKTID

Tagatis

kehtib rahastamiskõlblikes riikides teostatavatele investeerimisprojektidele antud EIP laenude, laenutagatiste ja võlakapitalituru instrumentide* suhtes;
tagab, et EIP finantseerimistegevus vastaks usaldusväärse panganduse tavadele;
hõlmab EIP tehinguid, mis allkirjastati ajavahemikus 1. aprill 2014 kuni 31. detsember 2020. Kui uut tagatist ei lepita kokku, võib seda ajavahemikku automaatselt pikendada veel kuue kuu võrra;
on piiratud 65 protsendiga välja makstud kogusummast;
ei tohi ületada 32,3 miljardit eurot;
see sisaldab:
- 3,7 miljardit eurot avaliku ja erasektori projektidele rände põhjuste ja tagajärgedega tegelemiseks;
- vähemalt 25 % kõigist EIP kliimameetmetega seotud finantstehingutest;.
- eri geograafiliste piirkondade ja riikide ülemmäärasid;
koosneb täielikust tagatisest (kõiki EIP-le tehtavad makseid) ja poliitilise riski tagatisest (kõik tagasimaksed, mis tulenevad riigi rahaülekannete peatamisest, sundvõõrandamisest, sõjast või rahvarahutustest, lepingu rikkumisest).

ELi tagatise saamiseks peavad EIP finantseerimistegevused looma lisaväärtust ja toetama:

kohaliku erasektori arendamist, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd);
sotsiaalset ja majanduslikku infrastruktuuri, sealhulgas transpordi-, energia-, keskkonnainfrastruktuuri ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat;
kliimamuutuse leevendamist ja sellega kohanemist;
pagulaste, rändajate ning nende vastuvõtvate ja transiitkogukondade pikaajalist majanduslikku vastupanuvõimet;
ELi üldisi huve, nagu välis-, keskkonna- ja kliimameetmete poliitikat;
piirkondlikku integratsiooni riikide vahel, eelkõige majanduslikku integratsiooni ühinemiseks valmistuvate riikide, finantseeringu saajate, naabruspoliitikaga hõlmatud riikide ja partnerriikide ning ELi vahel;
arengumaid, et vähendada vaesust kaasava majanduskasvu ning jätkusuutliku majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse arengu kaudu;
soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet, tasustamise läbipaistvust ja võrdset tasu.

Lisades loetletakse kolmandad riigid, kes on ELi tagatisega EIP finantseeringu saamiseks potentsiaalselt ja tegelikult kõlblikud.

Euroopa Komisjon

ajakohastab koos EIPga olemasolevad piirkondlikud tehnilised tegevussuunised ühe aasta jooksul pärast selle otsuse jõustumist;
esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande EIP finantseerimistehingute vastavuse kohta otsusele;
koostab hindamisaruande 30. juuniks 2019. See hõlmab ELi tagatise võimalikku pikendamist ja sellele järgneb hilisem aruanne 31. detsembriks 2021;
omab volitust alates 8. aprillist 2018 delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks.

EIP

teeb koostööd
- komisjoni ja Euroopa välisteenistusega, et saavutada võimalikult suur koostoime oma rahastamise ja ELi eelarvevahendite vahel;
- teiste Euroopa ja rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, et suurendada tõhusust, jagada riske ja vältida võimalikke topeltkulusid;
hindab ja jälgib investeerimisprojekte, täidab hoolsuskohustust, eelkõige seoses keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja inimõiguste põhimõtete järgimisega;
teeb oma veebisaidil avalikkusele kättesaadavaks teabe kõigi oma finantseerimistehingute kohta;
lükkab tagasi projektid, mis on seotud võimaliku rahapesu, terrorismi rahastamise, maksustamise vältimise, pettuse või maksudest hoidumisega;
teavitab viivitamata Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF), kui kahtlustab võimalikku pettust, korruptsiooni, rahapesu või muud ebaseaduslikku tegevust.

MIS AJAST OTSUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 11. maist 2014.

TAUST

ELi tagatis võimaldab EIP-l pakkuda liiduväliste projektide pikaajalist rahastamist soodsatel tingimustel, mis muidu ei oleks kooskõlas EIP riskivalmidusega ning väldib samal ajal riske, mis mõjutavad EIP krediidireitingut. See võimaldab pangal hoida oma laenuintressid võimalikult madalad.
ELi eelarve tagatis antakse välislaenumandaadi raames komisjoni ja EIP vahel. See toetab EIP tegevust ühinemiseks valmistuvates riikides, naabruspoliitikaga hõlmatud riikides ja partnerriikides, Aasias, Ladina-Ameerikas ja Lõuna-Aafrikas.
Käimasolevaks välislaenumandaadi perioodiks tagas EL algselt EIP tehinguid 27 miljardi euro ulatuses. Seda suurendati 2018. aasta märtsis 5,3 miljardi euro võrra, millest 3,7 miljardit eurot on ette nähtud avaliku ja erasektori projektidele rände probleemi lahendamiseks.
Suurendamine aitab rakendada ELi välisinvesteeringute kava, mille eesmärk on tegeleda rände algpõhjustega ja saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid.

PÕHIMÕISTED

Võlakapitalituru instrumendid – turg, kus valitsused ja ettevõtjad saavad hankida vahendeid võlakirjade, sealhulgas ettevõtjate või valitsuse võlakirjadega kauplemise kaudu.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsus nr 466/2014/EL, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantseerimistehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 135, 8.5.2014, lk 1–20)

Otsuse nr 466/2014/EL hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule EIP 2016. aasta välistegevuse kohta, mis on kaetud ELi eelarvetagatisega (COM(2017) 767 final, 15.12.2017)

Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud komisjoni aruandele Euroopa Parlamendile ja nõukogule EIP 2016. aasta välistegevuse kohta, mis on kaetud ELi eelarvetagatisega (SWD(2017) 460 final, 15.12.2017)

Viimati muudetud: 03.12.2019

Top

All