22.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 82/16

(1)

28. septembri 2007. aasta kirjas (toiming nr 442805) palus järelevalveamet Islandi ametiasutustelt teavet seoses riigigarantiiga ja kohustusega tasuda riigigarantiipreemiat Islandi riigigarantii seaduse kohaselt. 24. oktoobri 2007. aasta kirjas, millega saadeti edasi Islandi Rahandusministeeriumi sama kuupäeva kandev kiri, edastas Islandi esindus Euroopa Liidu juures Islandi ametiasutuste vastuse, mille järelevalveamet sai kätte ja registreeris 25. oktoobril 2007 (toimingud nr 448739 ja nr 449598).

(2)

Juhtumit arutati 7. septembril 2007 Brüsselis ja 29. oktoobril 2007 Reykjavikis järelevalveameti ja Islandi valitsuse esindajate vahelisel kohtumisel ning samuti 6. märtsil 2008 Brüsselis järelevalveameti ja Islandi finantsteenuste ühingu esindajate vahelisel kohtumisel.

(3)

Järelevalveameti 27. juuni 2008. aasta otsus nr 406/08/COL algatada ametlik uurimismenetlus seoses Islandi eluasemerahastamisfondi Íbúðalánasjóður (HFF) vabastamisega riigi tagatistasu maksmisest avaldati Euroopa Liidu Teatajas ja EMP kaasandes (3). Nimetatud otsusega kutsus järelevalveamet huvitatud isikuid üles esitama oma märkused. Järelevalveamet ei ole huvitatud isikutelt märkusi saanud. 8. septembri 2008. aasta kirjas (toiming nr 490696) esitasid Islandi ametiasutused märkused järelevalveameti otsuse nr 406/08/COL kohta.

(4)

2008. aasta oktoobris peatas järelevalveamet juhtumi uurimise Islandi pangandussektori kokkuvarisemise tõttu. Mõningal määral arutati seda juhtumit siiski Reykjavikis 4.–5. novembril 2009 toimunud pakettkohtumisel. Pärast kohtumist saatis järelevalveamet 16. novembril 2009 meeldetuletuse esitada teavet uurimisaluse meetme kokkusobivuse kohta siseturuga. Islandi ametiasutused vastasid 7. detsembri 2009. aasta kirjas (toiming nr 539538).

(5)

Islandi eluasemerahastamisfondi suhtes rakendatud riigiabimeetmeid käsitleva samaaegse uurimise tulemusel tegi järelevalveamet oma 27. juuni 2008. aasta otsuses nr 405/08/COL (4) järelduse, et HFFile antud riigiabi on käsitletav olemasoleva abimeetmena. Järelevalveamet võttis seejärel 18. juulil 2011 vastu otsuse nr 247/11/COL ettepaneku kohta võtta asjaomased meetmed Islandi eluasemerahastamisfondi Íbúðalánasjóður (HFF) rahastamiseks, (5) muu hulgas riigigarantii vormis.

(6)

Eluasemerahastamisfond Íbúðalánasjóður (HFF) on riigiasutus, mis tegutseb turutingimustel Islandi eluasemeseaduse nr 44/1998 (lög um húsnæðismál) alusel (6). HFFi juhib sotsiaalministri haldusalas olev juhatus. HFFi eesmärk on edendada eluasemega kindlustatust ja võrdseid õigusi eluasemele. Seda tehakse üksikisikutele hüpoteeke ja üüripindu pakkuvatele üksustele laene andes ning eluasemega seotud küsimuste üldise korraldamise teel. Rahastamine on spetsiaalselt ette nähtud selleks, et suurendada isikute väljavaateid soetada või üürida eluase jõukohastel tingimustel (vt eluasemeseaduse artikkel 1).

(7)

HFFi ei rahastata otse riigieelarvest, vaid omakapitali tootlusest (st antavate laenude tagasimaksed, intress ja hinna indekseerimine), Islandi väärtpaberibörsil noteeritud HFFi võlakirjade (íbúðarbréf) väljaandmisel ja müügil tasutud intressidest ning klientidelt saadud teenustasudest. HFFi tehingud on kaetud ka riigi garantiiga, mis tähendab, et riigil on omanikuna piiramatu vastutus HFFi võlgade tasumise eest (7). Lisaks saab HFF otse riigieelarvest intressitoetust, et katta kahjusid, mis tekivad üüripindade ehitajatele ja pakkujatele alla turumäära antud laenudest.

(8)

Eluasemeseaduse kohaselt toimiva HFFi süsteemi kohta üksikasjalikuma teabe saamiseks vt järelevalveameti otsus nr 405/08/COL.

(9)

HFF on avalik-õiguslik riigiasutus (vt eluasemeseaduse artikkel 4) ning kõikide Islandi riigiasutuste suhtes kehtivate avaliku õiguse kirjutamata üldpõhimõtete kohaselt tagab riik seega kõikide HFFi kohustuste täitmise. Garantiid kohaldatakse kõikide riigiasutuste suhtes, olenemata nende loomise ajast või tegevusalast. Nagu eespool mainitud, selline garantii tuleneb riigi piiramatust kohustusest katta omanikuna HFFi võlad. See tähendab, et riik vastutab kõikide HFFi kohustuste eest, kuna garantii ei ole seotud ühegi HFFi konkreetse finantstehinguga ja garantiile ei ole seatud konkreetset ülempiiri. Seda kajastatakse ka maksejõuetuse seaduse (lög um gjaldþrotaskipti o.fl.) nr 21/1991 artikli 5 lõikes 3, mille kohaselt välistatakse pankroti- või muu maksejõuetusmenetluse kohaldamine selliste asutuste suhtes nagu HFF.

(10)

Hiljem riigigarantii seadusena nr 121/1997 (lög um ríkisábyrgðir) vastu võetud seaduseelnõu preambulis on sätestatud järgmine:

„See põhineb Islandi seaduse selgel põhimõttel, et riik vastutab oma asutuste ja ettevõtete kohustuste täitmise eest, välja arvatud juhul, kui seda garantiid piirab sõnaselgelt konkreetne seadusesäte […] või kui riigi vastutus piiratud vastutusega äriühingus on piiratud riigi osalusega asjaomase äriühingu aktsiakapitalis.” (8)

(11)

Riigigarantiid kohaldati ka HFFi õiguseelnejate suhtes: riiklik elamumajandusagentuur, riiklik ehitusfond, töötajate eluasemefond, mida juhtis riiklik elamumajandusagentuur, ja riiklik elamumajandusnõukogu (vt riikliku elamumajandusagentuuri seadus nr 97/1993 (lög um Húsnæðisstofnun ríkisins)).

(12)

HFFi ja tema eelkäijate loomise ajal ei kohaldatud neile võimaldatava ja kõiki nende kohustusi hõlmava piiramatu riigigarantii suhtes riskipreemiat ega garantiipreemiat. Islandi ametiasutuste väitel, on siseriikliku õiguse asjaomased eeskirjad alates HFFi tekkimisest koostatud selliselt, et HFF ei peaks maksma riigigarantii kasutamise eest mingit tasu (9).

(13)

Ajutise seadusega nr 68/1987 fiskaalmeetmete kohta kehtestati esimest korda üldine kohustus tasuda riigile garantiipreemiat nende riiklike garantiide kasutamise eest, mille suhtes ei kohaldatud riskipreemiat. Hilisema riigigarantii seaduse nr 37/1961 (lög um ríkisábyrgðir) (mida on muudetud riigigarantii seadusega nr 65/1988 (lög um breyting á lögum nr. 37/1961, um ríkisábyrgðir, með síðari breytingum)) artiklis 8 nõuti, et pangad, krediidiühistud, finantseerimisasutused, ettevõtjad ja muud sarnased üksused, millel on vastavalt seadusele riigigarantii, olgu siis seetõttu, et riik on nende omanik, või muudel põhjustel, maksaksid riigile garantiipreemiat seoses nende kohustustega välisriigi isikute ees. Preemia määraks kehtestati 0,0625 % kvartalis väliskohustuste põhiosa pealt, tuginedes iga perioodi keskmisele (vt seaduse nr 37/1961 artikli 8 lõige 2) (10).

(14)

Algselt ei kehtestatud samasugust maksu kodumaiste kohustuste suhtes. Riigitagatise seadusega nr 121/1997 (11) kehtestati siiski kohustus maksta seoses kodumaiste kohustusega 0,0375 % preemiat. Seadusega nr 180/2000 (12) suurendati määra hiljem 0,0625 %ni.

(15)

Seadusega nr 121/1997 sätestati samuti vabastus riigigarantiipreemia tasumisest elamumajandusagentuuri eluasemevõlakirjade osakonna välja antud eluasemevõlakirjade puhul. Seoses HFFi teiste kohustustega kustutati 2001. aasta lisaeelarve seadusega tagasiulatuvalt HFFi võlad, mis olid kogunenud seadusega nr 121/1997 ette nähtud preemiate tasumata jätmisest. 26. mail 2000 jõustunud seaduses nr 70/2000 sätestati HFFi jaoks üldine vabastus riigigarantiipreemia maksmisest seoses kõikide kohustustega.

(16)

Üksikasjalikumat teavet riigigarantiid käsitlevate õigusaktide kohta ning nendest tulenevate üldiselt kohaldatavate preemiamäärade muudatuste kohta ning HFFi käsitlevate erisätete kohta leiab järelevalveameti otsusest nr 406/08/COL.

(17)

Järelevalveasutus selgitas oma otsuses nr 406/08/COL, et HFFile antud riigigarantiid, mis kehtis enne EMP lepingu jõustumist 1. jaanuaril 1994, ei käsitletud uue abi, vaid olemasoleva abi menetluse kohaselt (juhtum nr 64865, praegu juhtum nr 70382). Otsuses nr 406/08/COL käsitleti asjaolu, et HFF on vabastatud garantiipreemia maksmisest, mida temaga sarnastel põhimõtetel toimivad ettevõtjad on kohustatud maksma. Kõnealusel juhul ei olnud järelevalveameti esialgse arvamuse kohaselt abi määratluse – kas tegu on uue või olemasoleva abiga – hindamise puhul oluline asjaolu, kas riigigarantii seadus tegelikult muutis HFFi olukorda seoses garantiipreemia maksmisega. Otsustavaks peeti asjaolu, et uue riigigarantii seadusega nr 121/1997 võeti kasutusele uus süsteem, mille kohaselt esimest korda käsitleti HFFi soodsamatel tingimustel, kui oli sätestatud üldistes eeskirjades ettevõtjate suhtes, kellel on automaatselt riigigarantii. Seetõttu oli järelevalveameti esialgne seisukoht, et seaduse nr 121/1997 artikli 7 kohaselt eluasemevõlakirjade osakonnale tehtud erandist tulenev mis tahes eelis HFFi suhtes kujutab endast uut abi. Sama kehtib muude HFFi tehingute puhul, millele on tehtud erand preemia maksmisest või mis on sellest vabastatud, vt seadus nr 70/2000, millega muudetakse seadust nr 121/1997, ja 2001. aasta lisaeelarve seadus.

(18)

Järelevalveameti esialgse seisukoha kohaselt on HFFi vabastamine garantiipreemia maksmisest käsitletav riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses osutati järgmistele riigiabi elementidele:

(19)

Järelevalveametil oli lisaks kahtlus, kas eespool nimetatud riigiabi elemente võib pidada kokkusobivaks EMP lepinguga. Järelevalveamet selgitas, et kuigi teatavat laenu andmist eluaseme rahastamiseks saab käsitleda üldist majandushuvi pakkuva teenusena artikli 59 lõike 2 tähenduses ja seega lugeda tõenäoliselt abikõlblikuks, on järelevalveameti esialgse seisukoha kohaselt HFFi üldine laenusüsteem liiga lai selleks, et vastata artikli 59 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Järelevalveametile ei ole esitatud teavet, mis annaks talle põhjust arvata, et turg ei ole võimeline jõukohastel tingimustel eluaseme rahastamisvahendeid pakkuma. HFFi üldise laenukava kohaselt on laenud kättesaadavad kõigile, vaatamata sissetulekule ja varalisele seisundile ning rahastatava eluaseme hinna ja suuruse piirangutele. Samuti võib laenu anda igal pool vaatamata sellele, kas eluaseme rahastamine on kohalikul tasandil võimalik või mitte.

(20)

Islandi ametiasutuste märkused keskenduvad asjaolule, et kõik osutatud abi elemendid tulenevad otse HFFi automaatsest riigigarantiist, mille puhul on kindlaks tehtud, et see kujutab endast olemasolevat abi. Islandi ametiasutuste arvates on igasugune tasu maksmine riigigarantii lahutamatu osa. Kuna riigigarantii ja sellelt tasu maksmise küsimuses ei ole kehtestatud eraldiseisvaid meetmeid ega tehtud olulisi muudatusi, siis uut abi ei eksisteeri ning meedet tuleb käsitleda olemasoleva abi raames. Islandi valitsus väljendas oma seisukohta, et juhul kui leitakse, et uus abi eksisteerib, sobib see kokku siseturuga HFFi sotsiaalse olemuse tõttu ning seetõttu, et HFFile antud abi puhul olid täidetud Altmarki kohtupraktikas (13) kindlaks määratud tingimused.

(21)

Mis puutub asjaolusse, et seadusega nr 68/1987 kehtestati teatud finantseerimisasutustele kohustus maksta väliskohustustele antud riigigarantii eest preemiat, väidavad Islandi ametiasutused, et HFF ei ole tegelikult seda preemiat väliskohustuste puudumise tõttu kunagi maksnud.

(22)

Lisaks leiavad Islandi ametiasutused, et seaduse nr 121/1997 kohane kohustus maksta preemiat muudelt kodumaistelt kohustustelt kui eluasemevõlakirjadelt „toetub küsitavale õiguslikule alusele”, kuna mingil juhul ei olnud kavas sätestada, et HFFi eelkäijad peaksid tasuma garantiipreemiat. Islandi ametiasutused juhivad tähelepanu samuti asjaolule, et tasumata garantiipreemiaga seotud HFFi võlad kustutati tagasiulatuvalt 2001. aasta lisaeelarve seadusega, mis väljendab seaduseandja soovi, et HFF oleks pidanud olema kõikidel juhtudel vabastatud garantiipreemia maksmisest.

(23)

Lisaks tulenes HFFi vabastamine riigigarantiipreemia maksmisest asjaolust, et HFF kogus hüpoteekobligatsioonidelt 0,0375 % intressi, tagades sellega eluasemevõlakirjadega seotud kohustuste täitmise (14). Islandi ametiasutused nimetavad seda „erakorraliseks riigigarantii tasuks”. Seda kogutakse spetsiaalsesse reservfondi.

(24)

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud järgmine:

„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.”

(25)

Sellega viidatakse asjaolule, et meetmete klassifitseerimiseks riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses peavad need sisaldama riigi antud või riigi ressurssidest antavat abi, andma abisaavale ettevõtjale eelise, peavad olema selektiivsed, kahjustama konkurentsi ja tõenäoliselt mõjutama lepinguosalistevahelist kaubandust.

(26)

Järelevalveasutuse riigiabi suunistes riigigarantii kohta (15) on sätestatud, et garantii, mida vahetult annab riik (nimelt keskvalitsuse, piirkondlik või kohalik ametiasutus), võib kujutada endast riigiabi. Ettevõtjatele, kelle õiguslik vorm välistab pankroti- või muud maksejõuetusmenetlused või tagab selge sõnaga riigigarantii või kahjumi katmise riigi poolt, pakutakse soodsamaid rahastamistingimusi, sest riik võtab nende eest piiramatu vastutuse, millele osutatakse kui piiramatule riigigarantiile (16). Lisaks,

„riigigarantii eelis on see, et sellega seotud riski kannab riik. Riigi riskivalmidus tuleks tavapäraselt hüvitada asjakohase preemiaga. Kui riik loobub tervest või osast preemiast, siis on see samaaegselt eelise andmine ettevõtjale ja riigi vahendite raiskamine.” (17)

(27)

Otsuses nr 247/11/COL tegi järelevalveasutus järelduse, et HFFile antud automaatne piiramatu riigigarantii kujutab endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, kuna see on Islandi riigi vahendite raiskamine ja annab HFFile majandusliku eelise. Järelevalveasutus viitas asjaolule, et kooskõlas järelevalveasutuse suunistega riigigarantii kohta võib abisaajateks pidada ettevõtjaid, kelle õiguslik vorm välistab pankroti- või muud maksejõuetusmenetlused või kellele on selge sõnaga antud riigigarantii või kelle kahjumi katab riik. Lisaks pea riik tegema kõnealuse garantii olemasoluks ühtegi makset. Abi hakatakse andma hetkest, mil garantiid pakutakse, mitte tagatise realiseerimise hetkest või hetkest, mil sellega kaasnevad väljamaksed (18).

(28)

Pidades silmas, et riigigarantiis seisneva meetme puhul sõltub riigiabi elementide olemasolu otseselt sellest, kas sellise riikliku sekkumise eest on määratud kindlaks (turu)preemia (ja kas seda on makstud), on oluline küsida, kas garantiipreemia maksmisest vabastamist võib määratleda eraldi riigiabi elemendina võrrelduna garantiist endast tuleneva eelisega. Asjakohane preemia võib kustutada vähemalt osa eelisest, mis abisaajale antakse. Kui kõnealuse garantii puhul oleks määratud kindlaks turupreemia, mis vastab garantiist riigi jaoks tulenevale riskile, ning kui HFF oleks sellist preemiat maksnud, ei oleks olnud täidetud EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tingimused, milles käsitletakse riigi ressursside ja majandusliku eelise olemasolu HFFi jaoks. Seega moodustab preemia lahutamatu osa garantiina antud riigiabi suuruse arvutamisest. Samasuguse järelduse saab teha eespool osutatud riigigarantii suunistest.

(29)

Islandi ametiasutused väljendasid samasugust seisukohta oma märkustes, mis tehti otsuse kohta algatada ametlik uurimismenetlus (otsus nr 406/08/COL). Islandi ametiasutused rõhutasid lisaks, et riigigarantii seadus kavandati üldise seadusena riigigarantii andmise tingimuste kohta. Seaduse enda alusel ei antud ühtegi garantiid, vaid sellega kehtestati garantii tingimused (19).

(30)

Pidades silmas eespool öeldut, leiab järelevalveasutus, et riigigarantiina antud riigiabi meetmes sisalduvate abi elementide erilise olemuse tõttu ei kujuta HFFi vabastamine riigigarantiipreemia tasumisest EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses eraldi abimeedet Islandi riigi antavast automaatsest piiramatust riigigarantiist. Preemiate mittetasumine moodustab osa eelisest ja riigi ressurssidest, mida kasutatakse HFFile riigigarantii pakkumisel. Arvestades, et sellisest riigigarantiist tulenevaid eeliseid käsitleb järelevalveasutus olemasoleva abi riigiabi menetluses (vt juhtum nr 70382 (endine nr 64865), otsus nr 247/11/COL), puudub ametlikul uurimismenetlusel, mis käsitleb HFFi vabastamist riigigarantiipreemia tasumisest, ese, mistõttu menetlus lõpetatakse,