26.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 327/1

---

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE ASUTAMISLEPINGU KONSOLIDEERITUD VERSIOON

2012/C 327/01

SISUKORD

Preambul

I JAOTIS

Ühenduse ülesanded

II JAOTIS

Sätted tuumaenergiaalase arengu soodustamise kohta

1. PEATÜKK

TEADUSLIKU UURIMISTÖÖ EDENDAMINE

2. PEATÜKK

TEABE LEVIK

1. jagu

Ühenduse käsutuses olev teave

2. jagu

Muu teave

3. jagu

Salastatust käsitlevad sätted

4. jagu

Erisätted

3. PEATÜKK

TERVISEKAITSE JA OHUTUS

4. PEATÜKK

INVESTEERINGUD

5. PEATÜKK

ÜHISETTEVÕTTED

6. PEATÜKK

TARNED

1. jagu

Tarneagentuur

2. jagu

Ühendusest pärinevad maagid, lähtematerjalid ja lõhustuvad erimaterjalid

3. jagu

Väljastpoolt ühendust pärinevad maagid, lähtematerjalid ja lõhustuvad erimaterjalid

4. jagu

Hinnad

5. jagu

Tarnepoliitikat käsitlevad sätted

6. jagu

Erisätted

7. PEATÜKK

JULGEOLEKUMEETMED

8. PEATÜKK

OMANDIÕIGUS

9. PEATÜKK

TUUMAÜHISTURG

10. PEATÜKK

VÄLISSUHTED

III JAOTIS

Sätted institutsioonide kohta ja rahandussätted

1. PEATÜKK

EUROOPA LIIDU LEPINGU JA EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU TEATUD SÄTETE KOHALDAMINE

2. PEATÜKK

ÜHENDUSE INSTITUTSIOONID

1. jagu

Euroopa Parlament

2. jagu

Nõukogu

3. jagu

Komisjon

4. jagu

Euroopa Liidu Kohus

5. jagu

Kontrollikoda

3. PEATÜKK

INSTITUTSIOONE KÄSITLEVAD ÜHISSÄTTED

4. PEATÜKK

MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE

IV JAOTIS

Rahandusalased erisätted

V JAOTIS

Üldsätted

VI JAOTIS

Sätted algperioodi kohta (kehtetuks tunnistatud)

Lõppsätted

LISAD

I LISA

TUUMAENERGIAGA SEONDUVAD UURIMISVALDKONNAD, MILLELE ON OSUTATUD KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLIS 4

II LISA

KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLIS 41 NIMETATUD TÖÖSTUSHARUD

III LISA

EELISED, MIDA KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLI 48 ALUSEL VÕIB ANDA ÜHISETTEVÕTETELE

IV LISA

KAUPADE JA TOODETE NIMEKIRI, MILLE SUHTES KEHTIVAD TUUMAÜHISTURGU KÄSITLEVA 9. PEATÜKI SÄTTED

V LISA

KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLIS 215 NIMETATUD ESIALGNE TEADUS- JA KOOLITUSPROGRAMM

PROTOKOLLID

Protokoll riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus

Protokoll Euroopa Liidu kohtu põhikirja kohta

Protokoll Euroopa Liidu institutsioonide ning teatud organite, asutuste ja talituste asukoha kohta

Protokoll Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta

Protokoll Iirimaa põhiseaduse artikli 40 lõike 3 punkti 3 kohta

Protokoll üleminekusätete kohta

PREAMBUL

TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS, SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT, PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT, ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT, TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOGINNA, TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA (1),

TÕDEDES, et tuumaenergia kujutab endast tööstuse arenguks ja tugevdamiseks olulist ressurssi ning võimaldab edendada tööd rahu heaks,

VEENDUNUD, et üksnes viivitamata tehtud ühiste jõupingutustega võib jõuda saavutusteni, mis vastavad nende riikide loovale potentsiaalile,

OTSUSTANUD luua vajalikud tingimused võimsa tuumatööstuse arenguks, mis annaks laialdasi energiaressursse, viiks tehniliste protsesside ajakohastamiseni ja aitaks paljude muude rakendusvõimalustega kaasa nende rahvaste heaolule,

PÜÜDES luua vajalikud ohutustingimused, et kõrvaldada elanikkonna elu ja tervist ohustavad tegurid,

SOOVIDES kaasata oma töösse ka teisi riike ja teha koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes arendavad aatomienergia rahuotstarbelist kasutamist,

(täievoliliste esindajate nimekirja ei esitata)

I   JAOTIS

ÜHENDUSE ÜLESANDED

Artikkel 1

Käesoleva lepinguga asutavad KÕRGED LEPINGUOSALISED omavahelise EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE (EURATOM).

Ühenduse ülesanne on kaasa aidata elatustaseme tõstmisele liikmesriikides ja suhete arendamisele teiste riikidega, luues tuumatööstuse kiireks tekkeks ja arenguks vajalikud tingimused.

Artikkel 2

Et seda ülesannet täita, peab ühendus käesoleva lepingu kohaselt:

a)	edendama teadusuuringuid ja tagama tehniliste teadmiste leviku;

b)	kehtestama ühtsed ohutusnormid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks ning tagama, et neid järgitaks;

c)	soodustama investeerimist ja tagama tuumaenergeetika arenguks vajalike põhirajatiste püstitamise ühenduses, ergutades eriti ettevõtjate algatusi;

d)	tagama, et kõiki kasutajaid ühenduses varustataks regulaarselt ja õiglaselt maakide ja tuumkütusega;

e)	tagama asjakohase järelevalve abil, et tuumamaterjale ei kasutataks muul kui ettenähtud eesmärgil;

f)	kasutama talle antud omandiõigust lõhustuvate erimaterjalide suhtes;

g)	tagama laia turu ja parimate tehniliste vahendite kättesaadavuse erimaterjalide ja -seadmete ühisturu loomise kaudu, tuumaenergeetikasse investeerimiseks mõeldud kapitali vaba liikumise ja spetsialistide töövõtuvabaduse kaudu ühenduse piires;

h)	seadma teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sisse suhted, mis soosivad tuumaenergia rahuotstarbeliste kasutusviiside edendamist.

Artikkel 3

(kehtetuks tunnistatud)

II   JAOTIS

SÄTTED TUUMAENERGIAALASE ARENGU SOODUSTAMISE KOHTA

1.   PEATÜKK

Teadusliku uurimistöö edendamine

Artikkel 4

1.   Komisjon vastutab tuumaalase uurimistöö edendamise ja hõlbustamise eest liikmesriikides ning selle täiendamise eest, viies ellu ühenduse teadus- ja koolitusprogrammi.

2.   Komisjoni sellekohane tegevus toimub käesoleva lepingu I lisas loetletud valdkondades.

Nõukogu võib seda nimekirja komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega muuta. Komisjon konsulteerib artikli 134 alusel moodustatud teadus- ja tehnikakomiteega.

Artikkel 5

Et koordineerida ja täiendada liikmesriikide teadusuuringuid, kutsub komisjon liikmesriike, üksikisikuid ja ettevõtjaid kas konkreetsele saajale esitatud ja asjaomasele valitsusele edastatud taotluse või üldise avaldatud taotluse kaudu üles edastama talle taotluses nimetatud teadusuuringutega seotud programme.

Pärast seda, kui asjaosalistele on antud kõik võimalused esitada kommentaare, võib komisjon esitada oma põhjendatud arvamuse iga talle edastatud programmi kohta. Komisjon esitab sellise arvamuse, kui programmi edastanud riik, isik või ettevõtja seda nõuab.

Selliste arvamuste kaudu takistab komisjon asjatut kattuvat tegevust ja suunab uurimistöö valdkondadesse, mida ei ole piisavalt uuritud. Komisjon ei või neid programme avaldada ilma neid edastanud riigi, isiku või ettevõtja loata.

Komisjon avaldab regulaarsete ajavahemike järel nende tuumaalase uurimistöö valdkondade nimekirja, mida ta peab ebapiisavalt uurituks.

Komisjon võib vastastikuseks konsulteerimiseks ja informatsiooni vahetamiseks kutsuda kokku riikliku ja erasektori teaduskeskuste esindajaid, aga samuti samas või seotud valdkonnas uurimistööd tegevaid asjatundjaid.

Artikkel 6

Komisjon võib talle edastatud uurimisprogrammide elluviimise soodustamiseks:

a)	anda teadustöölepingute raames rahalist abi, pakkumata seejuures siiski subsiidiume;

b)	tarnida selliste programmide elluviimiseks kas tasuta või tasu eest tema käsutuses olevaid mis tahes lähtematerjale või lõhustuvaid erimaterjale;

c)	anda kas tasuta või tasu eest liikmesriikide, isikute või ettevõtjate käsutusse rajatisi, seadmeid või eksperdiabi;

d)	edendada asjaomaste liikmesriikide, isikute või ettevõtjate ühisrahastamist.

Artikkel 7

Komisjoni ettepanekul, kes konsulteerib teadus- ja tehnikakomiteega, määrab nõukogu ühehäälselt kindlaks ühenduse teadus- ja koolitusprogrammid.

Need programmid koostatakse kõige enam viieks aastaks.

Nende programmide elluviimiseks vajalikud summad lisatakse igal aastal ühenduse teadustöö ja investeerimise eelarvesse.

Komisjon tagab, et need programmid viiakse ellu, ning esitab nõukogule selle kohta igal aastal aruande.

Komisjon hoiab majandus- ja sotsiaalkomiteed ühenduse teadus- ja koolitusprogrammidega üldjoontes kursis.

Artikkel 8

1.   Pärast teadus- ja tehnikakomiteega konsulteerimist asutab komisjon Tuumauuringute Ühiskeskuse.

See keskus tagab, et uurimisprogrammid ja teised komisjoni poolt talle ülesandeks tehtud ülesanded viiakse ellu.

Samuti tagab ta, et kehtestatakse ühtne tuumaalane terminoloogia ja standardne mõõtmissüsteem.

Keskus asutab tuumamõõtmiste keskbüroo.

2.   Keskuse tegevus võib geograafilistel või funktsionaalsetel põhjustel toimuda eri asutustes.

Artikkel 9

1.   Komisjon võib pärast majandus- ja sotsiaalkomitee arvamuse saamist asutada Tuumauuringute Ühiskeskuse raames koole spetsialistide väljaõpetamiseks eelkõige geoloogiliste uuringute, kõrge puhtuseastmega tuumamaterjalide tootmise, kiiritatud kütuste töötlemise, tuumatehnika, tervisekaitse ning radioisotoopide tootmise ja kasutamise valdkonnas.

Komisjon määrab kindlaks sellise koolituse üksikasjad.

2.   Asutatakse ülikooli staatuses institutsioon; selle tegevusviisi määrab kindlaks nõukogu, tehes otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal.

Artikkel 10

Komisjon võib lepingu alusel usaldada ühenduse uurimisprogrammi teatavate osade elluviimise liikmesriikide, isikute või ettevõtjate või ka kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide kodanike hooleks.

Artikkel 11

Komisjon avaldab artiklites 7, 8 ja 10 nimetatud uurimisprogrammid, samuti regulaarsed aruanded nende rakendamise ja edenemise kohta.

2.   PEATÜKK

Teabe levik

1.   jagu

Ühenduse käsutuses olev teave

Artikkel 12

Liikmesriikidel, isikutel ja ettevõtjatel on õigus komisjonile tehtud avalduse alusel saada ühenduse omanduses olevate patentide, ajutiselt kaitstud patendiõiguste, kasulike mudelite või patenditaotluste alusel lihtlitsentse, kui nad suudavad nendega seotud leiutisi tõhusalt kasutada.

Samadel tingimustel annab komisjon patentide, ajutiselt kaitstud patendiõiguste, kasulike mudelite või patenditaotluste alusel all-litsentse, kui ühendusel on lepinguline litsents, mis annab talle õiguse seda teha.

Komisjon annab selliseid litsentse või all-litsentse tingimustel, mis lepitakse kokku litsentsisaajatega, ning annab kogu nende kasutamiseks vajaliku teabe. Need tingimused on eelkõige seotud sobiva tasu ja vajaduse korral ka litsentsisaaja õigusega anda kolmandatele isikutele all-litsentse ning kohustusega hoida teavet ärisaladusena.

Kui kolmandas lõigus osutatud tingimuste suhtes kokkuleppele ei jõuta, võivad litsentsisaajad kohaste tingimuste kindlaksmääramiseks anda asja Euroopa Kohtusse.

Artikkel 13

Komisjon edastab liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele ühenduse omandatud teabe, mida artikkel 12 ei hõlma ning mis pärineb kas ühenduse enda uurimisprogrammidest või on edastatud komisjonile vabaks kasutamiseks.

Komisjon võib siiski seostada sellise teabe avalikustamise tingimusega, et seda käsitletakse konfidentsiaalsena ega edastata kolmandatele isikutele.

Komisjon võib avalikustada kasutus- või levituspiirangute alusel saadud teavet, nagu näiteks niinimetatud salastatud teave, kui ta tagab nendest piirangutest kinnipidamise.

2.   jagu

Muu teave

a)   Teabe levitamine vabatahtliku kokkuleppe korras

Artikkel 14

Komisjon püüab vabatahtliku kokkuleppe korras tagada nii ühendusele tema eesmärkide saavutamiseks kasuliku teabe edastamise kui ka sellist teavet hõlmavate patentide, ajutiselt kaitstud patendiõiguste, kasulike mudelite või patenditaotluste alusel litsentside andmise.

Artikkel 15

Komisjon kehtestab korra, mille kohaselt liikmesriigid, isikud ja ettevõtjad võivad kasutada teda vahendajana oma esialgsete või lõplike uurimistulemuste vahetamiseks, kui ühendus ei ole neid tulemusi komisjoni antud lepingulise uurimistöö raames saanud.

See kord peab tagama vahetuse salastatuse. Komisjon võib siiski anda edastatavad tulemused dokumenteerimiseks Tuumauuringute Ühiskeskusele; sellega ei kaasne nende kasutusõigus ilma edastava poole nõusolekuta.

b)   Teabe edastamine komisjonile kohustuslikus korras

Artikkel 16

1.   Niipea kui liikmesriigile on esitatud konkreetselt tuumaenergiaalane patendi- või kasuliku mudeli taotlus, palub see riik taotlejalt nõusolekut, et taotluse sisu viivitamata edastada komisjonile.

Kui taotleja on nõus, toimub selline teabe edastamine kolme kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. Kui taotleja ei ole nõus, teatab liikmesriik sama aja jooksul komisjonile taotluse esitamisest.

Komisjon võib nõuda, et liikmesriik edastaks selle taotluse sisu, millest on komisjonile teatatud.

Komisjon esitab nõudmise kahe kuu jooksul alates teatamise kuupäevast. Selle tähtaja pikendamine pikendab vastavalt käesoleva lõike kuuendas lõigus nimetatud tähtaega.

Saanud komisjonilt sellise nõudmise, palub liikmesriik taotlejalt uuesti nõusolekut taotluse sisu edastamiseks. Kui taotleja on nõus, edastatakse teave viivitamata.

Kui taotleja ei ole nõus, peab liikmesriik siiski edastama komisjonile taotluse sisu 18 kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile igast sellisest veel avaldamata patendi- või kasuliku mudeli taotlusest, mis esmapilgul näib käsitlevat teemat, mis ei pruugi olla konkreetselt tuumaenergiaalane, kuid on otseselt seotud tuumaenergeetika arendamisega ühenduses ja on ühendusele oluline, 18 kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.

Kui komisjon nõuab, edastatakse taotluse sisu talle kahe kuu jooksul.

3.   Liikmesriigid vähendavad miinimumini selliste lõigetes 1 ja 2 nimetatud teemasid käsitlevate patendi- ja kasuliku mudeli taotluste menetlemise aega, mille kohta komisjon on esitanud nõudmise, et neid saaks võimalikult kiiresti avaldada.

4.   Komisjon käsitleb eespool nimetatud viisil edastatud teavet konfidentsiaalsena. Seda võib anda üksnes dokumenteerimiseks. Komisjon võib siiski taotleja nõusolekul või kooskõlas artiklitega 17–23 kasutada leiutisi, millest talle on teatatud.

5.   Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata, kui kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud kokkuleppe alusel on teabe edastamine välistatud.

c)   Litsentside andmine vahekohtumenetluse korras või kohustuslikult

Artikkel 17

1.   Kui vabatahtlikule kokkuleppele ei jõuta, võib lihtlitsentse anda kas vahekohtumenetluse korras või kohustuslikult kooskõlas artiklitega 18–23:

a)

ühendusele või ühisettevõtetele, kellele see õigus on artikli 48 alusel antud otseselt tuumauuringutega seotud leiutisi hõlmavate patentide, ajutiselt kaitstud patendiõiguste või kasulike mudelite suhtes, kui selliste litsentside andmine on vajalik nende endi uurimistöö jätkamiseks või kui see on hädavajalik nende rajatiste käigushoidmiseks. Komisjoni nõudel sisaldavad sellised litsentsid õigust lubada kolmandatel isikutel leiutist kasutada, kui nad täidavad ühenduse või ühisettevõtete antud tööülesandeid või tellimusi;

b)

isikutele või ettevõtjatele, kes on pöördunud komisjoni poole nende saamiseks patentide, ajutiselt kaitstud patendiõiguste või kasulike mudelite peale, mis hõlmavad otseselt ühenduses tuumaenergeetika arendamisega seotud ja selle jaoks olulise tähtsusega leiutisi, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: i) patenditaotluse esitamisest on möödunud vähemalt neli aastat, välja arvatud leiutise puhul, mis on seotud konkreetselt tuumaenergiaalase teemaga; ii) selle liikmesriigi territooriumil, kus leiutist kaitstakse, ei ole rahuldatud leiutise suhtes tuumaenergia arengust tulenevad vajadused, mida komisjon näeb; iii) patendiomanik, keda on kutsutud üles kas ise või litsentsiomanike kaudu neid vajadusi rahuldama, ei ole seda teinud; iv) litsentsi taotlevad isikud või ettevõtjad suudavad leiutist kasutades neid vajadusi tõhusalt rahuldada. Liikmesriigid ei või selliste vajaduste rahuldamiseks võtta oma siseriiklikes õigusaktides sätestatud sunnimeetmeid, mis piiravad leiutisele antud kaitset, kui komisjon ei ole seda eelnevalt taotlenud.

2.   Vastavalt lõikele 1 ei tohi lihtlitsentsi anda, kui patendiomanik tõestab seaduslike põhjuste olemasolu, eriti seda, et tema käsutuses ei ole olnud piisavalt aega.

3.   Litsentsi andmine lõike 1 kohaselt annab õiguse saada täielikku hüvitist, mille summa lepivad omavahel kokku patendi, ajutiselt kaitstud patendiõiguse või kasuliku mudeli omanik ning litsentsisaaja.

4.   Käesoleva artikli sätted ei mõjuta tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni sätteid.

Artikkel 18

Käesolevaga asutatakse selles jaos sätestatud eesmärkidel vahekohtukomitee. Nõukogu nimetab Euroopa Liidu Kohtu ettepaneku põhjal selle komitee liikmed ja kehtestab kodukorra.

Pooled võivad vahekohtukomitee otsuse peale esitada Euroopa Liidu Kohtule peatava toimega edasikaebuse ühe kuu jooksul alates otsuse teatavakstegemisest. Euroopa Liidu Kohus vaatab asja läbi üksnes vahekohtukomitee otsuse formaalse kehtivuse ja käesoleva lepingu sätete tõlgendamise seisukohalt.

Vahekohtukomitee lõppotsustel on asjaosaliste poolte vahel res judicata jõud. Need pööratakse artikli 164 kohaselt täitmisele.

Artikkel 19

Kui komisjon kavatseb vabatahtlikku kokkulepet saavutamata tagada litsentside andmise mõnel artiklis 17 sätestatud juhtudest, teatab ta oma kavatsusest patendi, ajutiselt kaitstud patendiõiguse, kasuliku mudeli või patenditaotluse omanikule ning märgib sellises teates ka litsentsi taotleja nime ja litsentsi ulatuse.

Artikkel 20

Patendiomanik võib ühe kuu jooksul alates artiklis 19 nimetatud teate kättesaamisest teha komisjonile ja vajaduse korral ka taotlejale ettepaneku sõlmida erikokkulepe esitada asi vahekohtukomiteele.

Kui komisjon või taotleja keeldub sellise kokkuleppe sõlmimisest, ei või komisjon liikmesriigilt või selle asjaomastelt asutustelt nõuda litsentsi andmist või lasta seda anda.

Kui asi on erikokkuleppe korras esitatud vahekohtukomiteele, kes leiab, et komisjoni nõudmine on kooskõlas artikli 17 sätetega, teeb ta teatavaks oma põhjendatud otsuse, mis sisaldab taotlejale litsentsi andmist ning sätestab litsentsi tingimused ja selle eest makstava tasu, kui pooled ei ole nendes punktides kokkuleppele jõudnud.

Artikkel 21

Kui patendiomanik ei tee ettepanekut asja vahekohtukomiteele esitada, võib komisjon asjaomast liikmesriiki või selle asjakohaseid asutusi üles kutsuda litsentsi andma või anda laskma.

Kui liikmesriik või selle asjaomased asutused on pärast patendiomaniku ärakuulamist seisukohal, et artikli 17 tingimusi ei ole täidetud, teatavad nad komisjonile oma keeldumisest litsentsi anda või anda lasta.

Kui liikmesriik või selle asjaomased asutused keelduvad litsentsi andmast või anda laskmast või kui nelja kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ei ole litsentsi andmise kohta teatatud, võib komisjon kahe kuu jooksul anda asja Euroopa Liidu Kohtusse.

Euroopa Liidu Kohtu menetluse käigus tuleb patendiomanik ära kuulata.

Kui Euroopa Liidu Kohtu otsusega tehakse kindlaks, et artikli 17 tingimused on täidetud, võtavad liikmesriik või selle asjaomased asutused selle otsuse täitmiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 22

1.   Kui patendi, ajutiselt kaitstud patendiõiguse või kasuliku mudeli omanik ja litsentsisaaja ei jõua kokkuleppele hüvitise summa suhtes, võivad asjaomased pooled sõlmida erikokkuleppe esitada asi vahekohtukomiteele.

Seda tehes loobuvad pooled oma õigusest algatada kohtumenetlus, välja arvatud artiklis 18 sätestatud juhul.

2.   Kui litsentsisaaja keeldub erikokkuleppe sõlmimisest, loetakse talle antud litsents kehtetuks.

Kui patendiomanik keeldub erikokkuleppe sõlmimisest, määrab käesolevas artiklis nimetatud hüvitise kindlaks asjaomane siseriiklik asutus.

Artikkel 23

Pärast ühe aasta möödumist võib vahekohtukomitee või asjaomase siseriikliku asutuse otsuse litsentsitingimuste suhtes uuesti läbi vaadata, kui on ilmnenud uusi fakte, mis seda õigustavad.

Uuesti läbivaatamine on otsuse teinud asutuse ülesanne.

3.   jagu

Salastatust käsitlevad sätted

Artikkel 24

Teave, mille ühendus saab oma uurimisprogrammi elluviimise tulemusena ja mille avaldamine võib kahjustada ühe või mitme liikmesriigi riigikaitsehuve, kuulub salastatuskorra alla vastavalt järgmistele sätetele:

1.	Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu julgeolekueeskirja, milles käesoleva artikli sätteid arvesse võttes sätestatakse kohaldatavad salastatustasemed ning igale tasemele vastavad julgeolekumeetmed.

2.

Kui komisjon on seisukohal, et teatava teabe avalikustamine võib kahjustada ühe või mitme liikmesriigi riigikaitsehuve, kohaldab ta selle teabe suhtes ajutiselt julgeolekueeskirjaga selliseks puhuks ettenähtud salastatustaset. Komisjon edastab sellise teabe viivitamata liikmesriikidele, kes tagavad selle kaitse ajutiselt samal viisil. Liikmesriigid teatavad komisjonile kolme kuu jooksul, kas nad soovivad säilitada ajutiselt kohaldatud taset, asendada selle teisega või salastatuse kustutada. Pärast selle tähtaja lõppemist kohaldatakse taotletud salastatustasemetest kõrgeimat. Komisjon teatab sellest liikmesriikidele. Komisjoni või liikmesriigi nõudmisel võib nõukogu millal tahes ühehäälselt kohaldada muud salastatustaset või salastatuse kustutada. Enne mis tahes sammude astumist mõne liikmesriigi taotlusel peab nõukogu saama komisjoni arvamuse.

3.

Artiklite 12 ja 13 sätteid ei kohaldata salastatud teabe suhtes. Siiski, tingimusel et asjakohaseid julgeolekumeetmeid järgitakse: a) võib komisjon edastada artiklites 12 ja 13 osutatud teavet: i) ühisettevõttele; ii) isikule või ettevõtjale, kes ei ole ühisettevõte, selle liikmesriigi kaudu, kelle territooriumil see isik või ettevõtja tegutseb; b) võib liikmesriik edastada artiklis 13 osutatud teavet isikule või ettevõtjale, kes ei ole ühisettevõte ja kes tegutseb selle liikmesriigi territooriumil, tingimusel et komisjonile on sellest edastamisest teatatud; c) igal liikmesriigil on õigus nõuda, et komisjon annaks artikli 12 alusel litsentsi selle riigi või selle territooriumil tegutseva isiku või ettevõtja vajaduste täitmiseks.

Artikkel 25

1.   Liikmesriik, kes teatab sellisest patendi- või kasuliku mudeli taotlusest, mis on seotud artikli 16 lõikes 1 või 2 nimetatud teemaga, või edastab selle sisu, pöörab kohasel juhul tähelepanu vajadusele kohaldada riigikaitse huvides mõnda salastatustaset, teatades samal ajal selle kohaldamise eeldatava kestuse.

Komisjon edastab teistele liikmesriikidele kogu eelmise lõigu kohaselt saadud teabe. Komisjon ja liikmesriigid rakendavad neid meetmeid, mis julgeolekueeskirja alusel vastavad päritoluriigi taotletud salastatustasemele.

2.   Komisjon võib seda teavet edastada ka ühisettevõtetele või liikmesriigi kaudu isikule või ettevõtjale, kes ei ole ühisettevõte ja kes tegutseb selle riigi territooriumil.

Leiutisi, mille kohta on esitatud lõikes 1 nimetatud taotlus, võib kasutada üksnes taotleja nõusolekul või kooskõlas artiklitega 17–23.

Käesolevas lõikes nimetatud teabe edastamise ja vajaduse korral ka kasutamise suhtes rakendatakse meetmeid, mis julgeolekueeskirja kohaselt vastavad päritoluriigi taotletud salastatustasemele.

Teabe edastamise puhul tuleb alati taotleda päritoluriigi nõusolekut. Nõusoleku teavet edastada või kasutada võib jätta andmata üksnes riigikaitse huvides.

3.   Komisjoni või liikmesriigi taotlusel võib nõukogu alati ühehäälselt kohaldada muud salastatustaset või salastatuse kustutada. Enne mis tahes sammude astumist mõne liikmesriigi taotlusel peab nõukogu saama komisjoni arvamuse.

Artikkel 26

1.   Kui patentide, patenditaotluste, ajutiselt kaitstud patendiõiguste, kasulike mudelite või kasuliku mudeli taotlustega hõlmatud teave on kooskõlas artiklitega 24 ja 25 salajaseks tunnistatud, ei või selle salajaseks tunnistamist taotlenud riigid keelata vastavate taotluste esitamist teistes liikmesriikides.

Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et säilitada selliste õiguste ja taotluste salastatus nende endi õigusaktides ja eeskirjades sätestatud menetluse kohaselt.

2.   Teavet, mis on tunnistatud salajaseks kooskõlas artikliga 24, ei või esitada väljaspool liikmesriike muidu, kui üksnes viimaste ühehäälsel nõusolekul. Kui liikmesriigid ei tee oma seisukohta teatavaks, loetakse nende nõusolek antuks kuue kuu möödumisel alates kuupäevast, mil komisjon teatas liikmesriikidele sellisest teabest.

Artikkel 27

Riigikaitse huvides teabe salajaseks tunnistamist taotlenud isikule tekitatud kahju hüvitatakse liikmesriikide siseriikliku õiguse kohaselt ning selle eest vastutab riik, kes taotles teabe salajaseks tunnistamist või kes saavutas kas salastatustaseme tõstmise või salastatustähtaja pikendamise või põhjustas väljaspool ühendust taotluste esitamise keelamise.

Kui mitu liikmesriiki on saavutanud kas salastatustaseme tõstmise või salastatustähtaja pikendamise või põhjustanud väljaspool ühendust taotluste esitamise keelamise, vastutavad nad koos oma tegevusest tuleneva kahju heastamise eest.

Ühendus ei või käesoleva artikli alusel hüvitist nõuda.

4.   jagu

Erisätted

Artikkel 28

Kui avaldamata patenditaotlusi või kasuliku mudeli taotlusi või riigikaitse huvides salajaseks tunnistatud patente või kasulikke mudeleid kasutatakse nende komisjonile edastamise tõttu vääriti või kui need saavad teatavaks kõrvalisele isikule, heastab ühendus õigustatud isikule tekitatud kahju.

Ilma et see piiraks ühenduse õigusi kahju eest vastutava isiku suhtes, omandab ühendus sel määral, mil ta on sellise kahju heastanud, samasuguse hagemisõiguse, nagu on asjaomastel isikutel kolmandate isikute suhtes. See ei mõjuta ühenduse õigust võtta meetmeid kahju tekitanud isiku suhtes kooskõlas kehtivate üldeeskirjadega.

Artikkel 29

Kui ühelt poolt liikmesriigi, isiku või ettevõtja ja teiselt poolt kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigi kodaniku vaheline kokkulepe või leping teadus- või tööstusinfo vahetamise kohta tuumaenergeetika vallas nõuab ükskõik kummalt poolt allakirjutamist oma suveräänseid õigusi teostava riigi poolt, siis sõlmib selle komisjon.

Artiklite 103 ja 104 sätete kohaselt võib komisjon siiski kohaseks peetavatel tingimustel volitada liikmesriiki, isikut või ettevõtjat selliseid kokkuleppeid sõlmima.

3.   PEATÜKK

Tervisekaitse ja ohutus

Artikkel 30

Ühenduse piires kehtestatakse põhistandardid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.

Väljend „põhistandardid” tähendab:

a)	suurimaid lubatud doose, mis tagavad piisava ohutuse;

b)	suurimaid lubatud kiiritus- ja saastetasemeid;

c)	töötajate meditsiinilise järelevalve põhimõtteid.

Artikkel 31

Komisjon töötab põhistandardid välja pärast seda, kui ta on saanud arvamuse eksperdirühmalt, kelle teadus- ja tehnikakomitee on määranud liikmesriikide teadusekspertide, eriti tervishoiuekspertide hulgast. Nende põhistandardite kohta saab komisjon majandus- ja sotsiaalkomitee arvamuse.

Pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist kehtestab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega põhistandardid komisjoni ettepaneku põhjal, kes edastab nõukogule nimetatud komiteede arvamused.

Artikkel 32

Komisjoni või liikmesriigi taotlusel võib põhistandardid uuesti läbi vaadata ja neid täiendada kooskõlas artiklis 31 sätestatud menetlusega.

Komisjon vaatab läbi iga liikmesriigi sellekohase taotluse.

Artikkel 33

Liikmesriigid kehtestavad põhistandardite järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ning võtavad vajalikud meetmed õppe- ja kasvatustöö ning kutseõppe osas.

Komisjon esitab kohased soovitused selles valdkonnas kohaldatavate õigusaktide ühtlustamiseks liikmesriikides.

Selleks edastavad liikmesriigid komisjonile käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval kohaldatavad õigusaktid ja kõikide järgmiste samalaadsete õigusaktide eelnõud.

Komisjon esitab võimalikud soovitused selliste õigusaktide eelnõude kohta kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil need eelnõud talle esitati.

Artikkel 34

Iga liikmesriik, kelle territooriumil hakkavad toimuma eriti ohtlikud katsetused, võtab tervisekaitsealaseid lisameetmeid, mille kohta ta saab eelnevalt komisjoni arvamuse.

Komisjoni nõusolek on vajalik, kui selliste katsetuste tagajärjed võivad avaldada mõju teiste liikmesriikide territooriumil.

Artikkel 35

Iga liikmesriik loob vajalikud vahendid õhu, vee ja pinnase radioaktiivsustaseme pidevseireks ja põhistandardite järgimiseks.

Komisjonil on õigus juurde pääseda sellistele vahenditele; ta võib kontrollida nende tööd ja tõhusust.

Artikkel 36

Asjaomased asutused edastavad perioodiliselt komisjonile teavet artiklis 35 nimetatud kontrollide kohta, et komisjon oleks teadlik elanikkonnale mõjuva radioaktiivsuse tasemest.

Artikkel 37

Kõik liikmesriigid annavad komisjonile mis tahes kujul radioaktiivsete jäätmete lõpphoiustamise plaanidega seotud üldandmeid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas sellise plaani ellurakendamise tagajärjel võib teise liikmesriigi vesi, pinnas või õhuruum radioaktiivselt saastuda.

Komisjon esitab oma arvamuse kuue kuu jooksul pärast artiklis 31 nimetatud eksperdirühmaga konsulteerimist.

Artikkel 38

Komisjon esitab liikmesriikidele õhu, vee ja pinnase radioaktiivsustaseme kohta soovitusi.

Hädaolukordades annab komisjon direktiivi, millega kohustab asjaomast liikmesriiki võtma komisjoni poolt sätestatud ajavahemikus kõik vajalikud meetmed põhistandardite rikkumise vältimiseks ning õigusaktide järgimiseks.

Kui kõnealune riik sätestatud ajavahemiku jooksul komisjoni direktiivi ei järgi, võib komisjon või iga asjaomane liikmesriik Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 258 ja 259 kõrvale kaldudes asja viivitamata Euroopa Liidu Kohtusse anda.

Artikkel 39

Komisjon moodustab Tuumauuringute Ühiskeskuse asutamise järel selle raames tervisekaitse uurimis- ja dokumendiosakonna.

Selle osakonna ülesandeks on eelkõige artiklites 33, 36 ja 37 nimetatud dokumentide ja teabe kogumine ning komisjoni abistamine talle käesoleva peatükiga antud ülesannete täitmisel.

4.   PEATÜKK

Investeeringud

Artikkel 40

Et soodustada isikute- ja ettevõtjatepoolseid algatusi ning aidata kaasa nende poolt tuumavaldkonda tehtavate investeeringute koordineeritud arengule, avaldab komisjon perioodiliselt näidisprogramme eriti tuumaenergia tootmissihtide ja kõigi nende saavutamiseks vajalike investeeringuliikide kohta.

Enne nende programmide avaldamist peab komisjon nende kohta saama majandus- ja sotsiaalkomitee arvamuse.

Artikkel 41

Isikud ja ettevõtjad, kes tegutsevad käesoleva lepingu II lisas loetletud tööstusharus, edastavad komisjonile uute rajatiste, samuti nende asendamise või ümberseadistamisega seotud investeerimiskavad, mis oma liigilt ja suuruselt vastavad nõukogu poolt komisjoni ettepanekul sätestatud kriteeriumidele.

Eespool nimetatud tööstusharude loetelu võib nõukogu muuta kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal, kes peab esmalt saama majandus- ja sotsiaalkomitee arvamuse.

Artikkel 42

Artiklis 41 nimetatud kavad edastatakse komisjonile ja informeerimiseks ka asjaomasele liikmesriigile hiljemalt kolm kuud enne esimeste tarnelepingute sõlmimist või kui ettevõtja kavatseb teha töö oma ressurssidega, kolm kuud enne töö algust.

Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal seda tähtaega muuta.

Artikkel 43

Komisjon arutab isikute või ettevõtjatega läbi kõik investeerimiskavade aspektid, mis on seotud käesoleva lepingu eesmärkidega.

Ta edastab oma seisukohad asjaomastele liikmesriikidele.

Artikkel 44

Komisjon võib asjaomaste liikmesriikide, isikute ja ettevõtjate nõusolekul avaldada iga temale edastatud investeerimiskava.

5.   PEATÜKK

Ühisettevõtted

Artikkel 45

Ühenduses tuumatööstuse arengu seisukohast eriti tähtsaid ettevõtjaid võib asutada käesolevas lepingus määratletud ühisettevõtetena kooskõlas järgmiste artiklitega.

Artikkel 46

1.   Kõik ühisettevõtte asutamise projektid, olgu need komisjoni, liikmesriigi või muu osalise algatatud, tuleb komisjonil läbi vaadata.

Selleks peab komisjon saama liikmesriikide ja kõigi avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste seisukoha, kes on tema arvates sobivad nõu andma.

2.   Komisjon edastab nõukogule kõik ühisettevõtte asutamise projektid koos oma põhjendatud arvamusega.

Kui komisjon annab kavandatava ühisettevõtte vajalikkuse kohta soodsa hinnangu, esitab ta nõukogule ettepanekud järgmiste üksikasjade kohta:

a)	ühisettevõtte asukoht;

b)

põhikiri;

c)	rahastamise ulatus ja ajagraafik;

d)	ühenduse võimalik osalus ühisettevõtte rahastamises;

e)	kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigi kodaniku võimalik osalus ühisettevõtte rahastamises või juhtimises;

f)	mõnede või kõikide käesoleva lepingu III lisas loetletud eeliste andmine.

Komisjon lisab üksikasjaliku aruande projekti kohta tervikuna.

Artikkel 47

Kui komisjon on asja nõukogule esitanud, võib viimane nõuda komisjonilt sellist lisateavet või selliste täiendavate uuringute tegemist, mida ta vajalikuks peab.

Kui nõukogu leiab kvalifitseeritud häälteenamusega, et komisjoni poolt ebasoodsa hinnangu saanud projekt tuleks siiski ellu viia, esitab komisjon nõukogule artiklis 46 nimetatud ettepanekud ja üksikasjaliku aruande.

Eelmises lõigus osutatud juhul või kui komisjoni hinnang on soodne, langetab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse iga komisjoni ettepaneku kohta.

Nõukogu otsustab siiski ühehäälselt järgmised küsimused:

a)	ühenduse osalus ühisettevõtte rahastamises;

b)	kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigi kodaniku osalus ühisettevõtte rahastamises või juhtimises.

Artikkel 48

Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt rakendada mõnesid või kõiki käesoleva lepingu III lisas loetletud eeliseid iga ühisettevõtte suhtes; iga liikmesriik peab omalt poolt tagama nende eeliste andmise.

Nõukogu võib sama menetluse kohaselt sätestada nende eeliste andmise tingimused.

Artikkel 49

Ühisettevõte asutatakse nõukogu otsusega.

Iga ühisettevõte on juriidiline isik.

Igas liikmesriigis on tal kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle liikmesriigi seadustele kuulub juriidilistele isikutele; sealhulgas võib ta omandada või võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks (2).

Kui käesolevas lepingus või ühisettevõtte põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti, alluvad kõik ühisettevõtted tööstusettevõtete või äriühingute kohta kehtivale korrale; oma põhikirjas võivad nad täiendavalt toetuda liikmesriikide siseriiklikele seadustele.

Kui pädevus ei ole käesoleva lepinguga antud Euroopa Liidu Kohtule, lahendatakse ühisettevõtete vaidlusküsimused vastavas siseriiklikus kohtus.

Artikkel 50

Ühisettevõtete põhikirja muudetakse vajaduse korral selles sisalduvate erisätete alusel.

Sellised muudatused ei jõustu siiski enne, kui nõukogu on need vastavalt artiklis 47 sätestatud menetlusele komisjoni ettepaneku põhjal heaks kiitnud.

Artikkel 51

Komisjon vastutab kõigi ühisettevõtete asutamisega seotud nõukogu otsuste täitmise eest kuni nende asutuste tegevuse eest vastutavate organite asutamiseni.

6.   PEATÜKK

Tarned

Artikkel 52

1.   Maakide, lähtematerjalide ja lõhustuvate erimaterjalide tarned tagatakse kooskõlas käesoleva peatüki sätetega tarneallikatele võrdse juurdepääsu põhimõtte kohaselt ühise tarnepoliitika abil.

2.   Sel otstarbel ja käesolevas peatükis sätestatud tingimuste alusel:

a)	keelatakse kõik toimingud, mille eesmärk on tagada teatavatele kasutajatele privilegeeritud seisund;

b)

käesolevaga asutatakse tarneagentuur; sellel on optsiooniõigus liikmesriikide territooriumil toodetud maakide, lähtematerjalide ja lõhustuvate erimaterjalide suhtes ning ainuõigus sõlmida nii ühendusest kui ka väljastpoolt ühendust pärinevate maakide, lähtematerjalide ja lõhustuvate erimaterjalide tarnelepinguid.

Tarneagentuur ei või mingil viisil kasutajate vahel vahet teha selle põhjal, kuidas ta kavatseb taotletud varusid kasutada, kui selline kasutusviis ei ole seadusevastane ega vastuolus ühenduseväliste tarnijate poolt kõnealuse saadetise suhtes kehtestatud tingimustega.

1.   jagu

Tarneagentuur

Artikkel 53

Tarneagentuur tegutseb komisjoni järelevalve all, kes adresseerib sellele direktiive, komisjonil on tarneagentuuri otsuste üle vetoõigus ning ta nimetab selle peadirektori ja tema asetäitja.

Iga kaudse või otsese toimingu, mille tarneagentuur on oma optsiooniõigust või tarnelepingute sõlmimise ainuõigust kasutades teinud, võivad asjaosalised esitada komisjonile, kes teeb oma otsuse selle kohta ühe kuu jooksul.

Artikkel 54

Tarneagentuur on majanduslikult iseseisev juriidiline isik.

Nõukogu kehtestab kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal tarneagentuuri põhikirja.

Põhikirja võib muuta sama menetluse kohaselt.

Põhikirjaga määratakse kindlaks tarneagentuuri kapital ning selle märkimise tingimused. Kontrollpakk kuulub alati ühendusele ja liikmesriikidele. Kapitali jagunemise määravad kindlaks liikmesriigid ühisel kokkuleppel.

Tarneagentuuri tegevuse ärilise juhtimise eeskirjad kehtestatakse põhikirjaga. Viimases võidakse ette näha tehingute eest võetav tasu, et katta tarneagentuuri halduskulud.

Artikkel 55

Liikmed edastavad või lasevad edastada tarneagentuurile kogu vajaliku teabe, et võimaldada tal kasutada oma optsiooniõigust ja tarnelepingute sõlmimise ainuõigust.

Artikkel 56

Liikmesriigid vastutavad selle eest, et tarneagentuurile oleks tagatud vaba tegutsemine nende territooriumil.

Nad võivad asutada ühe või mitu asutust, kellel on õigus esindada nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate Euroopa-väliste territooriumide tootjaid ja kasutajaid suhetes tarneagentuuriga.

2.   jagu

Ühendusest pärinevad maagid, lähtematerjalid ja lõhustuvad erimaterjalid

Artikkel 57

1.   Tarneagentuuri optsiooniõigus hõlmab:

a)	8. peatüki sätete alusel ühenduse omanduses olevate materjalide kasutus- ja tarbimisõiguse saamist;

b)	omandiõiguse saamist kõikidel muudel juhtudel.

2.   Tarneagentuur kasutab oma optsiooniõigust maakide, lähtematerjalide ja lõhustuvate erimaterjalide tootjatega lepinguid sõlmides.

Artiklite 58, 62 ja 63 alusel pakuvad kõik tootjad neid maake, lähtematerjale või lõhustuvaid erimaterjale, mida nad liikmesriikide territooriumil toodavad, enne nende kasutamist, ümberpaigutamist või ladustamist tarneagentuurile.

Artikkel 58

Kui tootja tegevus hõlmab mitu tootmisetappi alates maagi kaevandamisest kuni metalli tootmiseni, viimane kaasa arvatud, võib ta toodet tarneagentuurile pakkuda ükskõik missuguses tootmisetapis.

Sama kehtib ka kahe või enama omavahel soetud ettevõtja puhul, kui nende seotus on nõuetekohaselt komisjonile teatavaks tehtud ja komisjoniga läbi arutatud artiklites 43 ja 44 sätestatud menetluse kohaselt.

Artikkel 59

Kui tarneagentuur ei kasuta oma optsiooniõigust mõne tootja kogu või osa toodangu suhtes, siis tootja:

a)	võib maake, lähtematerjale või lõhustuvaid erimaterjale töödelda või lasta töödelda kas omavahendeid kasutades või lepingu alusel, tingimusel et ta pakub selliselt töödeldud saadust tarneagentuurile;

b)	saab komisjoni otsusega loa käsutada oma olemasolevat toodangut väljaspool ühendust, eeldades, et ta ei paku soodsamaid tingimusi kui enne tarneagentuurile tehtud pakkumisel. Lõhustuvaid erimaterjale võib siiski eksportida üksnes tarneagentuuri kaudu ja kooskõlas artikli 62 sätetega.

Komisjon ei või sellist luba anda, kui tarnesaajad ei anna tagatist, et ühenduse huvid on kaitstud, või kui selliste lepingute tingimused on vastuolus käesoleva lepingu eesmärkidega.

Artikkel 60

Potentsiaalsed kasutajad teatavad tarneagentuurile perioodiliselt, milliseid varusid nad vajavad, märkides ära koguse, füüsikalised ja keemilised omadused, päritolukoha, otstarbe, kohaletoimetamise kuupäeva ja hinnatingimused, mis peavad moodustama nende vahel sõlmitava tarnelepingu tingimused.

Samuti teatavad tootjad tarneagentuurile endapoolsetest pakkumistest, esitades kõik neile tootmisprogrammide koostamiseks vajalikud näitajad, eriti lepingu kestuse. Selliste lepingute kehtivusaeg ei ole üle kümne aasta, välja arvatud komisjoni nõusolekul.

Tarneagentuur teatab potentsiaalsetele kasutajatele saadud pakkumistest ja taotluste mahust ning palub neil kindlaksmääratud aja jooksul esitada oma tellimused.

Kui tarneagentuur on sellised tellimused kätte saanud, teeb ta teatavaks tingimused, mille alusel tal on võimalik neid täita.

Kui tarneagentuur ei saa kõiki tellimusi täismahus täita, jagab ta varud iga pakkumisega seotud tellimuste vahel artiklite 68 ja 69 sätete alusel proportsionaalselt.

Tarneagentuuri eeskirjadega, mis komisjon peab heaks kiitma, määratakse kindlaks, kuidas nõudmist pakkumisega tasakaalustada.

Artikkel 61

Tarneagentuur täidab kõik tellimused, kui puuduvad õiguslikud või materiaalsed takistused.

Lepingut sõlmides võib tarneagentuur artikli 52 sätteid järgides nõuda kasutajatelt vastavat ettemaksu kas tagatisena või selleks, et aidata kaasa tarneagentuuri enda pikaajaliste maksekohustuste täitmisele tootjate ees, kui need kohustused on olulised tellimuse täitmiseks.

Artikkel 62

1.   Tarneagentuur kasutab oma optsiooniõigust liikmesriikide territooriumil toodetud lõhustuvate erimaterjalide suhtes selleks, et:

a)	rahuldada ühenduses kasutajate nõudlust kooskõlas artikliga 60,

b)	ise selliseid materjale ladustada või

c)	eksportida selliseid materjale komisjoni loaga, mis on kooskõlas artikli 59 punkti b teise lõiguga.

2.   Sellised materjalid ja mis tahes taastootlikud jäätmed, kuigi nende kohta kehtivad endiselt 7. peatüki sätted, jäetakse siiski tootja omandusse, et ta saaks:

a)	ladustada neid tarneagentuuri loal;

b)	kasutada neid oma vajaduste piires või

c)

teha need kättesaadavaks ühenduse ettevõtjatele nende vajaduste piires, kui nendel ettevõtjatel on otsene side tootjaga nõuetekohaselt komisjonile edastatud programmi elluviimiseks, mille eesmärgiks ega tagajärjeks ei ole tootmise, tehnilise arengu ega investeerimise piiramine ega kasutajate vahel sobimatu ebavõrdsuse tekitamine ühenduses.

3.   Liikmesriikide territooriumil toodetud lõhustuvate erimaterjalide suhtes, mille puhul tarneagentuur ei ole oma optsiooniõigust kasutanud, kohaldatakse artikli 89 lõike 1 punkti a sätteid.

Artikkel 63

Ühisettevõtete toodetud maake, lähtematerjale või lõhustuvaid erimaterjale jagatakse kasutajatele kooskõlas nende ettevõtjate põhikirjas või kokkulepetes sätestatud reeglitega.

3.   jagu

Väljastpoolt ühendust pärinevad maagid, lähtematerjalid ja lõhustuvad erimaterjalid

Artikkel 64

Tarneagentuuril on vajaduse korral ühenduse ja kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud kokkulepete raames ainuõigus sõlmida kokkuleppeid või lepinguid, mille peaeesmärk on väljastpoolt ühendust pärinevate maakide, lähtematerjalide või lõhustuvate erimaterjalide tarnimine, arvestades käesolevas lepingus ettenähtud erandeid.

Artikkel 65

Artiklit 60 kohaldatakse kasutajapoolsete taotluste ning kasutajate ja tarneagentuuri vaheliste lepingute suhtes, mis on seotud väljastpoolt ühendust pärinevate maakide, lähtematerjalide või lõhustuvate erimaterjalide tarnetega.

Tarneagentuur võib siiski otsustada tarnete geograafilise päritolu üle eeldusel, et sellega on kasutajale tagatud vähemalt sama soodsad tingimused kui tellimuses märgitud.

Artikkel 66

Kui komisjon leiab asjaomaste kasutajate avalduste põhjal, et tarneagentuur ei suuda kõiki või osa tarnetega seotud tellimusi sobiva aja jooksul täita või et ta suudab seda teha üksnes ülemäära kõrge hinnaga, on kasutajatel õigus sõlmida otselepinguid, mis on seotud tarnetega väljastpoolt ühendust, tingimusel et sellised lepingud vastavad olulistes küsimustes nende tellimustes märgitud tingimustele.

See õigus antakse neile üheks aastaks; seda võib pikendada, kui selle andmist põhjustanud olukord kestab.

Käesolevas artiklis sätestatud õiguse kasutajad edastavad sõlmida kavatsetavad otselepingud komisjonile. Komisjon võib ühe kuu jooksul protestida selliste lepingute sõlmimise, kui need on vastuolus käesoleva lepingu eesmärkidega.

4.   jagu

Hinnad

Artikkel 67

Välja arvatud käesolevas lepingus ettenähtud erandid, tulenevad hinnad nõudmise ja pakkumise tasakaalust, nagu sätestatud artiklis 60; liikmesriikide siseriiklikud eeskirjad ei tohi nende sätetega vastuolus olla.

Artikkel 68

Hinnakujundustavad, mille eesmärgiks on tagada teatavatele kasutajatele eelisseisund, rikkudes käesolevas peatükis sätestatud tarneallikatele võrdse juurdepääsu põhimõtet, on keelatud.

Kui tarneagentuur leiab, et selliseid võtteid kasutatakse, teatab ta sellest komisjonile.

Kui komisjon tähelepanekuga nõustub, võib ta määrata kõnealuste pakkumiste hinnad tasemel, mis vastab tarneallikatele võrdse juurdepääsu põhimõttele.

Artikkel 69

Nõukogu võib hinnad komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt kinnitada.

Kui tarneagentuur kehtestab vastavalt artiklile 60 tingimused, mille alusel tal on võimalik tellimusi täita, võib ta teha tellimuse esitanud kasutajatele ettepaneku hinnad võrdsustada.

5.   jagu

Tarnepoliitikat käsitlevad sätted

Artikkel 70

Ühenduse eelarvega kindlaksmääratud piires võib komisjon enda määratud tingimustel anda rahalist toetust geoloogiliste uuringute programmidele liikmesriikide territooriumil.

Komisjon võib anda liikmesriikidele soovitusi geoloogiliste uuringute ja maardlate kasutamise arengu kohta.

Liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile aruande geoloogiliste uuringute ja tootmise arengu, tõenäoliste reservide ja nende territooriumil kaevandusse tehtud või plaanitud investeeringute kohta. Aruanded esitatakse nõukogule koos komisjoni arvamusega, milles märgitakse eelkõige ära, milliseid meetmeid on liikmesriigid neile eelmise lõigu alusel tehtud soovituste põhjal võtnud.

Kui komisjon on asja nõukogule esitanud ja viimane on kvalifitseeritud häälteenamusega seisukohal, et ehkki pikaajaliselt näivad kaevandamise väljavaated majanduslikult õigustatud, on geoloogilised uuringud ja kaevandamistööde laiendamine endiselt rõhutatult ebapiisavad, loetakse, et asjaomane liikmesriik on loobunud nii iseenda kui oma kodanike õigusest võrdselt juurde pääseda teistele tarneallikatele ühenduse piires, seni kui tal pole õnnestunud olukorda parandada.

Artikkel 71

Komisjon esitab liikmesriikidele kõik vajalikud soovitused seoses eeskirjadega tulude ja kaevandamise kohta.

Artikkel 72

Tarneagentuur võib moodustada kas ühenduses või väljaspool ühendust saadaolevast materjalist vajalikud kaubanduslikud varud, et soodustada ühenduse varustamist ja jooksvaid tarneid.

Komisjon võib vajaduse korral otsustada moodustada julgeolekuvarud. Selliste varude rahastamise viisi kiidab nõukogu heaks komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega.

6.   jagu

Erisätted

Artikkel 73

Kui ühelt poolt liikmesriigi, isiku või ettevõtja ja teiselt poolt kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigi kodaniku vahel sõlmitud kokkulepe või leping näeb muu hulgas ette tarneagentuuri pädevusvaldkonda kuuluvate toodete tarnimise, siis on selle kokkuleppe või lepingu sõlmimiseks või uuendamiseks toodete tarnimise osas vaja komisjoni eelnevat nõusolekut.

Artikkel 74

Maakide, lähtematerjalide ja lõhustuvate erimaterjalide nii väikestes kogustes, nagu tavaliselt kasutatakse teadusuuringutes, edasitoimetamise, impordi ja ekspordi võib komisjon käesoleva peatüki sätete kohaldamisest vabastada.

Tarneagentuurile teatatakse igast käesoleva sätte alusel toimuvast edasitoimetamisest, impordist või ekspordist.

Artikkel 75

Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata maakide, lähtematerjalide või lõhustuvate erimaterjalide töötlemise, muundamise või vormimisega seotud kokkulepete suhtes, mis on sõlmitud:

a)	mitme isiku või ettevõtja vahel, kui materjal tuleb pärast töötlemist, muundamist või vormimist tagastada isikule või ettevõtjale, kellelt see on saadud;

b)	isiku või ettevõtja ja rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigi kodaniku vahel, kui materjali töödeldakse, muundatakse või vormitakse väljaspool ühendust ja tagastatakse seejärel isikule või ettevõtjale, kellelt see on saadud, või

c)

ettevõtja või isiku ja rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigi kodaniku vahel, kui materjali töödeldakse, muundatakse või vormitakse ühenduses ja tagastatakse seejärel kas organisatsioonile või kodanikule, kellelt see on saadud, või muule sellise organisatsiooni või kodaniku määratud kaubasaajale, kes asub samuti väljaspool ühendust.

Asjaomased isikud või ettevõtjad teatavad siiski tarneagentuurile sellistest kokkulepetest ning niipea, kui lepingud on alla kirjutatud, ka edasitoimetatava materjali kogused. Komisjon võib takistada punktis b nimetatud kokkulepete sõlmimist, kui ta leiab, et muundamist või vormimist ei ole võimalik teha tõhusalt ja ohutult ning ilma materjalikadudeta ühenduse kahjuks.

Selliste kokkulepetega seotud materjalide suhtes kehtivad liikmesriikide territooriumil 7. peatükis sätestatud julgeolekumeetmed. 8. peatüki sätteid ei kohaldata siiski punktis c nimetatud kokkulepetega hõlmatud lõhustuvate erimaterjalide suhtes.

Artikkel 76

Liikmesriigi või komisjoni algatusel ning eriti juhul, kui ettenägematud asjaolud põhjustavad üldise puuduse, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist muuta käesoleva peatüki sätteid. Komisjon uurib kõiki selliseid liikmesriikide esitatud taotlusi.

Seitse aastat pärast pärast 1. jaanuari 1958 võib nõukogu need sätted tervikuna kinnitada. Kui neid ei kinnitata, võetakse vastu käesoleva peatüki teemaga seotud uued sätted kooskõlas eelmises lõigus sätestatud menetlusega.

7.   PEATÜKK

Julgeolekumeetmed

Artikkel 77

Kooskõlas käesoleva peatüki sätetega veendub komisjon selles, et liikmesriikide territooriumil:

a)	ei kasutata maake, lähtematerjale ega lõhustuvaid erimaterjale mingil muul kui kasutaja teatatud eesmärgil;

b)	järgitakse tarnetega seotud eeskirju ja kõiki julgeolekukohustusi, mis ühendus on mõne kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud kokkuleppe alusel võtnud.

Artikkel 78

Igaüks, kes ehitab rajatise lähtematerjalide või lõhustuvate erimaterjalide tootmiseks, eraldamiseks või muul viisil kasutamiseks või kiiritatud tuumkütuste töötlemiseks või kasutab sellist rajatist, teatab komisjonile rajatise tehnilised põhinäitajad sellises ulatuses, kui nende teadmine on vajalik artiklis 77 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

Komisjon peab kiiritatud materjalide keemiliseks töötlemiseks kasutatava tehnoloogia heaks kiitma sel määral, kui see on vajalik artiklis 77 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 79

Komisjon nõuab tegevuspäeviku pidamist ja esitamist, et võimaldada kasutatud või toodetud maakide, lähtematerjalide ja lõhustuvate erimaterjalide üle arvestust pidada. Sama nõue kehtib ka lähtematerjalide ja lõhustuvate erimaterjalide veo puhul.

Need, kelle suhtes sellised nõuded kehtivad, teatavad asjaomase liikmesriigi ametivõimudele kõigist artikli 78 ja käesoleva artikli esimese lõigu alusel komisjonile edastatavatest teadaannetest.

Käesoleva artikli esimeses lõigus nimetatud nõuete laad ja ulatus määratakse kindlaks määruses, mille komisjon annab ja nõukogu heaks kiidab.

Artikkel 80

Komisjon võib nõuda, et kogu regenereeritud või kõrvaltootena saadud liigne lõhustuv erimaterjal, mida tegelikult ei kasutata või mis ei ole kasutusvalmis, antaks hoiule tarneagentuuri hoidlatesse või teistesse hoidlatesse, mis on või võivad olla komisjoni järelevalve all.

Nõnda hoiustatud lõhustuvad erimaterjalid tuleb asjaomaste nõudmisel viivitamata neile tagastada.

Artikkel 81

Komisjon võib saata inspektoreid liikmesriikide territooriumile. Enne kui inspektor esimest korda mõne liikmesriigi territooriumile lähetatakse, konsulteerib komisjon asjaomase riigiga; sellisest konsultatsioonist piisab ka sama inspektori järgmisteks lähetusteks.

Sel määral, kui see on vajalik, et kohaldada käesolevas peatükis sätestatud järelevalvet maakide, lähtematerjalide ja lõhustuvate erimaterjalide suhtes, ning et tagada artikli 77 sätete järgimine, pääsevad inspektorid oma volitusi tõendava dokumendi esitamisel alati kõikidesse kohtadesse ja andmete juurde ning kõikide isikute juurde, kes oma ameti tõttu tegelevad materjalide, seadmete või rajatistega, mille suhtes need julgeolekumeetmed kehtivad. Kui asjaomane riik seda nõuab, on komisjoni poolt määratud inspektoritega kaasas selle riigi ametivõimude esindajad; see ei sunni siiski inspektoreid viivitama ega takista neid muul viisil nende ülesannete täitmisel.

Kui kontrollimisele ollakse vastu, pöördub komisjon Euroopa Liidu Kohtu presidendi poole korralduse saamiseks, et tagada kontrollimine sundkorras. Euroopa Liidu Kohtu president teeb oma otsuse teatavaks kolme päeva jooksul.

Kui viivitus kätkeb ohtu, võib komisjon ise anda otsuse vormis kirjaliku korralduse jätkata kontrollimist. See korraldus esitatakse viivitamata Euroopa Liidu Kohtu presidendile edasiseks kinnitamiseks.

Pärast korralduse või otsuse teatavakstegemist tagavad asjaomase riigi ametivõimud, et inspektorid pääseksid korralduses või otsuses nimetatud kohtadesse.

Artikkel 82

Inspektorid võtab teenistusse komisjon.

Nad vastutavad artiklis 79 nimetatud päevikute kättesaamise ja kontrollimise eest. Kõikidest rikkumistest teatavad nad komisjonile.

Komisjon võib anda direktiivi, milles kutsutakse asjaomast liikmesriiki võtma komisjoni poolt määratud tähtaja jooksul kõik vajalikud meetmed, et lõpetada sellised rikkumised; komisjon teatab sellest nõukogule.

Kui liikmesriik ei järgi komisjoni direktiivi määratud tähtaja jooksul, võib komisjon või iga asjaomane liikmesriik Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 258 ja 259 kõrvale kaldudes asja otse Euroopa Liidu Kohtusse anda.

Artikkel 83

1.   Kui isikud või ettevõtjad rikuvad neile käesoleva peatükiga pandud kohustusi, võib komisjon sellistele isikutele või ettevõtjatele sanktsioone kohaldada.

Need sanktsioonid on raskusastme järgi loetletuna järgmised:

a)

hoiatus;

b)	erihüvitiste, nagu rahalise või tehnilise abi andmise lõpetamine;

c)	ettevõtte andmine kuni neljaks kuuks isiku või nõukogu juhtimise alla, kes nimetatakse ametisse komisjoni ja selle liikmesriigi ühisel kokkuleppel, kelle jurisdiktsiooni alla ettevõtja kuulub;

d)	lähtematerjalide või lõhustuvate erimaterjalide täielik või osaline äravõtmine.

2.   Otsused, mis komisjon teeb lõiget 1 rakendades ja mis nõuavad materjalide äraandmist, on täitmisele pööratavad. Liikmesriikide territooriumil võib neid täitmisele pöörata kooskõlas artikliga 164.

Artiklist 157 kõrvale kaldudes on mõne lõikes 1 sätestatud sanktsiooni kehtestavate komisjoni otsuste vastu Euroopa Liidu Kohtule esitatud kaebustel peatav toime. Euroopa Liidu Kohus võib siiski komisjoni või asjaomase liikmesriigi avalduse alusel teha korralduse, et otsus pöörataks viivitamata täitmisele.

Kahjustatud huvide kaitse tagamiseks kehtestatakse kohane õiguslik menetlus.

3.   Komisjon võib liikmesriikidele anda soovitusi seaduste ja eeskirjade kohta, mis on mõeldud käesolevast peatükist tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks nende territooriumil.

4.   Liikmesriigid tagavad, et sanktsioonid pöörataks täitmisele ning et vajaduse korral rikkumiste toimepanijad korvaksid kahju.

Artikkel 84

Julgeolekumeetmete kohaldamisel ei tohi olla diskrimineerimist selle alusel, mis otstarbel maake, lähtematerjale ja lõhustuvaid erimaterjale kavatsetakse kasutada.

Julgeolekumeetmete reguleerimisala ja kohaldamise menetlus ning nende kohaldamise eest vastutavate organite volitused piirduvad sellega, mis on vajalik käesolevas peatükis sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

Julgeolekumeetmeid ei või kohaldada kaitsevajaduste rahuldamiseks mõeldud materjalide suhtes, mida töödeldakse spetsiaalselt selleks otstarbeks või mis kooskõlas operatiivkavaga pärast sellist töötlemist paigutatakse või antakse hoiule sõjaväerajatisse.

Artikkel 85

Kui uued asjaolud nõuavad, võib nõukogu liikmesriigi või komisjoni taotlusel käesolevas peatükis sätestatud julgeolekumeetmete kohaldamise korda komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist ühehäälselt kohandada. Komisjon vaatab läbi iga liikmesriigi sellekohase taotluse.

8.   PEATÜKK

Omandiõigus

Artikkel 86

Lõhustuvad erimaterjalid kuuluvad ühendusele.

Ühenduse omandiõigus hõlmab kõiki lõhustuvaid erimaterjale, mida toodab või impordib liikmesriik, isik või ettevõtja ning mille suhtes kehtivad 7. peatükis sätestatud julgeolekumeetmed.

Artikkel 87

Liikmesriikidel, isikutel või ettevõtjatel on piiramatu õigus kasutada ja tarbida nõuetekohaselt omandatud lõhustuvaid erimaterjale neile käesoleva lepinguga pandud kohustuste, eriti julgeolekumeetmete, tarneagentuurile antud optsiooniõiguse ning tervisekaitse alaste kohustuste alusel.

Artikkel 88

Tarneagentuur peab ühenduse nimel erikontot pealkirjaga „Lõhustuvate erimaterjalide rahaliste vahendite konto”.

Artikkel 89

1.   Lõhustuvate erimaterjalide rahaliste vahendite kontol:

a)	kantakse liikmesriigi, isiku või ettevõtja omandisse jäetud või käsutusse antud lõhustuvate erimaterjalide väärtus ühenduse kreeditisse ja selle liikmesriigi, isiku või ettevõtja deebetisse;

b)

kantakse liikmesriigi, isiku või ettevõtja toodetud või imporditud ning ühenduse omandusse läinud lõhustuvate erimaterjalide väärtus ühenduse deebetisse ja selle liikmesriigi, isiku või ettevõtja kreeditisse. Samasugune kanne tehakse, kui liikmesriik, isik või ettevõtja tagastab ühendusele lõhustuvad erimaterjalid, mis enne on jäetud selle riigi, isiku või ettevõtja omandisse või antud tema käsutusse.

2.   Lõhustuvate erimaterjalide koguste väärtuse kõikumist kajastatakse raamatupidamises nõnda, et see ei põhjustaks ühendusele tulu ega kulu. Mis tahes tulu saab või kulu kannab materjali valdaja.

3.   Eespool nimetatud tehingutest tulenev jääksumma tuleb võlausaldaja nõudmise korral viivitamata tasuda.

4.   Kui tarneagentuur võtab oma nimel tehinguid ette, käsitatakse teda käesoleva peatüki kohaldamisel ettevõtjana.

Artikkel 90

Kui uued asjaolud nõuavad, võib nõukogu liikmesriigi või komisjoni taotlusel käesoleva peatüki sätteid ühenduse omandiõiguse kohta komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist ühehäälselt kohandada. Komisjon vaatab läbi iga liikmesriigi sellekohase taotluse.

Artikkel 91

Kõikide nende esemete, materjalide ja varade omandiõiguslik režiim, mis käesoleva peatüki alusel ei kuulu ühendusele, määratakse kindlaks iga liikmesriigi õigusega.

9.   PEATÜKK

Tuumaühisturg

Artikkel 92

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse käesoleva lepingu IV lisa nimekirjades loetletud kaupade ja toodete suhtes.

Nõukogu võib neid nimekirju komisjoni või liikmesriigi taotlusel komisjoni ettepaneku põhjal muuta.

Artikkel 93

Liikmesriigid keelustavad omavahelises kaubanduses kõik impordi- ja ekspordimaksud, samaväärse toimega maksud ning koguselised impordi- ja ekspordipiirangud järgmiste toodete suhtes:

a)	A1- ja A2-nimekirjas loetletud tooted;

b)	B-nimekirjas loetletud tooted, kui nende suhtes kehtib ühine tollitariifistik ja kui nendega on kaasas komisjoni antud tõend, mis kinnitab, et neid kavatsetakse kasutada tuumaenergiaalasel otstarbel.

Liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatel Euroopa-välistel territooriumidel võib siiski jätkata eranditult fiskaalsete impordi- ja ekspordimaksude või samaväärse toimega maksude nõudmist. Selliste maksude määrad ja nende kohaldamise alused ei tohi põhjustada diskrimineerimist kõnealuse riigi ja teiste liikmesriikide vahel.

Artiklid 94 ja 95

(kehtetuks tunnistatud)

Artikkel 96

Liikmesriigid kaotavad kõik kodakondsusel põhinevad kitsendused, mis mõjutavad liikmesriikide kodanike õigust asuda oskustööle tuumaenergeetika valdkonnas, arvestades avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise põhinõuetest tulenevaid piiranguid.

Pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, kes küsib kõigepealt majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, anda kvalifitseeritud häälteenamusega direktiive käesoleva artikli kohaldamiseks.

Artikkel 97

Liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate avalik-õiguslike või eraõiguslike füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes ei tohi kohaldada mingeid kodakondsusel põhinevaid kitsendusi, kui nad soovivad osaleda teadusliku või tööstusliku tuumarajatise ehitamisel ühenduses.

Artikkel 98

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et aidata kaasa tuumariske katvate kindlustuslepingute sõlmimisele.

Nõukogu annab komisjoni ettepaneku põhjal, kes küsib kõigepealt majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, kvalifitseeritud häälteenamusega ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist direktiivid käesoleva artikli kohaldamiseks.

Artikkel 99

Komisjon võib anda soovitusi käesoleva lepingu II lisas loetletud tööstusharude rahastamiseks mõeldud kapitali liikumise soodustamiseks.

Artikkel 100

(kehtetuks tunnistatud)

10.   PEATÜKK

Välissuhted

Artikkel 101

Ühendus võib oma volituste ja pädevuse piires sõlmida kokkuleppeid või lepinguid kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigi kodanikuga.

Selliste kokkulepete või lepingute üle peab komisjon läbirääkimisi kooskõlas nõukogu direktiividega: komisjon sõlmib need nõukogu heakskiidul, kes teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kokkulepete või lepingute üle, mille rakendamine ei nõua nõukogu heakskiitu ja mida võib täita vastava eelarve piires, peab läbirääkimisi ja need sõlmib üksi komisjon; komisjon teatab nendest nõukogule.

Artikkel 102

Kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigi kodanikuga sõlmitud kokkulepped või lepingud, milles peale ühenduse osaleb ka üks või mitu liikmesriiki, ei jõustu enne, kui kõik asjaomased liikmesriigid on komisjonile teatanud, et need kokkulepped või lepingud on muutunud kohaldatavaks kooskõlas nende siseriikliku õigusega.

Artikkel 103

Liikmesriigid edastavad komisjonile kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigi kodanikuga sõlmitavate kokkulepete või lepingute projektid sel määral, kui sellised kokkulepped või lepingud käsitlevad käesoleva lepingu reguleerimisalasse jäävaid küsimusi.

Kui kokkuleppe või lepingu projekt sisaldab klausleid, mis takistavad käesoleva lepingu kohaldamist, teeb komisjon oma märkused asjaomasele riigile teatavaks ühe kuu jooksul alates sellise projekti saamisest.

Riik ei sõlmi kavandatavat kokkulepet või lepingut enne, kui ta on andnud rahuldavad vastused komisjoni vastuväidetele või täitnud Euroopa Liidu Kohtu otsuse, kes on riigi avalduse põhjal teinud kiireloomulise otsuse kavandatavate klauslite kokkusobivuse üle käesoleva lepinguga. Euroopa Liidu Kohtule võib avalduse esitada millal tahes pärast seda, kui riik on komisjoni märkused kätte saanud.

Artikkel 104

Ükski isik ega ettevõtja, kes sõlmib kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigi kodanikuga lepingu või kokkuleppe või uuendab seda pärast 1. jaanuari 1958 või ühinevate riikide puhul pärast ühinemiskuupäeva, ei või kõnealusele kokkuleppele või lepingule tuginedes jätta talle käesoleva lepinguga pandud kohustusi täitmata.

Kõik liikmesriigid võtavad meetmeid, mida nad peavad vajalikuks, et edastada komisjonile viimase nõudmisel kogu teave, mis on seotud kokkulepete või lepingutega, mille isik või ettevõtja on sõlminud kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigi kodanikuga pärast esimeses lõigus nimetatud kuupäevi käesoleva lepingu reguleerimisalas. Komisjon võib sellist edastamist nõuda üksnes selle kontrollimiseks, et need kokkulepped või lepingud ei sisaldaks klausleid, mis takistavad käesoleva lepingu rakendamist.

Komisjoni avalduse peale teeb Euroopa Liidu Kohus otsuse selliste kokkulepete või lepingute kokkusobivuse kohta käesoleva lepingu sätetega.

Artikkel 105

Liikmesriigi, isiku või ettevõtja poolt kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigi kodanikuga enne 1. jaanuari 1958 või ühinevate riikide puhul enne ühinemiskuupäeva sõlmitud kokkuleppe või lepingu täitmist ei või käesoleva lepingu sätetele tuginedes takistada, kui sellisest kokkuleppest või lepingust on teatatud komisjonile hiljemalt 30 päeva pärast eespool nimetatud kuupäevi.

Käesoleva lepingu täitmatajätmise põhjusena ei või siiski tugineda kokkulepetele või lepingutele, mis isik või ettevõtja on sõlminud kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigi kodanikuga 25. märtsi 1957. aasta ja 1. jaanuari 1958. aasta vahel või ühinevate riikide puhul ühinemisdokumendile allakirjutamise ja ühinemiskuupäeva vahel, kui komisjoni avalduse põhjal Euroopa Liidu Kohtu antud arvamuse järgi on üks pooltest sõlminud selle kokkuleppe või lepingu kavatsusega käesoleva lepingu sätetest kõrvale hoida.

Artikkel 106

Liikmesriikidelt, kes enne 1. jaanuari 1958 või ühinevate riikide puhul enne ühinemiskuupäeva on kolmandate riikidega sõlminud koostöölepinguid tuumaenergeetika vallas, nõutakse, et nad koos komisjoniga alustaksid vajalikke läbirääkimisi nende kolmandate riikidega, selleks et ühendus võiks võimaluste piires sellistest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused üle võtta.

Kõik selliste läbirääkimiste tulemusena tekkivad uued lepingud nõuavad eespool nimetatud lepingutele alla kirjutanud liikmesriigi või -riikide nõusolekut ja nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega antud heakskiitu.

III   JAOTIS

SÄTTED INSTITUTSIOONIDE KOHTA JA RAHANDUSSÄTTED

1.   PEATÜKK

Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu teatud sätete kohaldamine

Artikkel 106a

1.   Käesoleva lepingu suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingu artikleid 13–19, artikli 48 lõikeid 2–5 ja artikleid 49 ja 50, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 15, artikleid 223–236, artikleid 237–244, artiklit 245, artikleid 246–270, artikleid 272, 273 ja 274, artikleid 277–281, artikleid 285–304, artikleid 310–320, artikleid 322–325 ja artikleid 336, 342 ja 344 ning protokolli üleminekusätete kohta.

2.   Käesoleva lepingu raames tõlgendatakse lõikes 1 osutatud sätetes ning neis osutatud lepingutele ja käesolevale lepingule lisatud protokollide sätetes sisalduvaid viiteid liidule, Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule või aluslepingutele vastavalt viidetena Euroopa Aatomienergiaühendusele ja käesolevale lepingule.

3.   Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu sätted ei kaldu kõrvale käesoleva lepingu sätetest.

2.   PEATÜKK

Ühenduse institutsioonid

1.   jagu

Euroopa Parlament

Artiklid 107 kuni 114

(kehtetuks tunnistatud)

2.   jagu

Nõukogu

Artiklid 115 kuni 123

(kehtetuks tunnistatud)

3.   jagu

Komisjon

Artiklid 124 kuni 133

(kehtetuks tunnistatud)

Artikkel 134

1.   Käesolevaga moodustatakse teadus- ja tehnikakomitee; see luuakse komisjoni juurde ja tal on nõuandev staatus.

Komiteega tuleb konsulteerida käesolevas lepingus ettenähtud juhtudel. Komiteega võib konsulteerida kõikidel juhtudel, kui komisjon seda asjakohaseks peab.

2.   Komitee koosneb 41 liikmest, kelle nimetab ametisse nõukogu pärast komisjoniga konsulteerimist.

Komitee liikmed nimetatakse ametisse isiklikult viieks aastaks. Neid võib ametisse tagasi nimetada. Neid ei või siduda mingite kohustuslike juhistega.

Igal aastal valib teadus- ja tehnikakomitee oma liikmete hulgast presidendi ja juhatuse.

Artikkel 135

Komisjon võib korraldada konsultatsioone ja luua uurimisrühmi, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks.

4.   jagu

Euroopa Liidu Kohus

Artiklid 136 kuni 143

(kehtetuks tunnistatud)

Artikkel 144

Euroopa Liidu Kohtul on täielik pädevus:

a)	artikli 12 alusel algatatud kohtumenetlustes sobivate tingimuste kindlaksmääramiseks komisjoni poolt litsentside ja all-litsentside andmisel;

b)	isikute või ettevõtjate algatatud kohtumenetlustes sanktsioonide vastu, mida nende suhtes on rakendanud komisjon artikli 83 alusel.

Artikkel 145

Kui komisjon on seisukohal, et isik või ettevõtja on toime pannud käesoleva lepingu rikkumise, mille suhtes ei kohaldata artikli 83 sätteid, palub ta sellel liikmesriigil, kelle jurisdiktsiooni alla kõnealune isik või ettevõtja kuulub, määrata rikkumise eest sanktsioonid oma siseriikliku õiguse kohaselt.

Kui asjaomane riik ei nõustu esitatud nõudmisega komisjoni seatud tähtaja jooksul, võib komisjon anda asja Euroopa Liidu Kohtusse, et teha kindlaks rikkumine, milles isikut või ettevõtjat süüdistatakse.

Artiklid 146 kuni 156

(kehtetuks tunnistatud)

Artikkel 157

Kui käesolev leping ei sätesta teisiti, ei peata Euroopa Liidu Kohtusse hagi esitamine õigusakti toimet. Siiski võib Euroopa Liidu Kohus määrata, et vaidlusaluse õigusakti kohaldamine tuleb peatada, kui tema arvates asjaolud seda nõuavad.

Artiklid 158 kuni 160

(kehtetuks tunnistatud)

5.   jagu

Kontrollikoda

Artiklid 160 kuni 160c

(kehtetuks tunnistatud)

3.   PEATÜKK

Institutsioone käsitlevad ühissätted

Artiklid 161 kuni 163

(kehtetuks tunnistatud)

Artikkel 164

Otsuse täitmist reguleerivad selles riigis kehtivad tsiviilkohtumenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Korralduse otsuse täitmise tagamise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riigi ametiasutus, kelle iga liikmesriigi valitsus selleks otstarbeks määrab ning komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule ja artikliga 18 moodustatud vahekohtukomiteele teatavaks teeb.

Kui need formaalsused on asjassepuutuva poole avalduse põhjal lõpetatud, võib nimetatud pool taotleda täitmist kooskõlas siseriiklike õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale ametiasutusele.

Täitmist võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Asjassepuutuva riigi kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

4.   PEATÜKK

Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Artiklid 165 kuni 170

(kehtetuks tunnistatud)

IV   JAOTIS

RAHANDUSALASED ERISÄTTED

Artikkel 171

1.   Igaks eelarveaastaks koostatakse ühenduse tulude ja kulude kalkulatsioon – välja arvatud tarneagentuuri ja ühisettevõtete tulud – ning need tulud ja kulud kantakse kas tegevuseelarvesse või teadustöö- ja investeerimiseelarvesse.

Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

2.   Kaubanduspõhimõtete kohaselt tegutseva tarneagentuuri tulud ja kulud kantakse eraldi eelarvesse.

Selliste tulude ja kulude kalkuleerimise, täitmise ja auditeerimise viis sätestatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel koostatud finantseeskirjades, võttes vajalikul määral arvesse tarneagentuuri põhikirja.

3.   Iga eelarveaasta kohta esitatakse komisjonile, nõukogule ja Euroopa Parlamendile ühisettevõtete tulude ja kulude kalkulatsioon koos tegevusaruannete ja bilansiga vastavalt nende ettevõtjate põhikirjale.

Artikkel 172

1.   (kehtetuks tunnistatud)

2.   (kehtetuks tunnistatud)

3.   (kehtetuks tunnistatud)

4.   Laenu teadusuuringute või investeeringute rahastamiseks saadakse nõukogu kehtestatud tingimustel artiklis 314 sätestatud viisil.

Ühendus võib liikmesriigi kapitaliturult laenu võtta kas kooskõlas siseasjade suhtes kohaldatavate õigusnormidega või kui liikmesriigis sellised normid puuduvad, pärast seda, kui asjaomane liikmesriik ja komisjon on omavahel nõu pidanud ja kavandatava laenu suhtes kokku leppinud.

Asjaomase liikmesriigi pädevad asutused võivad keelduda oma nõusolekut andmast üksnes siis, kui on põhjust karta tõsiseid häireid kõnealuse riigi kapitaliturul.

Artiklid 173 kuni 173A

(kehtetuks tunnistatud)

Artikkel 174

1.   Tegevuseelarvesse kantud kulude hulka kuuluvad eelkõige:

a)	halduskulud;

b)	julgeolekumeetmete ja tervisekaitsega seotud kulud.

2.   Teadustöö- ja investeerimiseelarvesse kantud kulude hulka kuuluvad eelkõige:

a)	ühenduse uurimisprogrammi elluviimisega seotud kulud;

b)	igasugune osalus tarneagentuuri kapitalis ja investeerimiskuludes;

c)	koolitusasutuste sisseseadega seotud kulud;

d)	igasugune osalus ühisettevõtetes või teatavas ühistegevuses.

Artikkel 175

(kehtetuks tunnistatud)

Artikkel 176

1.   Sellistest programmidest või otsustest tulenevas ulatuses, mille puhul on vastavalt käesolevale lepingule nõutav nõukogu ühehäälne heakskiit, kuuluvad teadusuuringute kuludeks ja investeeringuteks määratud eraldiste hulka:

a)	maksekohustuste assigneeringud, mis hõlmavad rea artikleid, mis kujutavad endast eraldi üksust ja moodustavad ühtse terviku;

b)	makseassigneeringud, mis kujutavad endast punkti a alusel võetud kohustuste raames igal aastal väljamaksmisele kuuluvat maksimummäära.

2.   Maksekohustuste ja maksetähtpäevade graafik lisatakse vastavale komisjoni poolt esitatavale eelarve eelnõule.

3.   Teadusuuringuteks ja investeeringuteks määratud assigneeringud liigendatakse peatükkidesse, rühmitades kuluartiklid vastavalt nende eesmärgile või laadile ja vajadust mööda alajaotuste kaupa kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel kehtestatud määrustega.

4.   Kasutamata makseassigneeringud kantakse komisjoni otsusega üle järgmisse eelarveaastasse, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

Artiklid 177 kuni 181

(kehtetuks tunnistatud)

Artikkel 182

1.   Eeldusel, et komisjon teatab sellest asjassepuutuvate liikmesriikide pädevatele asutustele, võib ta oma hoiused kanda ühe liikmesriigi vääringust üle teise liikmesriigi vääringusse sellises ulatuses, kui see on vajalik, et võimaldada hoiuste kasutamist käesolevas lepingus ettenähtud eesmärkidel. Komisjon hoidub niipalju kui võimalik niisuguste ülekannete tegemisest, kui ta valdab sularaha või likviidseid varasid talle vajalikes vääringutes.

2.   Komisjon suhtleb iga liikmesriigiga asjaomase liikmesriigi määratud ametiasutuse kaudu. Finantstehingute tegemisel kasutab komisjon asjaomase liikmesriigi emissioonipanga või mõne teise selle riigi poolt heakskiidetud rahaasutuse teenuseid.

3.   Kulutuste puhul, mida ühendus peab tegema kolmandate riikide vääringutes, esitab komisjon enne eelarve lõplikku kinnitamist nõukogule programmi, milles näidatakse oodatavad tulud ja kulud nendes erinevates vääringutes.

Nõukogu kiidab selle programmi kvalifitseeritud häälteenamusega heaks. Eelarveaasta jooksul võib seda sama menetluse kohaselt muuta.

4.   Liikmesriigid annavad komisjonile lõikes 3 nimetatud programmis näidatud kulutusteks vajalikku kolmandate riikide valuutat vastavalt artiklis 172 sätestatud jaotusele. Summad, mis komisjon on kolmandate riikide vääringus saanud, kantakse liikmesriikidele üle sama jaotuse kohaselt.

5.   Komisjon võib vabalt kasutada summasid kolmandate riikide vääringus, mis ta on saanud nendest riikidest võetud laenudest.

6.   Nõukogu võib ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal kohaldada eelmistes lõigetes sätestatud valuutarežiimi täielikult või osaliselt tarneagentuuri ja ühisettevõtete suhtes ning vajaduse korral kohandada seda režiimi vastavalt nende tegevusest tulenevatele nõuetele.

Artiklid 183 kuni 183a

(kehtetuks tunnistatud)

V   JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 184

Ühendus on juriidiline isik.

Artikkel 185

Ühendusel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi seadustele antakse juriidilistele isikutele; eelkõige võib ühendus omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks (2). Sel eesmärgil esindab ühendust komisjon.

Artikkel 186

(kehtetuks tunnistatud)

Artikkel 187

Nõukogu poolt kooskõlas käesoleva lepingu sätetega kindlaksmääratud piirides ja tingimustel võib komisjon koguda informatsiooni ja korraldada kontrollimisi, mis on vajalikud temale antud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 188

Ühenduse lepinguliste kohustuste suhtes kehtib õigus, mida kohaldatakse vastava lepingu suhtes.

Lepinguvälise vastutuse korral heastab ühendus kõik oma institutsioonide või oma teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldprintsiipidele.

Teenistujate isiklik vastutus ühenduse ees on reguleeritud personalieeskirjade või nende suhtes kohaldatavate teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 189

Ühenduse institutsioonide asukoht määratakse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel.

Artikkel 190

(kehtetuks tunnistatud)

Artikkel 191

Ühendusel on liikmesriikide territooriumil oma ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollis.

Artikkel 192

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele.

Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.

Artikkel 193

Liikmesriigid kohustuvad käesoleva lepingu tõlgendamist või kohaldamist käsitlevaid vaidlusi lahendama ainult käesolevas lepingus ettenähtud meetoditega.

Artikkel 194

1.   Ühenduse institutsioonide liikmetelt, komiteede liikmetelt, ametnikelt ja teistelt ühenduse teenistujatelt ning teistelt isikutelt, kes oma ametiülesannete või avalike või erasidemete tõttu ühenduse institutsioonide või rajatiste või ühisettevõtetega hangivad või saavad teavet faktide, informatsiooni, teadmiste, dokumentide või esemete kohta, mille suhtes kehtib liikmesriigi või ühenduse institutsiooni kehtestatud eeskirjade kohaselt salastatus, nõutakse, et nad neid ka pärast selliste ametiülesannete või sidemete lõppemist kõrvaliste isikute ja üldsuse eest salajas hoiaksid.

Kõik liikmesriigid käsitavad selle kohustuse rikkumist kui oma saladuse hoidmise eeskirjade vastast tegu, mis nii sisult kui õiguspädevuselt kuulub tema riiklikku julgeolekut või ärisaladust ohustavaid tegusid käsitlevate seaduste reguleerimisalasse. Liikmesriik võtab asjaomase liikmesriigi või komisjoni taotlusel vastutusele igaühe, kes tema jurisdiktsiooni all paneb toime sellise rikkumise.

2.   Kõik liikmesriigid edastavad komisjonile kõik eeskirjad, mis reguleerivad nende territooriumil informatsiooni, teadmiste, dokumentide ja muude käesoleva lepinguga hõlmatud esemete salastatustaset ja saladuse hoidmist.

Komisjon tagab, et need eeskirjad edastatakse teistele liikmesriikidele.

Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et aidata kaasa võimalikult ühtse ja tervikliku salastatuskorra järkjärgulisele kehtestamisele. Komisjon võib pärast asjaomaste liikmesriikidega konsulteerimist anda selleks soovitusi.

3.   Ühenduse institutsioonidelt, nende rajatistelt ja ka ühisettevõtetelt nõutakse sellel territooriumil kehtivate salastatuskorra reeglite kohaldamist, millel nad asuvad.

4.   Ühenduse iga institutsioon ja iga liikmesriik tunnustab teise institutsiooni või liikmesriigi poolt käesoleva lepinguga hõlmatud valdkonnas tegutsevale isikule antud luba saada teavet käesoleva lepinguga hõlmatud faktide, informatsiooni, dokumentide või esemete kohta, mille suhtes kehtib salastatuskord.

5.   Käesoleva artikli sätted ei takista liikmesriigi ja kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud kokkulepetest tulenevate erisätete kohaldamist.

Artikkel 195

Ühenduse institutsioonid, tarneagentuur ja ühisettevõtted peavad käesoleva lepingu kohaldamisel kinni maakide, lähtematerjalide ja lõhustuvate erimaterjalide saamise tingimustest, mis on sätestatud avaliku korra või rahvatervise eesmärgil kehtestatud siseriiklike normide ja eeskirjadega.

Artikkel 196

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid, kui selles ei ole sätestatud teisiti:

a)   „isik”– iga füüsiline isik, kes teeb kõiki või mõnesid oma toiminguid liikmesriikide territooriumil lepingu vastavas peatükis märgitud valdkonnas;

b)   „ettevõtja”– iga ettevõtja või institutsioon, mis teeb kõiki või mõnesid oma toiminguid liikmesriikide territooriumil lepingu vastavas peatükis märgitud valdkonnas, olenemata tema avalik-õiguslikust või eraõiguslikust staatusest.

Artikkel 197

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   „lõhustuvad erimaterjalid”– plutoonium-239; uraan-233; uraan-235 või uraan-233 suhtes rikastatud uraan; kõik ained, mis sisaldavad ühte või mitut nimetatud isotoopi, ja muud komisjoni ettepaneku põhjal nõukogu poolt kvalifitseeritud häälteenamusega kindlaksmääratud lõhustuvad materjalid; väljend „lõhustuvad erimaterjalid” ei hõlma siiski lähtematerjale;

2.   „uraan-235 või uraan-233 suhtes rikastatud uraan”– uraan, mis sisaldab uraan- 235 või uraan-233 või mõlemat sellisel hulgal, et nende isotoopide koguste summa suhe isotoobi 238 koguse suhtes on suurem kui looduses esinev isotoopide 235 ja 238 suhe;

3.   „lähtematerjalid”– looduses esinevat isotoopide segu sisaldav uraan; uraan, mille uraan-235 sisaldus on tavalisest väiksem; toorium; ükskõik milline eespool nimetatud aine metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul; kõik muud ained, mis sisaldavad ühte või mitut eespool nimetatud ainet komisjoni ettepaneku põhjal nõukogu poolt kvalifitseeritud häälteenamusega kindlaksmääratavas kontsentratsioonis;

4.   „maagid”– kõik maagid, mis sisaldavad komisjoni ettepaneku põhjal nõukogu poolt kvalifitseeritud häälteenamusega kindlaksmääratava keskmise kontsentratsiooniga aineid, millest vastava keemilise või füüsikalise töötluse teel võib saada eespool määratletud lähtematerjale.

Artikkel 198

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat lepingut liikmesriikide Euroopa territooriumide ja nende jurisdiktsiooni all olevate Euroopa-väliste territooriumide suhtes.

Seda kohaldatakse ka Euroopa territooriumide suhtes, mille välissuhete eest vastutab liikmesriik.

Käesoleva lepingu sätteid kohaldatakse Ahvenamaa saarestiku suhtes kooskõlas sätetega, mis on fikseeritud Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemistingimuste aktile lisatud protokollis nr 2.

Eelnevatest lõikudest olenemata:

a)	käesolevat lepingut ei kohaldata Fääri saarte suhtes. Käesolevat lepingut ei kohaldata Gröönimaa suhtes;

b)	ei kohaldata käesolevat lepingut Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suveräänsete baasipiirkondade suhtes Küprosel;

c)	ei kohaldata käesolevat lepingut nende Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga erisuhetes olevate ülemeremaade ja –territooriumide suhtes, mis puuduvad Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas toodud loetelust;

d)	kohaldatakse käesolevat lepingut Kanalisaarte ja Mani saare suhtes üksnes sel määral, kui see on vajalik, et tagada neid saari käsitlev kord, mis on esitatud 22. jaanuaril 1972 allakirjutatud lepingus uute liikmesriikide astumise kohta Euroopa Majandusühendusse ja Euroopa Aatomienergiaühendusse;

(punkt e on välja jäetud)

Artikkel 199

Komisjoni ülesandeks on tagada kõigi asjakohaste suhete säilimine Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, selle spetsialiseeritud asutuste ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni organitega.

Komisjon tagab ka asjakohaseks osutuvate suhete säilitamise kõigi rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Artikkel 200

Ühendus seab sisse kõik kohased koostöövormid Euroopa Nõukoguga.

Artikkel 201

Ühendus seab sisse tiheda koostöö Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga, koostöö üksikasjad määratakse kindlaks ühisel kokkuleppel.

Artikkel 202

Käesoleva lepingu sätted ei välista regionaalliitude olemasolu või süvendamist Belgia ja Luksemburgi vahel või Belgia, Luksemburgi ja Madalmaade vahel niivõrd, kuivõrd nende regionaalliitude eesmärgid ei ole saavutatavad käesoleva lepingu kohaldamise kaudu.

Artikkel 203

Kui ühenduse mingi eesmärgi saavutamiseks peaks osutuma vajalikuks ühenduse meede, mille jaoks käesolev leping ei ole sätestanud vajalikke volitusi, siis võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt vastu kohased meetmed.

Artiklid 204 kuni 205

(kehtetuks tunnistatud)

Artikkel 206

Ühendus võib ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmida lepinguid, millega luuakse assotsiatsioon, mis hõlmab vastastikuseid õigusi ja kohustusi, ühismeetmeid ja erimenetlusi.

Need lepingud sõlmib nõukogu, tehes otsuse ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Kui sellised lepingud nõuavad käesoleva lepingu muutmist, tuleb kõigepealt vastu võtta muudatused vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõigetes 2–5 kehtestatud menetlusele.

Artikkel 207

Käesolevale lepingule liikmesriikide ühisel kokkuleppel lisatud protokollid moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 208

Käesolev leping on sõlmitud määramata tähtajaks.

VI   JAOTIS

SÄTTED ALGPERIOODI KOHTA

(kehtetuks tunnistatud)

Artiklid 209 kuni 223

(kehtetuks tunnistatud)

LÕPPSÄTTED

Artikkel 224

Käesoleva lepingu ratifitseerivad kõrged lepinguosalised kooskõlas nende riikide põhiseadusest tulenevate nõuetega. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsusele.

Käesolev leping jõustub viimase allakirjutanud riigi poolt ratifitseerimiskirja hoiuleandmisele järgneva kuu esimesel kuupäeval. Kui aga hoiuleandmine toimub vähem kui viisteist päeva enne järgmise kuu algust, ei jõustu käesolev leping enne kui nimetatud hoiuleandmisele järgneva teise kuu esimesel kuupäeval.

Artikkel 225

Käesolev leping, mille originaal on koostatud hollandi, prantsuse, saksa ja itaalia keeles, kusjuures kõik neli teksti on võrdselt autentsed, antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsuse arhiivi. Itaalia Vabariigi valitsus edastab tõestatud koopia kõigi teiste allakirjutanud riikide valitsustele.

Ühinemislepingute kohaselt on ka käesoleva lepingu eesti-, hispaania-, iiri-, inglis-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, rootsi-, slovaki-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst autentsed.

---

(1)  Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Iirimaa, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik said Euroopa Liidu liikmeteks hiljem.

(2)  Sama parandus esineb Lissaboni lepingu parandusprotokollis.

---

---

---