23.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 140/12

—

Tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik laiendas 24. detsembri 2003. aasta seaduse nr 350 (2004. aasta maksuseadus) artikli 2 punktiga 44 2002. aastale 27. detsembri 2002. aasta seaduse nr 289 (2003. aasta maksuseadus) artiklites 8 ja 9 sätestatud maksuamnestiat, ning loobus sõnaselgelt ja üldisel viisil 2002. aasta maksustamisperioodi jooksul toimunud maksustatava tegevuse kontrollimisest, siis on Itaalia Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad talle nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (1) artikli 2 lõike 1 punktidest a, b, c, d ning XI jaotise artiklitest 193–273, millega tühistati ja asendati nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (2) artiklid 2 ja 22 koosmõjus EÜ artikliga 10;

—

mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

1.

Komisjon juhib tähelepanu asjaolule, et ühenduse seadusandja asetas liikmesriikidele topeltkohustuse: lisaks kõigi kuuenda direktiivi täitmiseks vajalike siseriiklike õigusnormide vastuvõtmise kohustusele sätestati kohustus võtta kõik vajalikud haldusnormid kindlustamaks, et käibemaksukohustuslased täidavad kuuendast direktiivist tulenevaid kohustusi, ennekõike kohustust maksta maksu kindla perioodi jooksul tehtud maksustatavate tehingute pealt. Ühenduse seadusandja poolt ette nähtud käibemaksualasel ühtlustamisel puuduks mõte ja igasugune praktiline väärtus, kui siseriiklikud maksuametid ei oleks kohustatud läbi viima tõhusat hindamist ja kontrolli, mille eesmärgiks on vastavalt kuuenda direktiivi 14. põhjendusele tagada „maksude ühtlustatud viisil kogumine kõigis liikmesriikides”.

2.

Itaalia seaduse nr 289/2002 artiklites 8 ja 9 sätestatud normid ületasid olulisel määral ühenduse seadusandja poolt liikmesriikidele antud haldusalase kaalutlusõiguse piiri. Selle asemel, et kasutada nimetatud kaalutlusõigust maksujärelevalve suurema tõhususe saavutamiseks, loobus Itaalia Vabariik eespool viidatud seadusega üldisel, mittediskrimineerival ja ennetaval moel igasugusest aktiivsest järelevalvest ja kontrollist käibemaksu valdkonnas ning rikkus seega otseselt kuuenda direktiivi artiklis 22 sätestatud kohustusi ning järelikult ka artiklist 2 tulenevat üldist kohustust maksustada käibemaksuga kõiki maksustatavaid tehinguid. Itaalia seadusandja andis kõigile tema maksualase pädevuse alla kuuluvatele käibemaksukohustuslastele võimaluse igasugusest maksukontrollist täielikult välja jääda. Maksukohustuslane võib saada nimetatud märkimisväärse eelise makstes summa, mis on arvutatud standardiseeritud meetodil, millel puudub igasugune seos käibemaksusummaga, mille maksukohustuslane oleks pidanud vastava maksustamisperioodi jooksul tarnitud kaupade ja osutatud teenuste pealt tasuma.

3.

Selline radikaalne erinevus tavapäraste käibemaksunormide alusel arvutatud käibemaksusumma ning täisamnestia kohaldamiseks makstava summa vahel tuleb komisjoni sõnutsi eriti selgelt esile maksukohustuslase puhul, kes jätab maksudeklaratsiooni üldse esitamata. Füüsilisest isikust maksumaksja võib korrigeerida iga majandusaasta lõppemisel oma maksukohustust tasudes aasta kohta 1 500 eurot, juriidilisest isikust maksumaksja tasudes 3 000 eurot. Sarnane seose puudumine teostatud tehingute (mis on deklareerimata) maksubaasiga iseloomustab ka maksuamnestia süsteemi, mis realiseerub täiendava maksudeklaratsiooni esitamisel. Summa, mida sellist süsteemi ära kasutav maksumaksja on kohustatud tasuma, arvutatakse protsendina (2 %), mis on kohaldatav käibemaksule, mis oleks tulnud tasuda igal majandusaastal teostatud kaubatarnetelt või osutatud teenustelt (või käibemaksule, mis on samal perioodil ostudelt seadusevastaselt maha arvatud).

4.

Taoline ennetav ja üldine loobumine igasugusest kontrollist võib põhjustada tõsiseid kõrvalekaldeid ühise käibemaksusüsteemi tõrgeteta toimimises. Iseäranis võib see kahjustada maksustamise neutraalsuse põhimõtet, millega on vastuolus samasuguseid tehinguid teostavate isikute erinev käibemaksualane kohtlemine. Igasugune erand käibemaksu tõhusa kohaldamise ja kogumise reeglist toob esiteks kaasa tõsise kahju nii Itaalia kui teiste liikmesriikide ettevõtjatele, kes on tavapärase käibemaksusüsteemi kohaselt maksukohustuslased, ning kahjustab teiseks kuuenda direktiivi neljandas põhjenduses väljendatud „ausa konkurentsi” põhimõtet ühisturul.