EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document C2007/082/39

Kohtuasi C-54/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Arbeidshof te Brussel (Belgia) 6. veebruaril 2007  — Centrum voor gelijkheid van kansen en voor racismebestrijding versus NV Firma Feryn

ELT C 82, 14.4.2007, p. 21–23 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

14.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 82/21


Eelotsusetaotlus, mille esitas Arbeidshof te Brussel (Belgia) 6. veebruaril 2007 — Centrum voor gelijkheid van kansen en voor racismebestrijding versus NV Firma Feryn

(Kohtuasi C-54/07)

(2007/C 82/39)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Arbeidshof te Brussel

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Centrum voor gelijkheid van kansen en voor racismebestrijding

Kostja: NV Firma Feryn

Eelotsuse küsimused

Kas otsese diskrimineerimisega nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ (1), millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses on tegemist juhul, kui tööandja kuulutab pärast silmatorkavat tööpakkumise avaldamist avalikult:

“Mina pean täitma oma klientide soove. Kui Teie ütlete mulle: “Ma soovin seda kindlat toodet või ma tahan seda või teist”, ja kui mina siis vastan: “Ma ei tee seda, ma lasen neil inimestel ikkagi tulla”, siis ütlete Teie: “Ma ei pea seda ust tingimata Teie käest ostma”. Sellega ma nurjan omaenda äri. Me peame oma klientide nõudmistele vastu tulema. See ei ole minu probleem. See probleem Belgias ei ole mitte minu süü. Ma tahan, et mu firmal läheks hästi ja et me saavutaks aasta lõpuks käibe ning kuidas ma seda saavutan … ma pean selle saavutama kliendi soove silmas pidades!”

Kas selleks, et tõdeda, et palgatöötajana töö saamise tingimuste osas esineb otsene diskrimineerimine, piisab sellest, kui tuvastada, et tööandja kohaldab töötajate valikul otseselt diskrimineerivaid kriteeriume?

Kas tööandja töölevõtupoliitika diskrimineerivat iseloomu hinnates võib otsese diskrimineerimise tuvastamiseks nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses, arvestada asjaolu, et tööandjaga seotud äriühing võtab tööle eranditult kohalikke montööre?

Mida tuleb mõista direktiivi artikli 8 lõikes 1 sätestatud “asjaolud[e], mille põhjal võib eeldada, et on toimunud otsene või kaudne diskrimineerimine ”all? Kui rangelt peab siseriiklik kohus hindama neid asjaolusid, mille põhjal võib tekkida otsese või kaudse diskrimineerimise kahtlus?

a)

Mil määral on varasemad diskrimineerimise asjaolud (otseselt diskrimineerivate valikukriteeriumide avaldamine 2005. aasta aprillis) “asjaolud[eks], mille põhjal võib eeldada, et on toimunud otsene või kaudne diskrimineerimine ”direktiivi artikli 8 lõike 1 tähenduses?

b)

Kas 2005. aasta aprillis tuvastatud diskrimineerimine (avaldamine 2005. aasta aprillis) annab alust eeldada, et otseselt diskrimineeriv töölevõtupoliitika jätkub? Kas põhikohtuasja asjaolusid silmas pidades piisab taoliseks eelduseks (et tööandja rakendab jätkuvalt diskrimineerivat töölevõtupoliitikat) sellest, kui tööandja vastas avalikult 2005. aasta aprillis küsimusele, kas ta ei kohtle tööandjana kohalikke ja välismaalasi võrdselt ning kas ta mitte pole seetõttu natuke rassistlik: “Mina pean täitma oma klientide soove. Kui Teie ütlete mulle: “Ma soovin seda kindlat toodet või ma tahan seda või teist”, ja kui mina siis vastan: “Ma ei tee seda, ma lasen neil inimestel ikkagi tulla”, siis ütlete Teie: “Ma ei pea seda ust tingimata Teie käest ostma”. Sellega ma nurjan omaenda äri. Me peame oma klientide nõudmistele vastu tulema. See ei ole minu probleem. See probleem Belgias ei ole mitte minu süü. Ma tahan, et mu firmal läheks hästi ja et me saavutaks aasta lõpuks käibe ning kuidas ma selle saavutan … ma pean selle saavutama kliendi soove silmas pidades!”

c)

Kas põhikohtuasja asjaolusid silmas pidades annab diskrimineerimise eelduseks alust tööandja ja siseriikliku diskrimineerimise vastu võitlemise asutuse ühine pressiteade, milles tööandja vähemalt kaudselt tunnistab diskrimineerivaid asjaolusid?

d)

Kas asjaolu põhjal, et tööandja ei võta tööle välismaalastest montööre, tekib kaudse diskrimineerimise eeldus, kui sellel tööandjal oli mõnda aega tagasi suuri raskusi montööride palkamisega ja kui ta seejuures kuulutas avalikult, et tema klientidele ei meeldi välismaalastest montööridega koostööd teha?

e)

Ka diskrimineerimise eelduse tekkeks piisab ühes asjaolust?

f)

Kas põhikohtuasja asjaolusid silmas pidades saab tuletada tööandja poolse diskrimineerimise eeldust asjaolust, et selle tööandjaga seotud äriühing võtab tööle eranditult kohalikke montööre?

Kui rangelt peab siseriiklik kohus hindama vastupidist tõendit, mis tuleb esitada, kui on tegemist diskrimineerimise eeldusega artikli 8 lõike 1 tähenduses? Kas diskrimineerimise eeldust artikli 8 lõike 1 tähenduses saab kummutada tööandja lihtsa ühepoolse pressiteatega, mille kohaselt ta pole tegutsenud või ei tegutse enam diskrimineerivalt ning et välismaalastest montöörid on teretulnud; ja/või tööandja lihtsa avaldusega, et kõik montööride töökohad tema ettevõttes, välja arvatud tütarettevõttes on täidetud; ja/või avaldusega, et tööle võeti Tuneesia päritolu koristaja; ja/või saab seda eeldust põhikohtuasja asjaolusid silmas pidades kummutada ainult sellega, et välismaalastest montööre võetakse tõepoolest tööle, ja/või sellega, et täidetakse ühises pressiteates sisalduvad kohustused?

Mida tuleb mõista direktiivi 2000/43 artikli 15 tähenduses “tõhusa, proportsionaalse ja hoiatava ”sanktsiooni all?

Kas artiklis 15 sätestatud tingimus lubab siseriiklikul kohtul põhikohtuasja asjaolusid silmas pidades lihtsalt tuvastada, et tegemist oli otsese diskrimineerimisega?

Või peab siseriiklik kohus rahuldama ka tegevusetushagi, nagu see on siseriiklikus õiguses ette nähtud? Mil määral on lisaks sellele vajalik, et põhikohtuasja asjaolusid silmas pidades korraldab siseriiklik kohus tehtava otsuse avaldamise tõhusa, proportsionaalse ja hoiatava sanktsioonina?


(1)  EÜT L 180, lk 22; ELT eriväljaanne 20/01, lk 23.


Top