Stadtwerke Schwäbisch Hall GmbH, Stadtwerke Tübingen GmbH ja Stadtwerke Uelzen GmbH 5. aprillil 2006 esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu 26. jaanuari 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T-92/02: Stadtwerke Schwäbisch Hall GmbH, Stadtwerke Tübingen GmbH ja Stadtwerke Uelzen GmbH versus Euroopa Ühenduste Komisjon, keda toetasid E.ON Krenkraft GmbH, RWE Power AG, EnBW Energie Baden-Württemberg AG ja Hamburgische Electricitäts-Werke AG

(Kohtuasi C-176/06 P)

(2006/C 131/66)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitajad: Stadtwerke Schwäbisch Hall GmbH, Stadtwerke Tübingen GmbH ja Stadtwerke Uelzen GmbH (esindajad: advokaadid D. Fouquet ja P. Becker)

Teised menetlusosalised: Euroopa Ühenduste Komisjon, E.ON Kernkraft GmbH, RWE Power AG, EnBW Energie Baden-Württemberg AG ja Hamburgische Electricitäts-Werke AG

Hagejate nõuded

Teise võimalusena:

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse esitajad vaidlustavad käesoleva apellatsioonkaebusega Esimese Astme Kohtu otsuse osas, millega sedastati, et komisjoni tegi õiguspärase otsuse, et tuumaelektrijaamade radioaktiivsete jäätmete kõrvaldamisele ja rajatiste lõplikule sulgemisele Saksamaa Liitvabariigis antud maksuvabastuse kord ei ole riigiabi EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses. Apellatsioonkaebuse põhjenduseks viitavad nad menetlusõiguse ja ühenduse materiaalõiguse rikkumisele.

Hoolimata kohtuasja ilmselgest õiguslikust keerukusest ja olulisest tähendusest andis Esimese Astme Kohus ilma eriliste asjaolude esinemiseta asja arutamise esimeselt laiendatud kojalt üle kolmest kohtunikust koosnevale neljandale kojale. See põhjusetu ja õigustamatu kohtuasja üleandmine väiksema kohtukooseisuga kojale peale mitu aastat kestnud menetlust rikub apellatsioonkaebuse esitaja õigust õiglasele kohtupidamisele.

Esimese Astme Kohus ei ole teinud vahet riigiabi tuvastamise tingimuste ja täieliku ametliku hindamise algatamise tingimuste vahel. Kuna hinnates seoses esialgse riikliku tagatise olemasoluga seda, kas abiprojekt on ühisuruga kokkusobiv esinesid käesoleval juhul seoses jäätmete kõrvaldamise ja rajatiste lõplikule sulgemise kohustuse piisava täpsustamise ja ka konkreetsete reservide suuruse, maksusoodustuste ja lõpliku sulgemise kogukulude hindamise osas olulised asjaolusid puudutavad ja õiguslikud keerukused, siis ei olnud komisjonil õigust piirduda ainult esialgse hindamisega. Käesoleval juhul oli komisjon hoopis vastupidiselt kohustatud alustama hindamisemenetluse ametliku staadiumiga.

Esimese Astme Kohus ei ole ka lähenenud õigesti Saksamaa reservide eeskirjade, kui selliste, valikulisuse teemale. Ta on eiranud seda, et aatomitööstuse reservide maksuvabastus on erand üldistest maksueeskirjadest. Selline erand on aga ainult siis lubatav, kui tulevased kohustused on määratud piisavalt täpselt. Käesoleval juhul ei ole asi aga nii: lõpliku sulgemise tähtajaga seotud tingimused, lõpliku sulgemise tingimused ning ka nende tingimuste rikkumise õiguslikud tagajärjed ei olnud piisavalt täpselt määratletud. Aga isegi siis, kui abi andmise valikulisus ei ole õiguslikult tuvastatav, võib teatud ettevõtet soosiv meede rikkuda abi andmise õigust. Elektriühisturu liberaliseerimise direktiiv nõuab liikmesriikidelt diskrimineerimise ja konkurentsimoonutuste tõhusat vähendamist. Esimese Astme Kohus ei ole aga hoolimata sellest sedastanud, et liitvabariigi valitsus oleks kohustatud muutma Saksa reservide praktikat, mis üksikute majandussektorite valikulise toetamisega otseselt rikub seda direktiivi ja kasuliku mõju põhimõtet.

Lõpuks väidavad apellatsioonkaebuse esitajad, et vaidlustatud otsusega mõistetakse neilt ebaõiglaselt välja kohtukulud. Kuna menetlusse astujad astusid menetlusse alles väga hilises menetlusstaadiumis kui kõik olulised dokumendid olid juba esitatud, saab nende panus vastustaja toetuseks olla ainult ebaoluline. Sellises olukorras ei ole õigustatud otsus mõista kohtukulud täielikult välja apellatsioonkaebuse esitajatelt.

(1)  ELT C 74, lk 15.