Giorgio Lebedef'i 27. juuni 2005. aasta apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu esimese koja 12. aprilli 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-191/02: Giorgio Lebedef versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-268/05 P)

(2005/C 243/07)

kohtumenetluse keel: prantsuse

Giorgio Lebedef esitas 27. juunil 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule apellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu esimese koja 12. aprilli 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-191/02: G. Lebedef v. Euroopa Ühenduste Komisjon.

Hageja palub Euroopa Kohtul:

tühistada Esimese Astme Kohtu 12. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas T-191/02: Giorgio Lebedef, Euroopa Ühenduste Komisjoni ametnik, elukoht Senningerberg — Luksemburg, esindajad: advokaadid G. Bouneou ja F. Frabetti, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis, hageja, v. Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: J. Currall, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis, kostja, mille esemeks on nõue tühistada komisjoni 5. detsembri 2001. aasta otsus, millega ta ütles üles 20. septembri 1974. aasta raamkokkuleppe, võttis uuesti vastu enamiku ametiühingute ja kutseliitude ning komisjoni vahel 19. jaanuaril 2000 sõlmitud töökord konsulteerimise tasandite, organi ja menetluse kohta, kinnitas 4. aprilli 2001. aasta kokkulepet, mis käsitles töötajate esindajate käsutuses olevaid vahendeid, kinnitas streiki puudutavaid sätteid, mis asuvad 20. septembri 1974. aasta raamkokkuleppe I lisas, kutsus komisjoni aseesimeest N. Kinnock'it üles pidama läbirääkimisi ametiühingute ja kutseliitudega ja tegema enne 2002. aasta märtsikuu lõppu ettepaneku uue raamkokkuleppe vastuvõtmiseks kolleegiumi poolt ning lisama personalieeskirjade muudatuste hulka, mille puhul peab toimuma konsulteerimine ametiühingute ja kutseliitudega, muudatuse, millega nähakse ette võimalus võtta vastu valimiseeskirjad institutsiooni töötajate seas korraldatud referendumi kaudu, ning vajaduse korral nõue tühistada N. Kinnock'i 22. novembri 2001. aasta kiri, mis oli adresseeritud iga ametiühingu esimehele, et neid teavitada tema otsusest paluda komisjonil 5. detsembril 2001 lõpetada 20. septembri 1974. aasta eelpoolviidatud raamkokkulepe ning võtta vastu mitmeid eelpoolnimetatud punkte, ning nõue tühistada E. Halskov'i 6. detsembri 2001. aasta otsus, millega keelduti andmast hagejale lähetuskäskkirja, mida hageja vajas osalemiseks 7. detsembri 2001. aasta “personalieeskirjade muudatusettepanekute kogupaketi” arutamise nõupidamisel.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Vaidlustatava otsuse tühistamisnõude toetuseks vaidlustab hageja otsuse punkti 4, lõiked 96-103. Täpsemalt vaidlustab hageja 5. detsembri 2001. aasta otsuse tühistamise taotluse vastuvõetavuse küsimuse osas, mis puudutab töökorra vastuvõtmist ning seda ulatuses, millega võetakse hagejalt ära 4. aprilli 2001. aasta kokkuleppest tulenevad õigused.

Ametiühingu, mida hageja esindab, konsulteerimise organite hulgast väljajätmisega mõjutab töökord hageja seisundit võttes temalt ära talle ametiühingute kui konsulteerimise organi esindaja seisundist tulenevad isiklikud õigused (vt 11. mai 1989. aasta otsus kohtuasjas 193/87 ja 194/87: Maurissen ja Union Syndicale v. kontrollikoda, EKL 1989, lk 1045, ja 14. juuli 1998. aasta otsus T-42/97: Lebedef v. komisjon, EKL AT 1998, lk I-A-371 ja II-1071, punktid 18-21). Seetõttu kahjustab töökord hageja huve ning sellest tuleneb tema huvi see tühistamise eesmärgil vaidlustada.

Esimese Astme Kohtu 22. juuni 1994. aasta otsustes T-97/92 ja T-111/92: Rijnoudt ja Hocken v. komisjon (EKL AT 1989, lk I-A-159 ja II-511, punktid 82 ja 86) ja 15. juuli 1994. aasta otsustes T-675/93 ja T-582/93: Browet jt v. komisjon (EKL AT 1999, lk I-A-191 ja II-619, punkt 44) sätestatud kohtupraktika ei ole sellise järeldusega vastuolus. Nimetatud kohtuasjade aluseks olevad asjaolud erinevad oluliselt käesolevast, kuna viimases tulenevad hageja õigused otseselt vahendite kohta käivatest reeglitest ja kuigi need on hagejale antud tema ametiühingu konsulteerimises osalemise lihtsustamiseks, kuulub nendest tõusetuv vaidlus siiski personalieeskirjade alaste vaidluste hulka ulatuses, milles nad mõjutavad otseselt tema õiguslikku seisundit.

Vaidlustatavas otsuses väidab Esimese Astme Kohus vastuvõetavuse küsimuse hindamisel de facto, et A&D (hageja ametiühing) ei ole esinduslik ametiühing. Hageja vaidlustab selle seisukoha, kuna töökord ei käsitle ametiühingute ja kutseliitude esindatust objektiivselt ning selle esindatuse võrdlevas hindamises on ilmne vastuolu. Lisaks sellele on rikutud võrdse kohtlemise, diskrimineerimise keelu, kaitseõiguse tagamise, põhjendamiskohustuse ja omavolilise menetluse keelu põhimõtteid, samuti personalieeskirjade artiklit 24a.