1

Hageja Eti Gıda Sanayi ve Ticaret AŞ esitas ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kolmanda apellatsioonikoja 15. detsembri 2023. aasta otsuse (asi R 912/2023‑3) (edaspidi „vaidlustatud otsus“) tühistamise nõude.

2

Hageja esitas 13. juulil 2007 EUIPO‑le nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT 2002, L 3, lk 1; ELT eriväljaanne 13/27, lk 142) alusel ühenduse disainilahenduse registreerimise taotluse.

3

Ühenduse disainilahendus, mille registreerimist taotleti ja mis on käesoleval juhul vaidlustatud, on kujutatud järgmisel vaatel:

4

Kaubad, mille jaoks vaidlusalune disainilahendus oli kavandatud, kuuluvad tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni 8. oktoobri 1968. aasta Locarno kokkuleppe (muudetud) klassi 9.03 ja vastavad järgmisele kirjeldusele: „Pakendid“.

5

Menetlusse astuja Star Foods E.M. SRL esitas 21. veebruaril 2020 EUIPO‑le vaidlusaluse disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotluse eespool punktis 4 nimetatud kaupade osas.

6

Kehtetuks tunnistamise taotluses tugineti määruse nr 6/2002 (enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määruse (EL) 2024/2822 (ELT L, 2024/2822) jõustumist kehtinud redaktsioonis) artikli 25 lõike 1 punktile e koostoimes Rumeenia 15. aprilli 1998. aasta seaduse nr 84 kaubamärkide ja geograafiliste tähiste kohta (lege nr. 84 privind mărcile și indicațiile geografice; Monitorul Oficial al României, nr 337, 8.5.2014; edaspidi „Rumeenia kaubamärgiseadus“) artikli 36 lõike 2 punktidega b ja c. Menetlusse astuja esitas nimetatud taotluse mitme varasema õiguse alusel, sealhulgas Rumeenia kujutismärk KRAX, mis on registreeritud numbri 71100 all klassi 30 kuuluvate kaupade jaoks, muu hulgas „suupisted, sealhulgas teraviljast paisutamise ja ekstrusiooni teel valmistatud erinevate lõhna- ja maitseteainetega suupisted“. Menetlusse astuja väitis, et kuna varasem tähis ja sellega kaitstud kaup on sarnased, siis esineb segiajamise tõenäosus viimati nimetatud sätte tähenduses, mistõttu ta võib keelata oma eristava tähise kasutamise vaidlusaluses disainilahenduses. Lisaks, kuna varasem riigisisene kaubamärk on Rumeenias mainekas, võimaldaks selle sarnane reprodutseerimine vaidlusaluses disainilahenduses omanikul saada kasu selle mainest ja ärilistest jõupingutustest ning seetõttu kahjustab selle disainilahenduse kasutamine selle kaubamärgi eristusvõimet kõnealuse sätte tähenduses.

7

Hageja taotlusel peatas tühistamisosakond 31. mai 2021. aasta otsusega menetluse, kuni Tribunalul Bucureşti (Bukaresti esimese astme kohus, Rumeenia) teeb lõpliku otsuse kohtuasjas, milles vaidlustati samuti varasem riigisisene kujutismärk nr 71100 (edaspidi „varasem kaubamärk“).

8

Pärast liikmesriigi kohtule esitatud hagi lõplikku tagasilükkamist tegi tühistamisosakond 7. novembril 2022 otsuse seda menetlust jätkata ja rahuldas seejärel 1. märtsil 2023 kehtetuks tunnistamise taotluse, lähtudes oma analüüsis varasemast kaubamärgist, mille registreerimistaotlus esitati 3. augustil 2003, mis registreeriti menetlusse astuja nimele 2. mail 2006 ja mis on kujutatud järgmisel vaatel:

9

Täpsemalt tuvastas tühistamisosakond kõigepealt, et varasema kaubamärgi olemusest tulenev eristusvõime on keskmine ning et Rumeenia kohtud on selle kaubamärgi kehtivust kinnitanud. Seejärel leidis tühistamisosakond sisuliselt, et selle kaubamärgiga hõlmatud kaubad ja kaubad, milles vaidlusalust disainilahendust on kavas kasutada, on identsed; et see kaubamärk ja disainilahendus on visuaalselt ja foneetiliselt keskmisel määral sarnased, ning seetõttu on nende kahe tähise sarnasused segiajamise tõenäosuse tuvastamiseks piisavad. Kuna menetlusse astujal on Rumeenia kaubamärgiseaduse artikli 36 lõike 2 punkti b alusel õigus keelata selles disainilahenduses kasutatud tähise kasutamine, tunnistas tühistamisosakond disainilahenduse kehtetuks vastavalt määruse nr 6/2002 varasema redaktsiooni artikli 25 lõike 1 punktile e. Kuna taotlus rahuldati kõnealuse kaubamärgi olemusliku eristusvõime alusel, asus ta seisukohale, et ei ole vaja teha otsust menetlusse astuja väidetud kaubamärgi suurenenud eristusvõime kohta ega tema väite kohta, mille eesmärk on keelata selle tähise kasutamine asjaomases disainilahenduses, kuna see kaubamärk on väidetavalt mainekas.

10

Hageja esitas 28. aprillil 2023 EUIPO‑le tühistamisosakonna otsuse peale kaebuse.

11

Vaidlustatud otsusega jättis apellatsioonikoda kaebuse rahuldamata. Sisuliselt leidis ta, et tühistamisosakonnal oli õigus tunnistada vaidlusalune disainilahendus kehtetuks määruse nr 6/2002 varasema redaktsiooni artikli 25 lõike 1 punkti e alusel koostoimes Rumeenia kaubamärgiseaduse artikli 36 lõike 2 punktiga b, kuna esineb segiajamise tõenäosus. Sellega seoses leidis apellatsioonikoda, et kõnealuse kaubamärgiga hõlmatud kaubad ja kaubad, milles vaidlusalust disainilahendust on kavas kasutada, on sarnased; et need tähised on visuaalselt ja foneetiliselt keskmisel määral sarnased; et nende tähiste peamistel sõnalistel osadel ei ole Rumeenia avalikkuse jaoks tähendust ning et kontseptuaalsed erinevused, mis tulenevad selle disainilahenduse muudest koostisosadest, ei mõjuta segiajamise tõenäosuse hindamist, kuna need on kirjeldavad või nõrga eristusvõimega ning nende suurus ja paigutus on teisejärgulised, mistõttu on kontseptuaalne võrdlus võimatu. Lisaks leidis ta, et ka Rumeenia õiguse kohast nõustumise tõttu õiguse kaotamise väidet, millele hageja tugines, ei saa arvesse võtta, kuna ei ole tõendatud, et väidetav nõustumine kestis katkematult viis aastat.

12

Hageja palub Üldkohtul sisuliselt:

13

EUIPO palub Üldkohtul:

14

Menetlusse astuja palub Üldkohtul:

15

Hageja põhjendab oma hagi sisuliselt kolme väitega, millest esimese kohaselt on rikutud määruse nr 6/2002 varasema redaktsiooni artikli 25 lõike 1 punkti e; teise kohaselt on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määruse (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1) artikleid 94 ja 95 ning Rumeenia kaubamärgiseaduse (Monitorul Oficial al României, nr 856, 18.9.2020; edaspidi „Rumeenia uus kaubamärgiseadus“) artikli 40 lõiget 1 (muudetud redaktsioonis); ning kolmanda väite kohaselt on rikutud tema kaitseõigusi.

16

Üldkohus leiab, et alustada tuleb kolmanda väite analüüsimisest, jätkata teise väite analüüsiga ja lõpuks analüüsida esimest väidet.

17

Hageja väidab sisuliselt, et apellatsioonikoda rikkus tema kaitseõigusi ja eelkõige tema õigust olla ära kuulatud, kuna ta jättis korduvalt tähelepanuta tema märkused selle kohta, et menetlusse astuja ei ole varasema kujutismärgi omanik. Tema sõnul ei ole menetlusse astuja esitanud tõendeid kõnealuse kaubamärgi olemasolu, selle kaubamärgi omaniku nime ega kõnealuse kaubamärgi kehtivuse pikendamise kohta. Ta järeldab sellest, et apellatsioonikoda oleks pidanud jätma tühistamisosakonna otsuse peale esitatud kaebuse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, kuna varasema õiguse tegelikku omanikku ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud.

18

EUIPO ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.

19

Kõigepealt tuleb märkida, et hageja on piirdunud sellega, et on toonud välja tüpograafilised erinevused varasema kaubamärgi omanikuks oleva juriidilise isiku nimes ning menetluse korralduslikus osas esitatud erinevates tõendites nimetatud aadressides. Hageja sõnul kujutab see, et ei ole arvesse võetud tema väiteid, et puuduvad tõendid selle kohta, et menetlusse astuja on selle kaubamärgi tegelik omanik, sisuliselt tema kaitseõiguste rikkumist.

20

Määruse nr 6/2002 artikli 62 varasema redaktsiooni kohaselt võivad EUIPO otsuste aluseks olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht. Selle sättega väljendatakse Euroopa Liidu disainilahenduse õiguses kaitseõiguste tagamise üldpõhimõtet. Vastavalt sellele Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõttele peab ametiasutuste otsuste adressaatidel, kelle huve need otsused märkimisväärselt mõjutavad, olema võimalus esitada tõhusalt oma seisukoht. Õigusega olla ära kuulatud on hõlmatud kõik otsuse aluseks olevad faktilised või õiguslikud asjaolud, ent mitte haldusorgani lõplik seisukoht (9. veebruari 2017. aasta kohtuotsus Mast‑Jägermeister vs. EUIPO (joogitopsid), T‑16/16, EU:T:2017:68, punkt 57), ega ka mitte iga üldtuntud asjaolu, millele ta selle seisukoha kujundamisel tugineb (vt 29. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Bergslagernas Järnvaru vs. EUIPO – Scheppach Fabrikation von Holzbearbeitungsmaschinen (halumasin), T‑73/19, ei avaldata, EU:T:2020:157, punkt 15 ja seal viidatud kohtupraktika).

21

Lisaks tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et menetlusnormi rikkumine rikub kaitseõigusi vaid siis, kui sellel on olnud konkreetne mõju asjaomase isiku võimalusele end kaitsta. Kaitseõiguste tagamiseks kehtestatud normide rikkumine võib seega mõjutada haldusmenetluse kehtivust üksnes siis, kui on tõendatud, et haldusmenetluses oleks võidud jõuda teistsugusele lõpptulemusele, kui neid norme ei oleks rikutud (vt 9. septembri 2015. aasta kohtuotsus Dairek Attoumi vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – (DIESEL), T‑278/14, ei avaldata, EU:T:2015:606, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).

22

Käesoleval juhul tuleb esiteks märkida, et hageja oli 3. juuli 2023. aasta kirjalikus selgituses kaebuse aluste kohta tühistamisosakonnale sisuliselt ette heitnud seda, et see hindas vääralt varasema kaubamärgi omaniku kohta esitatud tõendeid, mille tõlked on pealegi osaliselt ekslikud.

23

Teiseks nähtub Oficiul de Stat pentru Inventii si Mărci (Rumeenia patendi ja kaubamärkide amet) väljastatud registreerimistunnistuse väljavõtetest ja nende tõlgetest, mis esitati koos kehtetuks tunnistamise taotlusega, et varasema kaubamärgi registreeris esialgu SC STAR FOODS EM SRL, asukoht Str. Taberei nr. 2, Jud. Ilfov, Popeşti Leordeni 077160, Rumeenia. Selle tunnistuse rumeeniakeelses versioonis ja tõlkes on märgitud, et praegune omanik on SC STAR FOODS E.M. SRL, asukoht Calea Vacareti nr. 391, et. 4, Secţiunea 2, sector 4, Bukarest, Rumeenia. Aadresside erinevusest ja uuest kirjavahemärgist varasema kaubamärgi omanikuks oleva juriidilise üksuse nimes ei piisa siiski, et tekiks tõsine kahtlus, kas menetlusse astuja on tegelikult varasema kaubamärgi omanik. Peale selle kinnitas Tribunalul Bucureşti (Bukaresti esimese astme kohus) 9. juuli 2020. aasta otsusega kohtuasjas nr 19812/3/2018, milles arutati selle liikmesriigi kohtule esitatud kehtetuks tunnistamise taotlust, et menetlusse astuja on varasema kaubamärgi omanik, ja et see kaubamärk on õiguspäraselt registreeritud kuni 3. augustini 2025.

24

Lisaks nähtub Üldkohtu menetlust korraldavate meetmete raames menetlusse astuja antud vastustest õiguslikult piisavalt, et esiteks tulenevad erinevused kirjavahemärkidest kaubanimede kasutamisest erinevates keeltes, eelkõige rumeenia või inglise keeles. Selles osas nähtub menetlusse astuja vastusest, et vaidlusalune osa „EM“ või „E.M.“ vastab ettevõtte eelmise omaniku Emmanuel Mitzalise nimetähtedele ning et kõigis rumeeniakeelsetes ametlikes dokumentides on kaubamärgi sellel üksikosal sama kirjavahemärk. Teiseks nähtub menetlusse astuja vastustest samuti, et Rumeenia patendi ja kaubamärkide ameti dokumentides või erinevates toimikumaterjalides esitatud erinevad aadressid kuuluvad samale juriidilisele üksusele, kellel on mitu äripinda ja mille peamine tegevuskoht viidi aadressilt Str. Taberei nr. 2, Jud. Ilfov, Popeşti Leordeni 077160 üle aadressile Calea Vacareti nr. 391, et. 4, Secţiunea 2, sector 4, Bukarest ja esialgset asukohta kasutatakse nüüd kontorina ja ettevõtte teisese tegevuskohana. Kolmandaks, vaidlus ei ole küsimuses, nagu nähtub ka menetlusse astuja vastusest, kas ettevõtja, kellele kuulub varasem kaubamärk, on alati olnud registreeritud ja tal on üks ning sama registreerimiskood. Seda kinnitab pealegi asjaolu, et nimetatud registreerimiskoodi on mainitud Tribunalul Bucureşti (Bukaresti esimese astme kohus) 9. juuli 2020. aasta otsuses kohtuasjas nr 19812/3/2018, millega kinnitati varasema kaubamärgi kehtivust.

25

Kolmandaks nähtub vaidlustatud otsuse punktidest 17, 22 ja 23, et tühistamisosakond lükkas tagasi hageja argumendid varasema kaubamärgi omandiõiguse tõendamise kohta ning et apellatsioonikoda võttis määruse nr 6/2002 artikli 63 lõikes 2 ette nähtud kaalutlusõiguse alusel vastu täiendavad tõendid, mis kinnitavad, et kaubamärgitaotlus oli esitatud ja registreeritud nimele SC STAR FOODS E.M. SRL samal aadressil, mida on nimetatud kehtetuks tunnistamise taotluses. See aadress on märgitud ka kaubamärgi omaniku esialgse aadressina kehtivas registriväljavõttes, mille menetlusse astuja haldusmenetluses esitas.

26

Sellest tuleneb, et apellatsioonikoda ei ole hageja kaitseõigusi rikkunud. Lisaks ei tekita ükski toimikus olev tõend tõsist kahtlust varasema kaubamärgi omandiõiguse suhtes, mistõttu ei ole vaidlustatud otsuses rikutud ühtegi menetlusnormi, mis võiks mõjutada käesoleva hagi tulemust.

27

Sellest tuleneb, et kolmas väide tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

28

Hageja väidab, et apellatsioonikoda rikkus määruse 2017/1001 artikleid 94 ja 95 ning Rumeenia uue kaubamärgiseaduse artikli 40 lõiget 1. Ta märgib esiteks, et apellatsioonikoda rikkus õigusnormi, kui ei kohustanud menetlusse astujat esitama tõendeid varasema kaubamärgi kasutamise kohta ajal, mis ei kuulunud viieaastase ajapikenduse kohaldamisalasse. Teiseks väidab ta sisuliselt, et apellatsioonikoda oleks pidanud tühistamisosakonna otsuse peale esitatud kaebuse läbi vaatama viidatud seaduse alusel ja seega oleks apellatsioonikoda pidanud viimati nimetatud sätte alusel nõudma selle kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamist nimetatud seaduse artiklil 39 põhinevas kehtetuks tunnistamise menetluses, mille sisu on identne kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise ajal kehtinud Rumeenia kaubamärgiseaduse artikliga 36.

29

EUIPO, keda toetab menetlusse astuja, vaidleb hageja argumentidele vastu.

30

Käesoleval juhul olgu märgitud, et hageja ei esitanud tühistamisosakonnale ega apellatsioonikojale varasema kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamise nõuet.

31

Selles osas tuleb meelde tuletada, et määruse nr 6/2002 artikli 61 sõnastust arvesse võttes ei tohi Üldkohtu kontroll apellatsioonikoja otsuse õiguspärasuse üle väljuda apellatsioonikojas käsitletud õiguslikust raamistikust. Seega ei ole Üldkohtu ülesanne läbi vaadata talle esitatud uusi väiteid. Nimelt oleks uute väidete analüüsimine vastuolus Üldkohtu kodukorra artikliga 188, mille kohaselt ei või Üldkohtu menetluses poolte esitatud menetlusdokumentidega muuta apellatsioonikoja vaidluse eset (vt selle kohta 3. juuli 2024. aasta kohtuotsus Canalones Castilla vs. EUIPO – Canalones Novokanal (vihmaveetoru või -renn)T‑329/22, ei avaldata, EU:T:2024:438, punkt 69 ja seal viidatud kohtupraktika).

32

Sellest tuleneb, et teine väide tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

33

Hageja väidab, et apellatsioonikoda rikkus määruse nr 6/2002 varasema redaktsiooni artikli 25 lõike 1 punkti e ja järeldas ekslikult, et esineb segiajamise tõenäosus.

34

Hageja heidab apellatsioonikojale sisuliselt ette esiteks seda, et ta tegi asjaomaste kaupade määratlemisel hindamisvea; teiseks seda, et ta analüüsis tühistamisosakonna otsuse peale esitatud kaebust, tuginedes keskmise tarbija, mitte asjatundliku kasutaja tajule; kolmandaks seda, et ta järeldas ekslikult, et asjaomased tähised on visuaalselt ja foneetiliselt keskmisel määral sarnased, ning neljandaks, et ta eksis järeldades, et varasemal kaubamärgil on keskmine eristusvõime, muu hulgas seetõttu, et selle kaubamärgi sõnalisel osal „krax“ on asjaomase avalikkuse silmis tähendus ning et see kaubamärk oli enam kui kümme aastat eksisteerinud koos ELi kaubamärgiga CRAXX.

35

EUIPO ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.

36

Määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti e kohaselt võib ühenduse disainilahenduse kehtetuks tunnistada juhul, kui hilisemas disainilahenduses on kasutatud eristavat tähist ning kui seda tähist reguleeriva Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt on tähise omanikul õigus selline kasutus keelata.

37

Kohtupraktika kohaselt saab ühenduse disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotluse, mis põhineb määruse nr 6/2002 varasema redaktsiooni artikli 25 lõike 1 punktis e nimetatud kehtetuks tunnistamise alusel, rahuldada üksnes juhul, kui on tuvastatud, et asjaomase avalikkuse hinnangul on taotluse esemeks olevas ühenduse disainilahenduses kasutatud kehtetuks tunnistamise taotluse toetuseks esitatud eristavat tähist. Nimetatud kehtetuks tunnistamise aluse kontrollimisel tuleb lähtuda sellest, kuidas asjaomane avalikkus selle aluse toetuseks esitatud eristavat tähist tajub, ning sellest tähisest asjaomasele avalikkusele jäävast tervikmuljest (vt 24. septembri 2019. aasta kohtuotsus Piaggio & C. vs. EUIPO – Zhejiang Zhongneng Industry Group (mopeedid), T‑219/18, EU:T:2019:681, punkt 67 ja seal viidatud kohtupraktika).

38

Määruse nr 6/2002 varasema redaktsiooni artikli 25 lõike 1 punktis e sätestatud kehtetuse alus ei eelda tingimata varasema eristava tähise täielikku ja üksikasjalikku reprodutseerimist hilisemas ühenduse disainilahenduses. Nimelt, isegi kui kõnealuse tähise mõned üksikosad puuduvad vaidlusaluses ühenduse disainilahenduses või sinna on lisatud muid osi, võib tegemist olla asjaomase tähise „kasutamisega‟, eelkõige juhul, kui välja jäetud või lisatud üksikosad on teisejärgulised (vt 7. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Şölen Çikolata Gıda Sanayi ve Ticaret vs. EUIPO – Zaharieva (jäätisetuutu pakend), T‑794/16, ei avaldata, EU:T:2018:70, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).

39

Seda enam et, nagu nähtub väljakujunenud kohtupraktikast, avalikkusele jääb liikmesriikides registreeritud kaubamärkidest või ELi kaubamärkidest meelde üksnes ebatäiuslik mälupilt. See on nii kõigi eristavate tähiste liikide puhul. Sel põhjusel ei pane asjaomane avalikkus tingimata tähele eristava tähise muutusi, mis seisnevad tähise mõne teisejärgulise üksikosa väljajätmises hilisemast ühenduse disainilahendusest või selliste elementide lisamises nimetatud tähisele. Vastupidi, asjaomane avalikkus võib just arvata, et tähist on kasutatud hilisemas ühenduse disainilahenduses sellisena, nagu talle on see meelde jäänud (vt 7. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Jäätisetuutu pakend, T‑794/16, ei avaldata, EU:T:2018:70, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).

40

Sellest järeldub, et määruse nr 6/2002 varasema redaktsiooni artikli 25 lõike 1 punkt e on kohaldatav juhul, kui kasutatakse mitte ainult kehtetuks tunnistamise taotluse toetuseks esitatud tähisega identset tähist, vaid ka sellega sarnast tähist (vt 7. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Jäätisetuutu pakend, T‑794/16, ei avaldata, EU:T:2018:70, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).

41

Rumeenia kaubamärgiseaduse artikli 36 lõike 2 punkti b kohaselt võib kaubamärgi omanik sisuliselt esitada pädevale kohtule nõude keelata kolmandatel isikutel tema loata kasutada äritegevuses tähist, mille identsuse või sarnasuse tõttu asjaomase kaubamärgiga või identsuse või sarnasuse tõttu selle tähisega tähistatud kaupade või teenustega on tõenäoline, et avalikkus võib need omavahel segi ajada, sealhulgas tekitada seoseid tähise ja kaubamärgi vahel.

42

Nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 28 õigesti märkis, on Rumeenia kaubamärgiseaduse artikli 36 lõike 2 punktiga b Rumeenia õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT 2015, L 336, lk 1) artikli 10 lõike 2 punkt b, mille sõnastus on identne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT 2008, L 299, lk 25) artikli 5 lõike 1 punktiga b. Järelikult tuleb mõistet „segiajamise tõenäosus“ nimetatud seaduse artikli 36 lõike 2 punkti b tähenduses tõlgendada lähtuvalt direktiivi 2008/95 artikli 5 lõike 1 punkti b ja direktiivi 2015/2436 artikli 10 lõike 2 punkti b käsitlevast kohtupraktikast (vt selle kohta 7. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Jäätisetuutu pakend, T‑794/16, ei avaldata, EU:T:2018:70, punktid 25 ja 26).

43

Euroopa Kohtu praktika kohaselt on direktiivi 2015/2436 artikli 10 lõike 2 punkti b tähenduses segiajamine tõenäoline, kui avalikkus võib arvata, et vaidlusalused kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Segiajamise tõenäosust asjaomase avalikkuse seas tuleb hinnata igakülgselt võttes arvesse kõiki juhtumi olulisi asjaolusid (vt selle kohta 11. novembri 1997. aasta kohtuotsus SABEL, C‑251/95, EU:C:1997:528, punktid 22 ja 23, ning 6. oktoobri 2005. aasta kohtuotsus Medion, C‑120/04, EU:C:2005:594, punktid 23–29).

44

Neid kaalutlusi arvestades tuleb kontrollida, kas apellatsioonikoda jättis põhjendatult muutmata tühistamisosakonna otsuse, millega rahuldati vaidlusaluse disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotlus määruse nr 6/2002 varasema redaktsiooni artikli 25 lõike 1 punkti e alusel, pärast seda kui ta Rumeenia kaubamärgiseaduse artikli 36 lõike 2 punkti b alusel leidis, et asjaomase avalikkuse jaoks esineb segiajamise tõenäosus.

45

Kõigepealt tuleb märkida, et vastavalt eespool punktides 42 ja 43 viidatud kohtupraktikale puudutab käesolev menetlus kaubamärgi kaitse ulatust ja täpsemalt küsimust, kas varasema kaubamärgi omanik võib keelata talle kuuluva eristava tähise kasutamise vaidlusaluses disainilahenduses. Seega ei ole vastupidi hageja argumentidele vaja käesolevat väidet analüüsida, lähtudes asjatundlikule kasutajale jäävast muljest või vaidlusaluse disainilahenduse eristatavusest ja uudsusest määruse nr 6/2002 artiklite 4–6 tähenduses.

46

Hageja vaidlustab sisuliselt apellatsioonikoja hinnangu, mille kohaselt on asjaomased kaubad sarnased. Täpsemalt leiab ta, et miski ei viita sellele, et vaidlusalust disainilahendust kasutataks kõrsikute jaoks.

47

EUIPO ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.

48

Selle toote kindlakstegemiseks, milles kasutamiseks või mille jaoks on vaidlusalune disainilahendus ette nähtud, tuleb võtta arvesse nii kõnealuse disainilahenduse registreerimistaotluses esitatud sellekohaseid andmeid kui ka vajaduse korral disainilahendust ennast osas, milles see täpsustab toote olemust, otstarvet või funktsiooni (18. märtsi 2010. aasta kohtuotsus Grupo Promer Mon Graphic vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – PepsiCo (ümmarguse reklaameseme kujutis), 9/07, EU:T:2010:96, punkt 56).

49

Lisaks tuleb asjaomaste toodete sarnasuse hindamisel arvesse võtta kõiki nendevahelist seost iseloomustavaid asjakohaseid tegureid. Sellisteks teguriteks on eelkõige nende olemus, otstarve, kasutusviis ning samuti see, kas need on konkureerivad või üksteist täiendavad kaubad või teenused (29. septembri 1998. aasta kohtuotsus Canon, C‑39/97, EU:C:1998:442, punkt 23).

50

Mis puudutab täpsemalt kaupade ja teenuste vastastikust täiendavust, mis on üks kriteerium, mis võib iseenesest olla aluseks kaupade ja teenuste sarnasusele, siis tuleb meelde tuletada, et üksteist täiendavad kaubad või teenused on omavahel tihedalt seotud, nii et üks on teise kasutamiseks möödapääsmatult vajalik või oluline, mistõttu tarbijad võivad arvata, et mõlemaid kaupu valmistab või mõlemaid teenuseid osutab üks ja seesama ettevõtja. Niisiis tuleb hinnates seda, kas kaubad ja teenused on üksteist täiendavad, lähtuda lõppastmes sellest, kuidas asjaomane avalikkus tajub ühe kauba või teenuse olulisust teise kauba või teenuse kasutamisel (vt 7. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Jäätisetuutu pakend, T‑794/16, ei avaldata, EU:T:2018:70, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika).

51

Seoses sellega olgu märgitud, et segiajamise tõenäosuse kontekstis ei hinnata seda, kas kaubad ja teenused täiendavad üksteist, selle alusel, kas asjaomane avalikkus seostab asjaomaseid kaupu ja teenuseid nende laadi, otstarbe ja turustuskanalite alusel. Nimelt ei võimalda nende kaupade ja teenuste kasutamise vahelisest seosest lähtuv kriteerium ammendavalt hinnata nende kaupade ja teenuste vastastikuse täiendavuse analüüsimiseks, kas need kaubad ja teenused on teineteise jaoks vältimatud või olulised. Nimelt ei tähenda asjaolu, et ühe kauba või teenuse kasutamine ei ole seotud teise kauba või teenuse kasutamisega, et igal juhul ei oleks neist ühe kasutamine oluline või vältimatu teise kasutamise seisukohalt (vt 7. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Jäätisetuutu pakend, T‑794/16, ei avaldata, EU:T:2018:70, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).

52

Käesoleval juhul leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 36, et vaidlusaluse disainilahenduse kujutisel on selgelt näha sellise toidupakendi esikülg, mis on mõeldud suupistete või nendega seotud toodete pakendamiseks. Kuna vaidlusalusele disainilahendusele vastava pakendi kasutamine on varasema kaubamärgiga hõlmatud kaupade, nimelt klassi 30 kuuluvate „teraviljatoodete“ kasutuse puhul otsustava tähtsusega, siis piisab sellest järeldamaks, et vaidlusaluse disainilahendusega seonduvad tooted ja varasema kaubamärgiga hõlmatud kaubad on omavahel tihedalt seotud ja vastastikku täiendavad.

53

Sellest tuleneb, et vaidlusaluse disainilahenduse kasutamine pakendil, on varasema kaubamärgiga hõlmatud kaupade kasutamise seisukohast igal juhul oluline, mistõttu eespool punktis 50 viidatud kohtupraktika tähenduses on nende vahel tihe seos, mis iseloomustab nende vastastikku täiendavat laadi ja seega sarnasust.

54

Segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise raames tuleb lähtuda asjaomase kaubakategooria keskmise tarbijast, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et keskmise tarbija tähelepanelikkuse aste võib olenevalt kauba- või teenusekategooriast erineda (vt 13. veebruari 2007. aasta kohtuotsus Mundipharma vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Altana Pharma (RESPICUR), T‑256/04, EU:T:2007:46, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).

55

Esiteks tuleneb kohtupraktikast, mille kohaselt juhul, kui varasem kaubamärk on riigisisene kaubamärk, on asjakohane territoorium see, kus see kaubamärk on kaitstud (vt selle kohta 3. septembri 2010. aasta kohtuotsus Companhia Muller de Bebidas vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Missiato Industria e Comercio (61 A NOSSA ALEGRIA), T‑472/08, EU:T:2010:347, punkt 34, ja 2. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Laboratorios Ern vs. EUIPO – Beta Sports (META), T‑192/21, ei avaldata, EU:T:2022:105, punkt 28), et apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuse punktis 37, et asjaomane territoorium on Rumeenia, kuna see kaubamärk on selles liikmesriigis registreeritud ja kaitstud.

56

Teiseks, kuna varasema kaubamärgiga hõlmatud kaubad ja vaidlusaluse disainilahendusega hõlmatud tooted on eelkõige seotud laiale avalikkusele mõeldud kõrsikutega (vt eespool punkt 52), siis asus apellatsioonikoda seisukohale, et asjaomane avalikkus koosneb tarbijatest, kelle tähelepanelikkuse aste on seda liiki kaupade ostmisel keskmine.

57

Neis järeldustes ei ole tehtud vigu ja nendega tuleb nõustuda.

58

Kohtupraktika kohaselt on kaks tähist sarnased, kui need on asjaomase avalikkuse arvates ühe või mitme asjakohase aspekti, nimelt visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse aspekti, poolest vähemalt osaliselt samased (vt selle kohta 23. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas Matratzen Concord vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Hukla Germany (MATRATZEN), T‑6/01, EU:T:2002:261, punkt 30, ja 10. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas MIP Metro vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Metronia (METRONIA), T‑290/07, ei avaldata, EU:T:2008:562, punkt 41).

59

Segiajamise tõenäosust tuleb vaidlusaluste tähiste visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse osas igakülgselt hinnata neist tähistest jääva tervikmulje põhjal, võttes eelkõige arvesse tähiste eristavaid ja domineerivaid üksikosi. Segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel on määrava tähtsusega see, kuidas asjaomaste kaupade või teenuste keskmine tarbija tähiseid tajub. Selle kohta tuleb märkida, et keskmine tarbija tajub kaubamärki või muud eristavat tähist tavaliselt tervikuna ega uuri selle eri üksikasju (11. novembri 1997. aasta kohtuotsus SABEL, C‑251/95, EU:C:1997:528, punkt 23, ja 22. juuni 1999. aasta kohtuotsus Lloyd Schuhfabrik Meyer, C‑342/97, EU:C:1999:323, punkt 25).

60

Kahe tähise omavahelise sarnasuse hindamisel ei saa piirduda sellega, et arvesse võetakse ainult üht kombineeritud tähise koostisosa ja võrreldakse seda teise tähisega. Selle asemel tuleb võrdlemisel käsitleda iga asjaomast tähist tervikuna, kuid ei ole välistatud, et kombineeritud tähisest asjaomasele avalikkusele jäänud tervikmuljes võib mõnel juhul domineerida üks või mitu selle koostisosadest (vt selle kohta 6. oktoobri 2005. aasta kohtuotsus Medion, C‑120/04, EU:C:2005:594, punkt 29 ja 22. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus BGW, C‑20/14, EU:C:2015:714, punkt 36). Üksnes juhul kui kaubamärgi kõik teised koostisosad on tähtsusetud, võib sarnasust hinnata ainult domineeriva osa põhjal (12. juuni 2007. aasta kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, C‑334/05 P, EU:C:2007:333, punkt 42). Sellise juhtumiga võib olla tegemist eeskätt siis, kui asjaomasele avalikkusele meelde jäävas kaubamärgi kuvandis võib see koostisosa üksi domineerida, mistõttu kaubamärgi kõik teised koostisosad on kaubamärgist jäävas tervikmuljes tähtsusetud (20. septembri 2007. aasta kohtuotsus Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑193/06 P, EU:C:2007:539, punkt 43).

61

Käesoleval juhul tuleb enne asjaomaste tähiste sarnasuse hindamist uurida nende eristavaid ja domineerivaid osi.

62

Nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 40 märkis, koosneb varasem kaubamärk sõnast „krax“, mis on kirjutatud stiliseeritud suurtähtedega, mis on esitatud ebakorrapärase kujuga tumedal taustal kahanevas järjestuses suurtähest „K“ suurtäheni „X“.

63

Vaidlusalust disainilahendust kirjeldas apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 41 nii, et see kujutab endast tumesinist ristkülikukujulist pakendit, millel on ovaalses raamis kujutatud kõrsikud ja tükk juustu. Nende kujutiste ümber ja nende vahel asuvad erinevad sõnalised osad, nimelt ülal „eti“ ja „crax“, all „peynirli“ ja „çubuk kraker“ ning keskel paremal „orijinal kitir lezzet“. Sõnaline osa „crax“ on kujutatud kahanevas suuruses valgete suurtähtedega, millel on sinine ja kollane kontuur ning kõige väiksem sõnaline osa „eti“ on kirjutatud punaselt valge ja musta kontuuriga ning sisaldab määratlemata valget kujutisosa vasaku ülemise nurga lähedal. Sõnalised osad „orijinal kitir lezzet“ ja „peynirli“ on tervikuna või osaliselt kirjutatud valgete musta kontuuriga suurtähtedega ja pealkirjavormingus suurtähtedena, samas kui sõnaline osa „çubuk kraker“ on kujutatud peenete kollaste suurtähtedega.

64

Hageja heidab apellatsioonikojale sisuliselt ette, et see leidis, et vaidlusaluse disainilahenduse sõnaline osa „crax“ üksi suudab domineerida mainitud disainilahenduse kujutises. Tema sõnul ei ole sellest disainilahendusest jäävas üldmuljes kõik muud koostisosad tähtsusetud, kuna tähiste sarnasus sõltub nende koostisosade eristusvõimest ja muudest võimalikest asjakohastest teguritest. Lisaks väidab ta, et sõnaline osa „eti“ on kõnealusest disainilahendusest jäävas üldmuljes kõige domineerivam, kuna nimetatud sõnaline osa tõmbab kõige enam asjaomase avalikkuse tähelepanu. Seetõttu väidab ta, et sõnaline osa „crax“ on teisejärguline ja sellel puudub asjaomaste kaupade suhtes eristusvõime.

65

Lisaks vaidlustab hageja apellatsioonikoja järeldused, et sõnalisel osal „crax“ ei ole asjaomase avalikkuse jaoks tähendust ning seega on sellel eristusvõime. Tema sõnul tajub asjaomane avalikkus seda sõnalist osa nii, et ühelt poolt viitab see klassi 30 kuuluvatele kaupadele, mida turustatakse Rumeenias nimetuse „craxuri“ all, ning teiselt poolt kirjeldavana, kuna see viitab helile, mis tekib krõbedate toitude, nagu kõrsikute, söömisel.

66

EUIPO ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.

67

Kohtupraktika kohaselt tuleb selle hindamisel, kas kombineeritud tähise üks või mitu koostisosa on domineerivad, eeskätt arvesse võtta iga koostisosa eriomaseid omadusi ning neid teiste koostisosade omadustega võrrelda. Lisaks ja täiendavalt võib arvesse võtta erinevate koostisosade suhtelist tähtsust kombineeritud tähise kujunduses (vt selle kohta 23. oktoobri 2002. aasta kohtuotsus MATRATZEN, T‑6/01, EU:T:2002:261, punkt 35).

68

Lisaks tuleb tähise ühe koostisosa eristusvõime kindlakstegemisel hinnata selle osa suuremat või väiksemat võimet määratleda kaupu või teenuseid, mille jaoks tähis on registreeritud, kindlalt ettevõtjalt pärinevana ja seega neid kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest eristada. Nimetatud hindamisel tuleb arvestada eelkõige kõnealuse üksikosa olemusest tulenevaid omadusi, et välja selgitada, kas see kirjeldab neid kaupu või teenuseid, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, või mitte (vt 8. juuli 2015. aasta kohtuotsus Deutsche Rockwool Mineralwoll vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Ceramicas del Foix (Rock & Rock), T‑436/12, EU:T:2015:477, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).

69

Kui kaubamärgi mõned üksikosad kirjeldavad kaubamärgiga kaitstud kaupu ja teenuseid või registreerimistaotluses nimetatud kaupu ja teenuseid, on neil osadel nõrk või isegi väga nõrk eristusvõime. Tavaliselt saab eristusvõime neile osadele omistada üksnes kombinatsiooni tõttu, mille need moodustavad koos kaubamärgi teiste osadega. Kui kaubamärgi kirjeldavatel üksikosadel on nõrk või isegi väga nõrk eristusvõime, ei pea avalikkus neid tavaliselt kaubamärgi tervikmuljes domineerivaks, välja arvatud juhul, kui avalikkus võib neid osi eelkõige paigutuse või mõõtmete tõttu tähele panna ja meelde jätta. See ei tähenda siiski, et kaubamärgi kirjeldavad osad on sellest jäävas tervikmuljes tingimata tähtsusetud. Sellega seoses tuleb täpsemalt uurida, kas kaubamärgi teised üksikosad võivad asjaomasele avalikkusele meelde jäänud kaubamärgikujutises üksi domineerida (vt 18. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus YAplus DBA Yoga Alliance vs. EUIPO – Vidyanand (YOGA ALLIANCE INDIA INTERNATIONAL), T‑443/21, ei avaldata, EU:T:2023:7, punkt 69 ja seal viidatud kohtupraktika).

70

Käesoleval juhul tuleb kõigepealt esile tuua, et apellatsioonikoda järeldas vaidlustatud otsuse punktis 40 esiteks õigesti, et hageja ei ole esitanud tõendeid vaidlusaluse disainilahenduse sõnalise osa „crax“ või varasema kaubamärgi sõnalise osa „krax“ võimaliku tähenduse ega nende sõnade võimaliku tähenduse seose kohta asjaomaste kaupadega. Lisaks leidis apellatsioonikoda sisuliselt õigesti, et hageja ei saa tugineda teiste sarnaste riigisiseste kaubamärkide kooseksisteerimisele, kui puuduvad tõendid nende kasutamise kohta asjaomasel territooriumil.

71

Sellega seoses tuleb märkida, et määruse nr 6/2002 varasema redaktsiooni artikli 63 kohaselt piirdub EUIPO kehtetuks tunnistamise menetluse raames, nagu on ette nähtud selle määruse varasema redaktsiooni artikli 25 lõike 1 punktis e, kontrollimisel osaliste esitatud faktide, tõendite ja argumentidega ning esitatud nõudmistega, ning EUIPO võib mitte arvesse võtta fakte ja tõendeid, mille asjaomased pooled on esitanud hilinenult. Lisaks, mis puutub hageja argumenti sõna „craxuri“ nõrga eristusvõime kohta, kuna seda kasutatakse asjaomaste kaupade puhul sageli, siis tuleb rõhutada, et selle paikapidavust ei ole tõendatud. Ainus tõend, mille hageja selle argumendi toetuseks esitas, on loetelu kaubamärkidest, mis sisaldavad „craxx“ ja mis on registreeritud klassidesse 29 ja 30 kuuluvate kaupade jaoks. Ainuüksi suhteliselt piiratud arvu kaubamärkide loetlemine, ilma et oleks esitatud teavet, mis võimaldaks hinnata nende tuntust asjaomase avalikkuse seas, ei võimalda järeldada, et asjaomane avalikkus seostab sõna „craxuri“ kõnealuste kaupadega (vt selle kohta 13. aprilli 2011. aasta kohtuotsus Sociedad Agricola Requingua vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Consejo Regulador de la Denominación de Origen Toro (TORO DE PIEDRA), T‑358/09, ei avaldata, EU:T:2011:174, punkt 35). Seetõttu ei ole alust seada kahtluse alla vaidlustatud otsuse punktis 42 esitatud apellatsioonikoja hinnangut, et sõnalisel osal „crax“ ei ole asjaomase avalikkuse jaoks tähendust ning seega on sellel eristusvõime.

72

Teiseks leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 42 õigesti, et arvestades asjaolu, et sõnalisel osal „crax“ on eristusvõime ning selle suuremate mõõtude, keskse asendi ja erilise stiliseeringu tõttu eristub see selgelt üldmuljes samamoodi nagu sõnaline osa „peynirli“, millel puudub samuti tähendus ja mis on seega pakendi alumises osas eristav. Pealegi on üksikosadel „eti“ ja „kitir lezzet“, kuigi neil puudub tähendus ja eristusvõime, oma väiksuse ja teisese asendi tõttu üldmuljes teisejärguline roll.

73

Kolmandaks leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 42 samuti õigesti, et sõna „orijinal“ on sarnane või identne rumeeniakeelse sõnaga „originaalne“ ja seega puudub sellel asjaomaste kaupade puhul eristusvõime, samas kui osa Rumeenia avalikkusest võib sõnalist osa „çubuk kraker“ pidada viitavaks sõnale „cub“ (mis tähendab „kuupi“) ning et sõna „kraker“ võib viidata sellistele suupistetele, mida tavaliselt nimetatakse „kreekeriteks“, ning seega on need nõrga eristusvõimega. Sellegipoolest on kõigil neil üksikosadel nende väiksema suuruse või teisese asendi tõttu üldmuljes teisejärguline roll. Vaidlustatud disainilahenduse muud osad, nimelt kujutis- ja kaunistusosad, mis kujutavad kõrsikuid ja tükki juustu, on asjaomaseid kaupu kirjeldavad ja seetõttu ei ole neil eristusvõimet. Sinine pakend ja ovaalne raam on kaunistuslikud ning neil on seega kõnealusest disainilahendusest jäävas üldmuljes üksnes teisejärguline roll. Nii on see ka väikse, täpsemalt määratlemata valge kujutisosa puhul, millel on selle väga väikese suuruse tõttu sellest disainilahendusest jäävale tervikmuljele piiratud või isegi olematu mõju.

74

Seejärel olgu märgitud, et kohtupraktikast tuleneb, et kui tähis koosneb sõnalistest ja kujutisosadest, on esimesed põhimõtteliselt eristavamad kui teised, sest keskmisel tarbijal on asjaomasele kaubale lihtsam viidata selle nime välja öeldes kui selle tähise kujutisosa kirjeldades (7. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Jäätisetuutu pakend, T‑794/16, ei avaldata, EU:T:2018:70, punkt 49).

75

Selles osas tuleb märkida nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktides 22 ja 40, et sõnaline osa „krax“ on varasema kaubamärgi ainus sõnaline osa ning et sõnaline osa „crax“ on vaidlusaluse disainilahenduse kaasdomineeriv osa koos sõnalise osaga „peynirli“. Nimelt on kõnealuse kaubamärgi sõnaline osa „krax“ ja vaidlusaluse disainilahenduse sõnaline osa „crax“ stiliseeritud sarnaselt, eelkõige kuna need on esitatud valgete suurtähtedena, mis on kujutatud kasvavas või kahanevas suuruses. Neil asjaoludel ja kuna kõik teised selle disainilahenduse üksikosad on tervikmuljes teisejärgulised või kirjeldavad, järeldas apellatsioonikoda õigesti, et sõnaline osa „krax“ on selle kaubamärgi kõige eristavam osa ning vaidlusaluse disainilahenduse sõnaline osa „crax“ on kaasdomineeriv ja sellele lisatud kujutisosadel ei ole eristusvõimet või on need kirjeldavad.

76

Hageja väidab, et asjaomased tähised ei ole visuaalselt sarnased. Tema sõnul tuleb vaidlusaluse disainilahenduse sõnalist osa „eti“ pidada selliseks, mis köidab kogu asjaomase avalikkuse tähelepanu. Lisaks leiab ta, et kõik muud asjaomase disainilahenduse sõnalised ja kujutisosad on selgesti loetavad ning neid ei tajuta lihtsalt kaunistuselementidena.

77

Nagu eespool punktis 75 märgitud, on vaidlusaluses disainilahenduses sõnaline osa „crax“ siiski see, mis köidab kõige rohkem asjaomase avalikkuse tähelepanu ja mõjutab seega kõige enam sellest disainilahendusest jäävat üldmuljet.

78

Käesoleval juhul tuleb silmas pidada, et asjaomaste tähiste eristavate ja kaasdomineerivate sõnaliste osade neljast kirjatähest langeb visuaalselt kokku kolm tähte, see tähendab „r“, „a“, „x“, mis kõik on kujutatud suurtähtedega, millel on sarnane ruumiline ilme, mis on veidi vasakult paremale kaldu, kusjuures varasemas kaubamärgis on tähtede suurus kahanev ja vaidlusaluses disainilahenduses kasvav. Lisaks erinevad need tähised ühelt poolt oma esimese suurtähe poolest, nimelt vastavalt „K“ ja „C“, ning teiselt poolt kirjatähtede suuruse kasvava või kahaneva järjestuse tõttu.

79

Selle kohta märkis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 45 õigesti, et vaidlusaluste tähiste erinevused, mida on nimetatud eespool punktis 78, ei kaalu üles sarnasust, mille loovad kolm identset sarnaselt stiliseeritud kirjatähte. Sama kehtib sõnalise osa „peynirli“ kohta, mis on selgelt eraldatud sõnalisest osast „crax“ selle paigutuse tõttu pakendi alapooles. Olgugi et need tähised erinevad ka selle poolest, et vaidlusaluses disainilahenduses on teisejärgulised sõnalised osad „eti“„orijinal kitir lezzet“ ja „çubuk kraker“ ning tausta, värvide ja väikese valge kujutiselemendi poolest, mis kõik on kaunistuslikud, ning mitteeristava kõrsikute ja tüki juustuga kompositsiooni kujutise poolest, ei ole need üksikosad varasemas kaubamärgis võrdväärsed ning need ei kaalu üles domineerivate või kaasdomineerivate osade „krax“ ja „crax“ sarnasust, kuna neil puudub eristusvõime ning nende suurus ja paigutus on teisejärgulised.

80

Sellest tuleneb, et apellatsioonikoda ei teinud hindamisviga, kui ta järeldas, et asjaomased tähised on visuaalselt keskmisel määral sarnased.

81

Hageja väidab, et asjaomased tähised ei ole foneetiliselt üldse sarnased. Hageja leiab, et isegi kui tarbijad jäävad napisõnaliseks ja hääldavad välja vaid ühe vaidlusaluses disainilahenduses sisalduva sõnalise osa, oleks see sõnaline osa „eti“, mis ei ole varasema kaubamärgi sõnalise osaga „krax“ üldse sarnane.

82

Nagu nähtub eespool punktist 73, puudub käesoleval juhul vaidlusaluse disainilahenduse sõnalistel osadel „orijinal“ ja „çubuk kraker“ ning kõigil kujutisosadel eristusvõime ning neil on teisejärguline tähtsus. Lisaks, kuigi sõnalised osad „eti“ ja „kitir lezzet“ on eristusvõimelised, sest need ei tähenda asjaomaste kaupadega seoses midagi, on need oma mõõtmete ja paigutuse tõttu siiski teisejärgulise tähtsusega. Nagu nähtub ka eespool punktist 79, sisaldavad varasema kaubamärgi sõnaline osa „krax“ ja vaidlusaluse disainilahenduse sõnaline osa „crax“ sama tähekombinatsiooni „r“, „a“ ja „x“, mida hääldatakse ühtemoodi, samamoodi hääldatakse ka tähti „k“ ja „c“. Seega erinevad asjaomased tähised üksnes sõnalise osa „peynirli“ häälduse poolest, mis on selles disainilahenduses koos sõnalise osaga „crax“ domineeriv.

83

Selles osas tuleb märkida, et kohtupraktikast tuleneb, et kui tarbijad puutuvad kokku kaubamärgiga, mis koosneb erinevatest sõnalistest osadest, millest mõned on teisejärgulise tähtsusega, kalduvad nad kõneledes mitmesõnalist kaubamärki lühendama, et seda oleks lihtsam hääldada (vt selle kohta 30. novembri 2006. aasta kohtuotsus Camper vs. OHMI – JC (BROTHERS by CAMPER), T‑43/05, ei avaldata, EU:T:2006:370, punkt 75). Sellest tuleneb, et vaidlusaluse disainilahenduse sõnalised osad „eti“, „kitir lezzet“, „orijinal“ ja „çubuk kraker“, mis kõik on teisejärgulise tähtsusega, tõmbavad vähem tarbija tähelepanu ja seega on vähem tõenäoline, et neid välja hääldatakse. Pealegi ei öelda välja kujutisosi, mistõttu on tõenäolisem, et tarbijad viitavad vaidlusaluse disainilahendusega hõlmatud toodetele hääldades välja üksnes selle disainilahenduse kaasdomineerivad osad, nimelt sõnalised osad „crax“ ja „peynirli“.

84

Seetõttu ei teinud apellatsioonikoda hindamisviga, kui ta vaidlustatud otsuse punktis 46 järeldas, et asjaomased tähised on foneetiliselt keskmiselt sarnased.

85

Hageja leiab, et apellatsioonikoda oleks pidanud jõudma järeldusele, et asjaomased tähised ei ole kontseptuaalselt sarnased. Täpsemalt väidab ta, et nii sõnalist osa „eti“, mis on vaidlusaluse disainilahenduse kõige domineerivam ja eristavam osa, ning varasema kaubamärgi sõnalist osa „krax“ tajutakse nii, et need on väljamõeldud sõnad, mis on erinevad, ning et üks neist tähistest on sõnaline tähis ja teine kujutav tähis, mistõttu ei ole need tähised kontseptuaalselt üldse sarnased.

86

Tuleb meeles pidada, et kontseptuaalse võrdluse eesmärk on võrrelda asjaomaste tähiste sisuks olevaid „kontsepte“. Mõiste „concept“ (kontsept) tähendab näiteks Larousse’i sõnaraamatus esitatud määratluse kohaselt „üldist ja abstraktset mõtet, mis inimmõistusel tekib seoses konkreetse või abstraktse mõistega ja mis võimaldab tal seostada selle sama mõistega erinevaid käsitlusi ja organiseerida vastavaid teadmisi“ (vt 16. juuni 2021. aasta kohtuotsus Smiley Miley vs. EUIPO – Cyrus Trademarks (MILEY CYRUS), T‑368/20, ei avaldata, EU:T:2021:372, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika).

87

Kontseptuaalne sarnasus tähendab kohtupraktika kohaselt ka seda, et vastandatud tähiste tähendused kattuvad (vt selle kohta 11. novembri 1997. aasta kohtuotsus SABEL, T‑251/95, EU:C:1997:528, punkt 24). Sellest tuleneb, et kui asjaomane avalikkus ei taipa sõnade tähendust või ei saa kummalegi nimetatud tähisele konkreetset tähendust anda, ei ole kontseptuaalne võrdlus võimalik (vt selle kohta 7. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Jäätisetuutu pakend, T‑794/16, ei avaldata, EU:T:2018:70, punkt 76 ja 6. aprilli 2022. aasta kohtuotsus Agora Invest vs. EUIPO – Transportes Maquinaria y Obras (TRAMOSA), T‑219/21, ei avaldata, EU:T:2022:219, punkt 117 ja seal viidatud kohtupraktika).

88

Käesoleval juhul ei ole vaidlusaluse disainilahenduse kaasdomineerivatel osadel ja varasema kaubamärgi domineerival osal asjaomase avalikkuse jaoks tähendust (vt eespool punktid 71, 72 ja 75). Need ei saa seega väljendada asjaomase avalikkuse jaoks kontsepti.

89

Mis puutub vaidlusaluse disainilahenduse muudesse üksikosadesse, siis nagu nähtub eespool punktidest 73 ja 75, on need teisejärgulise tähtsusega, mis piirab vaidlusaluste tähiste kontseptuaalses võrdluses nende mõju. See ei tähenda siiski, et need üksikosad oleksid täiesti tähtsusetud. Seega tuleb selle võrdluse käigus arvesse võtta nii sõnalisi osi „orijinal“ ja „çubuk kraker“ kui ka kaunistuslikke kujutisosi, milleks selles disainilahenduses on kõrsikud ja tükk juustu, kuna need kannavad laiatarbe toiduaine kontsepti ja viitavad juustumaitselistele kõrsikutele.

90

Seega tuleb eeltoodut arvestades asuda erinevalt vaidlustatud otsuse punktis 47 esitatud järeldusest seisukohale, et asjaomased tähised on kontseptuaalselt erinevad.

91

Hageja väidab sisuliselt, et varasemal kaubamärgil on nõrk eristusvõime, kuna sõnaline osa „krax“ kirjeldab teraviljast valmistatud suupistete söömisel tekkivat heli ja kuna see kaubamärk eksisteerib koos kaubamärgi CRAXX Euroopa Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringuga, mis registreeriti 7. detsembril 2004 numbriga 854152A identsete kaupade jaoks, mis kuuluvad klassidesse 29 ja 30.

92

Esiteks, nagu nähtub eespool punktidest 71, 75 ja 88, ei tähenda varasema kaubamärgi sõnaline osa „krax“ sarnaselt vaidlusaluse disainilahenduse üksikosaga „crax“ asjaomase avalikkuse jaoks mitte midagi ning hageja ei ole tõendanud, et sõnalisel osal „krax“ oleks selle avalikkuse jaoks tähendus. Mis puutub hageja väitesse viimati nimetatud sõnalise osa helijäljendusliku olemuse kohta, siis ei ole käesoleval juhul krõbedate toodete söömisel tekkiva heli onomatopöa ilmne.

93

Teiseks ei saa nõustuda hageja argumendiga varasema kaubamärgi ja kaubamärgi CRAXX kooseksisteerimise kohta tõendamaks, et käesoleval juhul on varasemal kaubamärgil sisuliselt nõrk eristusvõime. Tegelikult tähendab varasema kaubamärgi eristusvõime, mis tuleneb selle kaubamärgi olemuslikest omadustest või mainest, et asjaomane kaubamärk võimaldab määratleda kaupu või teenused, mille jaoks see on registreeritud, kindlalt ettevõtjalt pärinevana ja seega neid kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest eristada (vt selle kohta 13. septembri 2018. aasta kohtuotsus Birkenstock Sales vs. EUIPO, C‑26/17 P, EU:C:2018:714, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika ning 21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Dr. Spiller vs. EUIPO – Rausch (Alpenrausch Dr. Spiller), T‑6/20, ei avaldata, EU:T:2021:920, punkt 145 ja seal viidatud kohtupraktika). See viimane ei eelda erinevate tähiste võrdlemist, vaid puudutab üksnes ühte tähist, nimelt varasemat kaubamärki (vt selle kohta 11. juuni 2020. aasta kohtuotsus China Construction Bank vs. EUIPO, C‑115/19 P, EU:C:2020:469, punkt 58).

94

Seega ei teinud apellatsioonikoda hindamisviga, kui ta sisuliselt leidis, et varasemal kaubamärgil on keskmine eristusvõime.

95

Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine põhineb eeldusel, et arvessevõetavad tegurid sõltuvad teatud määral üksteisest, ja eeskätt eeldusel, et tähiste sarnasus ja nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasus sõltuvad üksteisest. Nii võib tähistatud kaupade või teenuste vähese sarnasuse kompenseerida tähiste suur sarnasus, ja vastupidi (29. septembri 1998. aasta kohtuotsus Canon, C‑39/97, EU:C:1998:442, punkt 17 ja 22. juuni 1999. aasta kohtuotsus Lloyd Schuhfabrik Meyer, C‑342/97, EU:C:1999:323, punkt 19).

96

Lisaks tuleb segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel muu hulgas arvesse võtta, et asjaomaseks avalikkuseks oleval keskmisel tarbijal tekib harva võimalus erinevaid kaubamärke vahetult võrrelda ning ta peab usaldama neist jäänud ebatäiuslikku mälupilti (22. juuni 1999. aastaLloyd Schuhfabrik Meyer, C‑342/97, EU:C:1999:323, punkt 26). Lisaks olgu märgitud, et segiajamise tõenäosus on olemas üksnes siis, kui asjaomast avalikkust võidakse eksitada asjaomaste kaupade kaubandusliku päritolu osas (vt selle kohta 24. novembri 2021. aasta kohtuotsus Jeronimo Martins Polska vs. EUIPO – Rivella International (Riviva), T‑551/20, ei avaldata, EU:T:2021:816, punkt 86).

97

Käesoleval juhul järeldas apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 52, et asjaomaste kaupade kaubandusliku päritolu osas esineb segiajamise tõenäosus, arvestades vaidlusalustest tähistest tarbijatele jäänud ebatäiuslikku mälupilti.

98

Sellega seoses tuleb esiteks märkida, nagu nähtub eespool punktist 52, et apellatsioonikoda leidis põhjendatult, et asjaomased kaubad on vastastikku täiendava laadi tõttu sarnased. Teiseks sisaldavad asjaomased tähised ühiseid domineerivaid ja kaasdomineerivaid sõnalisi osi, milleks varasemas kaubamärgis on „krax“ ja vaidlusaluses disainilahenduses „crax“, neil puudub tähendus ja need on seetõttu eristavad (vt eespool punktid 67–75). Kolmandaks on need tähised kontseptuaalselt erinevad (vt eespool punktid 86–90). Neljandaks, apellatsioonikoda leidis samuti õigesti, et need tähised on visuaalselt keskmisel määral sarnased (vt eespool punktid 77–80). Lisaks on mõlemad tähised foneetiliselt keskmiselt sarnased (vt eespool punkt 84). Viiendaks leidis apellatsioonikoda samuti õigesti, et varasemal kaubamärgil on keskmine eristusvõime (vt eespool punkt 94).

99

Sellest tuleneb, et keskmiselt tähelepanelik asjaomane avalikkus võib vaidlusaluse disainilahendusega kokku puutudes mõistlikult arvata, et asjaomastel kaupadel ja varasema kaubamärgiga hõlmatud kaupadel, mis on sarnased, on sama kaubanduslik päritolu.

100

Neil kaalutlustel tuleb asuda seisukohale, et apellatsioonikoda ei eksinud, järeldades vaidlustatud otsuse punktis 52, et kaupade kaubandusliku päritolu segiajamine on tõenäoline määruse nr 6/2002 varasema redaktsiooni artikli 25 lõike 1 punkti e tähenduses koostoimes Rumeenia kaubamärgiseaduse artikli 36 lõike 2 punktiga b.

101

Sellest järeldub, et esimene väide ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, nagu ka hagi tervikuna.

102

Kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud kohtukulud hüvitama, kui vastaspool on seda nõudnud.

103

Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb menetlusse astuja kohtukulud vastavalt tema nõudele välja mõista hagejalt. Kuna EUIPO aga nõudis kohtukulude väljamõistmist hagejalt üksnes juhul, kui korraldatakse kohtuistung, siis tuleb EUIPO kohtukulud jätta tema enda kanda, sest kohtuistungit ei korraldatud.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kolmas koda)

otsustab: