1.

Kas ELL artikli 19 lõiget 1 teist lõiku koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 [esimene lõik] tuleb tõlgendada nii, et asja läbivaatav kohus on kohustatud jätma läbi vaatamata poole hagi (avalduse), mille eesmärk on seada liidu õiguse ja liikmesriigi põhiseaduse kohaselt lubamatul viisil kahtluse alla kohtuniku ametisse nimetamise, mis ei allu kohtulikule kontrollile ei liikmesriigi ega liigu õiguse kontekstis, seades kahtluse alla selle kohtuniku võime kohut mõista, võttes arvesse, et puudub seos kõnealuse kohtuniku ametisse nimetamise menetluse asjaolude ja lahendatava kohtuasja asjaolude vahel, ning võttes arvesse, et puudub tegelik alus kahelda kohtuniku sõltumatuses ja erapooletuses muude asjaolude alusel kui poole poolt kahtluse alla seatud kohtuniku ametisse nimetamise protseduuri õiguspärasus, sealhulgas kohtuniku käitumine pärast ametissenimetamist ning tema mõjutatavus seadusandliku või täitesaatva võimu poolt, mis liikmesriigi õiguse kontekstis muudab poole sellise tegevuse actio popularis lubamatuks ja kujutab endast liikmesriigi menetlusõiguse rasket ja ilmset kuritarvitamist?

2.

Kas ELL artikli 19 lõiget 1 teist lõiku koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 [esimene lõik] tuleb tõlgendada nii, et tõhus ja piisav mehhanism seaduse alusel moodustatud kohtu kriteeriumi täitmiseks liidu õiguse tähenduses on see, kui pooltele antakse liikmesriigi õiguses võimalus taotleda, et nn erapooletuse testi või kohtuniku ametist tagandamise taotluse raames hinnataks kõigi ametisse nimetamise menetlusega seotud asjaolude ja kohtuniku ametisse nimetamise järgse käitumise mõju tema erapooletusele ja sõltumatusele käesolevas kohtuasjas?