–

A, esindaja: advokāts I. Balmaks,

–

Läti valitsus, esindajad: J. Davidoviča ja K. Pommere,

–

Eesti valitsus, esindaja: N. Grünberg,

–

Ungari valitsus, esindajad: M. Z. Fehér ja Zs. Biró-Tóth,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: L. Baumgart, V. Hitrovs, H. Leupold ja M. Wasmeier,

1

Eelotsusetaotlused käsitlevad seda, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (ELT 2014, L 130, lk 1), artikli 1 lõiget 1, artikli 6 lõike 1 punkti a ja artikli 24 lõiget 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul (ELT 2016, L 65, lk 1), artikli 8 lõiget 1.

2

Taotlused on esitatud kriminaalmenetlustes, mis on kohtuasjas C‑255/23 A, B, C, D, F‑i, E, G, SIA „AVVA“ ja SIA „Liftu alianse“ ning kohtuasjas C‑285/23 A, B, C, Z‑i, F‑i, AS‑i „Latgales Invest Holding“, SIA „METEOR HOLDING“, METEOR Kettenfabrik GmbH, SIA „Tool Industry“ ja AS‑i „Ditton pievadķēžu rūpnīca“ suhtes alustatud kuritegeliku ühenduse poolt raskendavatel asjaoludel toime pandud kelmuse, kuritegeliku ühenduse poolt toime pandud rahapesu ja ametiseisundi kuritarvitamise tõttu ning osavõtu tõttu raskendavatel asjaoludel toime pandud kelmusest ja raskendavatel asjaoludel toime pandud rahapesust.

3

Direktiivi 2014/41 põhjenduse 8 esimeses lauses on märgitud, et „Euroopa uurimismäärusel peaks olema horisontaalne kohaldamisala ja seetõttu tuleks seda kohaldada kõikide uurimistoimingute suhtes, mille eesmärk on tõendite kogumine“.

4

Direktiivi artikli 1 „Euroopa uurimismäärus ja selle täitmise kohustus“ lõigetes 1 ja 3 on sätestatud:

„1.   Euroopa uurimismäärus on liikmesriigi („taotlev riik“) õigusasutuse tehtud või kinnitatud otsus ühe või mitme konkreetse uurimistoimingu tegemiseks teises liikmesriigis („täitjariik“) eesmärgiga hankida tõendeid käesoleva direktiivi kohaselt.

Euroopa uurimismääruse võib koostada ka selliste tõendite hankimiseks, mis on juba täitjariigi pädevate asutuste valduses.

[…]

3.   Riigisisese õiguse alusel kohaldatava kaitseõiguse raames ja kooskõlas riigi kriminaalmenetlusega võib Euroopa uurimismääruse koostamist taotleda kahtlustatav või süüdistatav või kahtlustatava või süüdistatava nimel tegutsev advokaat.“

5

Direktiivi artikkel 3 „Euroopa uurimismääruse kohaldamisala“ on sõnastatud järgmiselt:

„Euroopa uurimismäärus hõlmab kõiki uurimistoiminguid, välja arvatud ühise uurimisrühma loomine ja tõendite kogumine sellise rühma raames, nagu on sätestatud Euroopa Liidu riikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni […] artiklis 13 ja nõukogu [13. juuni 2002. aasta] raamotsuse 2002/465/JSK [ühiste uurimisrühmade kohta (EÜT 2002, L 162, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 15)] kohaselt loodud ühise uurimisrühma raames, välja arvatud konventsiooni artikli 13 lõike 8 ja raamotsuse 2002/465/JSK artikli 1 lõike 8 kohaldamiseks.“

6

Direktiivi 2014/41 artikli 6 „Euroopa uurimismääruse koostamise ja edastamise tingimused“ lõikes 1 on ette nähtud:

„Taotlev asutus või ametiisik võib Euroopa uurimismääruse koostada üksnes juhul, kui ta on veendunud, et täidetud on järgmised tingimused:

7

Direktiivi artikli 24 „Videokonverentsi või muude audiovisuaalsete edastamisvahendite abil toimuv ülekuulamine“ lõikes 1 on sätestatud:

„Kui isik asub täitjariigi territooriumil ja taotleva riigi pädevad asutused või ametiisikud peavad ta tunnistajana või eksperdina üle kuulama, võib taotlev asutus või ametiisik koostada Euroopa uurimismääruse tunnistaja või eksperdi ülekuulamiseks videokonverentsi või muude audiovisuaalsete edastamisvahendite abil kooskõlas lõigetega 5–7.

Taotlev asutus või ametiisik võib Euroopa uurimismääruse koostada ka kahtlustatava või süüdistatava ülekuulamiseks videokonverentsi või muude audiovisuaalsete edastamisvahendite abil.“

8

Direktiivi 2016/343 põhjenduses 9 on märgitud, et „[k]äesoleva direktiivi eesmärk on tugevdada õigust õiglasele kohtulikule arutamisele kriminaalmenetluses, sätestades ühised miinimumnormid, mis käsitlevad süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kohtulikul arutelul“.

9

Direktiivi artikli 8 „Õigus viibida kohtulikul arutelul“ lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:

„1.   Liikmesriigid tagavad, et kahtlustataval ja süüdistataval on õigus viibida kohtulikul arutelul.

2.   Liikmesriigid võivad näha ette, et kohtulik arutelu, mille tulemusena otsustatakse kahtlustatava või süüdistatava süü või süütuse üle, võib toimuda ilma tema kohalviibimiseta, kui

10

Kriminaalmenetluse seadustiku (Kriminālprocesa likums) artikkel 140 on sõnastatud järgmiselt:

„(1)   Menetleja võib teha menetlustoimingu tehniliste lahenduste abil (konverentskõne, videokonverents), kui see on kriminaalmenetluse huvides vajalik.

(2)   Tehniliste lahenduste abil menetlustoimingu tegemisel tuleb tagada, et menetleja ja menetlustoimingus osalevad isikud, kes viibivad erinevates ruumides või hoonetes, kuuleksid üksteist konverentskõne käigus ning kuuleksid ja näeksid üksteist videokonverentsi käigus.

(21)   Käesoleva artikli lõikes 2 viidatud juhul volitab menetleja – või teeb menetlustoimingu läbiviimise teises kohas asuva asutuse juhi ülesandeks volitada – isikut, kes tagab enda viibimiskohas menetlustoimingu läbiviimise (edaspidi „volitatud isik“).

[…]

(5)   Volitatud isik kontrollib ja kinnitab nende isikute isikusamasust, kes osalevad menetlustoimingus, kuid ei viibi menetlejaga samas ruumis.

[…]

(7)   Volitatud isik koostab tõendi, milles märgib menetlustoimingu läbiviimise koha, kuupäeva ja kellaaja, oma ametinimetuse, ees- ja perekonnanime, selle menetlustoimingu läbiviimise juures oleva iga isiku isikuandmed ja aadressi ning esitatud hoiatuse, kui seaduses on nende isikute kohustuste täitmata jätmise eest ette nähtud vastutus. Hoiatatud isikud kinnitavad allkirjaga, et nad on selle teabe kätte saanud. Tõendil peavad samuti olema märgitud menetlustoimingu mis tahes katkestused ja menetlustoimingu lõppemise kellaaeg. Tõendile kirjutavad alla kõik menetlustoimingu tegemise kohas viibivad isikud ning see edastatakse menetlejale, et ta lisaks selle menetlustoimingu protokollile.

(71)   Käesoleva artikli lõigetes 21, 5 ja 7 sätestatust võib kõrvale kalduda, kui menetlejal on võimalik tehniliste lahenduste abil kontrollida sellise isiku isikusamasust, kes viibib mõnes teises ruumis või hoones.

[…]“.

11

Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 463 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:

„(1)   Süüdistatava osalemine kriminaalasja kohtulikul arutamisel on kohustuslik.

(2)   Kui süüdistatav ei ilmu kohtuistungile, lükatakse kriminaalasja kohtulik arutamine edasi.“

12

Seadustiku artiklis 464 on ette nähtud:

„(1)   Kohus võib kohtuasja, mis on seotud väärteo, kergema kuriteo või raske kuriteoga, mille eest on karistusena ette nähtud kuni viieaastane vangistus, arutada süüdistatava osavõtuta, kui süüdistatav on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta jätnud kohtuistungile ilmumata või kui ta on esitanud kohtule taotluse arutada asja tema osavõtuta.

(2)   Süüteoasja võib arutada ilma süüdistatava osavõtuta, kui süüdistatav ei saa süüteoasja kohtulikul arutamisel viibida raske haiguse tõttu.

(3)   Mitut süüdistatavat hõlmavat süüteoasja võib arutada neist ühe osavõtuta, kui kohtuistung puudutab süüdistuse osa, mis on esitatud teiste süüdistatavate vastu, kui selle süüdistatava kohalolek kohtuistungil ei ole vajalik ja kui ta on kohtule teatanud, et ta ei soovi kõnealusel kohtuistungil osaleda.“

13

Seadustiku artikli 465 lõikes 1 on sätestatud:

„Kohus võib süüteoasja arutada süüdistatava osavõtuta (in absentia) järgmistel juhtudel:

14

Ekonomisko lietu tiesa (majandusasjade kohus, Läti), kes on eelotsusetaotlused esitanud kohus, menetluses on kriminaalasi, milles anti kohtu alla muu hulgas E, keda süüdistatakse raskendavatel asjaoludel toime pandud rahapesus. E on Leedus elav Leedu kodanik.

15

Prokuratuur esitas 22. septembri 2022. aasta kohtuistungil E taotlust arvestades vastuväite viimase osalemisele kaugistungitel videokonverentsi teel, tuginedes kriminaalmenetluse seadustiku artikli 140 lõikele 71, nagu seda on tõlgendanud Augstākā tiesa (Läti kõrgeim kohus) kriminaalkolleegiumi kogu koosseis oma 4. novembri 2021. aasta otsuses.

16

E kaitsja palus 16. oktoobril 2022 eelotsusetaotlused esitanud kohtul esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimused direktiivi 2014/41 sätete tõlgendamise kohta, et täpsustada, millist laadi on E õigused osaleda kaugkohtumenetluses tehniliste lahenduste abil.

17

Eelotsusetaotlused esitanud kohus märgib, et kriminaalmenetluse seadustiku artikli 140 lõige 71 laiendab võimalusi teha menetlustoiminguid distantsilt ja et seadusesse selle sätte lisamisega soovis liikmesriigi seadusandja edendada tehniliste lahenduste kasutamist kriminaalmenetluses, muutes selle kulgemise otstarbekamaks ja lihtsamaks, eelkõige juhtudel, kui menetlusosalised viibivad erinevates linnades või riikides.

18

Eelotsusetaotlused esitanud kohtu sõnul tuleneb aga kriminaalmenetluse seadustiku artikli 140 lõikele 71 Augstākā tiesa (kõrgeim kohus) kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu antud tõlgendusest, et kui menetlusosaline ei asu Läti Vabariigi jurisdiktsioonis, st Läti riigi territooriumil, on tehniliste lahenduste kasutamine menetlustoimingu tegemiseks võimalik üksnes Euroopa uurimismääruse või muu õigusalase koostöö vahendi abil. Nii ei saa isik, kes elab muus riigis kui Läti ja kelle suhtes on alustatud kriminaalmenetlust, osaleda distantsilt kohtuistungil tehniliste lahenduste abil, isegi kui ta osaleb kriminaalmenetluses passiivselt.

19

Kuna E elab Leedus, eeldaks tema distantsilt osalemine Läti kohtumenetluses tehniliste lahenduste abil, et Läti kohus palub Leedu kohtul Euroopa uurimismääruse raames tagada distantsilt osalemise võimalus pikaks ajaks. Võttes aga arvesse Euroopa uurimismääruse täitmise kestust ja maksumust, leiab eelotsusetaotlused esitanud kohus, et Euroopa uurimismääruse tegemine selleks, et tagada süüdistatava passiivne osalemine kohtuistungitel, ei ole direktiivi 2014/41 artikli 6 tähenduses proportsionaalne.

20

Kuna E‑d süüdistatakse raskendavatel asjaoludel toime pandud rahapesus, on tema osalemine kohtuistungitel süükspandava kuriteo raskust arvestades kohustuslik tema süüdistust puudutavate tõendite uurimisel, isegi kui ta ei soovi kohtuistungitel osaleda. Arvestades tõlgendust, mille andis Augstākā tiesa (kõrgeim kohus) kriminaalkolleegiumi kogu koosseis, on E nende tõendite uurimisel kohustatud kas korrapäraselt ja pika aja jooksul Lätis kohtuistungitel osalema või paluma Leedu kohtul teha Euroopa uurimismääruse raames pikaks ajaks võimalikuks tema distantsilt osalemine kohtuistungil.

21

Kuna Ekonomisko lietu tiesa (majandusasjade kohus) kahtleb, kas direktiiv 2014/41 on kohaldatav süüdistatava osalemisele kohtuistungitel, kus teda üle ei kuulata, otsustas ta esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

22

Eelotsusetaotlused esitanud kohus märgib, et eelotsusetaotluse esitamise kuupäeva seisuga on jäänud uurida veel ligikaudu 60 tunnistaja ütlused, mis ei puuduta E‑le esitatud süüdistust. Eelotsusetaotlused esitanud kohtul oleks aga märkimisväärselt keerulisem lahendada põhikohtuasja mõistliku aja jooksul, kui ta otsustaks menetluse peatada. Seetõttu leiab eelotsusetaotlused esitanud kohus, et ta võib kohtumenetlust jätkata vähemalt seni, kuni ei uurita tõendeid, millel E süüdistus põhineb, ja tema kohalolek ei ole kohustuslik.

23

Kuna Euroopa Kohus küsis eelotsusetaotlused esitanud kohtult 7. märtsil 2024 selles kohtuasjas oma kodukorra artikli 101 alusel selgitusi, vastas viimati nimetatud kohus kirjaga, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 21. märtsil 2024, et nii tunnistajad, kelle ülekuulamist taotles prokuratuur, kui ka need, kelle ülekuulamist taotles kaitsja, on kõik üle kuulatud. Täpsemalt võimaldasid erinevad kohtuistungid üle kuulata 12 tunnistajat, kelle ütlused on süüdistatava süü tõendamiseks asjakohased, kusjuures viimane osales neil kohtuistungitel nii isiklikult kui ka distantsilt videokonverentsi teel.

24

Ekonomisko lietu tiesale (majandusasjade kohus), kes on eelotsusetaotlused esitanud kohus, menetluses on kriminaalasi, milles üks süüdistatavatest on Saksamaal elav Saksamaa kodanik A, keda süüdistatakse kuritegeliku ühenduse poolt raskendavatel asjaoludel toime pandud kelmuses ja kuritegeliku ühenduse poolt raskendavatel asjaoludel toime pandud rahapesus. Need kuriteod on kvalifitseeritud eriti rasketeks kuritegudeks ja nende eest karistatakse vangistusega.

25

Kuriteod, milles A‑d süüdistatakse, on Läti õiguses käsitatavad eriti raskete kuritegudena. Võttes arvesse seda kvalifikatsiooni ja asjaolu, et kriminaalmenetluse seadustiku artiklis 465 sätestatud tingimused kriminaalasja lahendamiseks süüdistatava osavõtuta ei ole täidetud, järeldub, et vastavalt selle seadustiku artiklitele 463 ja 464 ei ole kohtulik arutelu süüdistatava osavõtuta võimalik ja tema kohalolek on kohustuslik.

26

A ja tema nõustaja teavitasid eelotsusetaotlused esitanud kohut eelkõige A vanuse ning isikliku ja perekondliku olukorraga seotud asjaoludest, mis takistavad tal isiklikult viibida enamikul kohtuistungitel kõnealuses kohtuasjas. Kuna ta ei kavatse õigusemõistmisest kõrvale hoiduda, soovib ta kohtulikul arutelul viibida, kuid videokonverentsi teel Saksamaalt.

27

Nii eelotsusetaotlused esitanud kohtu tehtud Euroopa uurimismäärus kui ka Läti justiitsministeeriumi õigusabitaotlus põrkusid Saksamaa pädevate asutuste keeldumisega. Viimased märkisid, et Euroopa uurimismääruse täitmine ei ole võimalik, kuna ei taotletud mitte uurimistoimingu tegemist, vaid süüdistatava osalemist kohtuistungil videokonverentsi teel. Lisaks puudub õigusabitaotluse puhul igasugune õiguslik alus, mis võimaldaks menetluses osaleda videokonverentsi teel. Saksa õiguse kohaselt on süüdistatava füüsiline kohalolek kohtulikul arutelul kohustuslik ja distantsilt osalemine kohtulikul arutelul videokonverentsi teel oleks vastuolus Saksa õiguse aluspõhimõtetega.

28

Augstākā tiesa (kõrgeim kohus) kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu 4. novembri 2021. aasta otsuses esitatud täpsustuste kohaselt piirdub Läti Vabariigi jurisdiktsioon kriminaalmenetluse seadustiku territoriaalset kohaldamisala arvesse võttes Läti riigi territooriumiga. Ka videokonverentsi korraldamine väljaspool rahvusvahelist õigusabi on võimalik üksnes juhul, kui menetlustoiming tehakse Läti Vabariigi jurisdiktsioonis.

29

Eelotsusetaotlused esitanud kohtul on aga kahtlusi, kas süüdistatava ülekuulamine videokonverentsi teel, nagu on ette nähtud direktiivi 2014/41 artikli 24 lõikes 1, hõlmab selle isiku osalemist kriminaalasja kohtulikul arutamisel, sh õigust viibida oma kohtuasja arutamisel ja jälgida menetluse käiku. Eelotsusetaotlused esitanud kohtul on tekkinud ka küsimus, kas direktiivi 2016/343 artikli 8 lõikes 1 on sätestatud süüdistatava õigus osaleda kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma elukohaliikmesriigist videokonverentsi teel.

30

Neil asjaoludel otsustas Ekonomisko lietu tiesa (majandusasjade kohus) esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

31

Eelotsusetaotlused esitanud kohus leiab, et kuna küsimus, mis tuleb liidu õiguse alusel lahendada, puudutab üksnes süüdistatava osalemise vormi – st kas isiklikult või videokonverentsi teel –, on tal võimalik kuni eelotsuse tegemiseni jätkata kohtuasja menetlemist, nagu ta on seni A füüsilisel kohalviibimisel teinud. Seega ei rikuta põhikohtuasja kriminaalmenetluses süüdistatavate õigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teisele lõigule. Seetõttu ei peata ta kõnealuses kohtuasjas menetlust.

32

Kohtuasjad C‑255/23 ja C‑285/23 liideti 14. juuni 2023. aasta otsusega kirjaliku ja suulise menetluse ning kohtuotsuse tegemise huvides.

33

Võttes arvesse esitatud küsimuste laadi, otsustas Euroopa Kohtu president 14. juuni 2023. aasta määrusega menetleda kohtuasju C‑255/23 ja C‑285/23 kodukorra artikli 53 lõike 3 alusel eelisjärjekorras.

34

Mis aga puudutab eelotsusetaotlused esitanud kohtu poolt kohtuasjas C‑285/23 kodukorra artikli 105 lõike 1 alusel esitatud taotlust kohaldada selle kohtuasja suhtes kiirendatud menetlust, siis jättis Euroopa Kohtu president pärast ettekandja-kohtuniku ja kohtujuristi ärakuulamist selle taotluse 21. juuli 2023. aasta määrusega rahuldamata.

35

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt loob ELTL artikkel 267 Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute vahelise kohtunike dialoogi, mille eesmärk on tagada liidu õiguse ühtne tõlgendamine ning võimaldada seeläbi kindlustada liidu õiguse järjepidevus, täielik õiguslik toime ja autonoomia ning lõpuks ka aluslepingutega kehtestatud õiguse ainuomane olemus (17. mai 2023. aasta kohtuotsus BK ja ZhP (põhikohtuasja menetluse osaline peatamine), C‑176/22, EU:C:2023:416, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).

36

Niisiis on selles menetluses tehtud kohtuotsus liikmesriigi kohtule tema menetluses oleva vaidluse lahendamisel liidu õiguse tõlgendamise küsimuses siduv (17. mai 2023. aasta kohtuotsus BK ja ZhP (põhikohtuasja menetluse osaline peatamine), C‑176/22, EU:C:2023:416, punkt 27).

37

Eelotsusemenetluse soovitava toime säilitamist ei muuda tegelikult võimatuks ega ülemäära keeruliseks riigisisene õigusnorm, mis lubab ajavahemikus alates Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esitamisest kuni selle kohtumääruse või ‑otsuse kuupäevani, millega Euroopa Kohus sellele eelotsusetaotlusele vastab, jätkata põhikohtuasja menetlemist, et teha menetlustoiminguid, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peab vajalikuks ja mis puudutavad aspekte, mis ei ole seotud esitatud eelotsuse küsimustega, st menetlustoiminguid, mis ei takista eelotsusetaotluse esitanud kohtul seda kohtumäärust või ‑otsust põhikohtuasjas järgida (17. mai 2023. aasta kohtuotsus BK ja ZhP (põhikohtuasja menetluse osaline peatamine), C‑176/22, EU:C:2023:416, punkt 28).

38

Käesoleval juhul märkis eelotsusetaotlused esitanud kohus kohtuasjas C‑255/23, et hoolimata eelotsusetaotluse esitamisest ei peatanud ta menetlust ja jätkas kohtuistungeid, millel E osales nii isiklikult kui ka distantsilt videokonverentsi teel. Mis puudutab kohtuasja C‑285/23, siis täpsustas eelotsusetaotlused esitanud kohus, et ka selles asjas ei peatanud ta menetlust ja kavatseb jätkata kohtuistungeid A füüsilisel kohalolekul. Niisugused menetlustoimingud, sh eelkõige nende tõendite uurimine, millel põhineb süüdistatavate süüdistus, võivad aga võtta eelotsuse küsimustelt, mis puudutavad süüdistatava võimalust osaleda menetluses videokonverentsi teel, nende eseme ja huvi põhikohtuasjade seisukohast ning võivad seega takistada eelotsusetaotlused esitanud kohtul põhikohtuasjades järgimast kohtulahendeid, millega Euroopa Kohus vastab eelotsusetaotlustele.

39

Sellega seoses tuleb märkida, et Euroopa Kohtul ei ole eelotsusemenetluses pädevust anda vastuseid, millel on ainult soovituslik toime (16. juuni 2015. aasta kohtuotsus Gauweiler jt, C‑62/14, EU:C:2015:400, punkt 12).

40

Lisaks on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 23 esimeses lõigus ette nähtud, et eelotsusetaotlus peatab riigisisese menetluse. Kuigi vastab tõele, et Euroopa Kohus on erilistel asjaoludel lubanud sellest erandeid, tuleb märkida, et nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktis 37 viidatud kohtupraktikast, on ta seda teinud tingimusel, et sellised erandid ei kahjusta ELTL artiklis 267 ette nähtud koostöömehhanismi soovitavat toimet. Käesoleval juhul aga kahjustaks seda soovitavat toimet see, kui kohtuasjades C‑255/23 ja C‑285/23 esitatud küsimused tunnistataks vastuvõetavaks, kuna eelotsusetaotlused esitanud kohus jätkas pärast eelotsusetaotluste esitamise kuupäeva põhikohtuasjades menetlust, et teha esitatud küsimustega seotud aspekte puudutavaid menetlustoiminguid.

41

Eespool toodud kaalutlusi arvestades ei ole kohtuasjades C‑255/23 ja C‑285/23 esitatud eelotsuse küsimustele vaja vastata.

42

Kuna põhikohtuasjade poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotlused esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:

Ekonomisko lietu tiesa (majandusasjade kohus, Läti) 28. märtsi 2023. aasta ja 21. aprilli 2023. aasta otsustega esitatud eelotsusetaotluste kohta ei ole vaja otsust teha.