This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62023CC0028
Opinion of Advocate General Campos Sánchez-Bordona delivered on 11 April 2024.###
Kohtujurist Campos Sánchez-Bordona, 11.4.2024 ettepanek.
Kohtujurist Campos Sánchez-Bordona, 11.4.2024 ettepanek.
ECLI identifier: ECLI:EU:C:2024:306
- Date of document:
- 11/04/2024
- Form:
- Kohtujuristi ettepanek
- Advocate General:
- Campos Sánchez-Bordona
Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
MANUEL CAMPOS SÁNCHEZ-BORDONA
esitatud 11. aprillil 2024(1)
Kohtuasi C‑28/23
NFŠ a.s.
versus
Slovenská republika konajúca prostredníctvom Ministerstva školstva, vedy, výskumu a športu Slovenskej republiky,
Ministerstvo školstva, vedy, výskumu a športu Slovenskej republiky
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Okresný súd Bratislava III (Bratislava III piirkondlik kohus, Slovakkia))
Eelotsusetaotlus – Direktiiv 2014/24/EL – Ehitustööde riigihankelepingud – Mõiste – Teiste lepingute vormis varjatud ehitustööde riigihankeleping – Kohtulikult nõutavad vastastikused kohustused – Hankija nõuete kohaselt ehitatud objekt – Otsustav mõju – Euroopa Komisjoni sellise otsuse asjakohasus, millega tunnistatakse lepingud siseturuga kokkusobivaks – Direktiiv 89/665/EMÜ – Kohaldatavus – Lepingu tühistamine – Tühistamise tagajärjed
1. Slovakkia valitsus sõlmis 2013. aastal eraettevõtjaga(2) „toetuslepingu“ Bratislavasse (Slovaki Vabariik) riikliku jalgpallistaadioni (edaspidi „staadion“) ehitamiseks.
2. 2016. aastal sõlmisid mõlemad uue lepingu, mille üks tingimus andis sellele ettevõtjale ühepoolse võimaluse müüa staadion teatavatel tingimustel riigile.
3. Slovakkia teatas 2016. aastal Euroopa Komisjonile ELTL artikli 108 lõike 3 alusel nendest lepingutest tulenevatest abimeetmetest, mida antakse staadioni ehitamiseks riigi vahenditest. Komisjon tunnistas 24. mail 2017 need otsusega State Aid SA.46530 – Slovakia National Football Stadium(3) siseturuga kokkusobivaks.
4. Slovakkia ametiasutused keeldusid 2020. aastal täitmast sõlmitud lepinguid, väites, et need rikkusid algusest peale liidu riigihanke-eeskirju. Vaidlus on põhjustanud poolte vahel teatud hulga eri poolte algatatud kohtuvaidlusi.(4)
5. Ühes nendest vaidlustest, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole täpselt nimetanud,(5) esitab see kohus eelotsusetaotluse direktiivide 2004/18/EÜ,(6) 2014/24/EL(7) ja 89/665/EMÜ(8) tõlgendamise kohta. Eelkõige kahtleb ta selles, kas eespool kirjeldatud lepingud varjavad ehitustööde riigihankelepingut (mis oleks nõudnud, et nende sõlmimiseks oleks korraldatud avalik hankemenetlus), ning kui see on nii, siis tekib tal küsimus, kas nende võimaliku tühisuse tuvastamisel oleks ex tunc mõju.
I. Õiguslik raamistik
A. Liidu õigus
1. Direktiiv 2014/24
6. Artiklis 2 („Mõisted“) on ette nähtud:
„1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
[…]
5) „riigihankelepingud“ – ühe või mitme ettevõtja ning ühe või mitme avaliku sektori hankija vahel kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud lepingud, mille esemeks on ehitustööd, asjade tarnimine või teenuste osutamine;
6) „ehitustööde riigihankelepingud“ – riigihankelepingud, mille esemeks on üks järgmistest:
a) II lisas loetletud ehitustööde tegemine või ehitustööde tegemine koos projekteerimisega;
b) ehitustöö tegemine või ehitustöö tegemine koos projekteerimisega;
c) ehitustöö tegemine mis tahes vahenditega vastavalt ehitise liigile ja projektile otsustavat mõju avaldava avaliku sektori hankija esitatud nõuetele;
[…]“.
2. Direktiiv 89/665
7. Artiklis 1 („Läbivaatamise korra reguleerimisala ja kättesaadavus“) on sätestatud:
„1. […]
Liikmesriigid võtavad […] vajalikud meetmed tagamaks, et avaliku sektori hankijate tehtud otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt […]
[…]
3. Liikmesriigid tagavad, et üksikasjalike eeskirjade kohaselt, mida nad võivad kehtestada, on läbivaatamise kord kättesaadav vähemalt igale isikule, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu sõlmimise vastu või kes on väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud või võib kahju kannatada.
[…]“.
8. Artiklis 2d („Tühisus“) on sätestatud:
„1. Liikmesriigid tagavad, et tellijast sõltumatu läbivaatamisasutus tunnistab lepingu tühiseks või lepingu tühisus tuleneb sellise läbivaatamisasutuse otsusest järgmistel juhtudel:
a) kui tellija on sõlminud lepingu ilma hanketeate eelneva avaldamiseta Euroopa Liidu Teatajas ja lepinguteate avaldamata jätmine ei olnud direktiivi 2014/24/EL või direktiivi 2014/23/EL kohaselt lubatud;
[…]“.
B. Slovakkia õigus
1. 26. veebruari 1964. aasta seadus nr 40/1964 tsiviilseadustiku kohta(9)
9. Artiklis 39 on sätestatud:
„Õigustoiming, mis on oma sisult või eesmärgilt seadusega vastuolus või kujutab endast seadusest kõrvalehoidmist või on vastuolus heade tavadega, on tühine“.
10. Artiklis 40 bis on sätestatud, et teatavatel juhtudel loetakse õigustoiming kehtivaks, kui isik, keda õigustoiming puudutab, ei tugine õigustoimingu tühisusele. Tühisusele ei saa tugineda isik, kes selle põhjustas.
2. 18. novembri 2015. aasta seadus nr 343/2015 riigihangete kohta ning teatavate seaduste muutmise ja täiendamise kohta(10)
11. Artikli 3 lõikes 3 on sätestatud:
„Ehitustööde riigihankeleping käesoleva seaduse tähenduses on leping, mille ese on:
a) kas ehitustööde teostamine või nii projekteerimine kui ka ehitustööde teostamine seoses mõne ühtse riigihangete klassifikaatori jaos 45 loetletud tegevusega,
b) ehitustööde teostamine või projekteerimine ja ehitustööde teostamine või
c) mis tahes viisil ehitustöö tegemine vastavalt ehitise liigile või projektile otsustavat mõju avaldava hankija nõuetele“.
3. 2. juuli 2008. aasta seadus nr 300/2008 spordi korraldamise ja edendamise kohta(11)
12. Artiklis 13 on määratletud eriti oluline sporditaristu kui sporditaristu, mida kasutatakse rahvusvaheliste spordivõistluste ja ‑ürituste jaoks ja mis vastab rahvusvaheliste spordiliitude nõuetele, eelkõige mahutavuse, varustuse, suuruse, ehitusalaste tehniliste nõuete, sealhulgas piiratud liikumis- ja orientatsioonivõimega isikute poolt kasutamise ning sportlaste ja vaatajate turvalisuse ning riiki esindavate sportlaste ettevalmistamise osas.
II. Faktilised asjaolud, kohtuvaidlus ja eelotsuse küsimused
13. Slovakkia valitsus nägi staadioni ehitamise ette 10. mai 2006. aasta otsuses. Järgnevatel aastatel võeti eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul staadioni kohta vastu ka teisi valitsuse otsuseid, „milles oli ette nähtud, et investor / projekti teostaja tuleb valida avatud hankemenetluse teel“(12).
14. Slovakkia valitsus võttis 10. juulil 2013 „ilma igasuguse kandeta dokumendis või registris esialgsete läbirääkimiste kohta, ilma igasuguse valiku- või avaliku hankemenetluseta“(13) vastu otsuse nr 400/2013, mille alusel Ministerstvo školstva, vedy, výskumu a športu Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi haridus‑, teadus-, uurimis- ja spordiministeerium; edaspidi „haridusministeerium“) pidi sõlmima konkreetse ettevõtjaga (Národný futbalový štadión a.s.) memorandumi, milles määratakse kindlaks toetuse andmise ja staadioni ehitamise tingimused.(14)
15. Memorandum sõlmiti 11. juulil 2013.(15)
16. Haridusministeerium ja Národný futbalový štadión a.s. sõlmisid 15. augustil 2013 lepingu staadioni ehitamiseks toetuse andmise tingimuste kohta.(16)
17. Lepingu tingimuse 6 punktide 1 ja 2 kohaselt kohustus haridusministeerium avaldama staadioni ehitamiseks toetuse taotlemise kutse ja sõlmima väljavalitud isikuga toetuslepingu, milles määratakse kindlaks mõlema poole õigused ja kohustused, tingimused ning kohused.(17)
18. Haridusministeerium sõlmis 21. novembril 2013 äriühinguga Národný futbalový štadión a.s. toetuslepingu,(18) mida rahastati riigieelarvest.
19. Selle lepinguga kohustus haridusministeerium maksma ehitusprojektile toetusena 27 200 000 eurot ja Národný balový štadión a.s. kaasrahastama vähemalt 60% staadioni ehituskuludest.
20. Haridusministeerium, kes tegutses Slovaki Vabariigi kui tulevase ostja nimel, sõlmis 10. mail 2016 NFŠ kui tulevase müüjaga uue lepingu(19) (edaspidi „eelmüügileping“), milles anti NFŠ‑le võimalus anda hilisema müügi teel staadioni omandi- ja käitamisõigus üle Slovaki Vabariigile.(20)
21. Samal päeval (10. mail 2016) sõlmisid haridusministeerium ja NFŠ 2013. aasta toetuslepingu lisa, millega muudeti suurt osa lepingu tingimustest.(21)
22. Eelmüügilepingu jõustumiseks pidi olema täidetud kolm kumulatiivset tingimust:
– eelmüügileping pidi olema avaldatud riiklikus lepingute keskregistris;
– komisjon pidi tegema eelmüügilepingus ja toetuslepingus ette nähtud tehingute hindamise kohta otsuse, lähtudes riigiabi siseturuga kokkusobivuse kriteeriumidest;
– Úrad pre verejné obstarávanie Slovenskej republiky (riigihangete amet, Slovakkia) pidi avaldama seisukoha eelmüügilepingus ette nähtud tehingute kooskõla kohta riigihankealaste õigusaktidega.
23. Nimetatud teise ja kolmanda tingimuse kohta(22) nähtub eelotsusetaotlusest, et:
– komisjon tunnistas otsusega SA.46530 riigiabi siseturuga ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses kokkusobivaks;
– riigihangete amet „ei […] võtnud mingit siduvat seisukohta ega kontrollinud mingil viisil eelmüügilepingus ettenähtud tehingut“(23). Selle juht saatis 8. juuli 2016. aasta kirjaga üksnes mittesiduva vastuse.
24. Eespool nimetatud toimingute tõttu on tekkinud rida kohtuvaidlusi, sealhulgas eelotsusetaotluse punkti 20 alapunktis 2 nimetatud vaidlus, millest paistab tulenevat eelotsusetaotlus.
25. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab vajalikuks selgitada, kas haridusministeeriumi ja konkurentsimenetlust eirates valitud eraõigusliku üksuse vahel sõlmitud toetusleping ja eelmüügileping kujutavad endast „ehitustööde riigihankelepingut“ direktiivi 2004/18 artikli 1 lõike 2 punkti b või direktiivi 2014/24 artikli 2 lõike 1 punkti 6 alapunkti c tähenduses, arvestades järgmist:
– toetusleping kujutab endast riigiabi, mille on komisjon ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel heaks kiitnud;
– toetuslepingus märgitud kohustuste hulgas on riigi kohustus anda toetust ja eraõigusliku üksuse kohustus ehitada objekt valmis vastavalt haridusministeeriumi määratletud tingimustele ja võimaldada ühel spordiorganisatsioonil seda objekti osaliselt kasutada;
– eelmüügilepingus sätestatud kohustuste hulgas on eraõiguslikule üksusele antud ühepoolne võimalus, millele vastab riigi kohustus valmis objekt välja osta;
– need lepingud moodustavad omavahel ajaliselt ja esemeliselt seotud vastastikuste kohustuste raamistiku haridusministeeriumi ja eraõigusliku üksuse vahel.
26. Juhul kui liidu riigihankealased õigusnormid on kohaldatavad, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas vastavalt direktiivi 89/665 artikli 2d lõike 1 punktile d ja lõikele 2 võib ehitustööde riigihankelepingute eeskirjadest kõrvalehoidmine kaasa tuua lepingute absoluutse tühisuse ex tunc.
27. Neil asjaoludel esitas Okresný súd Bratislava III (Bratislava III piirkondlik kohus, Slovakkia) Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas ministeeriumi (riigi) ja ilma hankemenetluseta valitud eraõigusliku üksuse vahel sõlmitud toetusleping ja eelmüügileping on „ehitustööde riigihankeleping“ direktiivi 2004/18 artikli 1 lõike 2 punkti b tähenduses või direktiivi 2014/24 artikli 2 lõike 1 punkti 6 alapunkti c tähenduses, kui toetusleping kujutab endast Euroopa Komisjoni heakskiidetud riigiabi ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses, toetuslepinguga hõlmatud kohustuste esemeks on riigi kohustus toetust anda ja eraõigusliku üksuse kohustus ehitada objekt valmis ministeeriumi määratletud tingimuste kohaselt ja võimaldada ühel spordiorganisatsioonil kasutada osa sellest objektist, eelmüügilepinguga hõlmatud kohustuste esemeks on aga eraõiguslikule üksusele antud ühepoolne võimalus riigi kohustusena valmis objekt välja osta, kusjuures need lepingud moodustavad omavahel ajaliselt ja esemeliselt seotud vastastikuste kohustuste raamistiku ministeeriumi ja eraõigusliku üksuse vahel?
2. Kas direktiivi 2004/18 artikli 1 lõike 2 punktiga b või direktiivi 2014/24 artikli 2 lõike 1 punkti 6 alapunktiga c on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt on absoluutselt (ehk algusest peale / ex tunc) tühine õigustoiming, mis on oma sisult või eesmärgilt seadusega vastuolus või kujutab endast seadusest kõrvalehoidmist või on vastuolus heade tavadega, kui see vastuolu seadusega seisneb riigihanke-eeskirjade raskes rikkumises?
3. Kas direktiivi 89/665 artikli 2d lõike 1 punktiga a ja lõikega 2 on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt on absoluutselt (ehk algusest peale / ex tunc) tühine õigustoiming, mis on oma sisult või eesmärgilt seadusega vastuolus või kujutab endast seadusest kõrvalehoidmist või on vastuolus heade tavadega, kui see vastuolu seadusega seisneb riigihanke-eeskirjade raskes rikkumises (kõrvalehoidmises), nagu see leidis aset põhikohtuasja puhul?
4. Kas direktiivi 2004/18 artikli 1 lõike 2 punkti b või direktiivi 2014/24 artikli 2 lõike 1 punkti 6 alapunkti c tuleb tõlgendada nii, et nende õigusnormidega on vastuolus asumine ex tunc seisukohale, et niisugune eelmüügileping nagu see, mis on põhikohtuasja esemeks, toob kaasa õiguslikke tagajärgi?“
III. Menetlus Euroopa Kohtus
28. Eelotsusetaotlus registreeriti Euroopa Kohtus 24. jaanuaril 2023.
29. Kirjalikud seisukohad on esitanud NFŠ, haridusministeerium, Tšehhi ja Slovakkia valitsus ning komisjon. Kõik need, välja arvatud Tšehhi valitsus, osalesid 1. veebruari 2024. aasta kohtuistungil.
IV. Õiguslik hinnang
A. Vastuvõetavus
30. Eelotsusetaotluse sisu arvestades võiks järeldada, et Slovakkia valitsus ja äriühing NFŠ (või tema eelkäija) on sõlminud rea lepinguid, millel tervikuna vaadelduna on riigihanke tunnused. Riigihankelepingu sõlmimine ilma seda eelnevalt ja avalikult teistele pakkujatele välja pakkumata rikuks õigusnorme ja seega oleks leping kehtetu.(24)
31. NFŠ vaidleb sellele seisukohale vastu (mida teised pooled ja eelotsusemenetluses menetlusse astujad, vastupidi, jagavad). Tema hinnangul vaidlusalused lepingud: a) ei kuulu direktiivide 2004/18 ja 2014/24 kohaldamisalasse ja b) on osa Slovakkia riigi poolt staadioni ehitamiseks antud abist, mida anti õiguspäraselt, nagu komisjon kinnitas, analüüsides abi ELTL artiklite 107 ja 108 alusel.
32. Põhimõtteliselt eeldatakse, et liikmesriikide kohtute esitatud eelotsusetaotlused on asjakohased.(25) Selleks et need oleksid vastuvõetavad, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus siiski esitama piisavad põhjused, mille pärast on tema (ja mitte ainult vaidluse poolte) arvates eelotsusetaotlus vajalik ja asjakohane.
33. Käesoleval juhul oli kohtu põhjendus kohtuasja keerukust arvestades eriti oluline. Eelotsusetaotlus piirdus aga sisuliselt poolte argumentide kordamisega pärast asjaolude kokkuvõtlikku kirjeldamist ja võimalike kohaldatavate õigusnormide ja kohtupraktika äratoomist.
34. Eelotsusetaotluse V peatükis („Eelotsusetaotluse põhjendused ning seos liidu õigusnormide ja riigisisese menetluse suhtes kohaldatavate õigusnormide vahel“) esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus uuesti poolte seisukohad ja kajastab ainult ühes punktis (punkt 64) seda, mis näivad olevat tema kahtlused, mille ta toob seejärel ära esimese eelotsuse küsimusena.
35. Selles kontekstis ei ole üllatav, et NFŠ vaidlustas eelotsusetaotluse vastuvõetavuse põhjusel, et eelotsusetaotlus ei ole kooskõlas Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 94. Ta rõhutab, et „kohus ei ole ise hinnangut andnud“ ja et kohus ainult „nõustus ilma vähimagi kriitilise mõtlemiseta poole välja pakutud tekstiga ja suures osas kordas seda“(26).
36. Lisaks väidab ta, et eelotsusetaotlus sisaldab „ekslikke ja eksitavaid“ faktilisi hinnanguid. Vastupidi sellele, mida väidab eelotsusetaotluse esitanud kohus, väidab see äriühing, et toetuslepingus ei ole talle kunagi pandud kohustust ehitada staadion ning et staadioni ei tule ehitada haridusministeeriumi määratud tingimustel. Samuti ei saa tema sõnul väita, et toetusleping ja eelmüügileping, mis on nii ajaliselt kui ka kontseptuaalselt eraldiseisvad, moodustavad „ühe lepingu“. Lõpuks tuvastas riigihangete amet kahel korral, et käesoleval juhul ei ole riigihanke-eeskirju rikutud.(27)
37. Vastuvõetamatuse vastuväitega, isegi kui see tugineb arvestatavatele põhjendustele, ei saa nõustuda, kuna Euroopa Kohtule on teada minimaalsed asjaolud selleks, et eelotsusetaotluse esitanud kohtule vastata. Siiski tuleb selgitada eelotsusetaotluse ebaselgeid punkte, millest sõltub, kas liidu riigihankealased õigusaktid on kohaldatavad.
38. Faktiliste asjaolude kirjelduse osas, mida NFŠ kritiseerib, võin ainult meenutada Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikat: „[k]una üksnes eelotsusetaotluse esitanud kohus on pädev tuvastama ja hindama faktilisi asjaolusid tema menetletavas kohtuasjas, peab Euroopa Kohus üldjuhul piirduma hinnangu andmisega neile asjaoludele, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus otsustas talle esitada, ja seega lähtuma olukorrast, mis selle liikmesriigi kohtu hinnangul on tuvastatud“(28).
B. Kohaldatav direktiiv
39. Eelotsusetaotluses on viidatud nii direktiivile 2004/18 kui ka direktiivile 2014/24, millega see kehtetuks tunnistati. Seega tuleb kindlaks teha, kumb on vaidluse suhtes kohaldatav, lähtudes põhimõttest, et kohaldatav on direktiiv, mis kehtis sel ajal, kui hankija valis järgitava menetluse(29). Selle kriteeriumi võib mutatis mutandis üle kanda juhtudele, kus ametlikku hankemenetlust tegelikult ei toimunud.
40. Asjaomased kaks lepingut (toetusleping ja eelmüügileping) sõlmiti vastavalt 10. juulil 2013 ja 10. mail 2016. Seega asetuvad need ajaliselt mõlemale poole direktiivi 2014/24 ülevõtmise tähtpäevast, milleks oli direktiivi artikli 90 lõike 1 kohaselt 18. aprill 2016.
41. Kaldun tähelepanu koondama direktiivile 2014/24 kahel põhjusel. Esiteks seepärast, et järgida terviklikku ülevaadet, millest eelotsusetaotluse esitanud kohus lähtub. Teiseks, et toetuslepingu lõplikud tingimused sätestati 10. mail 2016, kui see direktiiv oli jõustunud.
42. Tegelikult on see praktikas vähetähtis küsimus, sest mõisted „riigihankeleping“ ja „ehitustööde riigihankelepingud“ on mõlemas direktiivis võrdväärsed.
C. Esimene eelotsuse küsimus
43. Põhimõtteliselt on nende lepingute tingimuste tõlgendamine, mida puudutavad vaidlused liikmesriikide kohtute menetlustes, nende kohtute, mitte Euroopa Kohtu ülesanne. Nagu ma juba märkisin, peab Euroopa Kohus lähtuma faktilise olukorra kirjeldusest, mille annab talle eelotsusetaotluse esitanud kohus.
44. Käesolevas asjas ei ole see olukord aga kaugeltki selge. Eelotsusetaotluse esitanud kohus:
– kinnitab, et toetusleping sisaldab NFŠ kohustust ehitada staadion, kuid ei selgita, milline oleks selle kohustuse täitmata jätmise tagajärg, millega seoses saaks kohtusse kaebuse esitada. Kui rohkem andmeid ei ole, võiks see olla näiteks ainult see, et toetus tuleb tagasi maksta;
– kinnitab, et staadion tuleb ehitada vastavalt haridusministeeriumi kehtestatud tingimustele, kuid ei täpsusta, kui spetsiifilised need tingimused on;(30)
– märgib, et toetusleping eeldab, et staadioni lubatakse ühel spordiorganisatsioonil tasuta kasutada. See kasutamise võimaldamise kohustus aga väidetavalt kaotati 2016. aasta lisas;(31)
– rõhutab, kuidas eelmüügileping annab NFŠ‑le ühepoolse võimaluse kohustada riiki staadioni temalt välja ostma. Ta ei selgita siiski, kas riigil on omakorda võimalus kohustada NFŠd talle staadion üle andma juhul, kui see äriühing seda võimalust ei kasuta;
– lõpuks kinnitab ta, et kõik lepingud moodustavad vastastikuste kohustuste raamistiku, mida ei ole konkreetselt täpsustatud (peale toetuse saamiseks vajalike kohustuste).
45. Kõik need ebakohad võivad mõjutada vaidluse lahendust, isegi kui asuda seisukohale, et NFŠ ja Slovakkia valitsuse vahel sõlmiti tõepoolest lepingute kogum.
46. Selleks et teha kindlaks, kas see lepingute kogum kujutab endast tegelikult direktiivi 2014/24 kohaldamisalasse kuuluvat ehitustööde riigihankelepingut, tuleb muu hulgas lahendada küsimus, kas NFŠ ja Slovakkia valitsuse vahel olid siduvad vastastikused kohustused,(32) mis väljendavad lepingu seotust rahaliste huvidega(33) ja mille täitmist saab kohtus nõuda; ja kas see valitsus on avaldanud otsustavat mõju staadioni projekteerimisele; ja kas Slovakkia valitsus omandab staadioni omandiõiguse või õiguse valminud ehitiste üleandmisele.
47. Selle üle otsustamisel ei saa jätta tähelepanuta komisjoni otsuses SA.46530 esitatud kaalutlusi toetuslepingu ja eelmüügilepingu sisu kohta, kus komisjon asus seisukohale, et nende lepingutega oli Slovakkia riik andnud siseturuga kokkusobivat riigiabi.
48. Tuletan igal juhul meelde, et ainuüksi riikliku toetuse andmine, mis eeldab riiklike vahendite ülekandmist (käesoleval juhul staadioni ehitamiseks), ei ole iseenesest samaväärne ehitustööde riigihankelepingu sõlmimisega. Direktiivi 2014/24 põhjenduses 4 on märgitud, et „[r]iigihankeid käsitlevate liidu eeskirjade eesmärk ei ole hõlmata kõiki avaliku sektori vahenditest tehtavaid väljamakseid, vaid ainult neid, mille eesmärk on hankida tasu eest ehitustöid, asju ja teenuseid riigihankelepingu alusel“(34).
49. Nendel alustel analüüsin ehitustööde riigihankelepingu olulisi elemente ja seda, mil määral on need käesolevas kohtuvaidluses olemas.
1. Ehitustööde riigihankelepingu olulised elemendid
50. Direktiivi 2014/24 artikli 2 lõike 1 punkti 6 kohaselt on „[k]äesolevas direktiivis kasutat[ud] mõiste[t]“ „„ehitustööde riigihankelepingud“ [nii, et nendeks on] riigihankelepingud, mille esemeks on üks järgmistest: a) II lisas loetletud ehitustööde tegemine või ehitustööde tegemine koos projekteerimisega; b) ehitustöö tegemine või ehitustöö tegemine koos projekteerimisega; c) ehitustöö tegemine mis tahes vahenditega vastavalt ehitise liigile ja projektile otsustavat mõju avaldava avaliku sektori hankija esitatud nõuetele“.
51. Ehitustööde riigihankelepinguna tunnustamiseks peab tegemist olema ühe või mitme ettevõtja ning ühe või mitme hankija vahel kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud lepinguga, mille esemeks on mõni eelmises punktis nimetatud lepingu esemetest.
52. Euroopa Kohus on määratlenud seda liiki lepingute tunnused järgmiselt:
– „hankija [saab] ehitustööde riigihanke puhul teenust, mis seisneb nende ehitustööde teostamises, mida ta soovib saada, ja mis pakub talle otsest majanduslikku huvi“(35);
– „[s]ee majanduslik huvi on selgelt kehtestatud, kuna on ette nähtud, et hankija saab nende riigihankelepingu esemeks olevate ehitustööde või ehitise omanikuks“. „Majanduslik huvi võib seisneda ka selles, kui on ette nähtud, et hankija saab õiguse, mis tagab talle võimaluse kontrollida lepingu esemeks olevate ehitiste kasutamist tulenevalt nende avalikust kasutusviisist“(36);
– „[m]ajanduslik huvi võib seisneda ka majanduslikes eelistes, mille hankija saab ehitise kasutamisest või nende edaspidisest võõrandamisest juhul, kui ta rahastas ehitise rajamist või juhul, kui ta kandis ehitustööde ebaõnnestumisega seotud majanduslikke riske“(37);
– ehitustööde riigihankeleping „paneb pakkujale otsese või kaudse lepingu esemeks olevate ehitustööde tegemise kohustuse ning selle kohustuse täitmist saab kohtus nõuda vastavalt siseriikliku õiguse alusel kehtestatud eeskirjadele“(38).
53. Teisalt on Euroopa Kohu leidnud, et „[o]luline […] on […] see, kas asjaomane ehitustöö teostatakse vastavalt hankija kindlaksmääratud nõuetele, teostamise viisid ei ole seevastu olulised“(39). Nii on see juhul, kui hankija „on võtnud meetmed, et määratleda ehitist iseloomustavad omadused või vähemalt, et avaldada otsustavat mõju selle kavandamisel“(40).
54. Euroopa Kohus on kokkuvõttes kehtestanud kriteeriumid, mille järgi kindlaks teha, millal hankija seda otsustavat mõju avaldab: see on nii siis, „kui on võimalik tõendada, et seda mõju avaldatakse ehitise struktuurile, nagu selle mõõtmele, välisseintele ja kandvatele seintele“(41). Seevastu „õigusnormide alusel kohaldatavates tehnilistes standardites sisalduvaid kirjeldusi või [nõuet,] et hoone omadused vastaksid asjaomase turu tavalisele „tehnika tasemele“ [ei saa pidada meetmeteks, mis on võetud] selleks, et avaldada mõju hoone […] projekteerimisele“(42).
2. Nende elementide hindamine põhikohtuasjas
55. NFŠ on seisukohal, et riigihankelepingu elemente ei esine, sest: a) (temal) ei ole staadioni ehitamise kohustust, mille täitmist saab kohtus nõuda; b) toetusleping ja eelmüügileping ei ole seotud rahaliste huvidega ning Slovakkia riigil ei ole nende vastu otsest majanduslikku huvi; c) haridusministeerium ei ole kehtestanud projektile konkreetseid tehnilisi nõudeid.
56. NFŠ väidab lisaks, et sisulisest küljest on ta staadioni ehitamisel riigihanke-eeskirjadest kinni pidanud, kuna ta tellis vastavad ehitustööd riigihanke korras(43). Kohustus, et staadioni ehitamisel, mida rahastatakse riigi ressurssidest, tuleb järgida riigihankealaseid õigusnorme, oli sätestatud toetuslepingus ja otsuse SA.46530 punktis 8.
57. Mina omakorda tunnistan, et eelotsusetaotluse põhjal ja eelotsusemenetluse hilisema käigu alusel ei ole mul võimalik kujundada selget arvamust vaidlusaluse „lepingute kogumi“ olemuse kohta.
58. Esiteks ei ole selge, milles seisneb sooritus, mida Slovakkia riik võib NFŠ‑lt toetuslepingu ja eelmüügilepingu alusel nõuda – selle peab välja selgitama eelotsusetaotluse esitanud kohus.
59. Kirjalikest ega kohtuistungil suuliselt esitatud seisukohtadest ei nähtu, et Slovakkia riik oleks algatanud NFŠ vastu kohtuasja, et kohustada viimast kohtu korras staadioni ehitama, kui see ettevõtja oleks lõpuks otsustanud seda mitte teha. Iseasi on, et sel juhul ei oleks NFŠ toetust saanud või oleks sellest ilma jäänud või oleks pidanud selle tagasi maksma. See ei ole aga iseenesest seotud ehitustööde riigihankelepingu täitmisega.
60. Nagu ma juba märkisin, on tõelise ehitustööde riigihankelepingu olemasoluks tingimata vajalik, et edukas pakkuja võtaks just nimelt kohustuse teha tasu eest hangitud tööd ja et tegemist oleks kohustusega, mille täitmist saab kohtus nõuda. Hankija (käesoleval juhul haridusministeerium) peab tasu eest hankima kinnistu, millega seoses ehitustööd tehakse, ja vajaduse korral kohustama edukat pakkujat selle kohtu korras talle üle andma, kui tal on õiguslik täitedokument, mis tagab talle, et ehitustööd antakse ettenähtud avalikuks kasutuseks üle.
61. Teiseks ei ole selge ka staadioni tasu eest hankimine. Selline kohustus ei tulene mitte toetuslepingust, vaid saab tuleneda üksnes eelmüügilepingust. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kaaluma, kas NFŠ‑l oli pärast sporditaristu ehitamist kohustus (mille täitmist saab kohtus nõuda) sporditaristu Slovakkia riigile üle anda, millele viimane sai tugineda.
62. Kõik viitab sellele, ja kohtuistungil nii ka rõhutati,(44) et eelmüügileping andis NFŠ‑le valiku, kas jääda staadioni omanikuks ja jätkata selle käitamist (või anda see käitamine üle kolmandatele isikutele) või anda staadion soovi korral üle Slovakkia riigile.
63. Nimelt rõhutab komisjon otsuses SA.46530 NFŠ‑le antud valikuvõimalust, mis võimaldab tal müüa sporditaristu Slovaki riigile, kui ta soovib, kuid ei kohusta teda selleks. Ainult sellise müügi korral saab riik staadioni omanikuks.(45)
64. Kolmandaks ei ole samuti kindel, et Slovakkia riik sai mõlemast kõnealusest lepingust otsest majanduslikku kasu pärast seda, kui toetuslepingust kaotati kohustus lasta Slovakkia Jalgpalliliidul tasuta kasutada staadioni rajatisi.(46) Riigi huvi (ja sellest tulenev kaudne kasu) näib piirduvat rahvaspordi üldise edendamisega.(47)
65. Neljandaks on vähemasti kaheldav, kas haridusministeerium avaldas vaidlusaluste lepingutega ehitustööde projektile otsustavat mõju. Kui kontrollimisel, mis on taas eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne, ei selgu vastupidist, näib kõik viitavat sellele, et ainsad kriteeriumid, mida selles osas kasutati, olid UEFA standardid 4. kategooria staadioni ehitamiseks ja Slovakkia sporditaristuid käsitlevad üldnormid.
66. UEFA standardite(48) analüüs näitab aga, et need koosnevad reast kohustuslikest parameetritest struktuursete miinimumnõuete osas, millele peab staadion vastama selleks, et seda saaks teatud kategooriasse liigitada.(49) Need standardid võimaldavad siiski erinevaid arhitektuurilisi lahendusi, mida võib arendada väga ulatuslikes erialase loovuse piirides.
67. UEFA standarditele vastavate jalgpallistaadionide projekteerimisel on võimalik kasutada märkimisväärseid alternatiive nii välise asetuse kui ka siseruumide struktureerimise osas. Seega ei sisalda need minu arvates üksikasjalikke tehnilisi lahendusi, mida võiks ehitustööde tegelik tellija edukalt pakkujalt nõuda.
68. Haridusministeerium tugines eelotsusetaotluse esitanud kohtus(50) ka ühele sporditaristuid käsitlevale Slovakkia õigusnormile.(51) Kuid just seetõttu, et see kehtestab üldist laadi nõuded, ei määra see kindlaks erinõudeid konkreetse staadioni kohta.
69. Ainuüksi asjaolu, et haridusministeerium osales järelevalvekomisjonis,(52) ei tähenda tingimata, et tal oli otsustav mõju projekteerimisele ja projekti teostamisele. Selle ministeeriumi kirjalikes seisukohtades seda asjaolu tegelikult enam ei mainita ja projektile valitsusepoolset mõju avaldava tegurina on seal nimetatud UEFA standardeid.(53)
70. Kokkuvõttes leian, et vaidlusaluse „lepingute kogumi“ direktiivi 2014/24 artikli 2 lõike 1 punkti 6 tähenduses ehtsaks ehitustööde riigihankelepinguks kvalifitseerimisele on mitu vastuväidet. See või vastupidine kvalifitseerimine sõltub sellest, milline on eelotsusetaotluse esitanud kohtu lõplik hinnang hindamiselementidele, mida see kohus ise ei ole piisavalt selgelt märkinud.
3. Otsuse SA.46530 asjakohasus
71. Komisjonil on ELTL artiklitega 107 ja 108, mis kuuluvad ELi toimimise lepingu VII jaotise 1. peatükki („Konkurentsieeskirjad“), loodud riigiabi kontrollisüsteemis keskne roll.
72. Nagu ma juba märkisin, analüüsis komisjon selles asjas toetuslepingut ja eelmüügilepingut. Otsuses SA.46530 hindas ta riigiabi, mida need lepingud endast kujutasid,(54) ja tunnistas selle siseturuga kokkusobivaks.
73. Komisjon väidab Euroopa Kohtus, et otsuses SA.46530 ei analüüsinud ta riigihankemenetlusi reguleerivate õigusnormide järgimist.(55) Seda väidet tuleb siiski nüansseerida, arvestades selle otsuse punkti 8 imperatiivset sõnastust,(56) mille komisjon ise kvalifitseeris kohtuistungil abi siseturuga kokkusobivuse vältimatuks tingimuseks.
74. Punktist 8 ilmneb, et komisjoni jaoks oli oluline, et staadioni ehitamine (mis on tegelikult ehitustööde lepingule omane, olenemata sellest, kas see on avalik-õiguslik või eraõiguslik) toimuks konkurentsimenetluse korras, riigihankelepingutele kohaldatavate eeskirjade kohaselt.
75. On tõsi, et NFŠ eraõigusliku üksusena ei kuulu direktiivi 2014/24 artikli 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud mõiste „hankija“ alla. Kui aga riik (kes maksab sellele üksusele selleks riigi vahendeid) on kohustanud seda üksust järgima riigihankealaseid õigusnorme ja kui see on nõutav ka otsuse SA.46530 kohaselt, leian ma, et sisulisest seisukohast ja staadioni ehitamiseks muutuvad kohaldatavaks selles direktiivis sisalduvad riigihanke-eeskirjad ja NFŠ oli hankijaga analoogses olukorras.
76. Riigihankelepinguid käsitlevate liidu õigusaktide eesmärk on, „et riigihanked oleksid konkurentsile avatud“(57). Seda peegeldab direktiivi 2014/24 artikkel 18, mis keelab „konkurentsi kunstlikult piirata“. Põhjendamatu piiranguga on tegemist juhul, kui riigihanget kavandatakse „kavatsusega teatavaid ettevõtjaid sobimatul viisil soodustada või ebasoodsasse olukorda panna“.
77. Komisjon võib konkurentsi kaitseks aktiivselt sekkuda, kui riigihanked ei vasta muu hulgas direktiivis 2014/24 selle eesmärgi kaitseks sätestatud eeskirjadele.(58) Ma ei näe põhjust, miks ta ei peaks seda tegema, analüüsides ametiasutuste ja eraõiguslike üksuste vahel sõlmitud lepingutest tuleneva riigiabi elujõulisust.
78. Leian eeskätt, et komisjon ei oleks tohtinud jätta analüüsimata, kas viis, kuidas NFŠ‑le antud riigiabi oli struktureeritud, varjas sellist riigihankelepingut, mille sõlmimiseks oleks tulnud korraldada riigihange. Minu arvates ta kaudselt seda tegi, mis seletab tema otsuse SA.46530 punkti 8.
79. Lõpuks lähtub otsus SA.46530 eeldusest, et ei olnud kohustust staadioni omandiõigust Slovaki Vabariigile üle anda.(59) Seda eeldust, millele ma viitasin, ei saa kahtluse alla seada eelotsusetaotluse esitanud kohus, kes peab järgima komisjoni hinnangut riigiabi olemasolu seisukohast määravatele teguritele.
80. Komisjoni otsust SA.46530 tuleb seega vaidluse asjaolude hindamisel arvesse võtta.
4. Vahejäreldus
81. Riigiasutuse ja eraettevõtja vahel sõlmitud toetuslepingut ja eelmüügilepingut, milles viimasele antakse vastavalt sporditaristu ehitamiseks riiklikke vahendeid ja ühepoolne võimalus müüa see taristu riigile, ei saa kvalifitseerida ehitustööde riigihankelepinguks, kui nendest ei tulene riigile sellist kohustust taristu osta, mille täitmist saab nõuda kohtus, ja riik ei saa otsest majanduslikku kasu või ei ole projekti otsustavalt mõjutanud. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas tema lahendatavas vaidluses on need tingimused täidetud.
D. Teine, kolmas ja neljas eelotsuse küsimus
82. Nende küsimuste eelduseks on, et vaidlusalused lepingud kogumina kujutavad endast ehitustööde riigihankelepingut, mille sõlmimiseks oleks tulnud kohaldada direktiivi 2014/24 nõudeid. Oma arutluskäigus lähtun dialektika eesmärgil sellest tööhüpoteesist.
83. Sellest eeldusest lähtudes tuleb märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohus kinnitab, et riigisiseste õigusnormide alusel on vaidlusalused lepingud tühised ex tunc, kui nendega rikutakse tõsiselt riigihanke-eeskirju, püüdes neist kõrvale hoida. Ning soovib sisuliselt teada, kas need riigisisesed õigusnormid on kooskõlas direktiiviga 2014/24 (artikli 2 lõike 1 punkti 6 alapunkt c) ja direktiiviga 89/665 (artikli 2d lõike 1 punkt a ja lõige 2).
84. Mulle näib, et tegemist ei ole hüpoteetiliste küsimustega, kuna põhikohtuasja vaidluse lahendus võib teatud osas sõltuda neile antavast vastusest.
1. Direktiivi 89/665 kohaldatavus
85. Minu arvates ei ole direktiiv 89/665 sellisel juhul kohaldatav, sest selles on ette nähtud „hankijate tehtud otsus[te]“ läbivaatamise kord. See kord on ette nähtud „igale isikule, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu sõlmimise vastu või kes on väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud või võib kahju kannatad“.
86. Direktiivi 89/665 artikkel 2d reguleerib selliste (lepingute) tühisust, mille võib hankijast sõltumatu läbivaatamisasutus tunnistada tühiseks, kui tellija on sõlminud lepingu ilma hanketeate eelneva avaldamiseta (lõike 1 punkt a), ja viitab sellise tühiseks tunnistamise tagajärgede osas riigisisesele õigusele (lõige 2).
87. Kui aga järgida Slovakkia ametiasutuste seisukohta, siis rikkusid riigihanke-eeskirju nemad ise (konkreetselt haridusministeerium), jättes vaidlusaluste lepingute sõlmimiseks hankemenetluse korraldamata.
88. Direktiivi 89/665 eesmärk ei ole kaitsta ametiasutusi rikkumiste eest, mille on nad ise toime pannud, vaid võimaldada neil, keda hankijate tegevus kahjustab, selle vaidlustada.
89. Direktiivi 89/665 artikkel 2d eeldab, et isik, kellel on õigus hankija tegevust vaidlustada, on kasutanud vastavat õiguskaitsevahendit. Kui selle tulemusel organ, kes teeb selle kohta otsuse, tunnistab lepingu tühiseks, tuleb arvesse võtta selle artikli erinevate lõigete sätteid. Kordan aga, et direktiiv 89/665 ei näe ette, et hankija vaidlustaks iseenda otsuseid.
90. Iseasi on, kui riigisiseses õiguses on ette nähtud õiguskaitsevahendid, mis võimaldavad ametiasutusel (või haldustegevuse üle järelevalvet teostaval üksusel) oma varasemate otsuste õiguspärasust kontrollida.(60) Sellist võimalust ei reguleeri direktiiv 89/665, vaid vastavad riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt tuleb välja selgitada, mil määral on erand klassikalisest reeglist venire contra factum propium nulli conceditur vastuvõetav.(61)
91. Direktiiviga 89/665 ei viida nimelt läbi täielikku ühtlustamist ega nähta seega ette „kõik[i] võimalik[ke] õiguskaitsevahend[e]id riigihangete valdkonnas“(62). Liikmesriikidel on kaalutlusruum selliste õiguskaitsevahendite kehtestamisel, mis tagavad riigihankemenetluste aususe.
2. Hanketeadet eelnevalt avaldamata sõlmitud riigihankelepingute tühisus
92. Direktiivi 89/665 artiklitest tuletatud lahendusi riigihankelepingute tühisuse korral võib laiendada menetlustele, mille käigus tunnistatakse ilma hanketeadet eelnevalt avaldamata sõlmitud leping tühiseks muul kui selles direktiivis ette nähtud viisil.
93. Oma ettepanekus kohtuasjas Cross Zlín(63) analüüsisin ma seda küsimust argumentidega, mida võiks kohaldada eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuste suhtes, kuigi direktiiv 89/665 ei ole käesolevas asjas vahetult kohaldatav. Nendes ma väitsin, et:
– põhimõtteliselt „peaks hankelepingu sõlmimise otsust tühistav kohtuotsus […] tooma kaasa selle, et lepingul ei ole õiguslikke tagajärgi. Lepingu sõlmimise otsuse tühistamine oleks tagasiulatuv (ex tunc) alates lepingu sõlmimisest […]“(64);
– „[s]ee üldkriteerium võimaldab siiski erandeid ja direktiiv 89/665 seda ka sätestab (eelkõige juba sõlmitud riigihankelepingute puhul) puuduste tõttu, mis on seotud kehtetuks tunnistamisega. […] Näiteks võivad liikmesriigid vorminõuete täitmata jätmise korral „pidada tühisuse põhimõtet ebakohaseks. Sellistel juhtudel peaks liikmesriikidel olema paindlik võimalus näha ette alternatiivseid karistusi“(65);
– tühistamisnõuet rahuldav kohtuotsus võib puudutada juba sõlmitud lepingut, ilma et see tooks kaasa selle tühisusega seotud tagajärgi, kasutades erinevaid lahendusi sõltuvalt juhtumist.(66)
94. Direktiivi 89/665 artikli 2 lõike 7, artikli 2d lõigete 1–3 ja artikli 2e lõike 1 analüüsimisel jõudsin järeldusele, et:(67)
– riigisisesed õigusnormid võivad teatavatel asjaoludel ette näha, et hankelepingu sõlmimist tühistaval kohtuotsusel a) on kas tagasiulatuv mõju, mis puudutab ex tunc kõiki lepingulisi kohustusi, või b) see ei muuda selle lepingu tagajärgi tingimata kehtetuks;
– lepingute tühisus jääb siiski kehtima, kui selle liikmesriigi kohus (kes on nii oma õigusnormides ette näinud) tunnistab lepingu sõlmimise tühiseks, omistades oma otsusele ex tunc tagajärjed.
95. Järelikult ei takista miski näha riigisiseses õiguses ette, et kohtuotsusel, millega tunnistatakse ilma hankemenetlust korraldamata sõlmitud ehitustööleping tühiseks, kui hankemenetlus oli kohustuslik, kuna selle lepingu suhtes tuli kohaldada riigihanke-eeskirju, on ex tunc mõju.
V. Ettepanek
96. Eeltoodut arvestades teen ettepaneku vastata Okresný súd Bratislava III-le (Bratislava III piirkondlik kohus, Slovakkia) järgmiselt:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta artikli 2 lõike 1 punkti 6
tuleb tõlgendada nii, et
riigiasutuse ja eraettevõtja vahel sõlmitud toetuslepingut ja eelmüügilepingut, milles viimasele antakse vastavalt sporditaristu ehitamiseks riiklikke vahendeid ja ühepoolne võimalus müüa see taristu riigile, ei saa kvalifitseerida ehitustööde riigihankelepinguks, kui nendest ei tulene riigile sellist kohustust taristu osta, mille täitmist saab nõuda kohtus, ja riik ei saa otsest majanduslikku kasu või ei ole projekti otsustavalt mõjutanud. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima, kas käesoleval juhul niisugused asjaolud esinevad.
Miski ei takista näha riigisiseses õiguses ette, et kohtuotsusel, millega tunnistatakse ilma hankemenetlust korraldamata sõlmitud ehitustööleping tühiseks, kui hankemenetlus oli kohustuslik, kuna selle lepingu suhtes tuli kohaldada riigihanke-eeskirju, on ex tunc õigusmõju.
1 Algkeel: hispaania.
2 Národný futbalový štadión a.s., kelle õigusjärglane on alates 31. detsembrist 2015 NFŠ, a.s. (edaspidi „NFŠ“).
3 Edaspidi „otsus SA.46530“.
4 Eelotsusetaotluses (punkt 20) on märgitud, et „[p]raegu on pooleli järgmised kohtuvaidlused: 1) haridusministeerium ja Slovaki Vabariik on kaevanud kohtusse äriühingu NFŠ […] ja nõuavad kogu toetussumma ehk 27 200 000 euro tagasimaksmist koos viivise ja kuludega, mis tulenevad toetuslepingu absoluutsest tühisusest selle vastuolu tõttu seadusega; 2) äriühing NFŠ […] on kaevanud kohtusse haridusministeeriumi ja Slovaki Vabariigi [seoses] staadioni müügihinna [arvutamise korda käsitleva eelmüügilepingu sättega], mida ei ole võimalik täita; 3) äriühing NFŠ […] on kaevanud kohtusse Slovaki Vabariigi ja haridusministeeriumi ja nõuab lepingutrahvi tasumist summas 48 000 000 eurot lubatud staadioni müügilepingu sõlmimata jätmise eest eelmüügilepingu tingimustel ja 4) äriühing NFŠ […] on kaevanud kohtusse Slovaki Vabariigi ja haridusministeeriumi ja nõuab staadioni projektiga tekitatud kahju hüvitamist summas 47 349 262,73 eurot koos viivise ja kuludega“.
5 Nagu vaidluse pooled kohtuistungil kinnitasid, on tegemist kohtuvaidlusega, mida on nimetatud eelotsusetaotluse punkti 20 alapunktis 2 ja mis puudutab müügihinna arvutamist.
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT 2004, L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132).
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2014, L 94, lk 65).
8 Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT 1989, L 395, lk 33; ELT eriväljaanne 06/01, lk 246), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiviga 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT 2014, L 94, lk 1).
9 Zákon č. 40/1964 Zb., Občiansky zákonník, z 26. februára 1964.
10 Zákon z 18. novembra 2015 č. 343/2015 Z. z. o verejnom obstarávaní a o zmene a doplnení niektorých zákonov.
11 Zákon č. 300/2008 Z. z. o organizácii a podpore športu a o zmene a doplnení niektorých zákonov z 2. júla 2008.
12 Eelotsusetaotluse punkt 6. Riik oli huvitatud Union of European Football Associationsi (UEFA) standarditele vastava staadioni ehitamisest. Nende standardite kohaselt oleks tegemist 4. kategooria staadioniga, mis võimaldab korraldada spordiüritusi ja jalgpallimatše kõikide kategooriate jalgpalli rahvusmeeskondade vahel.
13 Eelotsusetaotluse punkt 7.
14 Projekti rajatiste hulka pidi kuuluma maa-alune parkla ja spordipark.
15 Koostöömemorandum sporditaristu „Národný futbalový štadión“ (riiklik jalgpallistaadion) ehitamiseks ja käitamiseks (Memorandum o spolupráci pri realizácii výstavby a prevádzke športovej infraštruktúry „Národný futbalový štadión“).
16 Leping riikliku jalgpallistaadioni ehitamise toetuse tingimuste kohta (Zmluva o podmienkach poskytnutia dotácie na výstavbu Národného futbalového štadióna).
17 Toetuse taotlemise kutse avaldati 20. septembril 2013. Eelotsusetaotluse punkti 10 kohaselt oli kutses määratud ainsaks toetust taotlema volitatud äriühinguks Národný futbalový štadión a.s.
18 Riigieelarvest eraldatava toetuse leping (Zmluva o poskytnutí dotácie zo štátneho rozpočtu). Eelotsusetaotluse punktis 11 on märgitud, et „[t]oetuse määramisel ei tehtud valikut laiema huvitatud isikute ringi seast (eirati konkurentsimenetlust), sest taotlusvooru sisu kohaselt oli ainus volitatud üksus äriühing Národný futbalový štadión a.s., nagu ilmneb valitsuse otsusest nr 400/2013“.
19 Sõna-sõnalt „leping tulevase lepingu kohta nr 0385/2016“ (Zmluva o budúcej zmluve č. 0385/2016).
20 Eelotsusetaotluse punktis 14 on märgitud, et „[e]ellepingu osaks olid lisad, mis sisaldasid […] staadioni tehniliste parameetrite ja kasutatud materjalide täpseid spetsifikatsioone“.
21 Muu hulgas kaotati algses lepingus ette nähtud võimalus, et Slovenský futbalový zväz (Slovakkia Jalgpalliliit) võib teatavaid staadioni alasid tasuta kasutada.
22 Tuleb eeldada, et esimene tingimus oli täidetud.
23 Eelotsusetaotlus, punkt 17. NFŠ vaidleb siiski sellele vastu. Vt käesoleva ettepaneku joonealune märkus nr 27.
24 Sellest seisukohast oleks tegemist kunstliku skeemiga, mille eesmärk on varjata riigihanke tegelikku olemasolu, et vältida avatust konkurentsile.
25 24. novembri 2020. aasta kohtuotsus Openbaar Ministerie (dokumentide võltsimine) (C‑510/19, EU:C:2020:953, punktid 25 ja 26).
26 NFŠ seisukohad, punkt 40.
27 NFŠ esitas oma seisukohtade lisadena selle asutuse 8. juuli 2016. aasta seisukoha nr 91792/2016 ja 6. septembri 2019. aasta seisukoha nr 5931-6000/2019-OD/9.
28 2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Coty Germany (C‑567/18, EU:C:2020:267, punkt 22).
29 14. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus RTS infra ja Aannemingsbedrijf Norré-Behaegel (C‑387/19, EU:C:2021:13, punkt 23).
30 Eelotsusetaotluse punkti 14 kohaselt sisaldas just eelmüügileping „staadioni tehniliste parameetrite ja kasutatud materjalide täpseid spetsifikatsioone“.
31 Eelotsusetaotluse esitanud kohus asetab rõhu 2013. aasta toetuslepingu sellisele tingimusele, mis tema enda sõnul 2016. aasta lisaga lepingust kõrvaldati (eelotsusetaotluse punkt 9 koostoimes punktiga 15). Kõigele vaatamata omistab ta olulist tähtsust võimalusele, et Slovakkia Jalgpalliliit saab staadioni tasuta kasutada, lisades selle esimese eelotsuse küsimuse sõnastusse.
32 „[R]iigihankelepingu sünallagmaatilisus toob kummagi lepingupoole jaoks tingimata endaga kaasa õiguslikult siduvad kohustused, mille täitmist peab olema võimalik kohtus nõuda“. 10. septembri 2020. aasta kohtuotsus Tax-Fin-Lex (C‑367/19, EU:C:2020:685, punkt 26).
33 „[…] väljendi „rahaliste huvidega seotud“ tavapärasest õiguslikust tähendusest ilmneb, et see viitab lepingule, millega iga pool kohustub vastutasu eest tegema soorituse […]. Lepingu sünallagmaatilisus on seega riigihankelepingu oluline tunnus […]“. 10. septembri 2020. aasta kohtuotsus Tax-Fin-Lex (C‑367/19, EU:C:2020:685, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).
34 Kohtujuristi kursiiv.
35 22. aprilli 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Austria (veel ehitamata hoone rent) (C‑537/19, EU:C:2021:319, punkt 44).
36 25. märtsi 2010. aasta kohtuotsus Helmut Müller (C‑451/08, EU:C:2010:168, edaspidi „kohtuotsus Helmut Müller“, punktid 50 ja 51). 10. novembri 2022. aasta kohtuotsus SHARENGO (C‑486/21, EU:C:2022:868, punktid 66 ja 67) kinnitab, et selleks on vaja „ehitustööde, asjade või teenuste hankimist riigihankelepingu alusel avaliku sektori hankijate [poolt]“ ning et avaliku sektori hankija peab ise vastavast hankelepingust kasu saama.
37 Kohtuotsus Helmut Müller (punkt 52).
38 Ibidem, punkt 63.
39 29. oktoobri 2009. aasta kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa (C‑536/07, EU:C:2009:664, punkt 55).
40 10. juuli 2014. aasta kohtuotsus Impresa Pizzarotti (C‑213/13, EU:C:2014:2067, punkt 44), milles on osundatud kohtuotsust Helmut Müller.
41 22. aprilli 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Austria (veel ehitamata hoone rent) (C‑537/19, EU:C:2021:319, punkt 53).
42 Ibidem, punkt 83.
43 NFŠ viitab oma kirjalike seisukohtade punktis 52 ja joonealuses märkuses nr 42 riigihangete ameti veebilehele, kus on ära toodud ehitustöölepingud, mille ta on eri ettevõtjatega sõlminud. Kohtuistungil kinnitas NFŠ, ilma et talle oleks selles aspektis vastu vaieldud, et kõigile kandidaatidele avatud hanke teade avaldati liidu ja Slovaki Vabariigi ametlikes väljaannetes.
44 Euroopa Kohtu küsimustele vastates nõustusid nii NFŠ kui ka haridusministeerium selle hinnanguga, mööndes, et (ühepoolse) müügivõimaluse kasutamine sõltus NFŠ tahtest.
45 Otsuse SA.46530 punkt 22.
46 Komisjon ei pea oma kirjalike seisukohtade punktis 41 seda kaotamist üldse oluliseks, kuigi selle tõttu kaotab leping väidetava konkreetse käegakatsutava kasu Slovakkia riigi jaoks (tegelikult oleks juhul, kui see tingimus oleks alles jäetud, see kasulik olnud Slovakkia Jalgpalliliidule, kes ei ole riigiga samastatav).
47 Otsuses SA.46530 tunnistatakse, et üldist huvi pakkuvad eesmärgid, mille alusel tunnistatakse riigiabi ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks, on edendada sporti ja muid ärilisi või mitteärilisi sündmusi, nagu kultuurisündmusi, mis on ELTL artiklile 165 ja artikli 167 lõikele 4 vastavad eesmärgid.
48 https://www.jalgpall.ee/docs/Stadium%20regulations%202018.pdf.
49 UEFA standardite artikkel 1.02. Erinevad struktuursed kriteeriumid on näidatud tabelites, mis sisaldavad eri kategooriate astmeliselt erinevaid näitajaid.
50 Eelotsusetaotluse punkt 22.
51 2. juuli 2008. aasta seaduse nr 300/2008 spordi korraldamise ja edendamise kohta artikkel 13.
52 Eelotsusetaotluse punkt 24.
53 Haridusministeeriumi kirjalike seisukohtade punkt 10. Slovaki Vabariigi kirjalikes seisukohtades on piirdutud lakoonilise viitega sellele, et ehitustöö tuli teostada vastavalt hankija täpsustatud vajadustele (punkt 11).
54 Tema hinnangul koosnes abi kahest allmeetmest: üks seisnes 27,2 miljoni euro suuruses otsetoetuses ja teine NFŠ‑le antud võimaluses müüa staadion viie aasta jooksul alates selle ehitamisest Slovaki Vabariigile. Selle võimaluse väärtuseks hindas sõltumatu üksus 8,76 miljonit eurot (otsuse SA.46530 punkt 13).
55 Tema kirjalike seisukohtade punkt 57.
56 „The construction works financed through the grant described in the section below will be subject to a competitive process, respecting the applicable procurement rules.“
57 Direktiivi 2014/24 põhjendus 1. Viited konkurentsile avatusele, tegelikule ja tõhusale konkurentsile või konkurentsimoonutuste vältimisele on esitatud nii selle direktiivi preambulis kui ka mitmes artiklis.
58 Nii ta tegelikult toimiski kohtuasjas komisjon vs. Austria (veel ehitamata hoone rent) (C‑537/19, EU:C:2021:319), heites ette seda, et kinnisasja pikaajalise rentimise varjus oli tegemist teatava ehitustööde riigihankelepinguga.
59 Seda väidab NFŠ oma kirjalike seisukohtade punktides 71–74.
60 Või nagu näib olevat käesoleval juhul, väita vastuväiteks nõudele, milles nõutakse tema otsuste sisulist täitmist, et tema otsused on õigusvastased.
61 Kellelgi ei ole õigust iseendale vastu rääkida. Slovakkia kohtute ülesanne on tõlgendada tsiviilseadustiku artiklit 40 bis, mille kohaselt ei saa (õigustoimingu) tühisusele tugineda isik, kes selle põhjustas. Kohtuistungil väljendas Slovakkia valitsuse esindaja siiski kahtlusi sellekohaste riigisiseste õigusnormide suhtes.
62 14. mai 2020. aasta kohtuotsus T-Systems Magyarország (C‑263/19, EU:C:2020:373, punkt 53), milles omakorda viidatakse 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsusele Hungeod jt (C‑496/18 ja C‑497/18, EU:C:2020:240, punkt 73).
63 Ettepanek kohtuasjas CROSS Zlín (C‑303/22, EU:C:2023:652).
64 Ibidem, punkt 78.
65 Ibidem, punkt 79.
66 Ibidem, punktid 80 ja 81.
67 Ibidem, punktid 83–87.
