This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62023CC0023
Opinion of Advocate General Ćapeta delivered on 30 May 2024.###
Kohtujurist Ćapeta, 30.5.2024 ettepanek.
Kohtujurist Ćapeta, 30.5.2024 ettepanek.
ECLI identifier: ECLI:EU:C:2024:444
- Date of document:
- 30/05/2024
- Form:
- Kohtujuristi ettepanek
- Advocate General:
- Ćapeta
Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
TAMARA ĆAPETA
esitatud 30. mail 2024(1)
Kohtuasi C‑23/23
Euroopa Komisjon
versus
Malta Vabariik
Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Direktiiv 2009/147/EÜ – Loodusliku linnustiku kaitse – Eluspüük – Vintlaste püüki võimaldav erandsüsteem – Artikli 9 lõike 1 punkt b – Teadustöö eesmärgil tehtud erand – Nõuded – Selge ja piisav põhjendus – Rahuldava alternatiivi puudumine
I. Sissejuhatus
1. Pistrik ei ole sugugi ainus kuulus linnuliik, keda Maltaga seostatakse.(2) Õigupoolest on seal sajanditepikkune traditsioon püüda üle saareriigi rändavaid looduses elavaid vintlasi.(3)
2. Euroopa Liidus kaitstakse looduses elavaid vintlasi linnudirektiiviga.(4) Kasutades Sam Spade’i surematuid sõnu filmis „Malta pistrik“, et „Mul ei ole midagi mõistlikul hulgal probleemide vastu.“, nõustus Malta Vabariik ühinemisläbirääkimiste käigus kohandama selle tava 2008. aastaks linnudirektiivi nõuetele.(5)
3. Seega keelustas Malta 2009. aastal vintlaste püüdmise. Kuid 2014. aastal otsustas ta kasutada linnudirektiivi artikli 9 lõike 1 punktis c sätestatud erandit, et lubada seitset liiki looduses elavate vintlaste püüdmist meelelahutusliku tegevusena.(6)
4. Euroopa Kohus leidis 21. juuni 2018. aasta kohtuotsuses komisjon vs. Malta,(7) et meelelahutuslik süsteem ei vasta selle erandi tingimustele. Praeguse hagi puhul on eriti asjakohane see, et Euroopa Kohtu hinnangul ei ole üle Malta rändavate lindude kontrollpopulatsioonide päritolu mitteteadmise tõttu täidetud linnudirektiivi meelelahutuslikus erandis sätestatud „vähese arvu“ kriteerium (edaspidi „teabelünk“).(8)
5. Selle kohtuotsuse järel tunnistas Malta meelelahutusliku erandsüsteemi kehtetuks.
6. Oktoobris 2020 võttis Malta vastu „vintlaste projekti“.(9) Selles on sätestatud samade seitsme vintlaste liigi eluspüük, keda nimetati meelelahutuslikku püüki võimaldavas õigusaktis, kuid vintlaste projektis väljapakutavat püüki käsitatakse väidetava teadusuuringute projekti osana. Uus õigusakt, millega kehtestatakse vintlaste projekti raamistik, põhineb linnudirektiivi ühel teisel erandil, millele võib direktiivi artikli 9 lõike 1 punkti b alusel tugineda „teadus[…]töö […] eesmärgil“.
7. Euroopa Komisjon leiab, et vintlaste projekt on kõigest kattevari, mis võimaldab jätkata samasugust vintlaste meelelahutuslikku püüki, mille kohta Euroopa Kohus kohtuotsuses komisjon vs. Malta otsustas, et see on vastuolus linnudirektiiviga. Seepärast algatas komisjon ELTL artikli 258 alusel rikkumismenetluse, milles esitati käesolev hagi.(10)
II. Õiguslik raamistik
A. Liidu õigus
8. Linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv(11) on liidu õigusaktid, mille eesmärk on säilitada elurikkus(12).
9. Nagu nähtub linnudirektiivi põhjendustest 3 ja 5, ei ole linnuliikide säilitamine mitte üksnes keskkonnaeesmärk iseeneses, vaid seda käsitatakse ka vajaliku asjaoluna, mis võimaldab liidul saavutada kestliku arengu ja elutingimuste parandamise eesmärke.
10. Arvestamata linnudirektiivi I–III lisas loetletud linnuliikidele kohaldatava korra teatavaid erisusi, nähtub linnudirektiivi artikli 1 lõikest 1 selgelt, et selle eesmärk on „kõikide looduslikult esinevate linnuliikide kaitse[…] nende liikmesriikide Euroopa territooriumil, mille suhtes kohaldatakse aluslepingut“.(13) Selle eesmärgi saavutamiseks reguleerib linnudirektiiv „nende liikide kaitset, hoidmist ja kontrolli ning kehtestab nende kasutamise eeskirjad“.
11. Linnudirektiivi artikliga 5 on muu hulgas keelatud lindude tahtlik tapmine või püüdmine mis tahes viisil ning lindude tahtlik häirimine.
12. Peale selle on linnudirektiivi artikli 8 lõikes 1 sätestatud:
„Käesoleva direktiivi alusel jahtida, püüda või tappa lubatud lindude suhtes keelustavad liikmesriigid kõik massilist või mittevalikulist püüdmist või tapmist võimaldavad või liigi paigutist kadumist põhjustada võivad vahendid, seadised või viisid ning esmajoones IV lisa punktis a loetletud vahendite, seadiste või viiside kasutamise.“
13. IV lisa punkti a neljandas taandes on keelatud püügivahendite ja -viiside hulgas nimetatud võrke ja püüniseid ning kohtuotsusest komisjon vs. Malta tuleneb, et selle sätte alla kuuluvad nöörist sulguvad võrgud, mille kasutamise vintlaste projekt ette näeb.(14)
14. Isegi kui linnudirektiiv põhimõtteliselt keelab linde püüda, on Euroopa Kohus leidnud, et teatavatel tingimustel võib metslindude jahtimine või püük meelelahutuslikul eesmärgil kujutada endast selle direktiiviga lubatud „mõistlikku kasutamist“.(15) See näib olevat kooskõlas nimetatud direktiivi artikliga 2, mis lubab liikmesriikidel võtta lindude kaitseks vajalike meetmete väljatöötamisel arvesse majanduslikke ja meelelahutuslikke vajadusi.
15. Samas ei kujuta traditsioonilise tegevuse kaitse endast autonoomset erandit linnudirektiiviga kehtestatud kaitsekorrast, nagu on kinnitanud ka Euroopa Kohus.(16) Pigem on mis tahes erand lubatav üksnes juhul, kui see on sätestatud linnudirektiivis endas ning vastab selles ette nähtud tingimustele.
16. Sellega seoses on linnudirektiivi artikli 9 lõikes 1 märgitud:
„Liikmesriigid võivad teiste rahuldavate lahenduste puudumisel teha erandeid artiklite 5–8 sätetest järgmistel põhjustel:
[…]
b) teadus- ja õppetöö, taasasustamise, uuesti loodusesse laskmise ja selleks vajaliku paljundamise eesmärgil;
c) lubamaks range järelevalve tingimustes ja valikuliselt teatavate lindude vähesel arvul püüdmist, pidamist või muud mõistlikku kasutamist.“
B. Malta õigus
17. Malta Vabariik kehtestas vintlaste projekti 2020. aastal. Asjaomane õigusakt kehtestati loodusliku linnustiku kaitse eeskirjade(17) alusel, millega linnudirektiiv võeti üle Malta õigusse.
18. Loodusliku linnustiku kaitse eeskirjade artikliga 9 on üle võetud linnudirektiivi artikkel 9 ning selles on määratletud erandite hindamise kriteeriumid ja kehtestatud spetsiaalne otsustusmenetlus, millesse on kaasatud Malta ornitoloogiakomitee, kelle ülesanded on reguleeritud loodusliku linnustiku kaitse eeskirjade artikliga 10.
19. Vintlaste projekt kehtestati 2020. aasta raameeskirjadega(18) ja sel aastal rakendati seda 2020 aasta deklaratsiooni alusel(19). Projekti põhiraamistikku muudeti 2021. aastal 2021. aasta raameeskirjadega,(20) mida rakendati nimetatud aastal 2021. aasta deklaratsiooni(21) alusel ja järgmisel aastal 2022. aasta deklaratsiooni alusel(22).
20. Asjaomaste eeskirjadega „kehtestatakse raamistik, mis võimaldab [linnudirektiivi] artikli 9 lõike 1 punkti b alusel range järelevalve tingimustes ja valikuliselt teha erandi teadusuuringuteks, millega tehakse kindlaks [seitsme vintlaste liigi] Malta kontrollpopulatsioon […]“.(23) 2020. aasta raameeskirjade artikli 1 lõikes 2 täpsustati, et projekti „konkreetne eesmärk on koguda piisavat teaduslikku teavet, mille alusel Malta saab kehtestada erandsüsteemi linnudirektiivi artikli 9 lõike 1 punkti c mõistes, mis vastaks „vähese arvu“ kriteeriumile, nagu seda tõlgendas Euroopa Kohus [kohtuotsuses komisjon vs. Malta]“.
21. Vintlaste projektis nähti ette, et nimetatud andmete kogumiseks püütakse neisse seitsmesse vintlaste liiki kuuluvaid linde nöörist sulguvate võrkude abil, mille silma suurus on minimaalselt 18 × 18 mm. Uuringu ülesehituse kohaselt eeldatakse, et andmeid on piisavalt siis, kui valimis on 60–70 kontrollitud rõngast iga nimetatud vintlaste liigi kohta.
22. Kava järgi püüavad linde eriloaga isikud, keda nimetatakse andmekogujateks. Eriloa saab välja anda isikule, kellel on üldine eluspüügiluba ning kes esitab heakskiidetud nöörist sulguvate võrkude asukohaplaani ja osaleb kohustuslikul kursusel uuringu eesmärkide kohta.
23. Linnu kinnipüüdmise korral kontrollib andmekoguja, kas kinnipüütud lind on rõngastatud, ja kui see on nii, siis kannab rõngal oleva teabe taasleiuvormile (seda nimetatakse „kontrollimiseks“). Vorm tuleb tagastada Malta loodusliku linnustiku reguleerimise ametile (Maltese Wild Birds Regulation Unit, edaspidi „WBRU“). Alates 2021. aasta raameeskirjade vastuvõtmisest on sätestatud, et järelevalveasutusele (kes oli asjasse puutuval ajal juba WBRU) tuleb viivitamata teatada kõigist andmekoguja kinnipüütud isenditest, sealhulgas rõngastamata isenditest. Pärast linnu „kontrollimist“ peab andmekoguja ta viivitamata tagasi loodusesse laskma.
24. Asjaomases õigusraamistikus võimaldatakse projektis osaleda ka isikutel, kellel on rõngastamise eriluba ja kelle ülesanne on rõngastada kinnipüütud linnud asjakohaste andmetega rõngaga. Kuid Malta lindude rõngastamisega tegelevad organisatsioonid – EURING ja BirdLife Malta – keeldusid eetilistele probleemidele(24) viidates vintlaste projektis osalemast ning kutsusid rõngastajaid üles projektis mitte osalema. Kuna riikliku rõngastamissüsteemi rõngastajad projektis ei osale, avaldas Malta – nagu kohtuistungil selgitati – enne igat uuringuhooaega üleeuroopalise osalemiskutse rõngastajatele. Mitte ükski rõngastaja siiski osalemistaotlust ei esitanud. Seetõttu kujutas vintlaste projekt endast üksnes juba rõngastatud lindude kinnipüüdmist ja kontrollimist.
25. Kirjeldatud vintlaste projekti rakendati aastatel 2020–2022. Rakendusdeklaratsioonidega nähti igal aastal 20. oktoobri ja 20. detsembri vahel ette teadusuuringute perioodid, mille jooksul oli linnupüük lubatud.
III. Kohtueelne menetlus
26. Komisjon saatis 3. detsembril 2020 Maltale ametliku kirja. Ta leidis, et vintlaste projekt on vastuolus linnudirektiivi artikliga 5 ja artikli 8 lõikega 1 ning seda ei saa põhjendada direktiivi artikli 9 lõike 1 punktis b sätestatud erandiga. Komisjon leidis, et Malta ei suutnud tõendada, et vintlaste projekti eesmärk oli tõepoolest teadustöö, et Malta õigusaktides puudub põhjendus selle kohta, kas leidub ka mõni muu rahuldav lahendus, ja et ei ole suudetud tõendada, et muu rahuldav lahendus puudub.
27. Malta vastas 3. veebruaril 2021 ja väitis, et vintlaste projekt on põhjendatud linnudirektiivi artikli 9 lõike 1 punktiga b. Ta väitis, et uus erandsüsteem teenib teadustöö eesmärki. Eelkõige on uuringu eesmärk täita teabelünk, mille Euroopa Kohus tuvastas kohtuotsuses komisjon vs. Malta.
28. Komisjon esitas 9. juunil 2021 põhjendatud arvamuse, mis sisaldas samu etteheiteid nagu ametlik kiri. Kuna Malta oli juba teatanud, et kavatseb 2021. aasta sügiseks ette näha järgmise püügihooaja, määrati põhjendatud arvamusele vastamiseks vaid ühe kuu pikkune tähtaeg. Malta taotlus tähtaega pikendada lükati tagasi.
29. Malta vastas põhjendatud arvamusele 15. juulil 2021 ja jäi selles seisukohale, et kõnealune süsteem on liidu õigusega kooskõlas.
30. Pärast arutelusid ja kohtumisi komisjoni talituste ja Malta ametiasutuste vahel tühistas Malta keskkonnaminister 2021. aasta 14. oktoobril 2020. aasta raameeskirjad, „ilma et see piiraks selle alusel tehtud või tegemata jäetud toimingute kehtivust“.
31. Minister jätkas vintlaste projekti 19. oktoobril 2021, võttes vastu 2021. aasta raameeskirjad.(25)
32. Komisjon leiab, et 2020. aasta raameeskirjad ja 2021. aasta raameeskirjad ning deklaratsioonid, millega nähti ette 2020., 2021. ja 2022. aasta teadusuuringute perioodid, kujutavad endast sama laadi tegevust, ning kohtleb neid seetõttu ühe meetmena.
IV. Menetlus Euroopa Kohtus
33. Komisjon palub 20. jaanuaril 2023 esitatud hagiavalduses Euroopa Kohtul tuvastada, et võttes vastu vintlaste projekti ja võimaldades seega kõnealuste seitset liiki looduses elavate vintlaste eluspüüki, on Malta jätnud täitmata oma kohustused, mis tulenevad linnudirektiivi artiklist 5 ning artikli 8 lõikest 1 koostoimes direktiivi artikli 9 lõikega 1.
34. Kostja vastuses, mis on esitatud 21. aprillil 2023, palub Malta Euroopa Kohtul jätta käesolev hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või teise võimalusena jätta see põhjendamatuse tõttu rahuldamata.
35. Samuti esitasid komisjon ja Malta vastavalt 19. juunil 2023 ja 24. juulil 2023 repliigi ja vasturepliigi.
36. Kohtuistungil, mis peeti 7. märtsil 2024, esitasid komisjon ja Malta oma suulised seisukohad.
V. Õiguslik analüüs
37. Enne kohtuasja sisusse süüvimist käsitlen kõigepealt selle vastuvõetavust.
A. Vastuvõetavus
38. Malta väidab, et hagi on vastuvõetamatu, kuna see põhineb põhjendatud arvamusel, mille järel muudeti kohe märkimisväärselt liikmesriigi õiguslikku raamistikku, mis hagis võrdsustatakse ja mida aetakse segamini varasema raamistikuga. Seetõttu on hagi ulatus ebaselge ja rikub Malta kaitseõigusi.
39. Komisjon vastab, et 9. juuni 2021. aasta põhjendatud arvamuses viidati Malta vintlaste projektile, mis tol hetkel koosnes 2020. aasta raameeskirjadest ja 2020. aasta deklaratsioonist. Hagis vaidlustati seesama projekt, mida sel ajal jätkati 2021. aasta raameeskirjade ning 2021. ja 2022. aasta deklaratsioonidega. Komisjoni hinnangul on viimati nimetatute näol tegemist „sama laadi“ tegevusega.(26)
40. Komisjon väidab, et algse vintlaste projekti peamised aspektid, mis olid põhjendatud arvamuse kohaselt vastuolus linnudirektiivi artikli 9 lõike 1 punktiga b, olid komisjoni hagi esitamise ajal kehtinud korras endiselt alles. Need peamised aspektid on järgmised: projekti väidetav teadustöö eesmärk on endiselt teabe kogumine(27) sama seitsme vintlaste liigi kohta;(28) projektis on loa saamiseks kehtestatud samad tingimused, sealhulgas see, et lube ei anta mitte elukutselistele teadlastele, vaid igaühele, kellel on üldine eluspüügiluba, kellel on sama tüüpi kahest nöörist sulguvast võrgust koosnev lõksukomplekt ja kes on osalenud samal kursusel,(29) ning erandsüsteem hõlmab sama 64 päeva pikkust sügisest perioodi.(30)
41. Vastupidi Malta väidetele, et komisjoni rikkumismenetluses tõstatatud vastuväidetes nimetatud puudused heastati 2021. aasta raameeskirjades, leiab komisjon, et uued sätted 2021. aasta raameeskirjades ja rakendusdeklaratsioonides on ebaolulised. Teadusuuringute eest vastutava asutuse määramine ei avaldanud märkimisväärset mõju, kuna seda ülesannet täidab WBRU,(31) kes täitis seda ülesannet juba eelmiste raameeskirjade kohaselt. 2021. aasta raameeskirjade kohaselt anti lube taotluste alusel, mis esitati sellele eelnenud 2020. aasta raameeskirjade põhjal; deklaratsioonid (aastatest 2020, 2021 ja 2022) on peaaegu identsed.
42. Minu arvates tuleb Malta vastuvõetamatuse väide tagasi lükata.
43. Tõsi, Euroopa Kohus on järjepidevalt leidnud, et ELTL artikli 258 alusel esitatud hagiavalduse ese piirdub nimetatud artiklis sätestatud kohtueelses menetluses määratletud esemega ning et komisjoni põhjendatud arvamus ja Euroopa Kohtule esitatud hagiavaldus peavad seega põhinema samadel etteheidetel.(32)
44. Samas tunnistab Euroopa Kohus, et selline nõue ei saa siiski minna nii kaugele, et põhjendatud arvamuses ja hagiavalduses nimetatud riigisisesed õigusnormid peaksid olema täielikult identsed. Juhul, kui menetluse kohtueelse ja kohtuliku etapi vahelisel ajal on tehtud seadusemuudatus, piisab sellest, et pärast põhjendatud arvamuse esitamist liikmesriigi vastu võetud uutes õigusaktides säilib kohtueelses menetluses vaidlustatud õigusaktiga kehtestatud kord sisuliselt, isegi kui vormiliselt ei vaidlustatud kohtueelses menetluses neid uusi õigusakte.(33)
45. Olen tõesti nõus, et kui liikmesriigid saaksid vaatlusaluse õigusakti iga mitteolulise muudatusega luua vajaduse alustada rikkumismenetlust algusest peale, muutuks see jõustamismehhanism ebatõhusaks. Seega ei saa üksnes õigusakti muutmine anda automaatselt alust Euroopa Kohtule esitatud hagi vastuvõetamatuks tunnistamiseks. Kuid nagu ütles Malta, ei tohi see endaga kaasa tuua olukorda, kus kostjast liikmesriik ei saa end tõhusalt kaitsta.
46. Sellega seoses olen komisjoniga nõus, et liikmesriigi uued õigusnormid, mis on kujundanud vintlaste projekti, ei ole komisjoni märgitud asjaolusid oluliselt muutnud.(34)
47. Peale selle sai Malta aru komisjoni väidetest selle kohta, miks ei vasta vintlaste projekt linnudirektiivi artikli 9 lõike 1 punkti b nõuetele. Sellel liikmesriigil oli võimalus selgitada, kuidas ja kas käsitletakse uutes õigusaktides komisjoni väidetes nimetatud puudujääke varasemast teisiti, ning selgitada Euroopa Kohtule, miks ta leiab, et need õigusaktid on linnudirektiivi artikli 9 lõike 1 punktis b sätestatud tingimustega kooskõlas; mistõttu võeti Malta kaitseõigusi arvesse.
48. Seega on käesolev hagi minu arvates vastuvõetav.
B. Sisulised küsimused
49. Käesolevas kohtuasjas väidab komisjon, et Malta on jätnud täitmata linnudirektiivi artiklist 5 ja artikli 8 lõikest 1 tulenevad kohustused ning et nende sätete rikkumine ei saa põhineda linnudirektiivi artikli 9 lõike 1 punktis b sätestatud erandil teadusuuringuteks.
50. Malta on algusest peale ja sõnaselgelt kehtestanud oma õigusaktid linnudirektiivi artikli 9 lõike 1 punkti b alusel. Otsust tugineda erandile saab mõista üksnes Malta möönmisena, et kui õigusaktides ette nähtud tegevus ei ole erandi kohaldamisalas, on see linnudirektiiviga vastuolus.
51. Seetõttu on selle kohtuasja keskmes küsimus, kas Malta on täitnud linnudirektiivis kehtestatud tingimused, mis on vajalikud selleks, et teha erand teadusuuringuteks.(35)
52. Sellega seoses tugineb komisjon kolmele peamisele väitele. Ta väidab, et esiteks ei ole Malta tõendanud, et vintlaste projekti eesmärk on tõepoolest teadustöö; teiseks ei ole Malta esitanud põhjendusi mõne muu rahuldava lahenduse puudumise kohta ja kolmandaks ei ole ta näidanud, et muu rahuldav lahendus puudub.
53. Kõige tähtsam ja uudne küsimus, mis selles kohtuasjas on tõstatatud, puudutab esimest väidet: kas Malta vintlaste projekt on ikka ehtne teadusprojekt või, nagu väidab komisjon, üksnes kattevari linnudirektiivi rikkuva tegevuse jätkamiseks? Käsitlen seda küsimust kõigepealt (1). Minu järeldus on see, et nii kõnealuse teadusprojekti kavandamises kui ka rakendamises leidub vigu, mis peaksid andma Euroopa Kohtule aluse otsustada, et tegemist ei ole tõepoolest ehtsa teadusprojektiga. Seetõttu käsitan komisjoni teist ja kolmandat väidet üksnes täiendavalt. Neid käsitlen koos (2).
1. Suutmatus tõendada, et vintlaste projekti eesmärk on teadustöö
54. Kuidas saab Euroopa Kohus otsustada, kas mingi projekt, mida liikmesriigi seadusandja nimetab teadusprojektiks, on ikka kehtestatud teadustöö eesmärgil või tugineb liikmesriik erandile teadusuuringuteks üksnes selleks, et lubada tegevust, mis oleks muidu ebaseaduslik?
55. Loogiline vastus kõlab nii, et kui projekt vastab kõigile linnudirektiivi kehtestatud tingimustele selle erandi kohaldamiseks, peab Euroopa Kohus asuma seisukohale, et see on kehtestatud teadustöö eesmärgil.
56. Kuid see ettepanek tundub tegelikkusest lihtsam. Ehkki linnudirektiiv võimaldab teha erandi teadusuuringuteks metslindude püügist ja häirimisest, mis on muidu keelatud, ei saa sellest välja lugeda, mida artikli 9 lõike 1 punkti b sõnastus „teadus[…]töö […] eesmärgil“ tähendab.
57. Samuti ei ole mingit selgitust selle sõsardirektiivis ehk elupaikade direktiivis, kus on peaaegu samamoodi sõnastatud erand teadusuuringuteks, mis võimaldab hälbida selle õigusakti alla kuuluvate loomade ja taimede kaitsest, mis on selles õigusaktis nende säilitamiseks sätestatud.(36)
58. Mõiste „teadustöö“ tähenduse väljaselgitamisel võib inspiratsiooni ammutada Bernis sõlmitud Euroopa looduslike liikide ja looduslike elupaikade kaitse konventsioonist, mille osaline on ka Euroopa Liit.(37) Konventsiooni artiklis 9 on erandid teadusuuringuteks, mis on sõnastatud sarnaselt linnu- ja elupaikade direktiivis olevate eranditega. Selliste erandite tähenduse kohta leidis Berni konventsiooni alaline komitee, et „teadusuuringud on intellektuaalne tegevus, mille eesmärk on jõuda uute teaduslike avastusteni metoodiliselt, süstemaatiliselt ja kontrollitaval viisil“(38).
59. Selline kirjeldus võimaldab teha mõiste „teadustöö“ mõnede nii sisuliste kui ka menetluslike aspektide kohta järeldusi. Teadusprojekti sisuline mõõde on selle eesmärk; see vastab küsimusele, milliseid teadmisi tahetakse projektiga laiendada, ja selgitab, miks on selle küsimuse esitamine üldse vajalik. Menetluslik mõõde on seotud selles kasutatavate teaduslike meetoditega ehk sellega, kuidas soovitud tulemuseni plaanitakse jõuda.
60. Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku sedastada käesolevas kohtuasjas, ilma et ta peaks „teadustööd“ täpsemalt määratlema, et teadusprojektil peab olema eesmärk, mis on väljendatud uurimisküsimuses, ja see peab olema kavandatud viisil, mis võimaldab sellele küsimusele vastuse leida. Neid teadustöö mõiste aspekte, mille puhul mõlemad pooled lisaks nõustuvad, et on vajalikud „teadusuuringud“, ei vaidlustatud.(39)
61. Kui Rahvusvaheline Kohus (ICJ) seisis ühes kohtuasjas, mis käsitles Jaapani vaalapüügiprojekti Antarktikas,(40) silmitsi samalaadse küsimusega nagu Euroopa Kohus praeguses kohtuasjas, leidis ka tema, et „teadustöö“ kõikehõlmav määratlus ei ole vajalik. Siiski selgitas see kohus, et „objektiivne kontroll, kas programmi eesmärk on teadusuuringud, ei käsitle mitte konkreetsete riigiametnike tahet, vaid pigem seda, kas programm on nimetatud teaduseesmärkide saavutamiseks kavandatud ja rakendatud mõistlikult“(41).
62. Teen Euroopa Kohtule ettepaneku kasutada samalaadset meetodit ning hinnata, kas vintlaste projekt on selle projekti sõnastatud teaduseesmärkide saavutamiseks kavandatud ja rakendatud mõistlikult.
63. Komisjoni sõnul esines probleeme nii vintlaste projekti sõnastatud teaduseesmärkide kui ka projekti kavandamise ja rakendamise puhul. Asun neid järjest käsitlema.
a) Uurimisküsimus ja selle eesmärk
64. Vintlaste projekti uurimisküsimus on sõnastatud järgmiselt: „Kust on pärit paaritumisjärgse (sügisese) rändeperioodi ajal üle Malta rändavad vintlased?“(42)
65. Komisjoni väitel ei kujuta selle uurimisküsimuse eesmärk endast kaitse-eesmärki. Pigem soovib Malta sellele küsimusele vastust leida üksnes meelelahutusliku erandi (taas)kehtestamiseks.
66. Komisjoni hinnangul saab linnudirektiivi artikli 9 lõike 1 punktis b sätestatud erandile tugineda üksnes kaitse-eesmärgiga teadustöö tegemiseks.
67. Malta kinnitas, et vintlaste projekti uurimisküsimusele vastamise vajadust teadvustati tõesti pärast seda, kui Euroopa Kohus osutas kohtuotsuses komisjon vs. Malta teabelüngale. Kuid ta väidab, et linnudirektiivi artikli 9 lõike 1 punkti b kohase uurimisprojekti eesmärk võib olla Maltal meelelahutusliku erandi kehtestamist takistava teabelünga täitmine.
68. Peale selle selgitab Malta, et vintlaste projektil on ka laiem, kaitsega seotud eesmärk. Ta väidab, et uued teadmised selle kohta, kust tulevad üle Malta lendavad vintlased, võivad aidata Maltal oma kaitsepoliitikat välja töötada. Konkreetsemalt rääkides võimaldaksid vintlaste projekti abil kogutud andmed tuvastada asjakohaseid rändeteid ning seega aidata suunata elupaikade kaitseks tehtavaid pingutusi ja kujundada maakasutust viisil, mis kaitseks peatuspaiku ja peamisi rändeteid.
69. Ma ei saa nõustuda komisjoni seisukohaga, mille kohaselt tohib linnudirektiivi artikli 9 lõike 1 punkti b kohase teadusprojekti eesmärk olla üksnes kaitse-eesmärk. Teadustöö, mis nõuab lindude kaitsest erandi tegemist, võib teenida mis tahes õiguspärast teaduslikku huvi. Sellega seoses ei saa olukorras, kus meelelahutuslikku linnupüüki käsitatakse meelelahutusliku erandi lubatava mõistliku kasutamisena tingimusel, et püütavate lindude arv on väike, sellise erandi kehtestamiseks andmete kogumisele vastu seista põhjusel, et selle eesmärk on õigusvastane.
70. Kaitse-eesmärkide edendamist puudutavat teadustööd toetab üks teine linnudirektiivi säte. Direktiivi artiklis 10 on sätestatud, et „[l]iikmesriigid soodustavad kõikide artiklis 1 nimetatud linnuliikide asurkondade kaitseks, hoidmiseks ja kasutamiseks tehtavat uurimistööd ja muud tööd“. See toetab minu seisukohta, mille kohaselt tuleb linnudirektiivi artikli 9 lõike 1 punkti b tõlgendada nii, et see lubab teha teadustööd ka muudel õiguspärastel eesmärkidel peale looduskaitse.
71. Samas leian, et isegi kui erandit võimaldava sätte alusel tehtud teadustöö ei pea olema suunatud kaitsemeetodite parandamisele, ei tohi see endaga kaasa tuua liigi hea kaitsestaatuse säilitamise kaitse-eesmärgi saavutamise takistamist või piiramist.
72. Kui nüüd tagasi tulla käesoleva kohtuasja asjaolude juurde, siis 2020. ja 2021. aasta raameeskirjades määratleti vintlaste projekti eesmärk erinevalt. 2020. aasta raameeskirjades olnud sõnaselge viide meelelahutuslikule erandile jäeti 2021. aasta raameeskirjadest välja.(43) Kohtuistungil täpsustas Malta siiski, et muudetud sõnastusest hoolimata on meelelahutusliku erandi võimalik kehtestamine jätkuvalt üks 2021. aasta raameeskirjade eesmärke.
73. Minu silmis sobib vintlaste projekti uurimisküsimus teabelünga täitmiseks, mille Euroopa Kohus tuvastas kohtuotsuses komisjon vs. Malta seoses meelelahutusliku erandiga.
74. Kuid olgugi et Malta sõnul on vintlaste projektil laiemad, kaitsega seotud eesmärgid, on see liikmesriik üksnes väga üldsõnaliselt selgitanud, milliseid kaitse-eesmärke see projekt käsitleb. Seetõttu on keeruline tuvastada seost sügiseti üle Malta lendavate lindude päritolu käsitleva uurimisküsimuse ja võimalike kaitse-eesmärkide vahel.
75. Arvestan siiski võimalusega, et Maltal on õigus, ja jätkan analüüsi eeldusega, et vintlaste projektil on ka laiem, kaitsega seotud eesmärk. Projekti kavandamise mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse selle eesmärke. Seetõttu analüüsin, kas selle projekti kavand on mõlemat väidetavat eesmärki arvestades põhjendatud.
b) Teadusuuringu kavandamine ja rakendamine
76. Nagu selgitasin, peavad projekti kavandamine ja rakendamine olema mõistlikud.(44) See tähendab, et lindude häirimist, mis on linnudirektiivi alusel põhimõtteliselt keelatud, peab saama projekti eesmärkidega põhjendada.(45)
77. Käsitlen vintlaste projekti uuringu kavandamise ja rakendamise teemat eraldi, vaadeldes ühelt poolt komisjoni vaidlustatud aspekte, mis on minu hinnangul projekti kavandi mõistlikud osad, ning teiselt poolt neid aspekte, mis minu arvates mõistlikud ei ole.
1) Vintlaste projekti kavandamise lubatud aspektid
78. Komisjoni väitel ei ole nöörist sulguvate võrkude kasutamine põhjendatud, püüdmiskohtade arv on liiga suur ja seos käsitletava küsimusega ei ole selge. Peale selle ei ole üksnes rõngastatud lindude andmete kogumise abil lihtsalt võimalik vastata uurimisküsimusele mõistliku aja jooksul, arvestades seda, kui vähe jääb Maltal lõksu rõngastatud isendeid. Väidetavalt kulub projekti praeguse kavandi puhul vajaliku arvu rõngaste kogumiseks umbes 70 aastat.
79. Minu arvates esitas Malta veenvaid argumente nende aspektide kohta, mille komisjon kavandamisvigadena välja tõi. Esiteks on linnudirektiivi IV lisaga põhimõtteliselt keelatud nii nöörist sulguvad võrgud kui ka loorvõrgud ja neid võib kasutada üksnes mõne erandi alusel. Nöörist sulguvad võrgud võimaldavad juhul, kui linnud tuleb kinni püüda – ja see tundub olevat ainus praegusel ajal teaduslikult kättesaadav meetod rõngastatud vintlaste rõngastelt andmete lugemiseks –, püüda linde valikulisemalt kui loorvõrgud. Võttes arvesse, et vintlaste projekt on suunatud seitsmele konkreetsele vintlaste liigile, tundub see valik olevat põhjendatud.
80. Teiseks nõustun, et asjaolu, et riigi suures piirkonnas püütakse kinni palju linde, ei ole tingimata projekti viga. Selline kavandamine suurendab rõngastatud linnu püüdmise tõenäosust ja võimaldab koguda vajalikke andmeid kiiremini. Siiski ei saa nõustuda ühe argumendiga, mille Malta sellega seoses esitas. Malta rõhutas, et erinevalt ühest varasemast meelelahutuslikust projektist ei ole arvukate lindude kinnipüüdmine probleem, kuna nad lastakse kahjustamatult tagasi loodusesse. Kuid asjaolu, et vintlased pärast kinnipüüdmist vabastatakse, ei saa üksinda projekti kavandit õigustada. Ei tohi unustada, et linnudirektiivi kohaselt ei ole keelatud mitte üksnes lindude pidamine või tapmine, vaid ka lõksu püüdmine ja häirimine.
81. Kolmandaks, mis puutub sellesse, et andmeid peetakse piisavaks siis, kui iga vintlase liigi kohta on kogutud 60–70 rõngast, mis võimaldab järeldada, et usaldusväärsete järelduste tegemiseks on kogutud piisavalt andmeid, ei leia ma, et Euroopa Kohtul oleks selle aspekti üle otsustamiseks piisavalt teavet. Sama kehtib projekti võimaliku lõpuaja prognooside kohta.
2) Lubamatud vead teadusuuringu kavandamisel ja rakendamisel
82. Nagu juba soovitasin, tasub Euroopa Kohtul teadusprojekti ehtsust hinnates keskenduda projekti mõistlikkusele. Teadusprojekti mõistlikkuse hindamisel tuleb ühele kaalukausile panna projektis vajalik looduses elavate vintlaste häirimine, mis on linnudirektiiviga keelatud, ja teisele projekti teaduslik eesmärk. Mida tähtsam on projekti eesmärk, seda lihtsam on lindude püüdmist ja häirimist põhjendada. Mida tähtsusetum on eesmärk, seda raskem projekti põhjendada, ja see võib viia järelduseni, et lindude kinnipüüdmist ja häirimist ei tohi lubada.
83. Tasakaalustamisel tuleb arvesse võtta seda, et kõnealuses projektis on tegemist elusloomadega.(46) Tuleb meeles pidada, et ELTL artikli 13 kohaselt on loomade heaolu kaitse Euroopa Liidu tunnustatud üldist huvi pakkuv eesmärk.(47) Euroopa Kohus on juba varem sõnaselgelt tunnistanud selle tähtsust seoses linnudirektiiviga.(48)
84. Seoses vintlaste projekti mõistlikkusega viitab komisjon järgmistele vigadele projekti kavandamises. Esiteks puudub üldine andmete kogumise meetod, mis õigustaks lindude häirimist, ja projekt keskendub vääralt juba rõngastatud isendite kohta andmete salvestamisele. Teiseks ei ole projektis osalevad andmekogujad saanud piisavat väljaõpet ja neil on huvide konflikt, mis peaks takistama nende projektis osalemist.
i) Projekti keskendumine juba rõngastatud isenditele
85. Esimese argumendiga seoses väidab komisjon BirdLife Malta ja EURINGi aruannetes sisalduvate väidete põhjal, et projekt keskendub vääralt vintlaste päritolule. Neis on leitud, et „selleks, et koguda teavet Maltal talvituvate vintlaste paremaks kaitseks ja haldamiseks ning luua alus tulevaste kaitsemeetmete tõhususe hindamiseks, tuleb mõista nii nende levikut, arvukust ja isendite vahetumise sagedust kui ka nende rändepäritolu“. Usaldusväärses projektis ei tohi esimese asjana keskenduda asurkondade päritolule, vaid kõigepealt hinnata Maltal väljaspool pesitsushooaega viibivate vintlaste asurkondade suurust, koosseisu ja isendite vahetumise sagedust. Selle nõude saab täita vaatlusuuringutega, mis „annavad põhiteavet hooajalise arvukuse ja elupaigakasutuse kohta ning võimaldavad kindlaks teha kõige tähtsamad piirkonnad ja elupaigad, millele tuleb nende liikidega seoses määrata kõige suurem kaitseprioriteet“.(49)
86. Malta seda argumenti ümber ei lükanud. Kui vaadata olukorda üksnes Euroopa Kohtu otsuses komisjon vs. Malta tuvastatud teabelünga täitmise abil meelelahutusliku erandi (taas)kehtestamise võimaldamise eesmärgi kontekstis, tundub, et projekt keskendub õigesti lindude päritolu kohta andmete kogumisele. Kuid keskendumine üksnes sellist liiki teabele, eriti kuna puudub muu asjakohane teave, mida vintlaste projekti abil koguda ei saa, ei õigusta lindude segamist laiemat kaitse-eesmärki arvestades.
87. Teine väga problemaatiline viga selle projekti kavandamisel on asjaolu, et lindude püüdmine on lubatud üksnes selleks, et lugeda ja salvestada kinni püütud, juba rõngastatud isendite andmeid. Nagu komisjon väidab, ei ole see teaduslikult ega eetiliselt õigustatud. Kui linnud rõngastamiseks kinni püütakse, tuleb koguda kõik asjakohased teadusandmed, et tagada nende andmete võimalikult ulatuslik kasutamine teaduses. Linnudirektiivi alusel muidu keelatud tegevust võib õigustada nimelt see, kui andmeid ei koguta mitte üksnes rõngalt, vaid lisatakse ka muud andmed iga kinnipüütud linnu kohta, näiteks vanus ja sugu, kaal, sulgede seisund, tiibade pikkus jne, ning rõngastatakse kõik kinnipüütud isendid. See nõuab väljaõppinud ja asjatundlike rõngastajate osalemist.
88. Sellega seoses tuleb meenutada, et asjaomastest õigusaktidest tuleneva esialgse kavandi järgi nähti vintlaste projektis ette peale juba rõngastatud lindude andmete kogumise ka kõigi kinnipüütud lindude rõngastamine. Projekti selle osa rakendamiseks plaaniti rõngastamisloaga isikutele anda eriluba projektis osalemiseks. Kuid kuna asjaomane rõngastamisühing EURING oli kavandatud projekti suhtes umbusklik, keeldusid Maltal tegutsevad rõngastajad projektis osalemast.(50) Õigupoolest kukkus Malta sõnul läbi ka üleeuroopaline rõngastajate osalemiskutse. Seetõttu rakendati projekti kolmel vaatlusalusel aastal üksnes juba rõngastatud lindude andmete kogumiseks.
89. Lindude massiline püüdmine, nagu on ette nähtud vintlaste projektis, üksnes rõngastatud lindudelt andmete kogumiseks ei õigusta minu hinnangul projekti olenemata sellest, kas selle eesmärk on üksnes meelelahutusliku erandi (taas)kehtestamine või on sellel tegelikult ka laiemad, kaitsega seotud eesmärgid. Mõlema stsenaariumi puhul on lindude niivõrd ulatuslik häirimine projekti teadusliku kasuga võrreldes ebaproportsionaalne.(51)
90. Kui seadusandja oleks projektist kavandist osaliselt loobunud, oleks arvatavasti saanud vältida rõngastajate vintlaste projektist eemale jäämist. Üks vastuolulisi teemasid, mille tõttu rõngastajad keeldusid vintlaste projektis osalemast, oli eluspeibutiste kasutamine. See ei tundu siiski olevat vajalik selleks, et vintlasi saaks püüda nöörist sulguvate võrkude abil. Sama tõhus on peibutamiseks helisalvestiste kasutamine.(52) Kuna selline muudatus projekti kavandis võib muuta projekti mõistlikumaks, sest paralleelselt rõngastelt leitava teabe salvestamisega saab linde rõngastada, ilma et püügimeetodi tõhusus väheneks, tekib küsimus, kas see projekti kavandi osa teenib ehk mõnda muud eesmärki peale teadustöö eesmärgi. See kavandi osa võimaldab jätkata meelelahutuslikku vintlaste püüdmist, mille puhul on traditsiooniliselt kasutatud eluspeibutisi.(53)
ii) Andmekogujad ja harrastusteadus
91. See toob mind komisjoni järgmise argumendi juurde, mille kohaselt on varasemas meelelahutuslikul erandil põhinevas projektis osalenud isikute osalemine praeguses projektis sobimatu.
92. Malta rõhub neile väidetele vastates peamiselt harrastusteadusele. Malta väidab, et komisjon toetab harrastusteaduse mõtet tugevalt, ja on üllatunud komisjoni seisukoha üle käesolevas kohtuasjas.(54) Samuti väidab ta, et nende inimeste kaasamine, kes said eluspüügi loa meelelahutusliku püügierandi alusel, on sobiv, kuna nad oskavad nöörist sulguvaid võrke kasutada. Viimaks väidab Malta, et vintlaste projektis osalemiseks vajaliku eriloa saavad vaid need linnupüüdjad, kes läbivad väljaõppe.
93. On tõsi, et Euroopa Liit toetab harrastusteadust.(55) Kuid tavakodanike teadusprojektidesse kaasamise mõte ei ole mitte selliste projektide kavandamine, mille eesmärk on kaasata tavakodanikke, vaid pigem tavakodanike kaasamine teadusprojektidesse, mis on juba iseenesest põhjendatud mingi asjakohase uurimiseesmärgiga. Projektis peab olema võimalik osaleda kõigil inimestel, kes seda teha soovivad, ja see ei tohi olla diskrimineeriv, isegi kui osalemiseks võib kehtestada teatavad tingimused.
94. Vintlaste projekt aga on kavandatud nii, et selles osalemiseks vajalikku eriluba saavad taotleda üksnes isikud, kellel on üldine eluspüügiluba, mida enam ei väljastata ja mis on olemas üksnes meelelahutuslikul erandil põhinenud projektis osalenutel.(56) Malta kinnitas seda kohtuistungil. Siiski ei selgitanud see liikmesriik piisavalt, miks ei ole projekt avatud kõigile soovijatele, kui see põhineb harrastusteadusel. Ühes vastuses selgitati, et üldise eluspüügiloa omanikud oskavad nöörist sulguvaid võrke kasutada. Samas ei selgitatud, miks ei ole teised tavakodanikud võimelised ära õppima, kuidas neid võrke tuleb projekti tarbeks kasutada.
95. Eriloa saamiseks nõutav väljaõpe tundub olevat suunatud üksnes võimalike osalejate teavitamisele projekti õiguslikest aspektidest, sealhulgas (mis ei ole sugugi vähetähtis) kohustusest kinnipüütud linnud viivitamata lahti lasta. Euroopa Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et kõnealune väljaõpe annab mingeid andmete kogumiseks vajalikke oskusi, näiteks õpetab, kuidas nöörist sulguvaid võrke õigesti kasutada või kuidas eristada seitset vintlaste liiki üksteisest ja muudest lindudest.(57) See väljaõpe ei tundu tõepoolest piisav, et võimaldada ükskõik millisel asjast huvitatud tavakodanikul projektis osaleda.
96. Teistes vintlaste projektiga väidetavalt sarnastes projektides, mida Malta kostja vastuses nimetas projektidena, kus lindude uurimisse on kaasatud tavakodanikud, ei ole tavakodanikud kaasatud lindudega seotud invasiivsesse tegevusse. Need projektid puudutasid pigem peamiselt vaatlemist ja vaatlusandmetest teavitamist.(58) Peale selle, nagu selgitab EURING, läbivad rõngastamisprojektides osalevad tavakodanikud põhjaliku väljaõppe, mis kestab sageli terve aasta, ja osalevad projektis kõrvuti elukutseliste rõngastajatega.(59)
97. Nõustun Maltaga, et varasemas meelelahutuslikus vintlaste püügis osalenud inimeste kaasamine ei ole iseenesest probleem ja sellel võib olla lausa hariduslik väärtus, eriti kuna projekti kohaselt on kinnipüütud lindude endale jätmine keelatud.
98. Kuid see ei seleta, miks oodatakse vintlaste projekti harrastusteaduslikest võimalustest osa võtma üksnes neid inimesi. See ei vasta harrastusteaduse mõttele. Pigem näitab see, et projekt kavandati ja seda rakendati just nimelt eesmärgiga võimaldada sellel konkreetsel tavakodanike rühmal jätkata meelelahutuslikku vintlaste püüki.
99. Malta tõi välja, et projektis on ette nähtud rakendamise kontroll ja järelevalve, mis peaks vältima olukorda, kus andmekogujad jätavad kinnipüütud linnud endale. Samuti nähtub projekti viimase kahe rakendusaastaga seotud näitajatest, et rakendamise kontroll oli tegelikult tõhus. Sellega seoses on Malta esitanud märkimisväärseid arvandmeid, mis näitavaid õigusaktidest kinnipidamise järelevalveks tehtud suuri pingutusi. Näiteks oli 2021. aastal „teadusuuringute perioodide“ ajal ja arvestades, et kehtiva erandi alusel oli väljastatud 2904 eriluba, lubatud püügitundidel õigusnormidega määratud kontrollima 50 politseinikku, kes tegid kokku 3111 pistelist kontrolli, mille käigus tuvastati 122 õigusrikkumist.(60)
100. See võis tõesti vähendada olukordi, kus kinnipüütud linnud jäeti vabastamata. Kuid nagu komisjon kohtuistungil välja tõi, on kummaline, et ehtne teadusprojekt nõuab niivõrd pidevat ja arvukat korrakaitsjate kaasamist.
101. Viimaks ei ole vintlaste projekti kavandit raske kaitsta mitte üksnes harrastusteaduse aspektist, vaid ka seetõttu, et see projekt ei ole seotud ühegi muu teadusprojektiga. Ometi võiks eeldada, et projekti puhul, mis sõltub teiste riikide andmetest ja võib anda panuse teistele lindude liikumist käsitlevatele projektidele, on ette nähtud nii riigisisene kui ka rahvusvaheline koostöö teiste sarnaste projektidega.(61)
102. Kokkuvõttes nõustun komisjoniga, et esitatud tõendid ei kinnita, et vintlaste projekti kavandamine ja rakendamine on selles nimetatud eesmärkide saavutamise seisukohast ehtsad ja mõistlikud. Seetõttu ei saa seda põhjendada linnudirektiivi artikli 9 lõike 1 punktis b toodud erandiga teadusuuringuteks.
2. Muu rahuldava lahenduse puudumine ja põhjendamiskohustus
103. Komisjon väidab, et Malta ei ole selgitanud, miks ei ole uurimisküsimusele võimalik vastata mõne muu meetodi abil, samuti ei selgitanud ta seda selgelt erandit kehtestavates õigusaktides.
104. Malta vastab, et aruannetes, millele viitavad 2020. ja 2021. aasta raameeskirjade rakendusdeklaratsioonid, on piisavalt arusaadavalt selgitatud, miks ei ole vintlaste projektile sobivat alternatiivi.
105. Esiteks kehtib olenemata linnudirektiivi artikli 9 alusel lubatud erandi põhjusest selle lõikes 1 sätestatud tingimus, et sellist erandit saab kasutada üksnes „teiste rahuldavate lahenduste puudumisel“.
106. Olen juba selgitanud, miks ei ole vintlaste projekti kavandamine ja rakendamine minu arvates selle uurimiseesmärkide saavutamise seisukohast mõistlikud. Seega leian, et seda ei võetud vastu teadustöö eesmärgil. Seetõttu ei teki küsimust alternatiivse lahenduse kohta.
107. Kui Euroopa Kohus aga leiab, et vintlaste projekt on vastu võetud teadustöö eesmärgil, olen komisjoniga samal arvamusel, et Malta ei ole arusaadavalt selgitanud, miks ei piisa kahest mainitud alternatiivist.
108. Vintlaste projekti eesmärk on tuvastada, kust on pärit üle Malta lendavad vintlased. Selleks soovitatakse projektiga kasutada linnudirektiiviga keelatud meetodeid – lindude püüdmist ja nöörist sulguvate võrkude kasutamist. Selleks, et vintlaste projekti oleks linnudirektiivi artikli 9 lõike 1 punkti b alusel põhjendatud, peab Malta seega tõendama, et kasutada ei ole võimalik muid meetodeid, mis ei ole direktiiviga vastuolus või mis kuuluvad küll erandi alla, kuid on vähem sekkuvad.
109. Esimene komisjoni nimetatud alternatiiv puudutab ornitoloogiaekspertide kaasamist. Komisjon ei ole arusaadavalt selgitanud, kuidas neid tuleks kaasata. Muidugi peavad nad osalema projekti kavandamisel, kogutud andmete analüüsimisel, analüüside põhjal järelduste tegemisel ja viimaks projekti tulemuste avalikustamisel.(62)
110. Probleem, mida komisjon rõhutas seoses vintlaste projekti kavandamisel ornitoloogide kaasamata jätmisega, tekkis aga rõngastelt andmete ja kinnipüütud lindudelt lisateabe kogumise etapis.
111. Sellega seoses tundub mulle, et Malta ei saa väita, et ornitoloogide osalemine projektis ei ole rahuldavam lahendus, arvestades et alguses nähti selles ette rõngastajate osalemine andmete kogumise etapis. Kuid pärast ornitoloogide kaasamise katse ebaõnnestumist jättis Malta selle projekti kavandi esialgse aspekti kõrvale ja jätkas projekti rakendamist ilma ornitoloogide osavõtuta. Ilmselgelt oli esimene alternatiiv olemas, kuid Malta eiras seda.
112. Teine mainitud alternatiiv oli ulatuslik modelleerimine. Ehkki Malta esitab mitu põhjust, miks on see võimalus lindude rõngastelt andmete kogumisel põhineva projektiga võrreldes vähem tõhus, ei väida ta, et sellise meetodi abil ei saa vastata uurimisküsimusele ega seega täita kõnealust teabelünka. Võttes arvesse, et ulatuslik modelleerimine on mittesekkuv uurimismeetod ja ei ole seega linnudirektiiviga vastuolus, vajab selle meetodi kõrvaleheitmine põhjalikumat selgitust.
113. Leian, et Malta ei ole arusaadavalt selgitanud, miks ei sobi teised võimalikud meetodid selle teabelünga täitmiseks, mille tõttu vintlaste projekt välja töötati. Seega ei vasta rakendusaktides (deklaratsioonides) esitatud põhjendused kohtupraktikas kinnitust leidnud õiguskindluse standardile,(63) mis nõuab selget ja piisavat põhjendust, milles on selgitatud, kuidas on artikli 9 tingimused täidetud ja miks usub erandmeetme kehtestanud asutus, et muid rahuldavaid alternatiive ei ole olemas.(64)
114. Ei 2020. ega 2021. aasta raameeskirjades ei sisaldu põhjendust seoses võimaliku alternatiiviga. Kolmes rakendusdeklaratsioonis, millega nähakse ette teadusuuringute perioodid aastateks 2020, 2021 ja 2022, on mõni põhjendus siiski esitatud. Kui 2020. aasta deklaratsioonis viidatakse projekti kavandamise aluseks olevatele uuringutele üksnes kaudselt, siis järgmistes deklaratsioonides on neile uuringutele joonealustes märkustes selgemalt viidatud. Kuid ei need uuringud ega Euroopa Kohtu menetluses esitatud argumendid ei vasta selgelt küsimusele, miks tuli teised meetodid kõrvale heita. Ei väideta, et need ei ole sobivad, vaid üksnes seda, et need on vähem tõhusad.
115. Seega on komisjon piisavalt näidanud, et Malta ei ole esitanud põhjendusi mõne muu rahuldava lahenduse puudumise kohta ega tõendanud, et muu rahuldav lahendus puudub.
116. Eeltoodut arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku järeldada, et Malta ei ole täitnud kohustusi, mis tulenevad linnudirektiivi artiklist 5 ja artikli 8 lõikest 1 koosmõjus direktiivi artikli 9 lõikega 1.
VI. Kohtukulud
117. Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on nõudnud Malta Vabariigilt kohtukulude hüvitamist ning viimane on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb viimaselt kohtukulud välja mõista.
VII. Ettepanek
118. Eeltoodud kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku:
– tuvastada, et kuna Malta Vabariik on kehtestanud erandsüsteemi, mis võimaldab seitset liiki looduses elavate vintlaste isendite (metsvint (Fringilla coelebs), kanepilind (Carduelis cannabina), ohakalind (Carduelis carduelis), rohevint (Carduelis chloris), suurnokk-vint (Coccothraustes coccothraustes), koldvint (Serinus serinus) ja siisike (Carduelis spinus)) eluspüüki, on Malta Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta artiklist 5 ja artikli 8 lõikest 1 koosmõjus direktiivi artikli 9 lõikega 1, ning
– jätta Malta Vabariigi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.
1 Algkeel: inglise.
2 Huston, J., Malta pistrik, Warner Bros, 1941. Selle looga seotud ajalooliste faktide kohta vt Falzon, M.-A., Birds of Passage, Hunting and Conservation in Malta, Berghahn Books, New York, Oxford, 2020, lk 26.
3 Minu teada on Maltal vintlasi tavapäraselt püütud selleks, et kasutada neid eluspeibutisena jahipidamisel või teiste lindude püüdmiseks. Linde peeti ka puuris ja aretati, peeti lemmikuna või kuulati nende laulu. Vt selle kohta Flazon, M.-A., Birds of Passage, Hunting and Conservation in Malta, op. cit., lk 14–15, 51 ja 55–56.
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT 2010, L 20, lk 7), millega tunnistati kehtetuks nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT 1979, L 103, lk 1; ELT eriväljaanne 07/01, lk 2) (edaspidi „linnudirektiiv“).
5 Ühinemislepingus oli sätestatud üleminekuperiood, mille jooksul pidi Malta linnudirektiiviga keelatud linnupüügi järk-järgult lõpetama. Vt leping Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Portugali Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahel Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga (ELT 2003, L 236, lk 17, lk 870).
6 Need seitse kõnealust looduses elavate vintlaste liiki on järgmised: metsvint (Fringilla coelebs), kanepilind (Carduelis cannabina), ohakalind (Carduelis carduelis), rohevint (Carduelis chloris), suurnokk-vint (Coccothraustes coccothraustes), koldvint (Serinus serinus) ja siisike (Carduelis spinus).
7 21. juuni 2018. aasta kohtuotsus komisjon vs. Malta (C‑557/15, EU:C:2018:477; edaspidi „kohtuotsus komisjon vs. Malta“).
8 Vt kohtuotsus komisjon vs. Malta, punktid 62–76. Euroopa Kohus leidis, et kehtestatud meelelahutuslik erand ei ole kooskõlas linnudirektiivi artikli 9 lõike 1 punktiga c, ka põhjustel, et nöörist sulguvad võrgud ei ole valikuline püügimeetod, et püünisjaht toimub väga intensiivselt ja et erandi tegemine ei toimu range järelevalve tingimustes (vt kohtuotsus komisjon vs. Malta, punktid 71, 79, 81, 84 ja 97).
9 Vintlaste projekt põhineb käesoleva ettepaneku II jaotises kirjeldatud õigusaktidel.
10 Kohtuistungil selgitas komisjon, et otsustas hagi esitada ELTL artikli 258, mitte ELTL artikli 260 lõike 2 alusel seetõttu, et väidetavalt on õigusakt, millega vintlaste projekt kehtestati, põhjendatud linnudirektiivi teistsuguse sättega. Seega, isegi kui komisjoni arvates on uue õigusakti puhul tegemist vana süsteemi jätkamisega, nõudis asjaolu, et see tugineb teistsugusele erandi tegemise põhjusele, uue rikkumismenetluse algatamist.
11 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT 1992, L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102), viimati muudetud nõukogu 13. mai 2013. aasta direktiiviga 2013/17/EL, millega kohandatakse teatud direktiive keskkonna valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (ELT 2013, L 158, lk 193) (edaspidi „elupaikade direktiiv“).
12 Elurikkuse tähtsuse kohta vt minu ettepanek kohtuasjas komisjon vs. Iirimaa (erikaitsealade kaitse) (C‑444/21, EU:C:2023:90), sissejuhatavad märkused (punktid 1–3).
13 (Kohtujuristi kursiiv.) Tuleb välja tuua, et linnudirektiivi I lisas on loetletud linnud, kelle kaitseks kohaldatakse direktiivi artikli 4 kohaselt erimeetmeid, et kindlustada nende liikide säilimine. II lisas on loetletud liigid, keda võib kooskõlas liikmesriigi õigusega jahtida, ja III lisas on loetletud liigid, kellega võib eritingimuste alusel kaubelda. Vintlaste projektis käsitletavad vintlased ei ole loetletud üheski linnudirektiivi lisas. Kuid ka nende kaitseks kehtivad erimeetmed tulenevalt linnudirektiivi artikli 4 lõikest 2, mille kohaselt tuleb „I lisas nimetamata, kuid reeglipäraselt esinevate rändliikide […] suhtes“ võtta samalaadseid meetmeid.
14 Vt selle kohta viidatud kohtuotsuse punktid 79, 81 ja 84.
15 Vt selle kohta 17. märtsi 2021. aasta kohtuotsus One Voice ja Ligue pour la protection des oiseaux (C‑900/19, EU:C:2021:211, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika; edaspidi „kohtuotsus One Voice“).
16 Vt selle kohta 8. juuli 1987. aasta kohtuotsus komisjon vs. Belgia (247/85, EU:C:1987:339), punkt 8; 28. veebruari 1991. aasta kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa (C‑57/89, EU:C:1991:89), punkt 22; 23. aprilli 2020. aasta kohtuotsus komisjon vs. Soome (isashahkade kevadjaht) (C‑217/19, EU:C:2020:291), punkt 85, ning kohtuotsus One Voice, punkt 35.
17 29. märtsi 2006. aasta õiguslik teade 79, mis sisaldab loodusliku linnustiku kaitse eeskirju (hagiavalduse lisa A.1).
18 27. oktoobri 2020. aasta õiguslik teade 399.
19 2020. aasta õiguslik teade 400, mis käsitleb erandideklaratsiooni, millega nähakse ette 2020. aasta teadusuuringute periood.
20 2021. aasta õiguslik teade 394.
21 2021. aasta õiguslik teade 395, mis käsitleb erandideklaratsiooni, millega nähakse ette 2021. aasta teadusuuringud.
22 2022. aasta õiguslik teade 257, mis käsitleb erandideklaratsiooni, millega nähakse ette 2022. aasta teadusuuringud.
23 See on sätestatud nii 2020. kui ka 2021. aasta raameeskirjade artikli 1 lõikes 2. Kuid 2021. aasta raameeskirjadesse lisati fraas „range järelevalve tingimustes ja valikuliselt“.
24 Vt sellega seoses 2021. aasta deklaratsiooni artikli 2 punkt c, milles selgitatakse, et riikliku rõngastamissüsteemi rõngastajad ei kasuta rõngastamiseks ja kontrollimiseks eluspeibutisi ning on sellele eetilistel põhjustel vastu.
25 2021. aasta deklaratsiooniga, mis võeti vastu 2021. aasta raameeskirjadega samal päeval, nägi Malta ette uue teadusuuringute perioodi alates 20. oktoobrist 2021 kuni 20. detsembrini 2021. 2022. aasta deklaratsiooniga nähti samasugune teadusuuringute periood ette alates 20. oktoobrist 2022 kuni 20. detsembrini 2022.
26 22. märtsi 1983. aasta kohtuotsus komisjon vs. Prantsusmaa (42/82, EU:C:1983:88, punkt 20).
27 Vt 2020. ja 2021. aasta raameeskirjade artikli 1 lõige 2.
28 Vt „asjaomaste liikide“ määratlus 2020. ja 2021. aasta raameeskirjade artikli 2 lõikes 2.
29 Vt 2020. aasta raameeskirjade artiklid 5–7 ja 2021. aasta raameeskirjade artiklid 10–12.
30 Vt 2020. aasta raameeskirjade artikkel 4 ja 2021. aasta raameeskirjade artikkel 8.
31 Vt 2021. aasta raameeskirjade artikkel 3.
32 Vt selle kohta 17. novembri 1992. aasta kohtuotsus komisjon vs. Kreeka (C‑105/91, EU:C:1992:441, punkt 12 ja seal viidatud kohtupraktika) ning 4. septembri 2014. aasta kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa (C‑211/13, EU:C:2014:2148, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).
33 Vt selle kohta 17. novembri 1992. aasta kohtuotsus komisjon vs. Kreeka (C‑105/91, EU:C:1992:441, punkt 13 ja seal viidatud kohtupraktika); 9. septembri 2004. aasta kohtuotsus komisjon vs. Kreeka (C‑417/02, EU:C:2004:503, punkt 17) ning 4. septembri 2014. aasta kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa (C‑211/13, EU:C:2014:2148, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).
34 Vt käesoleva ettepaneku punkt 40.
35 Vt selle kohta kohtuotsus One Voice, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika.
36 Vt elupaikade direktiivi artikli 16 lõike 1 punkt d. Väike erinevus on see, et elupaikade direktiivi ingliskeelses sõnastuses kasutatakse ainsust. Minu arvates ei ole tegemist tähtsa või tahtliku erisusega. Peale selle kasutatakse nii elupaikade direktiivi kui ka linnudirektiivi prantsuskeelses sõnastuses mitmust ja minu meelest sobib mitmus nii teadus- kui ka õppetööle viitamise korral paremini.
37 Kohtujurist Kokott leidis, et linnudirektiivi artikliga 9 võetakse üle 19. septembril 1979 Bernis allkirjastatud Euroopa looduslike liikide ja looduslike elupaikade kaitse konventsiooni (EÜT 1982, L 38, lk 3; ELT eriväljaanne 11/14, lk 282; edaspidi „Berni konventsioon“), mille osaline Euroopa Liit on (nõukogu 3. detsembri 1981. aasta otsus 82/72/EMÜ Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade kaitse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT 1982, L 38, lk 1; ELT eriväljaanne 11/14, lk 280)), artikkel 9, mistõttu tuleb konventsiooni linnudirektiivi tõlgendamisel arvesse võtta. Vt tema ettepanek liidetud kohtuasjades Föreningen Skydda Skogen jt (C‑473/19 ja C‑474/19, EU:C:2020:699, punkt 73).
38 Alaline komitee, Provisions on Exceptions in accordance with Article 9 of the Bern Convention, T-PVS/Inf (2011) 23, punkt 3.5.5, lk 19, kättesaadav aadressil https://rm.coe.int/0900001680746b62 (viimati vaadatud 29. veebruaril 2024).
39 Tuginedes teosele Day, R., ja Gastel, B., How to Write and Publish a Scientific Paper, 9th ed., Cambridge University Press, 2022, pakkus Malta välja järgmised aspektid, mis kuuluvad teadusliku uurimisprojekti juurde: sellises projektis tuleb sõnastada uurimisküsimus, valida uuringukava, nimetada andmete kogumise ja analüüsi meetodid ning viimaks tõlgendada tulemusi ja koostada tulemuste kohta aruanne. Malta väidab, et kõik need aspektid on vintlaste projekti puhul olemas. Komisjon ei vaidlusta Malta teadusuuringute määratlust. Samas seab ta kahtluse alla selle, et vintlaste projekt vastab sellele määratlusele.
40 Rahvusvahelise Kohtu 31. märtsi 2014. aasta otsus vaalapüük Antarktikas (Austraalia vs. Jaapan; menetlusse astuja: Uus-Meremaa), ICJ Reports 2014, punkt 226, lk 258.
41 Ibid., kohtuotsuse punkt 97.
42 Seda küsimust nimetatakse vintlaste projekti alusküsimuseks dokumendis Malta’s finches research project: scope and methodology (WBRU, lk 4). See aruanne tundub olevat vintlaste projekti kehtestamise eel koostatud eksperdiarvamus. Euroopa Kohtule esitatud dokumendis (kostja vastuse lisa B.2) on märgitud, et see võeti vastu 2020. aasta mais, kuid avaldati alles 2023. aasta märtsis ajakohastatud redaktsioonis. Oma menetlusdokumentides kinnitas Malta, et see on tõepoolest vintlaste projekti uurimisküsimus.
43 2020. aasta raameeskirjade artikli 2 lõikes 1 on vintlaste projekti ühe eesmärgina sõnaselgelt mainitud andmete kogumist selleks, et tulevikus saaks kehtestada meelelahutusliku erandi. 2021. aasta raameeskirjade artikli 2 lõikes 1 seda eesmärki enam selgelt märgitud ei ole.
44 Vt käesoleva ettepaneku punktid 60 ja 61.
45 Linnudirektiivi artiklil 9 põhineva mis tahes meetme proportsionaalsuse nõude kohta vt 10. septembri 2009. aasta kohtuotsus komisjon vs. Malta (C‑76/08, EU:C:2009:535, punkt 57) ning kohtuotsus One Voice, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika.
46 Vt sellega seoses eetilised kaalutlused ja menetlused, mis peavad sisalduma programmi Horisont 2020 raames välja pakutavates projektides, aadressil https://ec.europa.eu/research/participants/docs/h2020-funding-guide/cross-cutting-issues/ethics_en.htm.
47 Vt selle kohta 17. detsembri 2020. aasta kohtuotsus Centraal Israëlitisch Consistorie van België jt (C‑336/19, EU:C:2020:1031, punkt 63) ning 29. veebruari 2024. aasta kohtuotsus cdVet Naturprodukte (C‑13/23, EU:C:2024:175, punkt 49). Sellega seoses kehtestas Euroopa Liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiivi 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT 2010, L 276, lk 33).
48 Kohtuotsus One Voice, punktid 39 ja 65.
49 EURING, nõuanne Euroopa Komisjonile andmete kogumise kohta Malta vintlaste asurkondade kaitse ja haldamise jaoks teabe saamiseks (hagiavalduse lisa A.21), lk 12.
50 Vt sellega seoses Malta ornitoloogiakomitee kolmapäeval, 26. augustil 2020 toimunud koosoleku protokoll (hagiavalduse lisa A.20), punkt 5.29, lk 13.
51 Euroopa Kohtule kättesaadavate andmete kohaselt koguti 2020. aastal ainult 10 rõngast (WBRU, Report on the Outcome of the Autumn 2020 Research Derogation to Determine Malta’s reference population of the seven finch species, märts 2021 (hagiavalduse lisa A.11), punkt 5.2) ja 2021. aastal 22 rõngast (WBRU, Report on the Outcome of the Autumn 2021 Research Derogation to Determine Malta’s reference population of the seven finch species, märts 2022 (kostja vastuse lisa B.27), punkt 5.2).
52 Malta ornitoloogiakomitee hääletas koosolekul nimelt selle poolt, et lubada püüdjatel kasutada peale eluspeibutiste ka linnuvilesid. BirdLife Malta esindaja hääletas vastu seoses eluspeibutiste kasutamise jätkamisega. Vt sellega seoses Malta ornitoloogiakomitee kolmapäeval, 26. augustil 2020 toimunud koosoleku protokoll (käesoleva ettepaneku 50. joonealune märkus), punktid 5.14, 5.26 ja 5.30. Kohtuistungil ei selgitanud Malta, miks see muudatus tegemata jäeti, vaid kordas üksnes, et linnuvilede kasutamine lisati täiendava võimalusena eluspeibutiste kasutamise kõrvale.
53 Vt sellega seoses Malta ornitoloogiakomitee kolmapäeval, 26. augustil 2020 toimunud koosoleku protokoll (käesoleva ettepaneku 50. joonealune märkus), punkt 5.14.
54 Sellega seoses mainib Malta 2013. aasta rohelist raamatut harrastusteaduse kohta, kättesaadav aadressil http://socientize.eu/sites/default/files/Green%20Paper%20on%20Citizen%20Science%202013.pdf; komisjoni 1. märtsi 2024. aasta soovitus (EL) 2024/736, mis käsitleb tegevusjuhist kodanike kaasamiseks teadmiste väärindamisse (ELT L 2024/736).
55 Euroopa Komisjon rahastab liidu harrastusteadusprojekte projekti Horisont 2020 raames, nagu on selgitatud veebisaidil https://eu-citizen.science/. Sellel saidil on loetletud 328 projekti, milles kaasatakse avalikkust teadusuuringutesse harrastusteaduslike tegevuste kaudu.
56 2020. aasta raameeskirjade artikli 5 lõike 3 punkt a ja 2021. aasta raameeskirjade artikli 10 lõike 5 punkt a. Vt ka WBRU, Report on the Outcome of the Autumn 2020 Research Derogation to Determine Malta’s reference population of the seven finch species, märts 2021 (hagiavalduse lisa A.11), punkt 4.1, ja WBRU, Report on the Outcome of the Autumn 2021 Research Derogation to Determine Malta’s reference population of the seven finch species, märts 2022 (kostja vastuse lisa B.27), punkt 4.1.
57 Kuna väljaõppe kohta täpsemad andmed puuduvad, võib sellised järeldused teha näidistestist, mille loataotlejad peavad edukalt sooritama ja mis oli üks Euroopa Kohtule esitatud dokumentidest kostja vastuse lisas B.3.
58 Malta viitas uuringutele eBird, Christmas Bird Count (jõuluaegne lindude loendamine) ja Breeding Bird Survey (pesitsevate lindude uuring), milles, nagu ta oma menetlusdokumentides möönis, keskendutakse mitteinvasiivsele vaatlusele ja jälgimisele.
59 Vt nt British Trust for Ornithology (Briti ornitoloogiaühing) ja Ameerika Ühendriikide Bird Banding Laboratory (lindude rõngastamise labor).
60 Need näitajad on kinnitatud politseiülema kirjaga. Vt kostja vastuse lisa B.28.
61 Vt ka Rahvusvahelise Kohtu 31. märtsi 2014. aasta otsus vaalapüük Antarktikas (Austraalia vs. Jaapan; menetlusse astuja: Uus-Meremaa), ICJ Reports 2014, punktid 220–222.
62 Berni konventsiooni alaline komitee selgitas, et olenemata sellest, kas teadustööd korraldab avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus või lausa eraõiguslik isik, peab seda läbi viima „teadlane, […] kellel on vastav põhjalik haridus“, ja see peab olema „suunatud üldsusele mõju avaldamisele“. Alaline komitee, Provisions on Exceptions in accordance with Article 9 of the Bern Convention, T-PVS/Inf (2011) 23, lk 20, kättesaadav aadressil https://rm.coe.int/0900001680746b62 (viimati vaadatud 29. veebruaril 2024).
63 8. juuni 2006. aasta kohtuotsus WWF Italia jt (C‑60/05, EU:C:2006:378), punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika; kohtuotsus komisjon vs. Malta, punkt 47, ning kohtuotsus One Voice, punkt 28.
64 Vt nt 11. novembri 2010. aasta kohtuotsus komisjon vs. Itaalia (C‑164/09, ei avaldata, EU:C:2010:672), punkt 26; kohtuotsus komisjon vs. Malta, punkt 50, ning kohtuotsus One Voice, punkt 31.
