1

Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT 2009, L 216, lk 76), artikli 55 lõiget 4, artikli 56 lõiget 3, artikli 57 lõiget 2, artikli 60 lõike 1 punkti b ning artiklit 61.

2

Taotlus on esitatud kohtuvaidluses ühelt poolt Armaprocure SRLi ning teiselt poolt Ministerul Apărării Naţionale (Rumeenia kaitseministeerium) ja BlueSpace Technology SRLi vahel seoses kaitseministeeriumi otsusega lükata Armaprocure pakkumus tagasi ja tunnistada lasketiirude ostmise riigihankemenetluses edukaks pakkujaks ettevõtjate ühendus, kuhu kuuluvad BlueSpace Technology ja riiklik ettevõtja Romarm SA (edaspidi „ettevõtjate ühendus“).

3

Direktiivi 2009/81 põhjenduses 72 on märgitud:

„Läbipaistvuse ja konkurentsiga seotud kohustuste täitmine tuleks tagada tõhusa läbivaatamise süsteemiga, mis põhineb süsteemil, mis on nõukogu [21. detsembri 1989. aasta direktiiviga 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT 1989, L 395, lk 33; ELT eriväljaanne 06/01, lk 246; parandus ELT 2022, L 225, lk 5) ja nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiviga 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT 1992, L 76, lk 14; ELT eriväljaanne 06/01, lk 315)], mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu [11. detsembri 2007. aasta direktiiviga 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas (ELT 2007, L 335, lk 31),] ette nähtud [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (ELT 2004, L 134, lk 1; ELT eriväljaanne 06/07, lk 19), ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT 2004, L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132)] hõlmatud lepingute puhul. Eelkõige tuleks ette näha võimalus riigihankelepingu sõlmimise menetlus enne riigihankelepingu allkirjastamist vaidlustada, samuti kõnealuse läbivaatamise tõhususe garantiid, nagu ooteaeg. Samuti peaks olema võimalus vaidlustada ebaseaduslik konkursiväliste riigihankelepingute sõlmimine või riigihankelepingud, mille sõlmimisel on käesolevat direktiivi rikutud.“

4

Direktiivi 2009/81 artikli 55 „Läbivaatamise korra reguleerimisala ja kättesaadavus“ lõigetes 2 ja 4 on sätestatud:

„2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ostjate tehtud otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ja eelkõige võimalikult kiiresti kooskõlas artiklitega 56 kuni 62, kui põhjenduseks on kõnealuste otsuste vastuolu riigihankeid reguleeriva [liidu] õigusega või seda õigust rakendavate siseriiklike eeskirjadega.

[…]

4.   Liikmesriigid tagavad, et läbivaatamise kord koos üksikasjalike eeskirjadega, mida nad võivad kehtestada, oleks kättesaadav mis tahes isikutele, kellel on või on olnud huvi konkreetse riigihankelepingu vastu või kes on väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud või võivad kahju kannatada.“

5

Direktiivi artikli 56 „Läbivaatamise korrale esitatavad nõuded“ lõikes 3 on sätestatud:

„Kui riigihankelepingu sõlmimisotsuse vaatab läbi ostjast sõltumatu esimese astme asutus, tagavad liikmesriigid, et ostja ei saa riigihankelepingut sõlmida enne, kui läbivaatamisasutus on teinud otsuse kas ajutiste meetmete või läbivaatamise kohaldamise kohta. Peatamine kestab vähemalt artikli 57 lõikes 2 ja artikli 60 lõigetes 4 ja 5 osutatud ooteaja lõpuni.“

6

Direktiivi artikli 57 „Ooteaeg“ lõike 2 teine lõik on sõnastatud järgmiselt:

„Asjaomasteks loetakse pakkujad, keda ei ole veel lõplikult välistatud. Välistamine on lõplik, kui sellest on asjaomastele pakkujatele teatatud ning see on kas sõltumatu läbivaatamisasutuse poolt õiguspäraseks tunnistatud või kui välistamise kohta ei saa enam alustada läbivaatamist.“

7

Direktiivi 2009/81 artikli 60 „Tühisus“ lõike 1 punktis b on sätestatud:

„Liikmesriigid tagavad, et ostjast sõltumatu läbivaatamisasutus tunnistab riigihankelepingu tühiseks või riigihankelepingu tühisus tuleneb sellise läbivaatamisasutuse otsusest järgmistel juhtudel:

[…]

8

Direktiivi artiklis 61 „Käesoleva jaotise sätete rikkumised ja alternatiivsed karistused“ on sätestatud:

„1.   Artikli 55 lõike 6, artikli 56 lõike 3 või artikli 57 lõike 2 rikkumise korral, mis ei ole hõlmatud artikli 60 lõike 1 punktiga b, näevad liikmesriigid ette riigihankelepingu tühiseks tunnistamise vastavalt artikli 60 lõigetele 1 kuni 3 või alternatiivsed karistused. Liikmesriigid võivad ette näha, et ostjast sõltumatu läbivaatamisasutus teeb pärast kõigi oluliste aspektide hindamist otsuse, kas tunnistada riigihankeleping tühiseks või kohaldada alternatiivseid karistusi.

[…]“.

9

Direktiivi 89/665 artikli 1 „Läbivaatamise korra reguleerimisala ja kättesaadavus“ lõikes 3 on sätestatud:

„Liikmesriigid tagavad, et üksikasjalike eeskirjade kohaselt, mida nad võivad kehtestada, on läbivaatamise kord kättesaadav vähemalt igale isikule, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu sõlmimise vastu või kes on väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud või võib kahju kannatada.“

10

Direktiivi artikli 2a „Ooteaeg“ lõike 2 teises lõigus on sätestatud:

„Asjaomasteks loetakse pakkujad, keda ei ole veel lõplikult välistatud. Välistamine on lõplik, kui sellest on asjaomastele pakkujatele teatatud ning see on kas sõltumatu järelevalveasutuse poolt õiguspäraseks tunnistatud või kui välistamise kohta ei saa enam alustada läbivaatamismenetlust.“

11

Valitsuse 21. detsembri 2011. aasta erakorralise määruse nr 114/2011 teatavate riigikaitse ja julgeoleku valdkonna riigihangete kohta (Ordonanța de urgență a Guvernului nr. 114/2011 privind atribuirea anumitor contracte de achiziții publice în domeniile apărării și securității, Monitorul Oficial al României, I osa, nr 932, 29.12.2011; edaspidi „erakorraline määrus nr 114/2011“) artikli 137 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:

„1.   Hankija on kohustatud hankemenetluses osalevaid ettevõtjaid teavitama kirjalikult ja võimalikult kiiresti ning hiljemalt kolme tööpäeva jooksul otsustest, mis käsitlevad kvalifitseerimise ja hankemenetluse tulemusi või raamlepingu sõlmimist või vajaduse korral hankemenetluse kehtetuks tunnistamist ja võimalikku uue menetluse algatamist.

2.   Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse hankemenetluses osaleva ettevõtjana iga taotlejat või pakkujat, keda hankija ei ole veel teavitanud otsustest, mis otseselt puudutavad tema enda taotlust või pakkumust või iga taotlejat või pakkujat, kelle taotlust või pakkumust ei ole hankija veel lõplikult kõrvale jätnud. Kõrvalejätmine loetakse lõplikuks, kui see on asjaomasele ettevõtjale teatavaks tehtud ja riiklik vaidlustuskomisjon [(Consiliului Național de Soluționare a Contestațiilor)] on selle õiguspäraseks tunnistanud või kui kõrvalejätmist ei ole vaidlustatud või ei saa seda enam vaidlustada.“

12

Erakorralise määruse artikli 138 lõike 2 punktis c on sätestatud:

„Artikli 137 lõike 3 kohases teates peab hankija esitama taotlejale või pakkujale, kes jäeti kõrvale või kelle pakkumust ei tunnistatud edukaks, vastava otsuse põhjused, edastades järgmise teabe:

[…]

13

19. mai 2016. aasta seaduse nr 101/2016 heastamismeetmete ja õiguskaitsevahendite kohta riigihangete, võrgustikusektori hangete ning ehitustööde ja teenuste kontsessioonide valdkonnas ning riikliku vaidlustuskomisjoni korralduse ja toimimise kohta (Legea nr. 101/2016 privind remediile și căile de atac în materie de atribuire a contractelor de achiziție publică, a contractelor sectoriale și a contractelor de concesiune de lucrări și concesiune de servicii, precum și pentru organizarea și funcționarea Consiliului Național de Soluționare a Contestațiilor; Monitorul Oficial al României, I osa, nr 393, 23.5.2016) põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni (edaspidi „seadus nr 101/2016“) artiklis 3 on sätestatud:

„1.   Käesolevas seaduses kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

[…]

3.   Lõike 1 punkti f alapunkti i tähenduses isikul on või on olnud hankemenetlusega seotud huvi, kui teda ei ole sellest menetlusest lõplikult kõrvale jäetud. Kõrvalejätmine on lõplik, kui sellest on asjaomasele taotlejale või pakkujale teatatud ja kui riiklik vaidlustuskomisjon või kohus on selle õiguspäraseks tunnistanud või kui seda ei saa enam vaidlustada.“

14

Seaduse nr 101/2016 artiklis 58 on sätestatud:

„1.   Iga huvitatud isik võib taotleda kohtult, et kohus tuvastaks niisuguse lepingu või selle lisa tühisuse, mis on sõlmitud vastuolus tingimustega, mis tulenevad riigihankeid, võrgustikusektori hankeid või ehitustööde ja teenuste kontsessioone käsitlevatest õigusnormidest, ning nõuda poolte endise olukorra taastamist.

2.   Kohus tuvastab lepingu või selle lisa täieliku või osalise tühisuse ja taastab poolte endise olukorra vastavalt [seadusega nr 287/2009 vastuvõetud tsiviilseadustiku (Legea nr. 287/2009 privind Codul civil)] (uuesti avaldatud, muudetud) artikli 1254 lõikele 3 järgmistel juhtudel:

[…]

[…]

6.   Seaduses ette nähtud lepingu sõlmimise ooteaega käsitlevate sätete rikkumise korral tuvastab kohus pärast kõigi oluliste asjaolude hindamist lepingu või selle lisa täieliku või osalise tühisuse ning taastab poolte endise olukorra või määrab juhul, kui see on piisav, lõikes 3 sätestatud asenduskaristuse.“

15

Kaitseministeerium algatas 12. detsembril 2019 erakorralise määruse nr 114/2011, millega võeti üle direktiiv 2009/81, alusel riigihankemenetluse, mis koosnes kahest osast:

16

Hankelepingu eeldatav kogumaksumus oli 43905042 Rumeenia leud (ligikaudu 8900000 eurot) ja edukaks tunnistamine otsustati üksnes „madalaima hinna“ kriteeriumi alusel.

17

Hankija teatas 9. märtsi 2020. aasta kirjaga Armaprocurele esiteks tema pakkumuse tagasilükkamisest mõlema hankeosa suhtes põhjusel, et see tunnistati hankeosale nr 1 mittevastavaks ning hankeosa nr 2 puhul mittevastavaks ja vastuvõetamatuks. Teiseks teatas hankija hankelepingu sõlmimisest ettevõtjate ühendusega.

18

Armaprocure pöördus 19. märtsil 2020 esimest korda riikliku vaidlustuskomisjoni poole, et vaidlustada tema pakkumuse tagasilükkamise, teiste pakkumuste vastuvõetavaks tunnistamise ja ettevõtjate ühendusega hankelepingu sõlmimise otsuste õiguspärasus.

19

Riiklik vaidlustuskomisjon rahuldas 10. aprilli 2020. aasta otsusega osaliselt Armaprocure nõuded, kohustades muu hulgas hankijat uuesti hindama Armaprocure poolt hankeosa nr 1 suhtes esitatud pakkumust ning ettevõtjate ühenduse ja teiste pakkujate, nimelt Electro Optic Components SRLi ja Stimpex SA pakkumusi mõlema hankeosa suhtes. Seevastu lükkas see vaidlustuskomisjon tagasi Armaprocure vaidlustuse osas, milles see oli suunatud otsuse vastu, millega lükati tagasi tema pakkumus hankeosa nr 2 kohta.

20

Pärast seda, kui Curtea de Apel București (Bukaresti apellatsioonikohus, Rumeenia), kellele esitasid kaebuse kaitseministeerium ja Electro Optic Components ning ettevõtjate ühendus, muutis 30. juuni 2020. aasta otsusega osaliselt riikliku vaidlustuskomisjoni otsust, hindas hankija pakkumusi uuesti. Hankija teatas 10. novembri 2020. aasta kirjaga Armaprocurele, et tema pakkumus lükati hankeosa nr 1 osas nõuetele mittevastamise tõttu tagasi, ja teatas, et ettevõtjate ühendus oli selle hankeosa suhtes edukaks tunnistatud. Mis puudutab Armaprocure pakkumust hankeosa nr 2 suhtes, siis see lükati lõplikult tagasi.

21

Armaprocure esitas 25. novembril 2020 saabunud vaidlustusega riiklikule vaidlustuskomisjonile teist korda vaidlustuse, milles ta vaidlustas pakkumuste uue hindamise tulemuse.

22

Vaidlustuskomisjon tühistas 24. mai 2021. aasta otsusega hankija koostatud hankemenetluse aruande üksnes osas, mis puudutab ettevõtjate ühenduse ja Electro Optic Componentsi hinnapakkumustele antud hinnangut (edaspidi „24. mai 2021. aasta otsus“).

23

Olles need pakkumused uuesti hinnanud, teatas hankija 14. juunil 2021 Electro Optic Componentsile, et tema pakkumus tunnistati vastuvõetamatuks. Vastavalt erakorralise määruse nr 114/2011 artikli 137 lõikele 2 ja artikli 138 lõike 2 punktile c ei edastatud Armaprocurele uue hindamise tulemust, kuna Armaprocure pakkumus oli varem tagasi lükatud ja riiklik vaidlustuskomisjon oli tunnistanud selle tagasilükkamise õiguspäraseks.

24

Armaprocure esitas 8. juunil 2021 kaebuse 24. mai 2021. aasta otsuse peale. Kuna Curtea de Apel Bucureşti (Bukaresti apellatsioonikohus) jättis selle kaebuse 27. oktoobri 2021. aasta kohtuotsusega põhjendamatuse tõttu rahuldamata, esitas Armaprocure selle kohtuotsuse peale teistmisavalduse, mille Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) jättis 25. mail 2022 läbi vaatamata.

25

Hankija vastas Armaprocure järelepärimisele 11. novembri 2021. aasta kirjaga, et ettevõtjate ühenduse ja Electro Optic Componentsi pakkumusi hinnati 24. mai 2021. aasta otsuse alusel uuesti 14. juunil 2021.

26

Hankija ja ettevõtjate ühendus allkirjastasid 2021. aasta novembri lõpus „2. kategooria lasketiiru“ ja „3. kategooria lasketiiru“ hankelepingud. Teade ettevõtjate ühendusega lepingu sõlmimise kohta avaldati 31. detsembril 2021 veebiplatvormil „Elektrooniline riigihankelepingute süsteem“.

27

Armaprocure palus 10. jaanuaril 2022 esitatud kolmandas vaidlustuses riiklikul vaidlustuskomisjonil muu hulgas tühistada kõik 24. mai 2021. aasta otsuse täitmiseks vastu võetud hankija aktid, mis puudutavad hankeosa nr 1, taastada poolte endine olukord, tunnistada hankemenetlus kehtetuks ja peatada selle hankeosa suhtes lepingu täitmine.

28

Riikliku vaidlustuskomisjoni 28. jaanuari 2022. aasta otsusega jäeti Armaprocure nõuded rahuldamata ja ta esitas seejärel kaebuse Tribunalul Bucureștile (Bukaresti esimese astme kohus, Rumeenia).

29

Viimati nimetatu jättis 29. märtsi 2022. aasta otsusega Armaprocure kaebuse rahuldamata, märkides, et riikliku vaidlustuskomisjoni 10. aprilli 2020. aasta otsusega lükati tema pakkumus hankeosa nr 2 kohta tagasi ja seda ei olnud vaidlustatud Curtea de Apel Bucureștis (Bukaresti apellatsioonikohus). Tribunalul București (Bukaresti esimese astme kohus) rõhutas samuti, et 24. mai 2021. aasta otsusega jäeti rahuldamata Armaprocure nõuded, milles paluti esiteks tunnistada hankemenetlus kehtetuks ja otsus tunnistada tema pakkumus hankeosale nr 1 vastuvõetamatuks ning teiseks kohustada hankijat seda pakkumust uuesti hindama.

30

Tribunalul București (Bukaresti esimese astme kohus) märkis seejärel, et kaebus, mille Armaprocure esitas 24. mai 2021. aasta otsuse peale, jäeti Curtea de Apel București (Bukaresti apellatsioonikohus) 27. oktoobri 2021. aasta otsusega rahuldamata. Seetõttu ei olnud Armaprocurel enam põhjendatud huvi esitada Tribunalul Bucureștis (Bukaresti esimese astme kohus) nõudeid edukaks tunnistatud pakkumuse ja hankemenetluses hankeosa nr 1 kohta tehtud aktide kohta, kuna tema esitatud pakkumuse mittevastavus oli lõplikult tuvastatud ja see oli omandanud seadusjõu.

31

Armaprocure esitas Tribunalul București (Bukaresti esimese astme kohus) 29. märtsi 2022 otsuse peale apellatsioonkaebuse Curtea de Apel Bucureştile (Bukaresti apellatsioonikohus), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus. Armaprocure väitis muu hulgas, et hankija rikkus direktiivi 2009/81 sellega, et ta allkirjastas hankelepingu hankeosades nr 1 ja 2 nimetatud asjade ostmiseks pakkujaga, kes oli esitanud vastuvõetamatu ja nõuetele mittevastava pakkumuse. Armaprocure väitis samuti, et ta on esitanud Tribunalul Bucureștile (Bukaresti esimese astme kohus) kaebuse selle hankemenetluse, mille tulemusel see leping sõlmiti, kehtetuks tunnistamiseks, tuginedes seaduse nr 101/2016 artikli 58 lõikele 1. Seega piisab tema väitel sellest, et ta tõendab, et ta on „huvitatud isik“ selle sätte tähenduses, et tal oleks õigus see hankemenetlus vaidlustada, ilma et ta peaks tõendama, et ta on „kahju kannatanud“ isik selle seaduse artikli 3 lõike 1 punkti f tähenduses. Seega ei ole tema arvates vaja, et tal oleks pakkuja või taotleja staatus.

32

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et direktiivis 2009/81 on kaebeõigus ette nähtud üksnes huvitatud isikust pakkujale või taotlejale, kusjuures pakkuja või taotleja huvid tulenevad asjaolust, et see isik osaleb hankemenetluses. Käesoleval juhul oli Armaprocure aga edukaks tunnistatud pakkuja poolt lepingu allkirjastamise kuupäeval, 2021. aasta novembri lõpus lõplikult kõrvale jäetud hankemenetlusest, mille tulemusel see leping sõlmiti. Tuginedes analoogia alusel 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsusele Bietergemeinschaft Technische Gebäudebetreuung und Caverion Österreich (C‑355/15, EU:C:2016:988), mis puudutas direktiivi 89/665, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas direktiiviga 2009/81 on vastuolus see, kui pakkujal, kes on hankija lõpliku otsusega hankemenetlusest kõrvale jäetud, on õigus vaidlustada eduka pakkujaga sõlmitud leping.

33

Selles olukorras otsustas Curtea de Apel București (Bukaresti apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas direktiivi [2009/81] artikli 55 lõiget 4, artikli 56 lõiget 3, artikli 57 lõiget 2, artikli 60 lõike 1 punkti b ja artiklit 61 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, et pakkujal – kes jäeti riigihankemenetlusest kõrvale hankija otsusega, mis on jõustunud – on võimalik kasutada õiguskaitsevahendit edukaks tunnistatud pakkujaga sõlmitud hankelepingu vaidlustamiseks?“

34

Eelotsusetaotluse esitanud kohus palus Euroopa Kohtul vaadata kõnealune eelotsusetaotlus läbi kiirendatud menetluses Euroopa Kohtu kodukorra artikli 105 lõike 1 alusel.

35

Võttes aga arvesse Euroopa Kohtu otsust lahendada kohtuasi põhistatud määrusega vastavalt kodukorra artiklile 99, ei ole selle taotluse kohta vaja otsust teha (vt selle kohta 10. jaanuari 2023. aasta kohtumäärus Ambisig, C‑469/22, EU:C:2023:25, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika).

36

Kodukorra artikli 99 kohaselt võib Euroopa Kohus juhul, kui eelotsuse küsimusele võib vastuse selgelt tuletada kohtupraktikast või kui esitatud küsimusele antav vastus ei tekita põhjendatud kahtlust, igal ajal ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi ärakuulamist lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.

37

Käesolevas asjas esitatud eelotsusetaotluse puhul tuleb seda sätet kohaldada.

38

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2009/81 artikli 55 lõiget 4 ja artikli 57 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui pakkujal, kes on hankija lõpliku otsusega hankemenetlusest kõrvale jäetud, on õigus vaidlustada eduka pakkujaga sõlmitud leping.

39

Kõigepealt tuleb märkida, et eelotsusetaotlusest nähtub, et riikliku vaidlustuskomisjoni 10. aprilli 2020. aasta ja 24. mai 2021. aasta otsustega, milles ta tegi otsused Armaprocure kahe esimese vaidlustuse kohta, lükkas ta vastavalt tagasi vaidlustused selle äriühingu poolt hankeosadele nr 1 ja 2 tehtud pakkumuse tagasilükkamise otsuste peale, täpsustades, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgituste kohaselt on need otsused jõustunud. Pärast kolmanda vaidlustuse esitamist esitas Armaprocure eelotsusetaotluse esitanud kohtule nõude tunnistada asjaomane hankemenetlus kehtetuks ja sellest tulenevalt tunnistada tema edukaks pakkujaks.

40

Kõigepealt tuleb märkida, et direktiivi 2009/81 põhjendusest 72 tuleneb, et seda direktiivi vastu võttes soovis liidu seadusandja kehtestada tõhusa läbivaatamise süsteemi, mis põhineb direktiiviga 89/665 ette nähtud süsteemil.

41

Sellega seoses tuleb esiteks meelde tuletada, et vastavalt direktiivi 89/665 artikli 1 lõikele 3, mis on sõna-sõnalt üle võetud direktiivi 2009/81 artikli 55 lõikesse 4, tagavad liikmesriigid, et läbivaatamise kord koos üksikasjalike eeskirjadega, mida nad võivad kehtestada, oleks kättesaadav mis tahes isikutele, kellel on või on olnud huvi konkreetse riigihankelepingu vastu või kes on väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud või võivad kahju kannatada. Seda tehes ei kohusta need sätted liikmesriike tagama õigust kõnealustele vaidlustusmenetlustele igale isikule, kes soovib sõlmida riigihankelepingu, vaid need sätted annavad neile õiguse lisada nõue, et asjaomasele isikule on väidetava rikkumise tõttu kahju tekkinud või võib tekkida (vt selle kohta 19. juuni 2003. aasta kohtuotsus Hackermüller, C‑249/01, EU:C:2003:359, punkt 18, ja 17. mai 2022. aasta kohtumäärus Estaleiros Navais de Peniche, C‑787/21, ei avaldata, EU:C:2022:414, punkt 22).

42

Kui Euroopa Kohtul paluti tõlgendada direktiivi 89/665 artikli 1 lõiget 3, leidis ta, et riigihankemenetluses on pakkujatel, kelle hankemenetlusest kõrvaldamist taotletakse, samaväärne õigustatud huvi teiste pakkujate pakkumuse tagasilükkamise suhtes, et sõlmida ise asjaomane hankeleping, ning sealjuures ei oma tähtsust ei hankemenetluses osalenute ega vaidlustajate arv või nende esitatud erinevad põhjendused. Nimelt võib ühe pakkuja hankemenetlusest kõrvalejätmine viia selleni, et teine pakkuja tunnistatakse samas menetluses kohe edukaks. Teisalt võivad juhul, kui mõlemad pakkujad jäetakse hankemenetlusest kõrvale ja algatatakse uus hankemenetlus, mõlemad pakkujad selles osaleda ning seeläbi kaudselt saavutada hankelepingu sõlmimise (vt selle kohta 4. juuli 2013. aasta kohtuotsus Fastweb, C‑100/12, EU:C:2013:448, punkt 33; 5. aprilli 2016. aasta kohtuotsus PFE, C‑689/13, EU:C:2016:199, punktid 24, 27 ja 29; 24. märtsi 2021. aasta kohtuotsus NAMA jt, C‑771/19, EU:C:2021:232, punkt 31, ning 17. mai 2022. aasta kohtumäärus Estaleiros Navais de Peniche, C‑787/21, ei avaldata, EU:C:2022:414, punkt 23).

43

Teiseks, eelmises punktis viidatud kohtupraktikast tulenev põhimõte kehtib siiski vaid juhul, kui pakkuja hankemenetlusest kõrvalejätmine ei ole kinnitatud jõustunud kohtulahendiga (vt selle kohta 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Bietergemeinschaft Technische Gebäudebetreuung und Caverion Österreich, C‑355/15, EU:C:2016:988, punkt 36; 11. mai 2017. aasta kohtuotsus Archus ja Gama, C‑131/16, EU:C:2017:358, punktid 57 ja 58; 24. märtsi 2021. aasta kohtuotsus NAMA jt, C‑771/19, EU:C:2021:232, punkt 42, ning 17. mai 2022. aasta kohtumäärus Estaleiros Navais de Peniche, C‑787/21, ei avaldata, EU:C:2022:414, punkt 24).

44

Direktiivi 2009/81 artikli 57 lõike 2 teise lõigu kohaselt, mis on sõnastatud samamoodi nagu direktiivi 89/665 artikli 2a lõige 2, on pakkuja hankemenetlusest kõrvalejätmine lõplik, kui talle on sellest teatatud ja kõrvalejätmine on sõltumatu järelevalveasutuse poolt õiguspäraseks tunnistatud või kui seda ei saa enam vaidlustada. Sellest järeldub, et pakkujate õiguse vaidlustada hankeotsus seisukohalt on määrav see, et kõrvalejätmise otsus ei ole muutunud lõplikuks (vt selle kohta 21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Randstad Italia, C‑497/20, EU:C:2021:1037, punkt 74, ja 17. mai 2022. aasta kohtumäärus Estaleiros Navais de Peniche, C‑787/21, ei avaldata, EU:C:2022:414, punkt 25).

45

Edutu pakkuja põhjendatud huvi hankeotsuse vaidlustamiseks on seega lahutamatult seotud põhjendatud huvi säilimisega vaidlustada otsus, millega ta sellest hankemenetlusest kõrvale jäeti. Seega juhul, kui edutul pakkujal puudub tema pakkumuse tagasilükkamise otsuse vaidlustamiseks põhjendatud huvi, ei saa ta väita, et tal säilis põhjendatud huvi edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks. Sellist põhjendatud huvi ei saa tuletada asjaolust, et nimetatud pakkuja võidakse hankemenetluses edukaks tunnistada juhul, kui hankija otsustab pärast selle otsuse kehtetuks tunnistamist algatada uue hankemenetluse (17. mai 2022. aasta kohtumäärus Estaleiros Navais de Peniche, C‑787/21, ei avaldata, EU:C:2022:414, punktid 26 ja 27).

46

Seega puudub edutul pakkujal põhjendatud huvi selle hankeotsuse vaidlustamiseks ilmselgelt juhul, kui selle pakkuja hankemenetlusest kõrvalejätmine tuleneb otsusest, mis on omandanud seadusjõu kas seetõttu, et selle suhtes ei saa enam kasutada õiguskaitsevahendit, kuna seda ei ole riigisisestes menetlusnormides ette nähtud tähtaja jooksul vaidlustatud, või põhjusel, et riigisisesel tasandil olemas olevad õiguskaitsevahendid on ammendunud.

47

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 2009/81 artikli 55 lõiget 4 ja artikli 57 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui pakkujal, kes on hankija lõpliku otsusega riigihankemenetlusest kõrvale jäetud, on õigus vaidlustada eduka pakkujaga sõlmitud leping.

48

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) määrab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ, artikli 55 lõiget 4 ja artikli 57 lõiget 2

tuleb tõlgendada nii, et

nendega on vastuolus see, kui pakkujal, kes on hankija lõpliku otsusega riigihankemenetlusest kõrvale jäetud, on õigus vaidlustada eduka pakkujaga sõlmitud leping.