This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62022CN0692
Case C-692/22: Request for a preliminary ruling from the Conseil d’État (Belgium) lodged on 9 November 2022 — RTL Belgium SA and RTL BELUX SA & Cie SECS v Conseil supérieur de l’audiovisuel (CSA)
Kohtuasi C-692/22: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa) 9. novembril 2022 – RTL Belgium SA, RTL BELUX SA & Cie SECS versus Conseil supérieur de l’audiovisuel (CSA)
Kohtuasi C-692/22: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa) 9. novembril 2022 – RTL Belgium SA, RTL BELUX SA & Cie SECS versus Conseil supérieur de l’audiovisuel (CSA)
ELT C 83, 6.3.2023, p. 9–10
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
6.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 83/9 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa) 9. novembril 2022 – RTL Belgium SA, RTL BELUX SA & Cie SECS versus Conseil supérieur de l’audiovisuel (CSA)
(Kohtuasi C-692/22)
(2023/C 83/11)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Conseil d’État
Põhikohtuasja pooled
Kaebajad: RTL Belgium SA, RTL BELUX SA & Cie SECS
Vastustaja: Conseil supérieur de l’audiovisuel (CSA)
Eelotsuse küsimused
1. |
Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta artikli 1 lõike 1 punkte c–f ning artikleid 2, 3 ja 4 tuleb selle direktiivi põhjendustes 34 ja 35 väljendatud topeltpädevuse vältimise eesmärki ning ELL artikli 4 lõiget 3 ja ELTL artiklit 49 arvestades tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui reguleeriv asutus, kes leiab, et ta kuulub selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, kus on asutatud isik, keda tuleks pidada meediateenuse osutajaks, määrab sellele isikule sanktsiooni, kuigi esimene liikmesriik on juba tunnistanud ennast pädevaks selle audiovisuaalmeedia teenuse suhtes, mille jaoks ta on andnud kontsessiooni? |
2. |
Kas ELL artikli 4 lõikega 3 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 10) tagatud lojaalse koostöö põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et see paneb liikmesriigile, kes kavatseb teostada pädevust selle teenuse suhtes, kuigi esimene liikmesriik juba teostab seda, kohustuse nõuda, et esimene liikmesriik tühistaks selle audiovisuaalmeedia teenuse jaoks enda antud kontsessiooni, ja kui ta seda ei tee, siis esitada Euroopa Liidu Kohtule hagi, milles ta nõuab, et Euroopa Komisjon esitaks esimese liikmesriigi vastu liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi (ELTL artikkel 258), või esitada ise liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi (ELTL artikkel 259) ning hoiduda igasugusest materiaalsest või juriidilisest toimingust, mis väljendaks tema kavatsust teostada selle teenuse suhtes pädevust, välja arvatud juhul kui, ja seni, kuni Euroopa Liidu Kohus kinnitab, et tal on õigus? |
3. |
Kas sama põhimõte tähendab tingimata, et liikmesriik, kes soovib teostada pädevust audiovisuaalmeedia teenuse suhtes, kuigi esimene liikmesriik seda juba teeb, peaks enne mis tahes materiaalse või õigusliku toimingu tegemist, mis väljendab tema kavatsust teostada pädevust selle teenuse suhtes, ja sõltumata küsimuses 2 nimetatud menetluste algatamisest,
|
4. |
Kas teisele ja kolmandale küsimusele antavat vastust mõjutab asjaolu, et audiovisuaalvaldkonna reguleerival asutusel on eraldiseisev õigusvõime ja oma asukohaliikmesriigist eraldiseisvad tegutsemisvahendid? |
5. |
Kas olukorras, kus audiovisuaalmeedia teenuse jaoks on kontsessiooni andnud esimene liikmesriik, keelab ELTL artikkel 344 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 ja eespool viidatud direktiiviga 2010/13/EL teise liikmesriigi kohtul otsustada, et selle teise liikmesriigi reguleeriv asutus on põhjendatult tunnistanud ennast pädevaks seda teenust kontrollima, võttes arvesse, et seejuures otsustab see kohus kaudselt, et esimene liikmesriik on oma pädevust valesti tõlgendanud, ning teeks kaudselt kohtuotsuse kahe liikmesriigi vahelises vaidluses liidu õiguse tõlgendamise ja/või kohaldamise küsimuses? Kas niisuguses olukorras peaks teise liikmesriigi kohus piirduma sellega, et ta ainult tühistab selle reguleeriva asutuse otsuse põhjendusega, et esimene liikmesriik on kõnealuse audiovisuaalmeedia teenuse jaoks juba kontsessiooni andnud? |