Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62022CN0658

    Kohtuasi C-658/22: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 19. oktoobril 2022

    ELT C 35, 30.1.2023, p. 30–31 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    30.1.2023   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 35/30


    Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 19. oktoobril 2022

    (Kohtuasi C-658/22)

    (2023/C 35/36)

    Kohtumenetluse keel: poola

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Sąd Najwyższy

    Eelotsuse küsimused

    1)

    Kas EL lepingu (ELL) artiklit 2, artikli 6 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 19 lõike 1 teist lõiku koosmõjus Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 47 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikliga 267 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi viimase astme kohus (Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus)), mille kolleegiumite koosseisu kuuluvad isikud, kes on nimetatud kohtunikuametisse Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtunike ametisse nimetamisel kohaldatavaid liikmesriigi peamisi õigusnorme rikkudes, ei ole sõltumatu ja erapooletu, seaduse alusel moodustatud kohus, kes tagab isikutele tõhusa õiguskaitse liidu õigusega hõlmatud asjades, kui see rikkumine seisneb järgnevas:

    a)

    Prezydent Rzeczypospolitej Polskiej (Poola Vabariigi president) teatab vabadest kohtunikukohtadest Sąd Najwyższys (Poola kõrgeim kohus) ilma Prezes Rady Ministrówi (peaminister) eelneva kaasallkirjata,

    b)

    eelnimetamise menetluse viib läbipaistvuse ja usaldusväärsuse põhimõtteid eirates läbi liikmesriigi ametiasutus (Krajowa Rada Sądownictwa (Poola riiklik kohtute nõukoda)), mis selle nõukoja kohtuliku koosseisu kujunemise asjaolusid ja toimimise korda arvestades ei vasta kohtusüsteemi ja kohtunike sõltumatust kaitsvale põhiseaduslikule organile esitatavatele nõuetele,

    c)

    Poola Vabariigi president annab Sąd Najwyższys (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku ametisse nimetamise dokumendid üle vaatamata asjaolule, et Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda) otsus, mis hõlmas ametisse nimetamise taotlust, oli edasi kaevatud pädevale liikmesriigi kohtule (Naczelny Sąd Administracyjny (Poola kõrgeim halduskohus)), et Naczelny Sąd Administracyjny (Poola kõrgeim halduskohus) oli peatanud selle otsuse täitmise liikmesriigi õiguse kohaselt ja et pooleli oli apellatsioonimenetlus, mille tulemusel Naczelny Sąd Administracyjny (Poola kõrgeim halduskohus) tühistas edasikaevatud Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda) otsuse selle õigusvastasuse tõttu, eemaldades selle otsuse püsivalt õiguskorrast, mistõttu jäi Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku ametisse nimetamise akt ilma Poola Vabariigi põhiseaduse (Konstytucja Rzeczypospolitej Polskiej) artikli 179 kohaselt nõutavast alusest, milleks on Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda) taotlus kohtuniku ametisse nimetamiseks?

    2)

    Kas ELL artiklit 2, artikli 6 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 19 lõiget 1 koosmõjus harta artikliga 47 ja ELTL artikliga 267 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugused liikmesriigi õigusnormid nagu 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (ustawa z dnia 8 grudnia 2017 r. o Sądzie Najwyższym) (terviktekst Dz.U. 2021, jrk nr 154) artikli 29 lõiked 2 ja 3, artikli 26 lõige 3, artikli 72 lõiked 1, 2 ja 3 osas, milles need keelavad Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtunikel ametist tagandamise distsiplinaarkaristuse ähvardusel kindlaks teha või hinnata kohtuniku ametisse nimetamise või sellest ametisse nimetamisest tulenevate õigusemõistmise volituste õiguspärasust ja sisuliselt hinnata neile alustele tuginevaid kohtuniku taandamise taotlusi, seda eeldusel, et nimetatud keeld peaks olema põhjendatud asjaoluga, et Euroopa Liit peab austama liikmesriikide põhiseaduslikku identiteeti?

    3)

    Kas ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõikeid 2 ja 3 koosmõjus ELL artikliga 19 ja ELTL artikliga 267 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi põhiseadusliku kohtu (Trybunał Konstytucyjny (konstitutsioonikohus, Poola)) otsus, milles tunnistatakse liikmesriigi viimase astme kohtu (Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus)) otsus Poola Vabariigi põhiseadusega (Konstytucja Rzeczypospolitej Polskiej) vastuolus olevaks, ei saa olla takistuseks kohtu sõltumatuse ja erapooletuse hindamisel ja selle uurimisel, kas tegemist on seaduse alusel moodustatud kohtuga Euroopa Liidu õiguse tähenduses, võttes lisaks arvesse asjaolu, et Sąd Najwyższy otsuse eesmärk oli täita Euroopa Kohtu otsust ning et Poola Vabariigi põhiseaduse ja kohaldatavate seaduste (liikmesriigi õigusnormide) sätted ei anna Trybunał Konstytucyjnyle pädevust kohtulahendite kontrollimiseks, sh otsuste, millega lahendatakse lahknevusi õigusnormide tõlgendamisel ja mis on vastu võetud 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (ustawa z dnia 8 grudnia 2017 r. o Sądzie Najwyższym) (terviktekst Dz.U. 2021, jrk nr 154) artikli 83 alusel, ja võttes veel arvesse, et Trybunał Konstytucyjny – arvestades selle praeguse koosseisu kujunemist – ei olnud seaduse alusel moodustatud kohus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (Dz.U. 1993, nr 61, jrk nr 284, muudetud) artikli 6 lõike 1 tähenduses?


    Top