1.

Kas Euroopa õigusega – täpsemalt direktiivi 2007/46/EÜ (1) nõuetega (mis on sätestatud selle ühenduse direktiivi artiklites 10, 19 ja 28) ning võrdse kohtlemise, erapooletuse, täielikult vaba konkurentsi ja hea halduse põhimõttega on kooskõlas konkreetne olukord, kus hankijal on avaliku teenuse osutamiseks mõeldud busside varuosade riigihankemenetluses lubatud aktsepteerida teatud sõidukile mõeldud varuosi, mis ei ole sõiduki valmistaja toodetud, ei ole seega koos sõidukiga tüübikinnitust läbinud ning kuuluvad ühte eelviidatud direktiivi IV lisas (sõiduki EÜ tüübikinnituse nõuete loetelu) loetletud tehnilistes õigusnormides käsitletavasse sõidukiosade tüüpi, kusjuures pakkumusele ei ole lisatud tüübikinnitustunnistust ega mingeid andmeid tüübikinituse tegeliku läbimise kohta, lähtudes seega eeldusest, et tüübikinnitust ei ole vaja ja et piisab üksnes pakkuja enda kinnitusest samaväärsuse kohta tüübikinnituse saanud originaalosadega?

2.

Kas Euroopa õigusega – täpsemalt direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 punktiga 27 – on kooskõlas, kui avaliku teenuse osutamiseks mõeldud busside varuosade riigihankemenetluses on ühel pakkujal lubatud määratleda end teatud sõidukile mõeldud mitteoriginaalvaruosa „valmistajana“, eriti kui see osa kuulub ühte direktiivi 2007/46/EÜ IV lisas (sõiduki EÜ tüübikinnituse nõuete loetelu) loetletud tehnilistes õigusnormides käsitletavasse osade tüüpi, või peaks see pakkuja hoopis tõendama – iga niiviisi pakutava varuosa kohta, et tõendada nende vastavust hanke tehnilisele kirjeldusele –, et ta on isik, kes vastutab tüübikinnitusasutuse ees kõigi tüübikinnitusprotsessi aspektide ning toodangu vastavuse ja selleks vajaliku kvaliteeditaseme eest, ning et ta teostab ise vähemalt mõningad tüübikinnitamisele kuuluvate osade valmistamisetapid, ning kui vastus on jaatav, siis kuidas tuleb seda tõendada?