–

Sloveenia valitsus, esindaja: N. Pintar Gosenca,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: U. Babovič, A. Kraner ja M. Salyková,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb sisuliselt seda, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tolli- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas sisalduva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN“) rubriiki 9401 redaktsioonides, mis on kehtestatud komisjoni 16. oktoobri 2014. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 1101/2014 (ELT 2014, L 312, lk 1), komisjoni 6. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärusega (EL) 2015/1754 (ELT 2015, L 285, lk 1) ja komisjoni 6. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärusega (EL) 2016/1821 (ELT 2016, L 294, lk 1).

2

Taotlus on esitatud SOMEO S.A. ja Republika Slovenija (Sloveenia Vabariik), keda esindab Ministrstvo za finance (Sloveenia rahandusministeerium), vahelises kohtuvaidluses selle üle, kas nimetatud äriühingu poolt Sloveeniasse imporditud ja mootorsõidukite istmete osadena deklareeritud kaup tuleb klassifitseerida KNi alamrubriiki 94019080.

3

Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) töötas välja Maailma Tolliorganisatsioon (WCO), see kehtestati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga ja kiideti koos 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288). WCO töötab vastavalt selle konventsiooni sätetele välja HSi selgitavad märkused.

4

Konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti 2 kohaselt kohustub iga konventsiooniosaline kasutama HSi üldisi tõlgendamisreegleid ning märkusi jaotiste, gruppide ja alamrubriikide kohta ning hoiduma muutmast HSi jaotiste, gruppide, rubriikide või alamrubriikide ulatust.

5

HSi selgitavate märkuste 2012. aasta redaktsioonis on grupi 94 „Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised“ kohta kirjas:

„1. Sellesse gruppi ei kuulu:

[…]

[…]

ÜLDINE

Siia gruppi kuuluvad vastavalt selle grupi selgitavates märkustes äratoodud välistavale loetelule järgmised tooted:

1) Kogu mööbel ja selle osad (rubriigist 9401–9403).

[…]

OSAD

Selles grupis käsitletakse ainult selliseid töödeldud või töötlemata osi, mis kuuluvad rubriigis 9401–9403 ja 9405 nimetatud toodete koostisesse ja mida nende kuju ja muude tunnuste järgi saab identifitseerida nendes rubriikides klassifitseeritud toodete spetsiifilisteks koostisosadeks. Osad klassifitseeritakse siia gruppi ainult siis kui neid ei ole mujal täpsemalt kirjeldatud.

[…]“.

6

Rubriigi 9401 „Istmed (v.a rubriigis 9402 nimetatud), voodiks teisendatavad või mitte, ja nende osad“ selgitavates märkustes on mõiste „osad“ kohta selle rubriigi tähenduses täpsustatud:

„See rubriik hõlmab ka toolide ning istmete osi nagu selja ja käsitoed ning põhjad (polsterdatud õlgede või pillirooga või mitte, täistopitud või vetruvad), istme- või seljatoekate püsivaks kinnitamiseks istmele ja spiraalvedrud, mis on ühendatud istmete polsterdamiseks.

[…]“.

7

Selle mõiste kohta on HSi selgitavate märkuste 2017. aasta redaktsioonis märgitud, et selle all mõeldakse ka „istme- või seljatoekatteid, mis on mõeldud alaliseks kinnitamiseks istmete külge“.

8

Nagu nähtub määruse nr 2658/87, mida on muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000 (EÜT 2000, L 28, lk 16; ELT eriväljaanne 02/09, lk 357) (edaspidi „määrus nr 2658/87“), artikli 1 lõikest 1, reguleerib komisjoni kehtestatud KN Euroopa Liitu imporditava kauba tariifset klassifitseerimist. Vastavalt määruse nr 2658/87 artikli 3 lõikele 1 on KNi üle võetud HSi rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid, ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KNi enda alljaotisi.

9

Määruse nr 2658/87 artikli 12 lõike 1 kohaselt võtab komisjon igal aastal määruse vormis vastu KNi täieliku variandi koos maksumääradega vastavalt artiklile 1, nagu see tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu või komisjoni poolt vastu võetud meetmetest. See määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 31. oktoobril ja seda kohaldatakse alates järgneva aasta 1. jaanuarist.

10

Rakendusmäärused nr 1101/2014, 2015/1754 ja 2016/1821 võeti vastu selle sätte alusel. Iga rakendusmäärusega muudeti KNi alates vastavalt 1. jaanuarist 2015, 1. jaanuarist 2016 ja 1. jaanuarist 2017. Selle nomenklatuuri põhikohtuasjas asjakohaste sätete sõnastus jäi siiski muutumatuks.

11

Nimetatud rakendusmääruste I lisa esimese osa I jao A osas sisalduvates KNi klassifitseerimise üldreeglites on kirjas:

„Kaupade klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

[…]

[…]“.

12

I lisa teine osa „Tollimaksude loend“ sisaldab VII jaotist „Plastid ja plasttooted; kautšuk ja kummitooted“. Selles jaotises on grupp 39 „Plastid ja plasttooted“. Selle grupi märkuse 2 punkti x kohaselt ei kuulu sellesse gruppi „grupi 94 tooted (näiteks mööbel, lambid ja valgustid, valgustablood, kokkupandavad ehitised)“.

13

Teine osa sisaldab lisaks XI jaotist „Tekstiil ja tekstiiltooted“. Selle jaotise märkuse 1 punkti s kohaselt ei kuulu sellesse jaotisesse „grupi 94 tooted (näiteks mööbel, vooditarbed, lambid ja valgustid)“. Nimetatud jaotises asub grupp 63 „Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud“. Grupi 63 märkuse 1 kohaselt arvatakse I alamgruppi „Muud tekstiilist valmistooted“ ainult „mis tahes tekstiilriidest valmistooted“.

14

Teises osas on ka XX jaotis „Mitmesugused tööstustooted“, millesse kuulub grupp 94 „Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised“.

15

Grupi 94 märkustes 1 ja 3 on sätestatud:

[…]

16

Grupis 94 on teiste hulgas rubriik 9401, mis on sõnastatud järgmiselt:

17

Ajavahemikul 2015. aasta augustist kuni 2017. aasta juunini deklareeris põhikohtuasja kaebaja vabasse ringlusesse lubamise eesmärgil KNi alamrubriiki 94019080 kauba nimetusega „Võrk, mis on mõeldud istmete taha taskute valmistamiseks – Bend and net“ (edaspidi „taskute valmistamiseks mõeldud võrk“) ja „Istmekaitse – Skirt Assy (edaspidi „istmekaitse“), käsitades neid mootorsõidukite istmete osadena.

18

Pärast kõnealuste deklaratsioonide järelkontrolli asus esimese astme maksuhaldur seisukohale, et seda kaupa ei tule klassifitseerida KNi alamrubriiki 94019080, ja kohustas 13. juuli 2018. aasta otsusega põhikohtuasja kaebajat tasuma nimetatud kaubalt tollimaksu summas 298810,52 eurot koos viivisega. Maksuhalduri sõnul tuleb toode „taskute valmistamiseks mõeldud võrk“ klassifitseerida KNi alamrubriiki 63079010, mis hõlmab muid silmkoelisi või heegeldatud tooteid, ja toode nimetusega „istmekaitse“ KNi alamrubriiki 39269097, mis hõlmab muid plastist tooteid, kuna neid tooteid ei saa käsitada mootorsõidukite istmete osadena ja neid tuleb käsitada tarvikutena.

19

Rahandusministeerium kui teise astme maksuhaldur jättis põhikohtuasja kaebaja vaide selle otsuse peale põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Ta täpsustas, et KNi rubriik 9401, kuhu kuuluvad istmete osad, ei ole kohaldatav sellistele tarvikutele nagu need tooted. Tema sõnul ei kujuta esiteks istmekaitse endast sellist tuge, ilma milleta ei saa iste täita oma esmatähtsat põhiotstarvet, ning teiseks täidab taskute valmistamiseks mõeldud võrk, mis kinnitatakse sõiduki istme tagaosa plastist kaitsedetailile, ainult lisaotstarvet, st sinna saab panna väikesi esemeid, ning seetõttu säilivad istmel ilma võrguta kõik selle esmatähtsad otstarbed.

20

Upravno sodišče (halduskohus, Sloveenia) jättis 23. juuni 2020. aasta otsusega maksuhaldurite tariifse klassifitseerimise otsuse muutmata. Kohus leidis eelkõige, et asjaolu, et kaup on mõeldud eranditult konkreetsele automudelile või eseme mudelile, ei ole kauba „osaks“ või „tarvikuks“ kvalifitseerimisel asjakohane.

21

Põhikohtuasja kaebaja esitas selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule. Ta väidab, et põhikohtuasjas kõne all olev kaup oleks tulnud klassifitseerida KNi alamrubriiki 94019080, kuna istmekaitse ei ole toode, mida saab pidada üldkasutatavaks ega samalaadseks plastist tooteks, mis on hõlmatud KNi grupiga 39. Pealegi ei ole taskute valmistamiseks mõeldud võrk KNi gruppi 63 kuuluv tekstiilitoode. Põhikohtuasja kaebaja sõnul kasutatakse neid kahte toodet eranditult autoistmetel ning ilma istme külge kinnitamata puudub neil iseseisev kasutusotstarve. Ta rõhutab ka, et kui istmekaitset ei paigaldata, ei ole võimalik seda istet tegelikult kasutada, sest tegemist ei ole esteetilise või asendatava lisandusega, vaid istme lisaotstarbega, nimelt istme konstruktsiooni enda tugevdamise ja kaitsega, mis on ohutuse seisukohast väga oluline. Ka taskute tegemiseks mõeldud võrgu puhul ei ole tegemist istme esteetilise või asendatava lisandusega, vaid sellel on toetav ja kaitsev lisaotstarve.

22

Eelotsusetaotluse esitanud kohus andis 18. novembri 2020. aasta määrusega kassatsioonkaebusele menetlusloa.

23

Toote „taskute valmistamiseks mõeldud võrk“ kohta märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et see on elastne kootud võrk mõõtmetega 30 × 20 cm, mis on valmistatud musta värvi sünteetilisest kiust, millesse on lisatud elastne niit; võrgu ühte külge on selle kogupikkuses õmmeldud plastriba, millega võrk kinnitatakse mootorsõiduki istme tagaosa külge. „Istmekaitse“ kohta märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et see on valmistatud plastist, kaetud vildiga ning see paigaldatakse mootorsõiduki istme taha ja alla selle siseosa kaitsmiseks.

24

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul sõltub põhikohtuasjas kõne all olevate toodete KNi klassifitseerimine KNi rubriiki 9401 kuuluva mõiste „osad“ tõlgendusest ja seega liidu õiguse tõlgendamisest. Sellega seoses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas sellel mõistel on sama ulatus kui mõistel, mida kasutatakse KNi teistes gruppides, mida Euroopa Kohus on juba tõlgendanud, see tähendab, et istme osa saab olla ainult selline toode, ilma milleta ei saa iste oma esmatähtsat põhiotstarvet täita. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul võib see, et mõiste „osad“ tõlgendus grupi 94 tähenduses võib olla laiem, kui ilmneb Euroopa Kohtu praktikast, tuleneda HSi selgitavatest märkustest.

25

Nendel asjaoludel otsustas Vrhovno sodišče (Sloveenia kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

26

Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas KNi rubriiki 9401 tuleb tõlgendada nii, et mõiste mootorsõiduki istme „osad“ hõlmab kaupa, mis ei ole sellise istme otstarbe täitmiseks hädavajalik.

27

Alustuseks tuleb meenutada, et kui Euroopa Kohtule esitatakse eelotsusetaotlus tariifse klassifitseerimise küsimuses, on tema ülesanne selle asemel, et ise kõnealune toode klassifitseerida, selgitada pigem eelotsusetaotluse esitanud kohtule neid kriteeriume, mille kohaldamine võimaldab viimasel need tooted õigesti KNi klassifitseerida. Klassifitseeritakse puhtfaktilise hinnangu alusel, mida Euroopa Kohus ei ole pädev andma eelotsusetaotluse alusel (20. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus Mikrotīkls, C‑542/21, EU:C:2022:814, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).

28

Samuti on oluline märkida, et KNi klassifitseerimise üldreegli 1 kohaselt klassifitseeritakse kaup lähtuvalt selle nomenklatuuri rubriikide kirjeldustest ning jaotiste ja gruppide märkustest. Õiguskindluse ja kontrolli lihtsuse huvides tuleb kauba tariifse klassifitseerimise seisukohast määravat kriteeriumi otsida tavaliselt kauba objektiivsete tunnuste ja omaduste hulgast nii, nagu need on määratletud selle nomenklatuuri rubriigi kirjelduses ning vastavate jaotiste ja gruppide märkustes (20. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus Mikrotīkls, C‑542/21, EU:C:2022:814, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).

29

Lisaks on Euroopa Kohus korduvalt otsustanud, et vaatamata sellele, et HSi ja KNi selgitavad märkused ei ole siduvad, on need olulised vahendid ühise tollitariifistiku ühetaolise kohaldamise tagamiseks ja annavad sellistena arvestatavaid juhiseid selle tõlgendamiseks (20. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus Mikrotīkls, C‑542/21, EU:C:2022:814, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).

30

KNi rubriigi 9401 kohta tuleb nentida, et selle sõnastus hõlmab istmeid ja nende osi. Viimased kuuluvad alamrubriiki 940190„Osad“ ja klassifitseeritakse ühte kolmest selleks ette nähtud konkreetsest kaheksakohalisest alamrubriigist. Samuti tuleb tõdeda, et põhikohtuasjas käsitletavat kaupa, st „taskute valmistamiseks mõeldud võrku“ ja „istmekaitset“, ei ole üheski kaheksakohalises alamrubriigis mainitud.

31

KNis ei ole esitatud mõiste „osad“ määratlust KNi rubriigi 9401 tähenduses. Samuti tuleb märkida, et KNi grupi 94 märkuse 3 punkt A, mis puudutab klaasist, marmorist, teistest kivimitest ja muudest grupi 68 või 69 materjalidest lehti ja tahvleid, see tähendab muid tooteid kui need, mis on kõne all põhikohtuasjas, ei võimalda anda kasulikke juhiseid selle mõiste tõlgendamise kohta. Lisaks ei sisalda põhikohtuasjas asjakohased KNi selgitavad märkused, mille komisjon võttis vastu määruse nr 2658/87 artikli 9 lõike 1 punkti a alusel ja mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas4. märtsil 2015 (ELT 2015, C 76, lk 1), ühtegi täpsustust selle mõiste kohta.

32

HSi selgitavate märkuste 2012. aasta redaktsioonis on ette nähtud, et grupp 94 hõlmab ainult selliseid osi, mis kuuluvad rubriigis 9401–9403 ja 9405 nimetatud toodete koostisesse ja mida nende kuju ja muude tunnuste järgi saab identifitseerida nendes rubriikides klassifitseeritud toodete spetsiifilisteks koostisosadeks ning mida ei ole mujal täpsemalt kirjeldatud. Lisaks nähtub nendest märkustest, et rubriik 9401 hõlmab istmete osi nagu selja- ja käsitoed ning põhjad, samuti spiraalvedrud, mis on ühendatud istmete polsterdamiseks. HSi selgitavate märkuste 2017. aasta redaktsioonis on täpsustatud, et rubriik 9401 hõlmab istmete „osadena“ ka istme- või seljatoekatteid, mis on mõeldud alaliseks kinnitamiseks istmete külge.

33

Euroopa Kohtu praktikast, mis on puudutab KNi XVI jaotise gruppe 84 ja 85 ning XVIII jaotise gruppi 90, tuleneb, et mõiste „osad“ eeldab sellise terviku olemasolu, mille funktsioneerimise seisukohalt on need osad hädavajalikud. Selle kohtupraktika kohaselt ei piisa toote klassifitseerimiseks „osaks“ mainitud gruppide tähenduses sellest, kui tõendada, et ilma selle tooteta ei saa masin või seade täita ülesannet, mille jaoks see on mõeldud. Lisaks tuleb tõendada, et kõnealune toode on selle masina või seadme mehaanilise või elektroonilise toimimise eelduseks (8. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Lemnis Lighting, C‑600/15, EU:C:2016:937, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika).

34

Euroopa Kohus on samuti otsustanud, et ühise tollitariifistiku sidusa ja ühetaolise kohaldamise huvides tuleb mõistele „osad“ mõne KNi rubriigi tähenduses anda samasugune määratlus kui see, mis tuleneb teisi KNi gruppe käsitlevast Euroopa Kohtu praktikast (vt selle kohta 12. detsembri 2013. aasta kohtuotsus HARK, C‑450/12, EU:C:2013:824, punkt 37; 8. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Lemnis Lighting, C‑600/15, EU:C:2016:937, punkt 52, ja 15. mai 2019. aasta kohtuotsus Korado, C‑306/18, EU:C:2019:414, punkt 44).

35

Pealegi on Euroopa Kohtul olnud võimalus täpsustada, et mõiste „osad“ selline määratlus kehtib ka KNi grupi 94 puhul. Nii on Euroopa Kohus otsustanud, et lampide ja valgustite „osad“ KNi rubriigi 9405 tähenduses ei hõlma kaupa, mis ei ole nende lampide ja valgustite toimimiseks hädavajalik (vt selle kohta 8. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Lemnis Lighting, C‑600/15, EU:C:2016:937, punktid 51–53).

36

Sama kehtib istme „osade“ kohta KNi rubriigi 9401 tähenduses.

37

Järelikult saab kaupa pidada selle rubriigi tähenduses istme „osadeks“ üksnes tingimusel, et need on hädavajalikud selleks, et kõnealused istmed saaksid oma funktsiooni täita.

38

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu mainitud asjaolu, et HSi selgitavatest märkustest rubriigi 9401 kohta nähtub, et see rubriik hõlmab ka käetugesid, ei sea eelmises punktis tehtud järeldust kahtluse alla. Nimelt, nagu rõhutab komisjon oma kirjalikes seisukohtades, võib iste olla kujundatud eri moodi ning see ei sisalda üldjuhul mitte ainult seda osa, mille peal isik tegelikult istub, vaid ka seljatuge või käetugesid, mis toetavad sellel istmel istuva isiku selga või käsivarsi. Sellised elemendid on seega konkreetselt välja töötatud istme lahutamatud osad ja kujutavad endast seega selle konstruktsiooni olulist osa. Seega on need elemendid hädavajalikud, et niisugune iste saaks täita oma otstarvet. See kehtib ka istme- või seljatoekatete kohta, mis on mõeldud alaliseks kinnitamiseks istmete külge, mida on 2017. aasta HSi selgitavates märkustes sõnaselgelt nimetatud istmete „osadena“ selle rubriigi tähenduses.

39

Käesoleval juhul ei nähtu eelotsusetaotluse esitanud kohtu tuvastatud faktilistest asjaoludest, et põhikohtuasjas kõne all olev kaup oleks mootorsõiduki istme otstarbe täitmiseks hädavajalik, kuid selle kontrollimine on siiski eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne. Pärast selle kontrollimist peab nimetatud kohus kauba KNi klassifitseerima, arvestades selle kauba objektiivseid tunnuseid.

40

Neil asjaoludel tuleb esimesele küsimusele vastata, et KNi rubriiki 9401 tuleb tõlgendada nii, et mõiste mootorsõiduki istme „osad“ ei hõlma kaupa, mis ei ole sellise istme otstarbe täitmiseks hädavajalik.

41

Arvestades Euroopa Kohtu vastust esimesele küsimusele, ei ole vaja teisele küsimusele vastata.

42

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tolli- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas sisalduva kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 9401 redaktsioonides, mis on kehtestatud komisjoni 16. oktoobri 2014. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 1101/2014, komisjoni 6. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärusega (EL) 2015/1754 ja komisjoni 6. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärusega (EL) 2016/1821,

tuleb tõlgendada nii, et

mõiste mootorsõiduki istme „osad“ ei hõlma kaupa, mis ei ole sellise istme otstarbe täitmiseks hädavajalik.