–

Dual Prod SRL, esindajad: advokaadid D. Pătrăuş, A. Şandru ja T. D. Vidrean-Căpuşan,

–

Rumeenia valitsus, esindajad: E. Gane ja A. Wellman,

–

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato G. Galluzzo,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Armenia ja J. Jokubauskaitė,

1

Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (ELT 2009, L 9, lk 12), artikli 16 lõike 1 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 48 lõike 1 ja artikli 50 tõlgendamist.

2

Eelotsusetaotlus on esitatud DUAL PROD SRLi ja Direcţia Generală Regională a Finanțelor Publice Cluj-Napoca – Comisia regională pentru autorizarea operatorilor de produse supuse accizelor armonizate (Cluj-Napoca piirkondlik maksuamet – piirkondlik ühtlustatud aktsiisiga maksustatava kauba loakomisjon) vahelises kohtuvaidluses, mis käsitleb eeskätt nimetatud ametiasutuse otsuse, millega peatati Dual Prodile antud luba pidada aktsiisikauba tolliladu, tühistamist.

3

Direktiivi 2008/118 põhjendustes 15 ja 16 on märgitud:

4

Selle direktiivi artikli 1 lõikes 1 on sätestatud:

„Käesoleva direktiiviga kehtestatakse üldine kord aktsiisile, millega maksustatakse otseselt või kaudselt järgmise kauba (edaspidi „aktsiisikaup“) tarbimist:

[…]

[…]“.

5

Nimetatud direktiivi artiklis 4 on sätestatud:

„Käesolevas direktiivis ja selle rakendussätetes kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

[…]

6

Sama direktiivi artiklis 15 on sätestatud:

„1.   Iga liikmesriik kehtestab oma eeskirjad aktsiisikauba tootmise, töötlemise ja valdamise kohta vastavalt käesolevale direktiivile.

2.   Aktsiisikaupa, millelt on aktsiis maksmata, toodetakse, töödeldakse ja vallatakse maksulaos.“

7

Direktiivi 2008/118 artiklis 16 on sätestatud:

„1.   Maksuladude avamiseks ja tegevuseks peab volitatud laopidajal olema maksulao asukoha liikmesriigi pädevate asutuste luba.

See luba antakse tingimustel, mida asutustel on õigus kehtestada eesmärgiga ära hoida võimalikku maksudest kõrvalehoidumist ja muid kuritarvitusi.

2.   Volitatud laopidaja on kohustatud:

[…]

[…]

[…]“.

8

8. septembri 2015. aasta seaduse nr 227/2015 maksuseadustiku kohta (Legea nr. 227/2015 privind Codul Fiscal; Monitorul Oficial al României, I osa, nr 688, 10.9.2015) (edaspidi „maksuseadustik“) artikli 364 lõike 1 punktis d on sätestatud:

„Pädev asutus väljastab ettevõttele maksulao pidamise loa, kui on täidetud järgmised tingimused:

[…]

[…]

12. käesolevas seadustikus sätestatud süüteod.“

9

Maksuseadustiku artikli 369 lõikes 3 on sätestatud:

„Pädev asutus võib järelevalveasutuse ettepanekul peatada maksulao pidamise loa:

[…]

[…]“.

10

Maksuseadustiku artiklis 452 on sätestatud:

„(1) Süüteoga on tegemist järgmise teokoosseisu korral:

[…]

[…]

(3) Pärast lõike 1 punktides b–e, g ja i osutatud asjaolude tuvastamist annab pädev järelevalveasutus korralduse tegevus lõpetada ja sulgeda objekt vajaliku tehnoloogilise protseduuri kohaselt tõkendi paigaldamise teel ning edastab kontrolliakti koos maksulao pidamise loa peatamise ettepanekuga loa väljastanud maksuhaldurile.“

11

Dual Prod on Rumeenia õiguse alusel asutatud äriühing, kellel on tegevusluba aktsiisiga maksustatava alkoholi ja alkohoolsete jookide tootmiseks.

12

1. augustil 2018 otsiti selle ettevõtte ruumid läbi.

13

Pärast läbiotsimist algatati kriminaalasja menetlus in rem, kuna esines kahtlus, et toime on pandud maksuseadustiku artikli 452 lõike 1 punktide h ja i rikkumine, mis seisnes ühelt poolt rohkem kui 40 liitri etüülalkoholi, mille alkoholisisaldus on vähemalt 96 mahuprotsenti, maksulaost välja toimetamises ja valdamises väljaspool maksuladu ning teiselt poolt tootmisseadme külge toru paigaldamises.

14

Pädev haldusasutus peatas 5. septembri 2018. aasta otsusega maksuseadustiku artikli 369 lõike 3 punkti b alusel 12 kuuks Dual Prodi loa tegutseda aktsiisikauba maksulaona. Haldusasutus tõlgendas viidatud sätet nii, et selline peatamine on lubatud juba ainuüksi kaudsete tõendite alusel, mis viitavad aktsiisikaupa reguleerivates õigusnormides ette nähtud süütegude toimepanemisele.

15

Dual Prod esitas 5. septembri 2018. aasta otsuse peale kaebuse Curtea de Apel Oradeale (Oradea apellatsioonikohus, Rumeenia), kes 13. detsembril 2019 vähendas asjaomase peatamise kestust kaheksale kuule, kuna oli seisukohal, et maksuseadustiku artikli 369 lõike 3 punktis b sätestatud maksimaalse peatamisperioodi kehtestamine oli ilmselgelt ebaproportsionaalne. Nimetatud peatamine on täielikult rakendatud.

16

Pärast seda, kui 21. oktoobril 2020 sai Dual Prodist kostja kriminaalmenetluses, mis algatati 1. augusti 2018. aasta läbiotsimise järel, peatas pädev haldusasutus maksuseadustiku artikli 369 lõike 3 punkti c alusel veel kord Dual Prodi loa pidada aktsiisikauba maksuladu kuni kriminaalmenetluses tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Dual Prod vaidlustas selle otsuse Tribunalul Satu Mares (Satu Mare esimese astme kohus, Rumeenia).

17

Nimetatud kohus märgib, et direktiiv 2008/118 sisaldab üldisi sätteid maksulao pidamiseks loa andmise kohta. Ta järeldab sellest, et käesoleval juhul võivad olla asjakohased süütuse presumptsioon ja ne bis in idem’i põhimõte, mis on sätestatud harta artikli 48 lõikes 1 ja artiklis 50.

18

Sellega seoses küsib nimetatud kohus esiteks, kas süütuse presumptsiooniga on vastuolus, kui haldusasutus peatab tähtajatult juriidilisele isikule antud loa aktsiisikauba maksulao pidamiseks ainuüksi seetõttu, et olemasolevad kaudsed tõendid viitavad võimalusele, et ta on toime pannud süüteo, ja luba peatatakse juba enne selle isiku süü tuvastava kohtuotsuse jõustumist.

19

Nimetatud kohus juhib tähelepanu sellele, et Dual Prodile antud loa peatamine annab tunnistust sellest, et seda äriühingut peetakse süüdi olevaks ja et kriminaalmenetlus on olnud pooleli juba üle kolme aasta.

20

Teiseks küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus seoses ne bis in idem’i põhimõttega, kas harta artikliga 50 on kooskõlas see, kui juriidilisele isikule kohaldatakse samadel faktilistel asjaoludel kahte samaliigilist sanktsiooni maksumenetluse raames ainuüksi seetõttu, et paralleelselt toimuv kriminaalmenetlus on jõudnud teatavasse staadiumisse.

21

Neil asjaoludel otsustas Tribunalul Satu Mare (Satu Mare esimese astme kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

22

Esiteks tuleb meenutada, et harta kohaldamisala on liikmesriikide tegevuse osas määratletud harta artikli 51 lõikes 1, mille kohaselt harta sätted on adresseeritud liikmesriikidele üksnes siis, kui nad rakendavad liidu õigust; see säte toetab Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikat, et liidu õiguskorras tagatud põhiõigused on mõeldud kohaldamiseks kõikides liidu õigusega reguleeritud olukordades, ent mitte muus olukorras (19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus), C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982, punkt 78 ja seal viidatud kohtupraktika).

23

Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et samal ajal, kui Dual Prodi ruumides toimunud läbiotsimise järel alustati kriminaalmenetlust in rem, peatas pädev haldusasutus maksuseadustiku artikli 369 lõike 3 punkti b alusel 12 kuuks sellele äriühingule antud loa pidada aktsiisikauba maksuladu. Pärast Dual Prodi sellekohast kaebust vähendati peatamise kestust kaheksale kuule. Peatamise tähtaja möödudes peatas see haldusasutus maksuseadustiku artikli 369 lõike 3 punkti c alusel sama loa tähtajatult, kuna pärast Dual Prodi ruumides toimunud läbiotsimist sai temast süüdistatav tema vastu algatatud kriminaalmenetluses.

24

Järelikult on põhikohtuasjas kõne all olevad peatamismeetmed seotud Rumeenia õigusaktidega aktsiisikauba maksulao pidamise loa omanikule pandud kohustuste väidetava rikkumisega ja need meetmed on võetud mis tahes maksupettuse või kuritarvituse ennetamise kaalutlusel.

25

Sellega seoses tuleb meenutada, et direktiivi 2008/118, mille eesmärk on ühtlustatud aktsiisi üldise korra kehtestamine, kohaldamisala raames on maksupettuste ja kuritarvituste ennetamine nii liidu õiguse kui ka liikmesriikide õigusaktide ühine eesmärk. Ühelt poolt on nimelt liikmesriikidel õigustatud huvi võtta asjakohaseid meetmeid oma finantshuvide kaitseks ning teiselt poolt on pettuse, maksustamise vältimise ja võimalike kuritarvituste vastane võitlus selle direktiiviga taotletav eesmärk, nagu kinnitavad selle direktiivi põhjendused 15 ja 16 ning artikkel 16 (vt selle kohta 13. jaanuari 2022. aasta kohtuotsus MONO, C‑326/20, EU:C:2022:7, punktid 28 ja 32 ning seal viidatud kohtupraktika).

26

Kui liikmesriik peatab direktiivi 2008/118 tähenduses maksulao pidamiseks vajaliku loa põhjusel, et on kaudseid tõendeid sellise süüteo toimepanemise kohta, mis seisneb aktsiisikaupa reguleerivate eeskirjade rikkumises, siis rakendab ta nimetatud direktiivi ja seega liidu õigust harta artikli 51 lõike 1 tähenduses ning peab seega järgima harta sätteid.

27

Teiseks tuleb märkida, et kuigi lõppkokkuvõttes on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne hinnata, kas põhikohtuasjas kõne all olevat kahte peatamismeedet on võimalik liigitada „karistusõiguslikuks sanktsiooniks“ harta artikli 48 lõike 1 ja artikli 50 kohaldamise seisukohalt, on siiski oluline meelde tuletada kolme selles küsimuses olulist kriteeriumi. Esimene kriteerium on süüteo õiguslik kvalifikatsioon vastavalt riigisisesele õigusele, teine on süüteo laad ning kolmas isikule määratava võimaliku karistuse raskusaste (vt selle kohta 5. juuni 2012. aasta kohtuotsus Bonda, C‑489/10, EU:C:2012:319, punkt 37, ja 22. märtsi 2022. aasta kohtuotsus bpost, C‑117/20, EU:C:2022:202, punkt 25).

28

Mis puutub esimesse kriteeriumi, siis on ilmne, et põhikohtuasjas kõne all olevaid peatamismeetmeid ei saa Rumeenia õiguse kohaselt kvalifitseerida kriminaalkaristusena.

29

Seda arvestades tuleb kõigepealt rõhutada, et nende harta sätete kohaldamine, mis kaitsevad kriminaalmenetluses süüdistatavaid, ei piirdu üksnes riigisisese õiguse määratluse kohaselt kriminaalmenetluste ja -karistustega, vaid hõlmab – olenemata riigisiseste õigusnormide kohasest kvalifikatsioonist – ka menetlusi ja sanktsioone, mis on laadilt karistuslikud eelmises punktis nimetatud kahe ülejäänud kriteeriumi alusel (20. märtsi 2018. aasta kohtuotsus Menci, C‑524/15, EU:C:2018:197, punkt 30).

30

Seejärel tuleb süüteo enda laadi puudutava kriteeriumi puhul kontrollida, kas kõnealuse meetme eesmärk on nimelt karistamine, ilma et ainuüksi asjaolu, et sellel meetmel on ühtlasi preventiivne eesmärk, takistaks selle kvalifitseerimist kriminaalkaristusena. Nimelt tuleneb kriminaalkaristuse olemusest endast, et selle eesmärk on nii õigusvastaste tegude eest karistamine kui ka selliste tegude ennetamine. Seevastu meede, millega üksnes heastatakse asjaomase süüteoga tekitatud kahju, ei ole laadilt karistuslik (vt selle kohta 22. juuni 2021. aasta kohtuotsus Latvijas Republikas Saeima (karistuspunktid), C‑439/19, EU:C:2021:504, punkt 89).

31

Käesoleval juhul on ilmne, et Dual Prodi suhtes kohaldati peatamismeetmeid paralleelselt kriminaalmenetlusega ja nende eesmärk ei olnud rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine.

32

Sellele tõdemusele lisaks tuleb siiski märkida, et peatamismeetmed on osa peatamismenetlusele suunatud aktsiisikauba liikumise korrast, mis on kehtestatud direktiiviga 2008/118 ja milles maksulao pidaja on kesksel kohal (vt selle kohta 2. juuni 2016. aasta kohtuotsus Kapnoviomichania Karelia, C‑81/15, EU:C:2016:398, punkt 31). Eelotsusetaotlusest selgub, et need meetmed on mõeldud kohaldamiseks üksnes nimetatud direktiivi artiklite 15 ja 16 tähenduses aktsiisikauba maksulao pidamise luba omavate ettevõtjate suhtes, jättes nad ajutiselt ilma sellisest loast tulenevatest eelistest.

33

Seega ei ole põhikohtuasjas kõne all olevad peatamismeetmed kui sellised suunatud mitte üldsusele tervikuna, vaid konkreetsele adressaatide kategooriale, kes seetõttu, et nende teatav tegevusala on liidu õigusega konkreetselt reguleeritud, peavad täitma tingimused, et saada vastav liikmesriigi väljastatav luba, mis annab neile konkreetsed eriõigused. Seega tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul kontrollida, kas põhikohtuasjas kõne all olevad meetmed seisnevad nende õiguste kasutamise peatamises põhjusel, et pädeva haldusasutuse seisukohalt ei ole selle loa andmise tingimused enam täidetud või on oht, et neid edaspidi enam ei täideta, mis tuvastatuse korral räägiks selle kasuks, et selliste meetmete eesmärk ei ole karistamine.

34

Sama tuleneb kaudselt ka asjaolust, et maksuseadustiku artikli 369 lõike 3 punktides b ja c ei ole ilmselt pädevale haldusasutusele ette nähtud kohustust võtta selliseid peatamismeetmeid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mida peab siiski kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

35

Mis puutub konkreetselt esimesse peatamismeetmesse, mida kohaldati Dual Prodi suhtes, siis peab eelotsusetaotluse esitanud kohus välja selgitama ka selle, miks pädev haldusasutus otsustas peatada selle äriühingu tegevusloa 12 kuuks, st maksuseadustiku artikli 369 lõike 3 punktis b lubatud maksimaalseks ajavahemikuks, ja miks Dual Prodi kaebust lahendanud kohus vähendas seda perioodi kaheksale kuule, ning selle põhjal tegema kindlaks, kas nende otsuste põhjendamiseks esitatud kaalutlustest ilmneb ennetav või karistav eesmärk.

36

Mis puudutab Dual Prodi suhtes maksuseadustiku artikli 369 lõike 3 punkti c alusel kohaldatud teist peatamismeedet, siis tuleb märkida, et see meede ei lakka kindlaksmääratud hetkel, vaid alles poolelioleva kriminaalmenetluse lõppedes, mis veelgi enam viitab pigem ennetava eesmärgiga või olukorra säilitamisele suunatud meetmele kui karistava eesmärgiga meetmele.

37

Kolmandaks tuleb seoses sanktsiooni raskusastme kriteeriumiga märkida, et kuigi tõenäoliselt on mõlemad põhikohtuasjas kõne all olevad peatamismeetmed Dual Prodi seisukohalt negatiivsete majanduslike tagajärgedega, on need tagajärjed asjaomaste meetmete ennetavale või olukorra säilitamisele suunatud laadile omased ega ole põhimõtteliselt sellise raskusastmega, et neid saaks määratleda karistuslike meetmetena, eelkõige kuna need ei takista seda ettevõtjat jätkamast majandustegevust, milleks ei ole vaja aktsiisikauba maksulaona tegutsemise luba, ajal, mil luba on peatud.

38

Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 16, on eelotsusetaotluse esitanud kohtule esitatud kaebus, milles vaidlustatakse Dual Prodi suhtes kohaldatud teise peatamismeetme õiguspärasus vastavalt maksuseadustiku artikli 369 lõike 3 punktile c.

39

Sellest järeldub, et oma esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas harta artikli 48 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, kui aktsiisikauba maksulaona tegutsemise luba peatatakse halduskorras kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni üksnes seetõttu, et selle loa omanik on süüdistatav asjaomases kriminaalmenetluses.

40

Harta artikli 48 lõike 1 eesmärk on tagada, et kedagi ei käsitletaks ega koheldaks õigusrikkumises süüdi olevana enne, kui tema süü on kindlaks tehtud (vt selle kohta 16. juuli 2009. aasta kohtuotsus Rubach, C‑344/08, EU:C:2009:482, punkt 31).

41

Kuigi selle sättega ei ole põhimõtteliselt vastuolus see, kui haldusasutus määrab karistusliku sanktsiooni (vt selle kohta 18. juuli 2013. aasta kohtuotsus Schindler Holding jt vs. komisjon, C‑501/11 P, EU:C:2013:522, punkt 35), on seevastu tegemist kõnealuse sätte rikkumisega juhul, kui haldusasutus kehtestab karistusliku sanktsiooni, jättes enne tuvastamata, kas asjaomane isik on rikkunud kehtestatud õigusnormi, ja andmata talle võimalust tõendada enda süü puudumist, kusjuures vähimatki kahtlust peab tõlgendama selle isiku kasuks (vt selle kohta 14. mai 2020. aasta kohtuotsus NKT Verwaltung ja NKT vs. komisjon, C‑607/18 P, ei avaldata, EU:C:2020:385, punktid 234, 235 ja 237 ning seal viidatud kohtupraktika).

42

Lisaks sellele tuleneb harta artiklist 47 nõue, et isiku käsutuses, kellele on määratud karistuslikku laadi haldussanktsioon, peab olema õiguskaitsevahend, mis võimaldab selle sanktsiooni kontrollimiseks pöörduda piiramatu pädevusega kohtusse (18. juuli 2013. aasta kohtuotsus Schindler Holding jt vs. komisjon, C‑501/11 P, EU:C:2013:522, punktid 32–35), kusjuures see õiguskaitsevahend peab eeskätt võimaldama kontrollida, kas haldusasutus on eiranud süütuse presumptsiooni.

43

Sellest järeldub, et kui eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et selline peatamismeede, mida on kirjeldatud käesoleva kohtuotsuse punktis 39, kujutab endast harta artikli 48 lõike 1 kohaldamise kontekstis karistuslikku sanktsiooni, siis on selles sättes ette nähtud süütuse presumptsiooni alusel välistatud sellise meetme võtmine juhul, kui kriminaalmenetluses ei ole veel tehtud sanktsiooni adressaati puudutavat süüdimõistvat otsust.

44

Kõigist eelnevatest kaalutlustest tuleneb, et harta artikli 48 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, kui aktsiisikauba maksulaona tegutsemise luba peatatakse halduskorras kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni üksnes seetõttu, et selle loa omanik on süüdistatav asjaomases kriminaalmenetluses, kui see peatamine kujutab endast karistuslikku sanktsiooni.

45

Mis puutub Itaalia valitsuse väitesse, mille kohaselt on teine küsimus vastuvõetamatu põhjusel, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole piisavalt tõendanud, mis moel on identsed põhikohtuasjas kõne all olevad kaks peatamismeedet tinginud faktilised asjaolud, siis see väide tuleb tagasi lükata.

46

Piisab, kui märkida, et eelotsusetaotluse põhjendustest ja teise küsimuse sõnastusest nähtub, et selle kohtu sõnul võeti põhikohtuasjas kõne all olevad kaks peatamismeedet vastu samade faktiliste asjaolude põhjal, mis tuvastati Dual Prodi ruumides toimunud läbiotsimise käigus ja millega seoses tekkis kahtlus, et see äriühing on toime pannud aktsiisikaupa käsitlevates õigusaktides sätestatud süütegusid.

47

Seda, kas selline hinnang on kooskõlas harta artikli 50 nõuetega, analüüsitakse sisuliselt teise eelotsuse küsimuse raames.

48

Oma teise küsimusega soovib liikmesriigi kohus sisuliselt teada, kas harta artiklit 50 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sanktsiooni määramine juriidilisele isikule, kelle suhtes on samade faktiliste asjaolude puhul juba kohaldatud sama laadi, kuid erineva kestusega sanktsiooni.

49

Alustuseks tuleb märkida, et harta artiklis 50 sätestatud ne bis in idem’i põhimõte keelab samadel asjaoludel ja sama isiku suhtes kumuleerida nii menetlusi kui ka sanktsioone, mis on selle artikli tähenduses kriminaalõiguslikku laadi (22. märtsi 2022. aasta kohtuotsus bpost, C‑117/20, EU:C:2022:202, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).

50

Järelikult on teine küsimus põhikohtuasja lahendamise seisukohalt asjakohane üksnes niivõrd, kuivõrd kumbki põhikohtuasjas kõne all olevatest peatamismeetmetest on laadilt karistuslik nimetatud artikli tähenduses, mille peab välja selgitama eelotsusetaotluse esitanud kohus, võttes arvesse käesoleva kohtuotsuse punktides 27–37 esitatud kriteeriume.

51

Arvestades seda täpsustust, tuleb esiteks meenutada, et ne bis in idem’i põhimõtte kohaldamise suhtes kehtib kaks tingimust: esiteks peab olema tehtud varasem lõplik otsus (bis‑tingimus) ja teiseks peavad varasem otsus ning hilisemad menetlused või otsused puudutama samu asjaolusid (idem‑tingimus) (22. märtsi 2022. aasta kohtuotsus bpost, C‑117/20, EU:C:2022:202, punkt 28).

52

Esiteks tuleb nn idem-tingimuse kohta märkida, et selle kohaselt peavad faktilised asjaolud olema identsed, mitte ainult sarnased. Faktiliste asjaolude samasust tuleb nimelt mõista kui selliste konkreetsete asjaolude kogumit, mis tulenevad tegudest, mis on sisuliselt samad, kuivõrd nende toimepanija on sama ning need on ajas ja ruumis omavahel lahutamatult seotud (vt selle kohta 22. märtsi 2022. aasta kohtuotsus bpost, C‑117/20, EU:C:2022:202, punktid 36 ja 37).

53

Käesoleval juhul on ilmne – nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus ise märkis –, et Dual Prodi suhtes kehtestatud kaks peatamismeedet on seotud identsete faktiliste asjaoludega, nimelt nendega, mis tuvastati selle äriühingu ruumide läbiotsimise käigus.

54

Asjaolu, et põhikohtuasjas kõne all olev teine peatamismeede määrati põhjusel, et Dual Prodist sai süüdistatav kriminaalmenetluses, ei muuda seda järeldust, kuna Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtub, et selle kriminaalmenetluse eesmärk on karistuse määramine just nende faktiliste asjaolude tõttu, mis tuvastati läbiotsimise käigus.

55

Mis puudutab nn bis-tingimust, siis väärib meelde tuletamist, et selleks, et otsust saaks pidada õigusjõudu omavaks lahendiks teise menetluse esemeks olevate asjaolude kohta, on vaja, et see otsus ei oleks mitte ainult jõustunud, vaid ka, et see oleks tehtud pärast asjas sisulise hinnangu andmist (vt selle kohta 22. märtsi 2022. aasta kohtuotsus bpost, C‑117/20, EU:C:2022:202, punkt 29).

56

Esiteks peab käesolevas asjas eelotsusetaotluse esitanud kohus, arvestades, et Dual Prodi suhtes esimese peatamismeetme kehtestamise otsus on jõustunud, eelkõige veenduma, et kohtuotsus, millega vähendati sellise peatamismeetme kestust kaheksale kuule, oli igal juhul omandanud õigusjõu kuupäevaks, mil Dual Prodi suhtes kehtestati teine peatamismeede.

57

Teiseks, mis puudutab asja sisulise hindamise tingimust, siis tuleneb ne bis in idem’i põhimõtte järgimist käsitlevast Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast, et kui pädev asutus on määranud sanktsiooni asjaomasele isikule süüks pandud tegude tagajärjel, võib põhjendatult eeldada, et pädev asutus on enne hinnanud juhtumi asjaolusid ja asjaomase isiku tegude õigusvastasust (vt selle kohta EIK 8. juuli 2019. aasta kohtuotsus Mihalache vs. Rumeenia, CE:ECHR:2019:0708JUD005401210, punkt 98).

58

Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks pärast käesoleva kohtuotsuse punktides 49–57 sätestatud tingimuste kontrollimist leidma, et põhikohtuasjas on harta artikkel 50 kohaldatav, siis kujutaks põhikohtuasjas kõne all oleva kahe peatamismeetme kumuleerimine endast nimetatud artikliga 50 tagatud põhiõiguse piirangut.

59

Selline piirang võib siiski direktiivi artikli 52 lõike 1 alusel olla põhjendatud (22. märtsi 2022. aasta kohtuotsus bpost, C‑117/20, EU:C:2022:202, punkt 40).

60

Sellisel juhul peab eelotsusetaotluse esitanud kohus teiseks välja selgitama, kas käesoleval juhul on täidetud kõik tingimused, mille alusel harta artikli 52 lõige 1 lubab liikmesriikidel piirata harta artikliga 50 tagatud põhiõigust.

61

Sellega seoses tuleb meenutada, et harta artikli 52 lõike 1 esimese lause kohaselt peab hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste kasutamise mis tahes piirang olema ette nähtud seadusega ja arvestama nende õiguste ja vabaduste olemusega. Selle lõike teisest lausest ilmneb, et proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib nendele õigustele ja vabadustele piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi teenivatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

62

Mis puudutab esiteks harta artikli 52 lõike 1 esimeses lauses sätestatud tingimusi, siis tuleb märkida, et kahe põhikohtuasjas kõne all oleva peatamismeetme kumuleerimise võimalus on ilmselgelt ette nähtud seadusega, nimelt Rumeenia maksuseadustiku artikli 369 lõike 3 punktidega b ja c.

63

Teiseks on kriminaalmenetluse ja sanktsiooni kumuleerimise võimalus harta artikli 50 sisuga kooskõlas ainult tingimusel, et riigisisesed õigusnormid ei võimalda menetlust algatada ega sanktsiooni määrata samadel asjaoludel sama süüteo eest või samal eesmärgil, vaid näevad ette üksnes eri normistikel põhinevate menetluste ja sanktsioonide kumuleerimise (22. märtsi 2022. aasta kohtuotsus bpost, C‑117/20, EU:C:2022:202, punkt 43). Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtub, et käesolevas asjas ei ole see tingimus täidetud.

64

Mis puudutab teiseks harta artikli 52 lõike 1 teises lauses sätestatud tingimusi, mille täidetust Euroopa Kohus kontrollib ainult juhul, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks leidma, et selle sätte esimeses lauses seatud tingimused on käesolevas asjas täidetud, siis esiteks nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et põhikohtuasjas kõne all olevate riigisiseste õigusnormide üldine eesmärk on tagada aktsiisi nõuetekohane sissenõudmine ning võitlus maksupettuste ja kuritarvituste vastu.

65

Võttes arvesse selle üldist huvi teeniva eesmärgi tähtsust, võib kriminaalõiguslikku laadi menetluste ja sanktsioonide kumuleerimine olla põhjendatud, kui nende menetluste ja sanktsioonidega taotletakse sellise eesmärgi saavutamiseks täiendavaid eesmärke, mis olenevalt olukorrast puudutavad sama süüteo eri aspekte (22. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Nordzucker jt, C‑151/20, EU:C:2022:203, punkt 52).

66

Mis puudutab proportsionaalsuse põhimõtet, siis see põhimõte nõuab, et menetluste ja sanktsioonide kumuleerimine, mis on ette nähtud riigisisestes õigusnormides, ei läheks kaugemale sellest, mis on nende õigusnormidega seatud õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik, ning juhul, kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem koormavat meedet, ning tekitatud ebamugavused ei tohi olla seatud eesmärke arvestades ülemäära suured (22. märtsi 2022. aasta kohtuotsus bpost, C‑117/20, EU:C:2022:202, punkt 48).

67

Mis puudutab menetluste ja sanktsioonide kumuleerimise tingimata vajalikku laadi, siis tuleb hinnata, kas on olemas selged ja täpsed õigusnormid, mis võimaldavad ette näha, millise tegevuse või tegevusetuse korral võidakse menetlusi ja sanktsioone kumuleerida, ning eri asutuste vaheline koordinatsioon, kas need kaks menetlust viidi läbi piisavalt koordineeritult ja ajaliselt lähestikku ning kas sanktsiooni, mis ajaliselt esimese menetluse tulemusel määrati, võeti arvesse teise sanktsiooni hindamisel, mistõttu puudutatud isikutele kumuleerimisega kaasnev koormus piirdub tingimata vajalikuga ja määratud sanktsioonide kogum vastab toimepandud süütegude raskusele (22. märtsi 2022. aasta kohtuotsus bpost, C‑117/20, EU:C:2022:202, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).

68

Käesoleval juhul tuleb eelkõige märkida, et Euroopa Kohtule esitatud toimikust ei nähtu, et pädev haldusasutus oleks Dual Prodi suhtes kohaldatud teise peatamismeetme kaalumisel võtnud arvesse selle äriühingu suhtes juba kohaldatud esimese peatamismeetme raskusastet, mis võib mõjutada selle teise peatamismeetme proportsionaalsust harta artikli 52 tähenduses.

69

Eeltoodust tuleneb, et kui põhikohtuasjas kõne all olevat kahte peatamismeedet tuleb käsitada karistusliku sanktsioonina, võib Dual Prodi suhtes kohaldatud teine peatamismeede, mille õiguspärasus on eelotsusetaotluse esitanud kohtus vaidlustatud, olla harta artikliga 50 vastuolus, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

70

Lõpuks tuleb lisada, et isegi kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks leidma, et vähemalt üks kahest põhikohtuasjas kõne all olevast peatamismeetmest ei kujuta endast harta artikli 50 kohaldamise seisukohalt karistuslikku sanktsiooni ja järelikult ei saa see artikkel igal juhul välistada nende kahe sanktsiooni kumuleerimist, siis – nagu tõdeb komisjon – peab teise peatamismeetme määramine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte kui liidu õiguse üldpõhimõttega.

71

Proportsionaalsuse põhimõte kohustab liikmesriike kasutama meetmeid, mis võimaldavad küll tõhusalt saavutada liikmesriigi õigusega taotletava eesmärgi, kuid ei või siiski olla ulatuslikumad, kui on vaja taotletud eesmärgi saavutamiseks ja kahjustavad võimalikult vähe kõnealuste liidu õigusnormidega püstitatud eesmärke ja põhimõtteid. Euroopa Kohtu praktikas on selle kohta täpsustatud, et kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem piiravat meedet, ning tekitatud piirangud peavad olema vastavuses seatud eesmärkidega (13. novembri 1990. aasta kohtuotsus Fedesa jt, C‑331/88, EU:C:1990:391, punkt 13, ja 13. jaanuari 2022. aasta kohtuotsus MONO, C‑326/20, EU:C:2022:7, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

72

Selles osas tuleb märkida, et aktsiisi nõuetekohase sissenõudmise tagavate eeskirjade rikkumises kahtlustatava juriidilise isiku suhtes aktsiisikauba maksulao pidamise loa peatamises seisneva meetme mõju avaldumine kogu selle juriidilise isiku suhtes alustatud kriminaalmenetluse vältel, eriti kui selle menetluse kestus on juba ületanud mõistliku aja, on tõenäoliselt ebaproportsionaalne sekkumine selle juriidilise isiku seaduslikku õigusse tegeleda oma äritegevusega.

73

Kõigist eelnevatest kaalutlustest tuleneb, et harta artiklit 50 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui aktsiisikauba eeskirjade rikkumise eest määratakse karistuslik sanktsioon juriidilisele isikule, kelle suhtes juba on juba jõustunud sama teokoosseisu puhul määratud karistuslik sanktsioon, tingimusel, et:

74

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab: