1

Hageja VeriGraft AB palub oma hagis, mille ta esitas ELTL artikli 272 alusel, tuvastada esiteks, et alltöövõtukulud, mille Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (EASME) jättis heaks kiitmata, on toetuskõlblikud kulud vastavalt projekti „Inimkoetehnoloogilised personaliseeritud veenid (P-TEV) kui esmaravi kroonilise veenipuudulikkusega patsientidele“ („Personalized Tissue-Engineered Veins as the first Cure for Patients with Chronic Venous Insufficiency – P-TEV“; edaspidi „P-TEV projekt“) kohta sõlmitud toetuslepingule viitenumbriga 778620 (edaspidi „toetusleping“); teiseks, et võlateade nr 3242004635, mille EASME väljastas 106928,74 euro kohta, on alusetu, ja kolmandaks, et toetuslepinguga ette nähtud tagatisfondist 109230,19 euro sissenõudmine on samuti alusetu.

2

Hageja on biotehnoloogiaga tegelev Rootsi äriühing, kes asutati 2005. aastal ärinime NovaHep all ja kes on spetsialiseerunud selliste inimkoetehnoloogiliste personaliseeritud siirikute väljaarendamisele, mis on mõeldud kasutamiseks regeneratiivses meditsiinis. Hageja kannab ärinime VeriGraft alates 2017. aasta augustist.

3

Hageja ja Euroopa Liit, keda esindas EASME, kellest sai alates 1. aprillist 2021 Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusamet (Eismea), sõlmisid 9. augustil 2017 toetuslepingu (vt punkt 1 eespool). Toetusleping sõlmiti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT 2013, L 347, lk 104), artikli 22 lõikes 2 ette nähtud ning nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsuses 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT 2013, L 347, lk 965), täpsustatud VKEde innovatsiooni toetusvahendina.

4

Toetuslepingu artiklite 2, 3, 4 ja 5 kohaselt anti hagejale lepingu 1. lisas kirjeldatud P-TEV projekti jaoks maksimaalselt 2184603,75 euro suurune toetus, kusjuures lepingu täitmine pidi algama 1. septembril 2017 ja kestma 24 kuud. Toetuslepingu artikli 5.2 kohaselt „hüvitatakse toetusega 100% toetuskõlblikest kuludest“.

5

Toetuslepingu artiklis 20 oli täpsustatud, et hageja peab esitama EASME‑le iga aruandeperioodi kohta tehnilise ja finantsaruande. Tegevus toimus kahe aruandeperioodi vältel, millest esimene hõlmas 1.–12. kuud (edaspidi „PR1“) ja teine 13.–24. kuud (edaspidi „PR2“). Perioodiline tehniline aruanne pidi sisaldama selgitusi toetusesaaja tehtud töö kohta, ülevaadet tegevuse eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, sealhulgas toetuslepingu 1. lisas määratletud projekti vahe-eesmärke ja juba saadud tulemusi, ning ülevaadet põhjustest, millest tulevad erinevused 1. lisa kohaselt tehtava töö ja tegelikult tehtud töö vahel. Finantsaruanne pidi sisaldama individuaalset finantsdeklaratsiooni, milles on üksikasjalikult esitatud iga eelarvekategooria toetuskõlblikud kulud ning eelkõige selgitus vahendite kasutamise kohta ja teave alltöövõtu kohta asjaomase aruandeperioodi vältel. Lisaks viimase aruandeperioodi perioodilisele aruandele pidi toetusesaaja esitama lõpliku aruande 60 päeva jooksul pärast viimase aruandeperioodi lõppemist. See lõplik aruanne pidi sisaldama lõplikku tehnilist aruannet ja finantsaruannet. Lõplik finantsaruanne pidi sisaldama eeskätt lõplikku finantsdeklaratsiooni, milles võetakse kokku kõigi aruandeperioodide individuaalsed finantsaruanded ja millega koos esitatakse lõppmakse tegemise taotlus.

6

Toetuslepingu artiklis 21 oli sätestatud, et eelmakse eesmärk oli tagada toetusesaajale rahavoog ja et see jääb liidu omandisse kuni toetuse lõppmakse tegemiseni. Eelmakse summa oli 1092301,88 eurot, millest 109230,19 eurot pidas EASME kinni ja kandis üle tagatisfondi. Artiklis 21 oli samuti täpsustatud, et lõppmakse hüvitab ülejääva osa neist toetuskõlblikest kuludest, mida hageja on tegevuse huvides kandnud. Ent kui varem tehtud maksete kogusumma oli suurem toetuse lõppsummast, pidi lõppmakse tegemine seisnema tagasinõudes. Seoses lõppmakse arvutamisega oli ette nähtud, et EASME lahutab selle arvutamiseks toetuse lõppsummast eelmakse ja võimalike juba tehtud vahemaksete kogusumma. Kui lõppmakse tegemisel oli sel viisil arvutatud summa positiivne, tuli tagatisfondi kantud summa vabastada ja maksta toetusesaajale. Kui summa oli aga negatiivne ning oli vaja esitada tagasinõue, tuli viimane maha arvata tagatisfondi kantud summast. Juhul, kui lõppsumma jäi pärast tagatisfondi kantud summa mahaarvamist ikkagi negatiivseks, tuli ülejäänud summa taotluse saajalt sisse nõuda.

7

Toetuslepingu 1. lisa koosneb kahest osast: A osa ja B osa. A osa sisaldab P‑TEV projekti lühikirjeldust ning toetusesaajate ja tegevuse kirjeldust. 1. lisa B osa sisaldab hageja esitatud üksikasjalikku kirjeldust P‑TEV projekti, kasutatava tehnika, projekti eesmärkide, mõju, rakendamise, konsortsiumi liikmete, eetika ja ohutuse kohta. Toetuslepingu 1. lisa B osa punktis 4.1 „Projekti kaasatud kolmandad isikud“ on loetletud projekti kaasatavad alltöövõtjad ja ära toodud alltöövõtu esialgne eelarve. Punktis 4.1 on ära toodud ka alltöövõtu korras täidetavad ülesanded.

8

Toetuslepingu 1. lisa B osa punktis 4.1 oli kirjeldatud seitset ülesannet, mis tuleb anda alltöövõtu korras kas Rootsis tegutsevale lepingulisele uurimisorganisatsioonile IRW Consulting AB (edaspidi „IRW“) või Oslo (Norra) ülikooli haigla veresoontekirurgia osakonnale. Nii anti ühelt poolt IRW‑le ülesanded 1.3 „Andmete kvaliteedi tagamine, järelevalve ja auditeerimine“, 1.4 „Ohutusaruanded Norra ravimiametile“, 3.5 „Uuringute järelevalve, andmete kogumine ja patsientide seire“ ning 3.6 „Andmete analüüs, kliiniliste uuringute aruanne ja teadusartiklite koostamine“. Teiselt poolt anti Oslo ülikooli haigla veresoontekirurgia osakonnale ülesanded 3.2 „Katsealuste värbamine ja teadlik nõusolek“, 3.3 „Inimkoetehnoloogiliste personaliseeritud veenide valmistamine“ ja 3.4 „Kirurgia“. Kõnealuse alltöövõtu kogukulu oli hinnanguliselt 276425 eurot (125372 eurot Oslo ülikooli haigla veresoontekirurgia osakonnale ja 151053 eurot IRW-le).

9

16. aprilli 2018. aasta kirjas teavitas hageja EASMEt, et ta näeb ette projekti I faasi ohutusuuringute viibimist, kuna need I faasi uuringud tuleb üle viia Oslo ülikooli haigla katsekohast Sevilla (Hispaania) Valme haigla ja Kaunase (Leedu) ülikooli haigla katsekohtadesse, kus II faasi tõhususe uuringute ettevalmistused on juba jõudsalt edenenud. Selles kirjas palus hageja muuta I faasi uuringu raames juba saadud tulemuste esitamise kuupäeva. Kirjale oli lisatud toetuslepingu 1. lisa muudetud versioon, kus oli muudetud I faasi uuringu tulemuste esitamise kuupäeva, katsekohti, ärinimi NovaHep oli asendatud ärinimega VeriGraft ning oli vahetatud koostööpartnereid (edaspidi „toetuslepingu 1. lisa muudetud versioon“).

10

Toetuslepingu 1. lisa muudetud versiooni B osas oli esitatud nende ülesannete muudetud loetelu, mis tuleb anda alltöövõtjatele, sealhulgas uutele alltöövõtjatele, arvestades I faasi kliiniliste uuringute katsekohtade muutust. Toetuslepingu 1. lisa muudetud versiooni B osas loetletud ülesanded olid samad mis toetuslepingu 1. lisa esialgse versiooni B osas. Kõik need ülesanded tuli anda alltöövõtu korras Valme haigla veresoontekirurgia osakonnale, Kaunase ülikooli haigla veresoontekirurgia osakonnale või IRW-le ning Clinical Accelerator et Iniciativa Andaluza en Terapias Avanzadasele (IATA). Kõnealuse alltöövõtu kogukulu jäi samaks kui esialgses eelarves, planeeritud eelarve oli 276425 eurot (135372 eurot veresoontekirurgia osakonnale ja 141053 eurot lepingulistele uurimisorganisatsioonidele).

11

EASME kiitis toetuslepingu 1. lisa muudatused heaks 16. aprillil 2018.

[…]

13

1. novembril 2018 esitas hageja EASME-le vastavalt toetuslepingu artiklile 20 P-TEV projekti tehnilise ja finantsaruande PR1 kohta.

[…]

16

22. novembri 2018. aasta kirjaga teatas EASME hagejale, et välisekspertide poolt PR1 kohta koostatud aruande põhjal pidas ta projekti rakendamist rahuldavaks. Ta täpsustas siiski, et nende ekspertide hinnang vahendite kasutamise kohta ei tähenda, et ta ise nõustub vastavate kuludega. Ta täpsustas sellega seoses, et esitatud kulude toetuskõlblikkust hindavad tema talitused kõigi toetusesaajate esitatud finantsaruannete alusel.

[…]

20

Pärast toetuslepingu lõpetamist esitas hageja EASME-le PR2 tehnilise ja finantsaruande; PR2 kestis lepingu lõpetamist arvestades 1. septembrist 2018 kuni 17. aprillini 2019.

21

7. augusti 2019. aasta kirjas teatas EASME hagejale, et aruande põhjal, mille väliseksperdid olid koostanud PR2 tehnilise aruande kohta, oli P-TEV projekti rakendamine tema arvates rahuldav, kuid ta ei soovita muudatusi nimetatud projekti rakendamise parandamiseks, kuna see on lõppenud.

[…]

25

3. oktoobril 2019 saatis hageja EASME-le oma aruande vahendite kasutamise kohta ja lõpliku finantsaruande toetuslepingu 4. lisas ettenähtud vormis.

[…]

27

14. novembri 2019. aasta kirjaga saatis EASME hagejale eelteavituskirja, et algatada toetuslepingu artiklis 44 sätestatud võistlev menetlus. Selles kirjas teatas EASME hagejale, et kuna viimane on saanud toetuse lõppsaldost suurema summa, siis kavatseb ta erinevuse sisse nõuda ühelt poolt hageja poolt tagatisfondi tehtud sissemakse arvelt 109230,19 euro ulatuses ja teiselt poolt tagasinõudmismenetluse kaudu 259123,24 euro ulatuses. Samuti kutsus EASME hagejat üles esitama talle oma märkused 30 päeva jooksul ja teatas talle, et toetuse lõppmakse tegemise tähtaja kulgemine peatatakse kuni kõnealuse võistleva menetluse lõpuni.

[…]

31

12. detsembril 2019 esitas hageja EASME-le oma märkused 14. novembri 2019. aasta eelteavituskirja kohta. Oma märkustes vaidlustas hageja EASME hinnangu teatud alltöövõtukulude toetuskõlbmatuse kohta, väites sisuliselt, et need kulud olid seotud alltöövõtu tegevusega, mis oli kavandatud toetuslepingu 1. lisa muudetud versioonis, või alltöövõtu tegevusega, mida oli mainitud PR1 tehnilises aruandes, mille EASME oli heaks kiitnud.

[…]

33

EASME teatas 6. märtsi 2020. aasta kirjas hagejale, et nagu sellele kirjale lisatud argumentide loetelus selgitatakse, nõustus EASME mõne hageja selgitusega ja kohandas vastavalt oma arvutusi. Seejärel teatas EASME, et kuivõrd hageja oli saanud makseid toetuse lõppsummast suuremas summas, siis nõuab ta erinevuse sisse hageja poolt tagatisfondi tehtud sissemakse arvelt109230,19 euro ulatuses ja samale kirjale lisatud võlateate abil 106928,74 euro ulatuses. EASME teatas ka, et kui makse ei laeku võlateatises märgitud kuupäevaks, on hageja kohustatud maksma viivist ja EASME pöörab oma nõude täitmisele, kasutades ühte toetuslepingus ettenähtud menetlust, näiteks võlanõude tasaarvestuse või täitmisele pööratava otsuse tegemise teel. Kõnealusele kirjale oli lisatud dokument „Toetuse lõppsumma jaotamise tabel“.

34

6. märtsi 2020. aasta kirjale lisatud „argumentide loetelu“ sisaldas järgmist teavet:

„1. Argumentide loetelu

1) [Liidu esimene järeldus]

EASME ei võtnud arvesse katsekohtade alltöövõtukulusid, kuigi neid käsitlev muudatus allkirjastati 2018. aasta aprillis.

Toetusesaaja väide on ekslik. Toetusesaaja otsustas teha muudatuse alles pärast esimest eetikakontrolli, mille käigus eetikakomitee tuvastas katsekoha muutmisega seotud probleemi, mille tõttu palus projektijuht toetusesaajal teha muudatuse. EASME ei saanud jätta kulusid arvesse võtmata, kuna neid ei olnud tekkinud. Kulud, mis jäeti arvesse võtmata, seostuvad ülesannetega 1.1, 2.1, 2.3, 2.4, 3.1 ja 3.6, mis on seotud alltöövõtuga, mida tegevuse kirjelduses ei ole kavandatud.

[…]

2. Järeldus

Toetusesaaja esitatud põhjendustega nõustutakse osaliselt. Tagasinõudekorraldus esitatakse 106928,74 euro kohta.“

[…]

36

9. aprillil 2020 saatis EASME hagejale võlateate nr 3242004635, milles määras 106928,74 euro tasumise tähtpäevaks 25. mai 2020. Sellele võlateatele oli lisatud tabel selle kohta, kuidas oli arvutatud tasumisele kuuluv toetuse lõppmakse.

37

EASME saatis 11. mail 2020 hagejale uuesti 6. märtsi 2020. aasta kirja koos selle kahe lisaga ja 9. aprilli 2020. aasta võlateate.

[…]

40

Üldkohus rahuldas 2. märtsi 2022. aasta otsusega VeriGraft vs. Eismea (T‑688/19, EU:T:2022:112) hageja hagi kohtuasjas T‑688/19 ja tunnistas seetõttu toetuslepingu lõpetamise kehtetuks.

41

Hageja palub Üldkohtul:

42

Eismea palub Üldkohtul:

43

Oma kolme esimese nõude toetuseks esitab hageja kolm väidet. Esimese väite kohaselt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 41 sätestatud õigust heale haldusele, sest EASME väljastatud tagasinõudekorraldusest ei ole võimalik aru saada, miks esitatud kulud jäeti arvesse võtmata. Teise väite kohaselt on rikutud toetuslepingu artiklit 6, sest EASME leidis hageja sõnul ekslikult, et esitatud alltöövõtukulud ei ole toetuskõlblikud kulud selle artikli tähenduses. Kolmanda väite kohaselt on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet, sest EASME kinnitas alguses nende alltöövõtukulude toetuskõlblikkust, mille ta hiljem jättis arvesse võtmata.

44

Oma kolmanda nõude toetuseks esitab hageja veel ka neljanda väite, mille kohaselt kulud, mida ta kandis P-TEV projekti elluviimise jätkamisel pärast toetuslepingu õigusvastast lõpetamist, ületasid summa, mille tagasimaksmist EASME võlateate abil nõudis.

45

Tuleb märkida, et nagu nähtub hagiavaldusest, viitab esimeses nõudes kasutatud sõna „tagasinõudekorraldus“ EASME 11. mai 2020. aasta kirjale, milles EASME märkis, et hageja oli saanud makseid toetuse lõppsummast suuremas summas ja et ta kavatseb seetõttu erinevuse sisse nõuda ühelt poolt hageja poolt tagatisfondi tehtud sissemakse arvelt 109230,19 euro ulatuses ja teiselt poolt samale kirjale lisatud võlateate abil 106928,74 euro ulatuses.

46

Samuti tuleb märkida, et 11. mai 2020. aasta kirja lisadest nähtub, et erinevus hagejale toetusena juba makstud summade ja EASME poolt heaks kiidetud toetuse lõppsumma vahel tuleneb nende alltöövõtukulude arvesse võtmata jätmisest, mida ei olnud toetuslepingus kavandatud.

47

Täiendavalt tuleb märkida, et oma teise ja kolmanda nõudega palub hageja Üldkohtul vastavalt tuvastada, et kõnealused alltöövõtukulud on toetuskõlblikud kulud 258588,80 euro ulatuses ja et 11. mai 2020. aasta kirjale lisatud võlateade on tühine.

48

Sellest järeldub, et hageja kolme esimest nõuet tuleb mõista nii, et Üldkohtul palutakse tuvastada, et esiteks on nende alltöövõtukulude puhul, mille EASME jättis arvesse võtmata, tegemist toetuslepingu alusel toetuskõlblike kuludega, teiseks puudub EASME poolt 106928,74 euro kohta väljastatud võlateatel nr 3242004635 seega alus ning kolmandaks on niisiis ka 109230,19 euro suuruse summa kinnipidamine toetuslepinguga loodud tagatisfondist alusetu.

49

Hageja väidab, et EASME poolt 11. mai 2020. aasta kirjale lisatud argumentide loetelus esitatud põhjendus on liiga lühisõnaline selleks, et mõista, milliseid kulusid EASME arvesse ei võtnud ja miks need kulud jäeti arvesse võtmata; see kujutab endast harta artiklis 41 sätestatud põhjendamiskohustuse rikkumist. Hageja täpsustab sellega seoses, et EASME ei esitanud talle seda teavet ka võistlevas menetluses.

50

Eismea ei nõustu hageja argumentidega.

51

Sellega seoses tuleb meenutada, et vastavalt harta artikli 41 lõike 2 punktile c on administratsioon kohustatud oma otsuseid põhjendama.

52

Nii on Üldkohtul juba olnud võimalus sedastada, et esmase õiguse hulka kuuluv harta näeb artikli 51 lõikes 1 eranditult ette, et selle sätted „on subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele“, ning seetõttu reguleerivad põhiõigused liidu institutsioonidele antud pädevuse kasutamist, sh lepingulises raamistikus (vt selle kohta 3. mai 2018. aasta kohtuotsus Sigma Orionis vs. komisjon, T‑48/16, EU:T:2018:245, punktid 101 ja 102, ning 3. mai 2018. aasta kohtuotsus Sigma Orionis vs. REA, T‑47/16, ei avaldata, EU:T:2018:247, punktid 79 ja 80; vt analoogia alusel ka 13. mai 2020. aasta kohtuotsus Talanton vs. komisjon, T‑195/18, ei avaldata, EU:T:2020:194, punkt 73).

53

Samamoodi on leitud, et kui liidu institutsioonid, organid ja arutused täidavad lepingut, jäävad nad seotuks neile hartast ja liidu õiguse üldpõhimõtetest tulenevate kohustustega (vt selle kohta 16. juuli 2020. aasta kohtuotsus ADR Center vs. komisjon, C‑584/17 P, EU:C:2020:576, punkt 86).

54

Veel on Euroopa Kohus otsustanud, et kui pooled annavad lepingus vahekohtuklausliga liidu kohtule pädevuse vaadata läbi selle lepinguga seotud vaidlusi, siis on nimetatud kohus sõltumata lepingus määratletud kohaldatavast õigusest pädev hindama võimalikke harta ja liidu õiguse üldpõhimõtete rikkumisi (16. juuli 2020. aasta kohtuotsus Inclusion Alliance for Europe vs. komisjon, C‑378/16 P, EU:C:2020:575, punkt 81).

55

Lisaks tuleb rõhutada, et liidu institutsioonid, organid ja asutused ei ole lepingulistes suhetes tegutsedes täielikult võrreldavad eraõiguslike lepingupooltega. Ühest küljest on nende makstud toetused pärit liidu avalik-õiguslikest vahenditest, mistõttu liidu institutsioonid, organid ja asutused jäävad selliste toetuste andmisel seotuks eelkõige ELTL artiklist 317 tulenevate eelarveliste nõuete ja kohaldatavas finantsmääruses selleks ette nähtud finantseeskirjadega. Teisest küljest on lepingu puhul, mis – nagu käesolevas kohtuasjas – sisaldab vahekohtuklauslit, mis annab pädevuse liidu kohtule, eelkõige komisjonil tsiviilõiguses ettenähtutest laiemad õigused, mis võimaldavad tal määrata ametlikult kindlaks lepingust tuleneva võlanõude, võttes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT 2012, L 298, lk 1; edaspidi „finantsmäärus“), artikli 79 lõike 2 alusel ühepoolselt vastu otsuse, mis on ELTL artikli 299 alusel täitmisele pööratav ning mille tagajärjed ja siduvus tulenevad neist sätetest (vt selle kohta 16. juuli 2020. aasta kohtuotsus ADR Center vs. komisjon, C‑584/17 P, EU:C:2020:576, punktid 68–70 ja 73). Lisaks tuleb tõdeda, et vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT 2002, L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74), artikli 108 lõike 1 teisele lõigule ja määruse nr 966/2012 artikli 121 lõike 1 teisele lõigule võib toetust anda kas kirjaliku lepingu või toetusesaajale teatavaks tehtud komisjoni otsusega. Niisiis on liidu seadusandja ette näinud, et toetust võib anda nii lepingu kui ka haldusmenetluse korras. Liidu institutsioonid, organid ja asutused ei saa aga oma suva järgi vältida oma esmasest õigusest, sealhulgas hartast, tulenevaid kohustusi seeläbi, et nad otsustavad anda toetusi pigem lepingu kui otsuse alusel (24. veebruari 2021. aasta kohtuotsus Universität Koblenz-Landau vs. EACEA, T‑606/18, ei avaldata, EU:T:2021:105, punkt 31).

56

Põhjendamiskohustuse ulatust tuleb hinnata, arvestades konkreetseid asjaolusid, eelkõige akti sisu, esitatud põhjenduste olemust ja huvi, mis akti adressaadil võib selgituste saamiseks olla, ning põhjenduse piisavuse hindamiseks on vaja see asetada faktilisse ja õiguslikku konteksti, milles kõnealune akt vastu võeti. Niisiis on akt piisavalt põhjendatud, kui see on vastu võetud asjaomasele akti adressaadile teada olevas kontekstis, mis võimaldab tal mõista tema suhtes võetud meetme ulatust (vt analoogia alusel 15. novembri 2012. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Bamba, C‑417/11 P, EU:C:2012:718, punktid 53 ja 54 ning seal viidatud kohtupraktika; 24. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus P vs. parlament, T‑213/10 P, EU:T:2011:617, punkt 30, ja 27. septembri 2012. aasta kohtuotsus Applied Microengineering vs. komisjon, T‑387/09, EU:T:2012:501, punktid 64–67).

57

Hageja väidab, et kirjast, mille EASME talle 11. mail 2020 saatis, ja sellele lisatud argumentide loetelust ei olnud võimalik aru saada, millised kulud jättis EASME arvesse võtmata ja miks.

58

Sellega seoses tuleb märkida, et hageja ei vaidlusta, et dokumendis „Finantsaruande hindamisleht“, mis oli lisatud 14. novembri 2019. aasta eelteavituskirjale, millega algatati toetuslepingu artiklis 44 tagasinõudmise korral ette nähtud võistlev menetlus, oli märgitud, et arvesse võtmata jäetud kulud vastavad otsestele alltöövõtukuludele ja nende arvesse võtmata jätmise põhjuseks on see, et tegemist on kavandamata alltöövõtuga, mida projektijuht heaks ei kiitnud (vt punkt 29 eespool).

59

Samuti tuleb märkida, et oma 12. detsembri 2019. aasta märkustes 14. novembri 2019. aasta eelteavituskirja kohta vaidlustas hageja EASME hinnangu, mille kohaselt teatud alltöövõtukulud ei ole toetuskõlblikud, väites sisuliselt, et need kulud olid seotud alltöövõtu tegevusega, mis oli kavandatud toetuslepingu 1. lisa muudetud versioonis, või alltöövõtu tegevusega, mida oli mainitud PR1 tehnilises aruandes, mille EASME oli heaks kiitnud (vt punkt 31 eespool).

60

Täiendavalt tuleb märkida, et hageja ise tunnistab, et pärast seda, kui ta oli palunud EASME‑lt lisateavet selle kohta, kuidas talle algul 6. märtsil 2020 saadetud ja seejärel 11. mail 2020 uuesti saadetud kirjas arvesse võtmata jäetud kulud olid arvutatud, sai ta 24. märtsil 2020 EASME finantsametnikult PDF-faili „Alltöövõtt“, milles olid konkreetselt ära toodud alltöövõtukulud, mis jäeti arvesse võtmata (vt punkt 35 eespool). Kõnealusest tabelist aga selgus, et hageja märkuste alusel oli EASME lõpuks heaks kiitnud teatavad alltöövõtukulud, nimelt toetuslepingu 1. lisa muudetud versiooni B osas mainitud alltöövõtu tegevusega seotud kulud.

61

Neil tingimustel tuleb asuda seisukohale, et vaatamata sellele, et 11. mai 2020. aasta kirjale lisatud dokumendis „Argumentide loetelu“ sisalduv põhjendus, mille kohaselt „EASME ei saanud jätta kulusid arvesse võtmata, kuna neid ei olnud tekkinud[; k]ulud, mis jäeti arvesse võtmata, seostuvad ülesannetega 1.1, 2.1, 2.3, 2.4, 3.1 ja 3.6, mis on seotud alltöövõtuga, mida tegevuse kirjelduses ei ole kavandatud“, on kokkuvõtlik, oli see siiski piisav selleks, et hageja saaks aru sellest, millised kulud jäeti arvesse võtmata, nimelt ülesannetega 1.1, 2.1, 2.3, 2.4, 3.1 ja 3.6 seotud alltöövõtukulud, ning ka sellest, miks need kulud jäeti arvesse võtmata: need kulud olid seotud alltöövõtu tegevusega, mida ei olnud mainitud toetuslepingu 1. lisa muudetud versiooni B osas.

62

Järelikult tuleb esimene väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

63

Hageja märgib, et EASME jättis arvesse võtmata kõik kulud, mis on seotud alltöövõtu tegevusega, mida ei olnud mainitud toetuslepingu 1. lisa B osa punktis 4.1 esitatud tabelis „Ülesanded, mis tuleb anda alltöövõtjatele“. Hageja sõnul on nende arvesse võtmata jätmine vastuolus toetuslepingu sätetega.

64

Esiteks väidab hageja, et kõik alltöövõtukulud, mille EASME jättis arvesse võtmata, on seletatavad kliiniliste katsete toimumise kohtade ülekandmisega Norrast Leetu ja Hispaaniasse, mille EASME ise heaks kiitis, kuivõrd seda oli mainitud toetuslepingu 1. lisa muudetud versioonis. Hageja väidab, et enne toetuslepingu muutmise taotlemist oli ta teavitanud EASMEt kliiniliste katsete toimumise koha muutmise tagajärgedest ning kirjeldanud eelkõige alltöövõtjaid ja ülesandeid, mida nad pidid täitma. Hageja sõnul hõlmasid need ülesanded tootmisettevalmistusi, õigusnormide kohaselt nõutava dokumentatsiooniga põhjaliku toimiku koostamist ning kliiniliste katsete ja veresoontekirurgia seiret. Hageja rõhutab lisaks, et kõiki alltöövõtjaid, välja arvatud Research Institutes of Sweden (edaspidi „RISE“), on nimetatud ka toetuslepingu 1. lisa muudetud versioonis ja EASME ei seadnud oma 11. mai 2020. aasta kirjas kahtluse alla nende kulude tegelikkust või põhjendatust, mille ta jättis arvesse võtmata. Sellest järeldub hageja sõnul, et need alltöövõtukulud on toetuskõlblikud kulud määruse nr 966/2012 artikli 126 tähenduses, millele viidatakse programmi „Horisont 2020“ toetuste saamiseks kehtestatud osavõtueeskirjade artiklis 26, ning nende arvesse võtmata jätmine EASME poolt on seega vastuolus toetuslepinguga.

[…]

71

Teiseks väidab hageja, et igal juhul olid projekti struktuuri ja alltöövõtu muudatused ette nähtud ka PR1 ja PR2 perioodilistes tehnilistes aruannetes, milles ta oli lisaks ära toonud tehtud tööd ning iga ülesande jaoks kasutatud ressursid. Hageja rõhutab, et need perioodilised tehnilised aruanded vaatasid läbi projektijuht ja EASME poolt projektile määratud väline järelevalvaja ning need kiideti heaks, nagu ka projekti elluviimine. Kuivõrd perioodilised tehnilised aruanded kiideti heaks, siis tuleb tema sõnul alltöövõtukulud lugeda toetuskõlblikuks vastavalt toetuslepingu artiklis 13.1.1 sätestatud lihtsustatud heakskiidumenetlusele, mida on kirjeldatud kõigile lepingupooltele kättesaadavas programmi „Horisont 2020“ toetuslepingu kommenteeritud näidises (edaspidi „toetuslepingu näidis“). Hageja lisab, et ta nõustub Eismeaga, et lihtsustatud heakskiidumenetlus puudutab ainult asjaolu, et teatav ülesanne täidetakse alltöövõtu korras, ja selle ülesandega seotud alltöövõtukulud peavad selleks, et need oleksid toetuskõlblikud, igal juhul vastama õigusnormidest tulenevatele tingimustele. Ta märgib siiski, et EASME on alati väitnud, et kui ta jättis teatavad kulud heaks kiitmata, siis ei teinud ta seda mitte sellepärast, et neid ei kantud, vaid sellepärast, et need seostuvad alltöövõtuga, mida ei ole mainitud toetuslepingus ega selle muudatustes. Hageja leiab, et kui EASME kiitis heaks perioodilised tehnilised aruanded, kiitis ta heaks ka selle, et neis nimetatud ülesanded täideti alltöövõtu korras. Ta väidab seetõttu, et kui need kulud ei oleks olnud kooskõlas finantsmääruse artikli 126 nõuetega, oleks need jäetud kahtlemata heaks kiitmata; nii see aga käesoleval juhul ei olnud.

[…]

73

Eismea ei nõustu hageja argumentidega.

74

Esiteks rõhutab Eismea, et ta ei vaidlusta asjaolu, et EASME kiitis heaks kliiniliste katsete toimumise kohtade muutmise 16. aprilli 2018. aasta toetuslepingu muudatusega, ega seda, et see muudatus nägi ette üldises mõttes alltöövõtjate kasutamise. Eismea juhib siiski tähelepanu asjaolule, et sellest ei saa järeldada, et EASME leidis, et kõik katsekohtade muutmisega seotud kulud, eelkõige alltöövõtuga seotud kulud, oleksid toetuskõlblikud, sest need peavad igal juhul vastama tingimustele, mis on ette nähtud määruse nr 966/2012 artiklis 126, millele viitab programmi „Horisont 2020“ toetuste saamiseks kehtestatud osavõtueeskirjade artikkel 26.

75

Eismea osutab sellega seoses asjaolule, et alltöövõtukulud, mis jäeti heaks kiitmata, vastasid ühelt poolt ülesannetele, mida ei olnud toetuslepingu 1. lisa muudetud versiooni B osas kavandatud täita alltöövõtu korras, ja teiselt poolt ei olnud neid mainitud ka toetuslepingu 2. lisas, rikkudes seeläbi toetuslepingu artiklit 13.1.1. Eismea on seisukohal, et neil tingimustel leidis EASME objektiivselt, et need kulud ei vasta toetuslepingu artikli 6.1 punkti a alapunktides iii ja iv, artiklis 6.2B („Otsesed alltöövõtukulud“) ega artiklis 13.1.1 („Tegevusega hõlmatud ülesannete alltöövõtu korras täitmise eeskirjad“) sätestatud tingimustele.

[…]

80

Teiseks väidab Eismea, et hageja ei saa tugineda asjaolule, et alltöövõtukulusid, mis jäeti heaks kiitmata, mainiti PR1 ja PR2 perioodilistes tehnilistes aruannetes, et väita, et neid kulusid oleks pidanud toetuskõlblikuks pidama. Eismea väidab seega, et artiklis 13.1.1 ette nähtud kiirendatud heakskiidumenetlus, mille puhul toetusesaaja ei tee ametlikku muudatust, vaid hoopis nimetab alltöövõtu korras täidetud ülesandeid tehnilises aruandes, ei tähenda, et kulude toetuskõlblikkust ei hinnataks vastavalt finantsmääruses ja toetuslepingus sätestatud tingimustele või et kulud kiidetakse automaatselt heaks. Eismea sõnul teavitatakse lihtsustatud menetluses lihtsalt ülesande alltöövõtu korras täitmisest, esitatud uued kulud peavad selleks, et need oleksid toetuskõlblikud, aga igal juhul vastama õigusnormidest tulenevatele tingimustele. Seega tähendab asjaolu, et EASME kiitis heaks hageja perioodilised tehnilised aruanded, tema sõnul ainult seda, et EASME nõustus tõepoolest alltöövõtja kasutamisega, kuid hindas kulusid eraldi toetuskõlblikkuse kriteeriumide alusel ega pidanud neid toetuskõlblikuks. Sellega seoses viitab Eismea toetuslepingu näidisele, millest nähtub, et heakskiitmine on täielikult ameti otsustada ja sellele ei ole automaatset õigust ning kiirendatud menetlust kasutavad toetusesaajad võtavad täielikult enda kanda riski, et amet ei nõustu kuludega ja jätab need heaks kiitmata.

[…]

82

Kolmandaks juhib Eismea tähelepanu sellele, et liit saab toetust anda ainult nende kulude eest, mida tegelikult kanti. Seetõttu peavad toetusesaajad Eismea sõnul liidu kontrolli võimaldamiseks tõendama, et toetatavate projektide kulud on tegelikud. Seetõttu on toetusesaajate poolt usaldusväärse teabe esitamine vältimatult vajalik selle kontrolli- ja tõendamissüsteemi nõuetekohaseks toimimiseks, mis kehtestati eesmärgiga kontrollida, kas rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud. Kuna hageja ei määratlenud nõuetekohaselt konkreetseid ülesandeid, mis täidetakse alltöövõtu korras, ega alltöövõtuga seotud kulude summat, siis rikkus ta Eismea arvates raskelt eeskirju, takistades nii EASME‑l teostada liidu rahalise toetuse süsteemi puhul nõutavat asjakohast kontrolli ja vajalikul tasemel järelevalvet avalike vahendite kasutamise üle. Nende kulude heaks kiitmata jätmine EASME poolt oli seega täiesti ettenähtav ja igal juhul toetuslepingu alusel õigustatud. Eismea täpsustab sellega seoses, et ta ei olnud teadlik raamatupidamisaruandest, mille hageja oma repliigile lisas, ja seda ei ole talle kunagi esitatud. Ta märgib, et seetõttu ei ole tal võimalik seda aruannet kommenteerida, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole tõendanud, et ta selle talle saatis, ega näidanud, mis mõju see peaks käesoleval juhul avaldama.

83

Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt toetuslepingu artiklile 5.2 hüvitatakse toetuse abil 100% meetme toetuskõlblikest kuludest. Sama sätte kohaselt tuleb toetuskõlblikud kulud, juhul kui on tegemist otseste alltöövõtukuludega, deklareerida kui tegelikult kantud kulud, st kui „tegelikud kulud“.

84

Toetuslepingu artiklis 6.1 on sätestatud üldised tingimused, mille täidetuse korral loetakse kulud toetuskõlblikuks. Vastavalt sellele sättele peab selleks, et tegelikke kulusid saaks pidada toetuskõlblikuks, toetusesaaja olema need tegelikult kandnud, need peavad olema tekkinud tegevuse toimumise ajal, need peavad olema märgitud 2. lisas esitatud esialgses eelarves, need peavad olema kantud seoses tegevusega, mida on kirjeldatud 1. lisas, ning olema selleks vajalikud, need peavad olema identifitseeritavad ja kontrollitavad ning eelkõige peavad need olema kirjendatud toetusesaaja raamatupidamisarvestuses vastavalt toetusesaaja asukohariigis kohaldatavatele raamatupidamiseeskirjadele ja toetusesaaja tavapärasele analüütilise raamatupidamisarvestuse tavale, olema kooskõlas asjakohaste riigisiseste maksu-, töö- ja sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega, olema mõistlikud ja põhjendatud ning vastama usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele, eelkõige säästlikkuse ja tõhususe osas.

85

Toetuslepingu artiklis 6.2 on sätestatud, et teatavad kulukategooriad, eelkõige „otsesed alltöövõtukulud“, on toetuskõlblikud, kui need vastavad nii lepingu artiklis 6.1 sätestatud üldtingimustele kui ka teatavatele eritingimustele. Toetuslepingu artikli 6.2 kohaselt on otsesed alltöövõtukulud toetuskõlblikud, kui on täidetud nimetatud lepingu artiklis 13.1.1 sätestatud tingimused.

86

Vastavalt toetuslepingu artiklile 13.1.1 võib toetusesaaja juhul, kui see on tegevuse jaoks vajalik, sõlmida alltöövõtulepinguid tegevusega hõlmatud selliste teatavate ülesannete täitmiseks, mida on kirjeldatud 1. lisas, kui ta tagab seejuures majanduslikult kõige soodsamad tingimused või vajaduse korral madalaima hinna ning väldib mis tahes huvide konflikti. Samuti on täpsustatud, et alltöövõtt võib puudutada ainult piiratud osa tegevusest. Seoses sellega, kuidas alltöövõtu kasutamist tuleb toetuslepingus käsitleda, on artiklis 13.1.1 sätestatud, et „täidetavad ülesanded ja iga alltöövõtjaga seostuvad hinnangulised kulud tuleb esitada 1. lisas ning alltöövõtu hinnanguline kogukulu toetusesaaja kohta tuleb esitada 2. lisas“. Kõnealuse lepingu artikli 13.1.1 kohaselt „võib amet[, antud juhul EASME,] siiski ilma lepingut muutva lisata […] heaks kiita alltöövõtulepinguid, mida ei ole mainitud 1. ja 2. lisas“, kui neid on konkreetselt põhjendatud perioodilises tehnilises aruandes ja need ei too kaasa lepingu muutmist viisil, mis seaks kahtluse alla toetuse andmise otsuse või rikuks taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.

87

Tuleb märkida, et nagu nähtub 11. mai 2020. aasta kirjale lisatud argumentide loetelust, jättis EASME teatavad alltöövõtukulud heaks kiitmata põhjendusel, et need olid seotud alltöövõtuga, mida tegevuse kirjelduses ei olnud kavandatud. Eismea on täpsustanud kõnealuseid alltöövõtukulusid allpool esitatud kostja vastuse tabelis nr 3:

88

Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi hageja väidab, et tabelis on viga seoses kirjes nr 6 nimetatud alltöövõtjaga, kelleks on IATA, mitte Clinical Accelerator, on pooled üksmeelel, et alltöövõtukulud, mille EASME jättis heaks kiitmata, on seotud alltöövõtu tegevusega, mida ei olnud mainitud toetuslepingu 1. lisa muudetud versioonis, ning et kõnealuseid kulusid ei olnud mainitud ka sama lepingu 2. lisas hinnanguliste otseste alltöövõtukuludena.

89

Samuti puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et ühelt poolt oli toetuslepingu muutmise eesmärk teha kohandused, mis olid vajalikud kliiniliste katsete kohtade Norrast Hispaaniasse ja Leetu üleviimise tagajärjel, ning teiselt poolt taotles seda muudatust hageja.

90

Neil asjaoludel ei saa hageja väita, et alltöövõtukulud, mille EASME jättis heaks kiitmata, oleks tulnud lugeda toetuskõlblikuks põhjendusel, et EASME kiitis 16. aprillil 2018 heaks toetuslepingu 1. lisa muutmise ja oli teadlik kliiniliste katsete kohtade muutmise tagajärgedest, mis seisnevad vajaduses kasutada P-TEV projekti elluviimiseks alltöövõtjaid, või et kõnealused alltöövõtukulud olid kliiniliste katsete kohtade muutmisega lahutamatult seotud.

91

Sellega seoses oli hageja ülesanne teha toetuslepingu 1. ja 2. lisasse muudatused, mida ta pidas vajalikuks, et võtta arvesse kliiniliste katsete kohtade muutust, enne nende heakskiitmist EASME poolt.

92

Tuleb siiski kindlaks teha, kas EASME jättis, nagu hageja väidab, teatavad alltöövõtukulud heaks kiitmata põhjendusel, et need olid seotud alltöövõtuga, mida ei olnud kavandatud toetuslepingu 1. lisa muudetud versioonis ja mida ei olnud alltöövõtukuludena mainitud lepingu 2. lisas, samas kui alltöövõtu kasutamist oli põhjendatud PR1 ja PR2 tehnilistes aruannetes, mille EASME heaks kiitis.

93

Selles osas nähtub Eismea esitatud tabeli nr 3 (vt punkt 87 eespool) ja tabeli nr 1 (mis esitatakse järgmisena) koos analüüsimisest, et alltöövõtukulud, mille EASME jättis heaks kiitmata, vastavad ülesannetele, mille puhul alltöövõttu ei olnud toetuslepingu 1. lisa muudetud versioonis küll kavandatud, kuid mida oli mainitud PR1 ja PR2 perioodilistes aruannetes; Eismea ei vaidlustanud seda asjaolu kohtuistungil.

94

Samuti tuleb märkida, et hageja on esitanud PR1 ja PR2 perioodilistes tehnilistes aruannetes kõnealuse alltöövõtu põhjused.

[…]

97

Seejärel esitas hageja järgmised selgitused seoses kõrvalekaldumistega projekti esialgsest plaanist:

„5. Kõrvalekaldumised lisadest 1 ja 2 (kui on)

Esialgne plaan oli viia läbi I/II faasi kliiniline uuring, et kontrollida P-TEV toote ohutust ja tõhusust, Norras toimuva tõhususe ja kõrvaltoimete hindamise raames. GMP‑le vastav tootmine pidi toimuma VeriGrafti töötajate poolt Sahlgrenska ülikooli haigla GMP rajatistes.

Kliinilise arengu prognoose tuli kohandada. Leedus, [liidu] liikmesriigis, valmistati ette I faasi kliiniline katse P‑TEV toote ohutuse kontrollimiseks. GMP‑le vastav tootmine korraldati koos ühe CMOga Leedus, kes järgib VeriGrafti haldussüsteemi ja on selle järelevalve all.

Samal ajal valmistati Hispaanias ette eraldiseisev II faasi katse P‑TEV toote tõhususe tõendamiseks, kasutades selleks osas T 4.2 kirjeldatud üleeuroopalist võrku. II faasi katseid alustatakse siis, kui I faasi katsete kohta on olemas usaldusväärsed ja positiivsed andmed.

VeriGraft jätkab sel ajal, kui Leedus viiakse läbi I faasi katseid, tööd Hispaanias toimuvate II faasi katsete eetiliste ja õigusnormide kohaselt nõutavate dokumentidega.

P-TEV kliinilise toote arendusprogrammi struktuuri ja esimeste katsete koha muutmine on põhjustanud viivitusi töös. Lisaks sellele osutus vajalikuks viia enne inimkatsete alustamist läbi põhjalikumad prekliinilised katsed ning koostada uus dokumentide ja õigusnormide kohaselt nõutavate taotluste toimik.

[…]

5.2.1 Kavandamata alltöövõtt (kui on)

Projekti ja sellega seoses esitatud taotluse algsel väljatöötamisel kavatsesime alguses valmistada tooted Rootsis või Norras, kasutades VeriGrafti enda töötajaid. Me nägime P-TEV GMP tootmise alltöövõtuks ette vaid väikese eelarve. Kuid nagu mujal selgitatud, sealhulgas käesolevas aruandes, peame muutma EASME heakskiidetud katsekohta. Kuna meie projekti seisukohast on parim strateegia toota kliinilisi tooteid võimalikult lähedal operatsioonisaalidele, oleme juba sõlminud lepingu Leedu lepingulise uurimisorganisatsiooniga (I faasi katseteks) ja Hispaania lepingulise uurimisorganisatsiooniga (II faasi katseteks). Seetõttu peame nüüd oma projekti plaanides GMP tootmiseks kasutama kaht uut alltöövõtjat, kelleks on Leedu VKE Froceth ja Hispaania piirkondlik mittetulundusühing IATA. Tuleb märkida, et Froceth ja IATA kasutavad tootmiseks omaenda töötajaid. Lisaks oleme teinud koostööd Ühendkuningriigis asuva üksusega Clinical Accelerator, kes aitas meil koordineerida I faasi katset Leedus. Sellel lepingulisel uurimisorganisatsioonil on Leedu tervishoiusektoris võrgustik ja kogemus, mis võimaldavad meil edukalt alustada neid üliolulisi I faasi katseid.

Kõik kolm eespool nimetatud organisatsiooni on väikesed, spetsialiseerunud Euroopa üksused. Me valisime nad, sest meie arvates on nad ideaalsed partnerid nende konkreetsete ülesannete täitmiseks, mis me neile anname. Lisaks oleme põhjalikult läbi rääkinud nende teenuste hinna ning meie teada ja tehtud uuringute põhjal ei olnud meil võimalik leida nii kvaliteetseid partnereid, kes oleksid suutnud teha sama tööd madalama hinnaga.“

[…]

105

Tuleb aga meenutada, et vastavalt toetuslepingu artiklile 13.1.1 võib EASME heaks kiita alltöövõtulepingud, mida ei ole mainitud 1. ja 2. lisas, kui neid on konkreetselt põhjendatud perioodilises tehnilises aruandes ja kui need ei too kaasa lepingu muutmist viisil, mis seaks kahtluse alla toetuse andmise otsuse või rikuks taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.

106

Seda menetlust on kirjeldatud toetuslepingu näidises kui lihtsustatud heakskiidumenetlust. Toetuslepingu näidises on täpsustatud, et uus alltöövõtuleping, mida ei ole toetuslepingus kirjeldatud, tuleb lisada perioodilise tehnilise aruande jaotisse „kavandamata alltöövõtja“, kus seda tuleb ka põhjendada, ning et seda ei kiideta heaks, kui alltöövõtuleping võib muuta oluliselt projekti olemust, st kui on kahtlusi, kas projekt on sisuliselt ikka sama mis valitud projekt või kas toetusesaaja on endiselt võimeline tegevust läbi viima. Toetuslepingu näidis sisaldab lihtsustatud heakskiidu näidet, mis on järgmine:

„Toetusesaaja kaotab teatavas konkreetses valdkonnas spetsialiseerunud töötajad ja otsustab seetõttu täita teatavad ülesanded, mida ta algul kavatses ise täita, alltöövõtu korras[;] toetusesaaja ei teavita sellest koordinaatorit ja seetõttu ei muudeta [toetuslepingut;] need asjaolud deklareeritakse perioodilises aruandes ja komisjon kiidab selle heaks.“

107

Lisaks tuleb märkida, et toetuslepingu artiklis 4.2 on sätestatud, et „2. lisas märgitud esialgset eelarve jagunemist võib kohandada summade ülekandmisega eelarvekategooriate vahel[; s]elleks ei ole vaja artikli 55 kohaselt [toetuslepingut] muuta, kui tegevus toimub 1. lisas kirjeldatud moel“. Toetuslepingu artikkel 4.2 näeb siiski ette, et „[t]oetusesaaja ei või lisada kulusid, mis on seotud alltöövõtulepingutega, mida ei ole 1. lisas kavandatud, välja arvatud juhul, kui täiendavad alltöövõtulepingud on heaks kiidetud [toetuslepingut] muutva lisaga või vastavalt artiklile 13“.

108

Toetuslepingu näidises on ka sellega seoses esitatud näide lihtsustatud korras heakskiitmise kohta järgmises sõnastuses:

„Toetusesaaja soovib täita alltöövõtu korras ülesande, mille ta pidi algul ise täitma[; t]a soovib kanda 100000 eurot personalikulusid üle alltöövõtule[; s]elleks, et kontrollida, kas see uus alltöövõtt on võimalik ja kas vastavad kulud on toetuskõlblikud, tuleb enne alltöövõttu muuta toetuslepingut[; t]oetusesaaja ei taotle siiski lepingu muutmist ja piirdub muudatuse deklareerimisega järgmises perioodilises tehnilises aruandes (omal riisikol). Kui komisjon kiidab aruande heaks, on täiendava alltöövõtu kulud toetuskõlblikud.“

109

Toetuslepingu artiklitest 13.1.1 ja 4.2, samuti eespool punktides 106 ja 108 esitatud toetuslepingu näidises sisalduvatest selgitustest tuleneb, et sellise perioodilise tehnilise aruande heakskiitmine, milles toetusesaaja on põhjendanud selliste alltöövõtulepingute kasutamist, mida ei ole kavandatud kõnealuse lepingu 1. ja 2. lisas esitatud tegevuse kirjelduses, toob kaasa vastavate alltöövõtukulude toetuskõlblikkuse kõnealuse lepingu artikli 6.2 tähenduses.

110

Sellega seoses on oluline rõhutada, et vastupidi Eismea väitele kohtuistungil ei nähtu toetuslepingust, et eespool punktides 94–109 kirjeldatud alltöövõtu heakskiidumenetluse kasutamise võimalus on seatud sõltuvusse tingimusest, et toetuslepingu 1. lisa ei ole enne lepingupoole algatusel muudetud.

111

Käesoleval juhul tuleb märkida, et EASME ise täheldas PR1 ja PR2 perioodiliste tehniliste aruannete esitamisele reageerides, et ta leiab sellel eesmärgil tellitud välisekspertide rühma aruande põhjal, et P‑TEV projekti rakendamine nii, nagu seda on kirjeldatud nendes tehnilistes aruannetes, on rahuldav (vt eespool punktid 16 ja 21), ning et ta ei asunud seetõttu seisukohale, et nendes aruannetes mainitud alltöövõtu kasutamine põhjustab kahtlusi, kas projekt on sisuliselt ikka endiselt sama mis valitud projekt või kas hageja on endiselt võimeline projekti ellu viima.

112

Sellest järeldub, et EASME ei saanud jätta heaks kiitmata alltöövõtukulusid, mis on seotud ülesannetega, mille alltöövõtu korras täitmist oli põhjendatud tema poolt heaks kiidetud perioodilistes tehnilistes aruannetes, põhjendusel et need kulud on seotud alltöövõtuga, mida ei olnud kavandatud toetuslepingu artikli 13.1.1 tähenduses.

113

Tuleb rõhutada, et see järeldus ei mõjuta EASME võimalust jätta kõnealused kulud heaks kiitmata põhjusel, et need ei vasta toetuslepingu artiklis 6.1 sätestatud toetuskõlblikkuse üldtingimustele.

114

Tuleb siiski märkida, et käesoleval juhul märkis EASME ise 11. mai 2020. aasta kirjale lisatud argumentide loetelus, et alltöövõtukulusid ei jäetud heaks kiitmata põhjusel, et neid ei kantud.

115

Tõsi, Eismea väidab – esimest korda Üldkohtus – sisuliselt, et kuna hageja ei määratlenud nõuetekohaselt alltöövõtu korras täidetavaid ülesandeid ja vastavaid alltöövõtukulusid, siis rikkus ta kohustust esitada Eismeale piisavalt usaldusväärset teavet selleks, et kontrollida, kas need kulud vastavad toetuslepingu artiklis 6.1 sätestatud toetuskõlblikkuse üldtingimustele (vt punkt 82 eespool).

116

Tuleb siiski märkida, et selle argumendi esitamine Üldkohtus menetluses on vastuolus toetuslepingu artikliga 44.1.2, mis näeb ette, et tagasinõudmise korral peab EASME teatama toetusesaajale eelteavituskirjaga põhjused, miks ta kavatseb teatud osa toetusest tagasi nõuda.

117

Lisaks sellele tuleb täheldada, et ehkki EASME nõudis hagejalt korduvalt selgitusi PR1 ja PR2 finantsaruannetes deklareeritud kulude jagunemise kohta (vt punktid 15, 22 ja 32 eespool), ei ole Eismea selgitanud, miks hageja vastused neile nõuetele (vt punktid 23 ja 31 eespool) ei võimaldanud EASME‑l kontrollida, kas need kulud vastavad toetuslepingu artiklis 6.1 ette nähtud toetuskõlblikkuse üldtingimustele, mistõttu see argument tuleb igal juhul põhjendamatuna tagasi lükata.

118

Seega tuleb tuvastada, et kulud summas 258588,80 eurot, mille hageja deklareeris ja mis vastavad EASME poolt heakskiidetud PR1 ja PR2 perioodilistes tehnilistes aruannetes esimest korda mainitud alltöövõtule, tuleb lugeda toetuskõlblikeks kuludeks toetuslepingu artikli 6 tähenduses.

119

Niisiis tuleb hagi teise väitega nõustuda ja seetõttu ka hageja esimene nõue rahuldada.

120

Lisaks tuleb meenutada, et EASME määras kindlaks võlanõude, mis tal oli väidetavalt hageja vastu, ning nõudis selle rahuldamist võlateate nr 3242004635 abil ning hageja poolt toetuslepinguga ette nähtud tagatisfondi tehtud sissemakse arvelt põhjendusel, et kavandamata alltöövõtule vastavad alltöövõtukulud jäeti heaks kiitmata (vt punktid 45 ja 46 eespool).

121

Võttes arvesse eespool punktis 118 tehtud järeldust, et kõnealused kulud on toetuskõlblikud, tuleb hagi tervikuna rahuldada, ilma et oleks vaja analüüsida teisi hagi väiteid.

122

Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna Eismea on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb vastavalt hageja nõudele kohtukulud temalt välja mõista.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (üheksas koda)

otsustab: