1

ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis paluvad Hengshi Egypt Fiberglass Fabrics SAE (edaspidi „Hengshi“) ja Jushi Egypt for Fiberglass Industry SAE (edaspidi „Jushi“) tühistada komisjoni 1. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/492, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes (ELT 2020, L 108, lk 1) (edaspidi „vaidlustatud rakendusmäärus“), osas, milles see puudutab neid.

2

Hengshi ja Jushi on kaks äriühingut, mis on asutatud Egiptuse Araabia Vabariigi õigusnormide alusel. Mõlemad äriühingud kuuluvad kontserni China National Building Material (CNBM). Hagejad toodavad ja ekspordivad teatavaid kootud või nõeltöödeldud klaaskiust kangaid, mida müüakse muu hulgas Euroopa Liidus.

3

Uurimisperioodil (1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018) tootis Jushi nii klaaskiust kangast kui ka klaaskiudheiet, mis on peamine tooraine, millest klaaskiust kangast toodetakse. Jushi kasutas enda toodetud klaaskiudheiet, et valmistada klaaskiust kangast, ning müüs klaaskiudheiet ühtlasi sõltumatutele klientidele nii Egiptuses kui ka välismaal ning Hengshile. Hengshi tootis klaaskiust kangast nii klaaskiudheidest, mida oli ostnud Jushilt, kui ka ühelt seotud äriühingult ja ühelt sõltumatult äriühingult, mis on mõlemad asutatud Hiinas.

4

Jushi müüs klaaskiust kangast otse oma sõltumatutele klientidele Egiptuses ja liidus. Ühtlasi eksportis ta klaaskiust kangast kolmele seotud kliendile liidus: Jushi Spain SA-le, Jushi France SASile ja Jushi ltalia Srl-ile. Samuti müüs Jushi klaaskiust kangast liidus ühe seotud äriühingu vahendusel, mis oli asutatud väljaspool liitu, nimelt Jushi Group (HK) Sinosia Composite Materials Co. Ltd.

5

Hengshi ei müünud klaaskiust kangast Egiptuse turul. Ta müüs klaaskiust kangast liidus otse sõltumatutele klientidele ning samuti ühe seotud äriühingu vahendusel, kes oli asutatud väljaspool liitu, nimelt Huajin Capital Ltd.

6

Pärast seda, kui menetlusse astuja Tech-Fab Europe eV esitas 8. jaanuaril 2019 kaebuse nende tootjate nimel, kes esindasid enam kui 25% klaaskiust kanga kogutoodangust liidus, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 21; edaspidi „alusmäärus“) artikli 5 alusel, algatas Euroopa Komisjon dumpinguvastase uurimise Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiudkanga impordi kohta Euroopa Liitu. Komisjon avaldas 21. veebruaril 2019 algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (ELT 2019, C 68, lk 29).

7

Vaidlustatud rakendusmääruse põhjendusest 52 ilmneb, et dumpinguvastane uurimine puudutas Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest imporditud kangast, mis on kootud või nõeltöödeldud pikast klaaskiudheidest või -lõngast ning mis võib sisaldada muid elemente – välja arvatud immutatud või varem immutatud toodetele ning avatud pooridega filterkangale, mille ava mõõt on nii piki- kui ka põikisihis vähemalt 1,8 mm ja mille pindtihedus on 35 g/m2 –, mis praegu kuulub CN-koodide ex7019 39 00, ex7019 40 00, ex7019 59 00 ja ex7019 90 00 alla (TARICi koodid 7019390080, 7019400080, 7019590080 ja 7019900080).

8

Dumpingu ja kahju uurimine puudutas ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018. Kahju ja põhjusliku seose hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2015 kuni uurimisperioodi lõpuni.

9

8. aprillil 2019 esitasid hagejad oma vastused dumpinguvastasele küsimustikule ja oma seotud äriühingute vastused küsimustiku I lisale.

10

16. mail 2019 algatas komisjon eraldiseisva subsiidiumivastase uurimise seoses Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiudkanga liitu suunatud impordiga (edaspidi „klaaskiust kangast käsitlev paralleelne subsiidiumivastane uurimine“). 7. juunil 2019 algatas komisjon ka subsiidiumivastase uurimise klaaskiudheide kohta (edaspidi „klaaskiudheiet käsitlev paralleelne subsiidiumivastane uurimine“).

11

Komisjon tegi kontrollkäigud hagejate ja seotud äriühingute ruumidesse. Pärast neid kontrollkäike esitasid hagejad 30. mail 2019 lisamärkused.

12

19. detsembril 2019 edastas komisjon kesksed asjaolud ja kaalutlused, mille alusel kavatses ta kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiudkanga impordile (edaspidi „lõplikud järeldused“). 9. jaanuaril 2020 esitasid hagejad oma märkused nende järelduste kohta. 16. jaanuaril 2020 toimus komisjoni ruumides ärakuulamine nende järelduste kohta. Samal päeval edastasid hagejad kirjalikult täiendavad märkused.

13

10. veebruaril 2020 avaldas komisjon dokumendi täiendavate lõplike järeldustega (edaspidi „täiendavad lõplikud järeldused“). Need järeldused võtsid arvesse teatud argumente, mille hagejad olid esitanud lõplike järelduste kohta. Hagejad esitasid oma märkused täiendavate lõplike järelduste kohta 13. veebruaril 2020. 17. veebruaril 2020 toimus komisjoni ruumides ärakuulamine nende järelduste kohta.

14

Hagejate taotlusel korraldas ärakuulamise eest vastutav ametnik 25. veebruaril 2020 veel ühe ärakuulamise.

15

1. aprillil 2020 võttis komisjon vastu vaidlustatud rakendusmääruse. Selle määrusega kehtestas ta hagejate poolt liitu imporditud klaaskiust kangale 20% lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

16

Hagejad paluvad Üldkohtul:

17

Komisjon, keda toetab menetlusse astuja, palub Üldkohtul:

18

Hagejad esitavad hagi põhjendamiseks kaks väidet. Need puudutavad esiteks seda, et komisjoni meetod määrata kindlaks Hengshi klaaskiust kanga tootmiskulusid, müügi-, haldus- ja muid üldkulusid ning tema arvestusliku normaalväärtuse arvutamisel aluseks võetavat kasumit, eiras alusmääruse artikli 2 lõiget 5, artikli 2 lõikeid 3, 6, 11 ja 12 ning artikli 9 lõiget 4; ja teiseks seda, et komisjoni meetod, et teha kindlaks hagejate hindade allalöömise marginaali ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali, eiras selle määruse artikli 3 lõikeid 1, 2, 3 ja 6 ning artikli 9 lõiget 4.

19

See väide koosneb viiest osast.

20

Hagejad väidavad sisuliselt, et komisjoni arutluskäik selle kohta, miks ta ei võtnud arvesse Hengshi raamatupidamisdokumentides sisalduvat klaaskiudheide hinda, eirab alusmääruse artikli 2 lõike 5 esimest lõiku. Nende sõnul ei näe see säte ette seoses seal esitatud teise tingimusega kriteeriumi, mis puudutab turutingimusi, ega võimalda komisjonil hinnata, kui mõistlikud on kulud, sealhulgas klaaskiudheide kulud, mis on seotud asjaomase toote, st klaaskiust kanga tootmise ja müügiga ning mis on esitatud Hengshi raamatupidamisdokumentides.

21

Seda tõlgendust kinnitab esiteks Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaidluste lahendamise organi tõlgendus 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) VI artikli rakendamist käsitleva lepingu (EÜT 1994, L 336, lk 103; ELT eriväljaanne 11/21, lk 189; edaspidi „1994. aasta dumpinguvastane leping“) artiklile 2.2.1.1; teiseks liidu õiguses sätestatud erandite kitsast tõlgendamist käsitlev põhimõte; ja kolmandaks kontekst, milles alusmääruse artikli 2 lõige 5 vastu võeti, ning selle määruse eesmärgid.

22

Komisjon, keda toetab menetlusse astuja, vaidleb nendele argumentidele vastu.

23

Olgu meenutatud, et eeldusel, et liit on soovinud täita WTO raames võetud teatud kohustust, või olukorras, kus liidu õigusakt viitab sõnaselgelt WTO lepingute konkreetsetele sätetele, peab liidu kohus kontrollima kõnealuse liidu akti õiguspärasust WTO eeskirjade alusel (14. juuli 2021. aasta kohtuotsus Interpipe Niko Tube ja Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant vs. komisjon, T‑716/19, EU:T:2021:457, punkt 95).

24

Liit on alusmääruse artikli 2 lõikega 5 soovinud rakendada konkreetseid kohustusi, mis sisalduvad 1994. aasta dumpinguvastase lepingu artiklis 2.2.1.1 (vt selle kohta 7. veebruari 2013. aasta kohtuotsus Acron vs. nõukogu, T‑118/10, ei avaldata, EU:T:2013:67, punkt 66).

25

Järelikult tuleb alusmääruse sätteid niivõrd, kuivõrd need vastavad 1994. aasta dumpinguvastase lepingu sätetele, tõlgendada nii palju kui võimalik, lähtudes selle lepingu vastavatest sätetest sellistena, nagu neid on tõlgendanud WTO vaidluste lahendamise organ (vt 14. juuli 2021. aasta kohtuotsus Interpipe Niko Tube ja Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant vs. komisjon, T‑716/19, EU:T:2021:457, punkt 98 ja seal viidatud kohtupraktika).

26

Alusmääruse artikli 2 lõike 5 esimeses lõigus on sätestatud järgmist:

„Kulud arvutatakse tavaliselt uuritava isiku dokumentide alusel, kui kõnealused dokumendid on kooskõlas asjaomase riigi üldtunnustatud majandusarvestuspõhimõtetega ning nendes esitatakse asjakohasel viisil vaatlusaluse toote tootmis- ja müügikulud.“

27

Selle sätte sõnastusest ilmneb, et uuritava isiku raamatupidamisdokumendid on eelistatud andmete allikas, et tuvastada asjaomase toote tootmiskulud, ja nendes dokumentides esitatud andmete kasutamine on reegel, samas kui nende kohandamine või asendamine muu mõistliku allikaga on erand. Võttes arvesse põhimõtet, et üldreeglist tehtud kõrvalekaldumist või erandit tuleb tõlgendada kitsalt, tuleb järeldada, et alusmääruse artikli 2 lõikest 5 tulenevad erandikorda tuleb tõlgendada kitsalt (vt 3. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Yieh United Steel vs. komisjon, T‑607/15, EU:T:2019:831, punkt 66 ja seal viidatud kohtupraktika).

28

Mis puudutab alusmääruse artikli 2 lõike 5 esimese lõigu kohaldamist põhjendavate asjaolude olemasolu tõendamise kohustust, siis peavad institutsioonid – kui nad leiavad, et nad peavad jätma kõrvale tootmiskulud, mida sisaldavad uurimisaluse poole raamatupidamisdokumendid, ning asendama need muu hinnaga, mida loetakse mõistlikuks – tuginema tõenditele või vähemalt kaudsetele tõenditele, mis võimaldavad näidata selle teguri olemasolu, mille alusel see kohandamine läbi viidi (vt 3. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Yieh United Steel vs. komisjon, T‑607/15, EU:T:2019:831, punkt 67 ja seal viidatud kohtupraktika).

29

Ühtlasi tuleb meelde tuletada, et liidu institutsioonidel on kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas ulatuslik kaalutlusõigus nende majanduslike, poliitiliste ja õiguslike olukordade keerulisuse tõttu, mida nad peavad analüüsima. Seetõttu peab liidu kohus institutsioonide hinnangut kontrollides piirduma sellega, et kontrollitakse menetlusnormidest kinnipidamist, vaidlustatud valiku tegemise aluseks olevate asjaolude sisulist õigsust, ilmsete vigade puudumist nende faktiliste asjaolude hindamisel ja võimu kuritarvitamise puudumist. See piiratud kohtulik kontroll ulatub eelkõige valikule erinevate dumpingumarginaali arvutamise meetodite vahel ja toote normaalväärtuse hindamisele (vt 3. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Yieh United Steel vs. komisjon, T‑607/15, EU:T:2019:831, punkt 68 ja seal viidatud kohtupraktika).

30

Nende kaalutluste alusel tuleb uurida esimese väite käesoleva osa põhjendatust.

31

Esiteks tuleb märkida, et alusmääruse artikli 2 lõike 5 esimene lõik ei välista seda, et komisjon võiks kõrvale jätta uuritava isiku dokumentides esitatud kulud, kui asjaomase toote valmistamiseks kasutatud tooraine hinda ei ole turutingimustel kindlaks määratud.

32

Sellega seoses, nagu pooled pealegi märgivad, leidis WTO vaidluste lahendamise organ 1994. aasta dumpinguvastase lepingu artikli 2.2.1.1 tõlgendamisega seoses, et on võimalik tuvastada, et üldtunnustatud majandusarvestuspõhimõtetega kooskõlas olevad raamatupidamisdokumendid ei võta mõistlikult arvesse kulusid, mis on seotud asjaomase toote valmistamise ja müügiga, kui näiteks asjaomase toote valmistamise ja müügiga seotud teatud sisendeid puudutavad tehingud ei toimunud turutingimustel (vt selle kohta WTO apellatsioonikogu 26. oktoobri 2016. aasta aruanne „Euroopa Liit. Argentinast pärit biodiisli suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed“ (WT/DS 473/AB/R), punkt 6.33).

33

Siiski, nagu on märgitud eespool punktis 28, kui komisjon leiab, et ta peab jätma kõrvale uuritava isiku raamatupidamisdokumentides esitatud tootmiskulud, et asendada need muu hinnaga, mida loetakse mõistlikuks, siis peab see institutsioon tuginema tõenditele või vähemalt kaudsetele tõenditele, mis võimaldavad tõendada selle teguri olemasolu, mille alusel nimetatud kohandamine läbi viidi.

34

Sellega seoses tuleb märkida, et komisjon leidis vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 312, et need hinnad, millega Hengshi ostis Jushilt klaaskiudheiet, olid pidevalt ja märkimisväärselt madalamad hindadest, mida Jushi küsis sama toote eest sõltumatutelt klientidelt, kes tegutsesid Egiptuse siseturul. Arvestades nende hindade olulist erinevust, järeldas komisjon õigesti, et hindu, mida Hengshi maksis Jushile, ei saa käsitleda turutingimustele vastavatena. Ehkki need hinnad olid Jushi jaoks kasumlikud, ei kajastanud need Egiptuses kehtivaid turuhindu. Nagu ilmneb Üldkohtule esitatud toimikust, siis Hengshi deklareeritud klaaskiudheide hinnad olid selgelt ehk teisisõnu [konfidentsiaalne] ( 1 )% madalamad kui need hinnad, mida Jushi küsis sõltumatutelt ostjatelt Egiptuses; hagejad ei vaidle sellele vastu.

35

Selleks et põhjendada seda, et nimetatud hinnaerinevus ei olnud piisav võimaldamaks komisjonil järeldada, et Hengshi raamatupidamisdokumentides esitatud klaaskiudheide hinnad ei olnud kindlaks määratud turutingimustel ja need tuli seetõttu kõrvale jätta, väitsid hagejad, et kuna Jushi müüs klaaskiudheiet Hengshile [konfidentsiaalne]% kasumiga, siis võtavad need dokumendid sobivalt ja piisavalt arvesse klaaskiudheide kulu. Lisaks oli komisjon hagejate sõnul juba tunnistanud eelkõige komisjoni 9. aprilli 2014. aasta rakendusmääruses (EL) nr 360/2014, millega pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit ferrosiliitsiumi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT 2014, L 107, lk 13), et seotud poolte vahel võib tehinguid teha ka ilma kasumit saamata.

36

Selle argumendiga ei saa nõustuda.

37

Mis puudutab esimesena kasumimarginaali, mida Jushi väidetavalt sai klaaskiudheide müügist Hengshile, siis tuleb märkida – nagu komisjongi –, et kasumi saamine ei võimalda automaatselt järeldada, et tehing toimus turutingimustel. Lisaks tuleb märkida, et see kasumimarginaal on tunduvalt väiksem kui see, mis saadi sõltumatutele ostjatele tehtud müügist.

38

Mis puudutab teisena viidet rakendusmäärusele nr 360/2014, siis tuleb meenutada, et dumpinguvastaseid tollimakse kehtestava määruse seaduslikkust tuleb hinnata õigusnormide ja eelkõige alusmääruse normide alusel, mitte aga komisjoni varasema otsustuspraktika alusel (vt selle kohta 18. oktoobri 2016. aasta kohtuotsus Crown Equipment (Suzhou) ja Crown Gabelstapler vs. nõukogu, T‑351/13, ei avaldata, EU:T:2016:616, punkt 107).

39

Teiseks, mis puudutab hagejate argumenti, et alusmääruse artikli 2 lõike 5 esimeses lõigus toodud teine tingimus ei puuduta kulude mõistlikku laadi, vaid pigem uuritava isiku raamatupidamisdokumentide „usaldusväärsust“, siis tuleb märkida, et selline tõlgendus takistaks lõpuks arvestusliku normaalväärtuse arvutamist olukorras, kus eriline turuolukord mõjutab tootmiskulusid (vt selle kohta 7. veebruari 2013. aasta kohtuotsus EuroChem MCC vs. nõukogu, T‑84/07, EU:T:2013:64, punkt 59).

40

Kolmandaks, mis puudutab hagejate argumente, et nende tõlgendust alusmääruse artikli 2 lõike 5 esimese lõigu kohta kinnitab kontekst, milles see säte vastu võeti, ning selle määrusega taotletud eesmärgid, siis tuleb märkida, et ehkki – nagu hagejad märgivad – artikli 2 lõige 5 ei sisalda otsest sätet seotud poolte vahel tekkinud kulude mõistliku laadi kohta, erinevalt sellest, mis on esitatud alusmääruse artikli 2 lõike 1 kolmandas lõigus ning artikli 4 lõike 1 punktis a ja lõikes 2, siis see asjaolu ei ole piisav, et tõendada, et liidu seadusandja kavatses välistada selle asjaolu alusmääruse artikli 2 lõike 5 kohaldamisel.

41

Sellega seoses tuleb kõigepealt rõhutada, et nagu märgiti eespool punktides 31 ja 32, ei takista alusmääruse artikli 2 lõige 5 komisjonil jätta kõrvale kulusid, mis on esitatud uuritava isiku raamatupidamisdokumentides, kui kontsernisisese suhte tõttu ei kehtestatud asjaomase toote valmistamiseks kasutatud tooraine hindu turutingimustel. Seejärel, nagu komisjon põhjendatult märkis, on alusmääruse artikli 2 lõike 1 esimene ja neljas lõik, mis viitavad otsesõnu olukordadele, kus hindu on mõjutanud kontsernisisene suhe, aluseks artikli 2 muudele sätetele, mis puudutavad normaalväärtust, sh artikli 2 lõikele 5. Lõpuks ei ole alusmääruse artikli 4 lõike 1 punkt a ja lõige 2 asjasse puutuv sama määruse artikli 2 lõike 5 esimese lõigu kontekstipõhises tõlgendamises, kuna selles ei käsitleta dumpingu olemasolu tuvastamist, vaid pigem liidu tootmisharu määratlemist seoses kahju olemasolu kindlaksmääramisega. Nimelt, nagu nähtub alusmääruse põhjendusest 10, siis liidu seadusandja viitas eksportijatega seotud isikutele selleks, et välistada need mõistest „liidu tootmisharu“.

42

Eelnevat silmas pidades võis komisjon seega järeldada – ilma õigusnormi rikkumata ega ilmset hindamisviga tegemata –, et kuna klaaskiudheide hind, mis sisaldus Hengshi raamatupidamisdokumentides, ei olnud turutingimustel kindlaks määratud, siis ei saanud järeldada, et see võttis mõistlikult arvesse asjaomase toote valmistamise ja müügiga seotud kulusid, mistõttu tuli seda kohandada (vt selle kohta 7. veebruari 2013. aasta kohtuotsus Acron vs. nõukogu, T‑118/10, ei avaldata, EU:T:2013:67, punkt 53).

43

Seetõttu tuleb esimese väite esimene osa tagasi lükata.

44

Hagejad väidavad sisuliselt, et komisjon tegi alusmääruse artikli 2 lõike 5 esimese lõigu kohaldamisel ilmseid hindamisvigu, kui ta turutingimuste analüüsis võrdles Jushi klaaskiudheide müügihindu, mida küsiti vastavalt Hengshilt ja sõltumatutelt omamaistelt klientidelt, võtmata arvesse kõnealuse müügi kõiki asjasse puutuvaid tegureid, näiteks suurt erinevust klaaskiudheide kogustes, mida Jushi müüs sõltumatutele omamaistele klientidele ja mida ta müüs Hengshile, ning tollimaksude tasumist, mida kohaldati Jushile klaaskiudheide müügi alusel oma sõltumatutele omamaistele klientidele.

45

Komisjon, keda toetab menetlusse astuja, vaidleb nendele argumentidele vastu.

46

Kõigepealt tuleb meenutada, et küsimus, kas teatavat hinda kasutatakse tavapärases kaubandustegevuses, sõltub ka teistest tehingu tingimustest, mis võivad mõjutada kasutatavaid hindu, näiteks tehingu maht, poolte võetud lisakohustused või kohaletoimetamise tähtaeg. Selles hinnangus, mis tuleb teha juhtumipõhiselt, peavad institutsioonid arvesse võtma kõiki olulisi fakte ja kõiki kõnealuse müügiga seonduvaid erilisi asjaolusid (1. oktoobri 2014. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Alumina, C‑393/13 P, EU:C:2014:2245, punkt 30).

47

Tuvastamaks, kas komisjon tegi ilmse hindamisvea, mis põhjendaks vaidlustatud otsuse tühistamist, peab hageja siiski esitama piisavaid tõendeid, et selles otsuses tehtud hinnangud muutuksid ebausutavaks (vt selle kohta 11. septembri 2014. aasta kohtuotsus Gold East Paper ja Gold Huasheng Paper vs. nõukogu, T‑444/11, EU:T:2014:773, punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika).

48

Käesolevas asjas tuleb märkida, et hagejate etteheide, mis puudutab olulist erinevust Jushi poolt sõltumatutele omamaistele klientidele müüdud klaaskiudheide kogustes võrreldes Hengshile müüdud kogustega, tugineb sisuliselt ühest küljest argumendile, et on loogiline, et müügikogus mõjutab klientidelt küsitavaid hindu, ja teisest küljest asjaolule, et selle müügi maht mõjutas allahindluse määra, mida Jushi kohaldas Hengshile klaaskiudheide müügi korral.

49

Mis puudutab esiteks argumenti, et on loogiline, et müügikogus mõjutas klientidelt küsitavaid hindu, siis tuleb märkida, et isegi kui eespool punktis 46 viidatud kohtupraktikas on mööndud, et tehingute maht võib mõjutada mingi toote hinda, tuleb see hinnang anda igal üksikjuhtumil, võttes arvesse kõiki asjasse puutuvaid tegureid ja kõiki erilisi asjaolusid, mis on seotud kõnealuse müügiga. Selline väide ei ole seega iseenesest piisav, et põhjendada – ilma tõenditeta selle kohta, et Jushi kohaldas oma klientidele allahindluse määra sõltuvalt klaaskiudheide müügikogusest – seda, et komisjon tegi ilmse hindamisvea turutingimuste analüüsis, mis ei võtnud arvesse Jushi klaaskiudheide müügi kogust.

50

Mis puudutab teiseks hagejate argumenti, mis käsitles allahindluse määra, mida Jushi kohaldas Hengshi suhtes klaaskiudheide müügi korral, siis tuleb märkida, et Üldkohtule esitatud toimikus ei ole midagi, mis võimaldaks tõendada, et väidetav allahindluse määr, mida Jushi kohaldas Hengshile, ei ole eripärane ja seda ei kohaldata eranditult klaaskiudheide müügile nende kahe äriühingu vahel. Lisaks, nagu märkis komisjon, ei esitanud hagejad asjaolusid, mis võimaldaks määrata kindlaks, et sellist müügikogusel põhinevat allahindluse määra kohaldati või kohaldatakse kõigile ostjatele ja mitte üksnes Hengshile.

51

Võttes arvesse eespool punktides 49 ja 50 toodud kaalutlusi, tuleb järeldada, et hagejad ei ole seega esitanud piisavalt tõendeid – kooskõlas eespool punktis 47 viidatud kohtupraktikaga –, et kõigutada vaidlustatud rakendusmääruses esitatud hinnangut asjaoludele, eelkõige neile, mis esinevad selle põhjenduses 320, mille tagajärjel keelduti turutingimuste analüüsi raames arvesse võtmast Jushi poolt Hengshile müüdud klaaskiudheide kogust.

52

Lisaks tuleb tagasi lükata ka asja läbivaatamist takistav asjaolu seoses komisjoni argumendiga, mille ta esitas kostja vastuses ja mille kohaselt tuleb arvesse võtta sõltumatutele omamaistele klientidele müüdud kõigi toodete üldist protsendimäära selleks, et teha kindlaks, kas hinnad olid võrreldavad. Nimelt on see argument vaid üks element komisjoni poolt kostja vastuses esitatud kontekstist, mille valguses tuleks vaadelda hagejate etteheidet müügikoguse kohta. Tuleb aga meenutada, et kostja vastuses sisalduv peaks Üldkohtule selgitama just talle läbivaatamiseks esitatud asja faktilist ja õiguslikku tausta vaidlustatud otsuse asjaolude põhjal, sest erinevalt pooltest ei tea Üldkohus seda tausta. Lisaks, kui tühistamishagi esemeks olevas otsuses puuduvad selle otsuse tausta käsitlevad asjaolud, mille üks pool esitab Üldkohtule hiljem seoses seal käimas oleva vaidluse asjaoludega, ei saa see iseenesest tõendada põhjendamiskohustuse rikkumist vaidlustatud otsuses (vt selle kohta 8. märtsi 2007. aasta kohtuotsus France Télècom vs. komisjon, T‑340/04, EU:T:2007:81, punkt 79). Sellest tuleneb, et asjaolul, et seda argumenti haldusmenetluses ei esitatud, ei ole siin tagajärgi.

53

Eelnevat arvestades tuleb käesolev etteheide tagasi lükata.

54

Mis puudutab klaaskiudheide sisendite pealt tollimaksude tasumist, viitavad hagejad esiteks kaitseõiguste rikkumisele, kuna komisjon ei andnud neile lõplikes järeldustes või täiendavates lõplikes järeldustes teada oma kavatsust jätta nende tollimaksude tasumine arvesse võtmata, kuna puudusid tõendid. Teiseks viitavad nad hoolsuskohustuse rikkumisele, kuna komisjon oleks pidanud omal algatusel kasutama nende tollimaksude tasumise kohta tõendit, mis tal oli seoses klaaskiudheiet käsitleva paralleelse subsiidiumivastase uurimisega, või vähemalt paluma neil esitada see tõend dumpinguvastases menetluses.

55

Seoses kaitseõiguste rikkumisega tuleb meenutada, et nende õiguste tagamine, millel on dumpinguvastases uurimismenetlustes määrav tähtsus, eeldab, et huvitatud ettevõtjatele tuleb haldusmenetluses tagada võimalus tõhusalt väljendada oma seisukohta väidetavate asjaolude tõelevastavuse ja asjakohasuse kohta ning tõendite kohta, millele komisjon viitab, selleks, et põhjendada oma väidet dumpingu ja sellest tuleneva kahju olemasolu kohta (vt 14. juuli 2021. aasta kohtuotsus Interpipe Niko Tube ja Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant vs. komisjon, T‑716/19, EU:T:2021:457, punkt 209 ja seal viidatud kohtupraktika).

56

Nende õiguste tagamise suhtes aset leidnud rikkumine võib viia dumpinguvastase tollimaksu kehtestava määruse tühistamiseni vaid juhul, kui on võimalik, et niisuguse rikkumise tõttu jõuti haldusmenetluses teistsuguse tulemuseni, mistõttu leidis aset asjaomase poole kaitseõiguste tegelik riive. Siiski ei saa sellele poolele panna kohustust tõendada, et komisjoni otsus võinuks olla teistsugune, vaid teda saab üksnes kohustada tõendama, et selline võimalus ei ole täielikult välistatud, kuna nimetatud pool oleks saanud end paremini kaitsta, kui menetluses ei oleks esinenud puudusi (vt 14. juuli 2021. aasta kohtuotsus Interpipe Niko Tube ja Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant vs. komisjon, T‑716/19, EU:T:2021:457, punkt 210 ja seal viidatud kohtupraktika).

57

Käesolevas asjas tuleneb toimikust, et hagejatele tagati haldusmenetluses võimalus tõhusalt väljendada oma seisukohta väidetavate asjaolude tõelevastavuse ja asjakohasuse suhtes ning tõendite kohta, millele komisjon viitab, et põhjendada oma väidet dumpingu ja sellest tuleneva kahju olemasolu kohta, kuna nad said esitada märkusi nii lõplike järelduste kui ka täiendavate lõplike järelduste kohta. Hagejad andsid nimelt selles kontekstis teada, et nad ei ole nõus asjaoluga, et komisjon ei võtnud arvesse tollimaksude olemasolu, mida Jushi pidi tasuma klaaskiudheide müügi pealt sõltumatutele omamaistele klientidele.

58

Lisaks, kuna hagejad heidavad ette, et neid ei kuulatud ära konkreetselt komisjoni kavatsuse osas jätta tollimaksude tasumine arvesse võtmata, siis piisab meenutamisest, et õigus olla ära kuulatud laieneb kõikidele faktilistele või õiguslikele asjaoludele, mis on otsuse aluseks, kuid mitte lõplikule seisukohale, mille haldusorgan kavatseb vastu võtta (vt 14. juuli 2021. aasta kohtuotsus Interpipe Niko Tube ja Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant vs. komisjon, T‑716/19, EU:T:2021:457, punkt 211 ja seal viidatud kohtupraktika). Komisjonile ei saa ette heita ka seda, et ta ei kuulanud hagejaid ära konkreetselt oma kavatsuse suhtes jätta tollimaksude tasumine arvesse võtmata, ehkki seda ei olnud veel toimunud hetkel, kui hagejad esitasid oma märkused lõplike järelduste ja täiendavate lõplike järelduste kohta. Nimelt, nagu nähtub toimikust, tasuti 27. veebruaril 2020, samas kui tähtaeg märkuste esitamiseks täiendavate lõplike järelduste kohta oli 13. veebruar 2020.

59

Komisjon ei ole seega hagejate kaitseõigusi eiranud.

60

Mis puudutab hoolsuskohustuse rikkumist, siis tuleb meenutada, et ehkki komisjon kui uurimist teostav ametiasutus peab kindlaks tegema dumpingu olemasolu, kahju esinemise ning põhjusliku seose dumpinguvastase menetluse esemeks oleva toote impordi ja kahju vahel, siis kuna alusmääruse ükski säte ei anna komisjonile pädevust kohustada huvitatud isikuid osalema uurimises või esitama andmeid, sõltub see institutsioon nende poolte vabatahtlikust koostööst selleks, et saada olulisi andmeid (vt selle kohta 14. detsembri 2017. aasta kohtuotsus EBMA vs. Giant (China), C‑61/16 P, EU:C:2017:968, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika).

61

Lõpuks on dumpinguvastase uurimise eesmärk see, et liidu institutsioonid peavad otsima objektiivseid tõendeid, kasutades alusmäärusega nende käsutusse antud vahendeid ja tehes seda ettevõtjate vabatahtliku koostöö alusel, st eelkõige vastused dumpinguvastasele küsimustikule, võimalikud kohapealsed kontrollid ja huvitatud isikute märkused teabedokumentide kohta, et tuvastada võimaliku dumpingu olemasolu pärast seda, kui asjaomase toote normaalväärtus on alusmääruse artikli 2 alusel määratud (3. detsembri 2019. aasta kohtuotsus United Steel vs. komisjon, T‑607/15, EU:T:2019:831, punkt 133).

62

Selles kontekstis peab liidu kohus veenduma, et institutsioonid võtsid arvesse kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid ja hindasid toimikumaterjale nõutud hoolsusega selleks, et oleks võimalik järeldada, et normaalväärtus on kindlaks määratud põhjendatud viisil (vt 10. märtsi 2009. aasta kohtuotsus Interpipe Niko Tube ja Interpipe NTRP vs. nõukogu, T‑249/06, EU:T:2009:62, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika).

63

Eespool punktides 60–62 viidatud kohtupraktikast tuleneb, et ehkki komisjon peab uurimise läbi viima hoolsalt ja võtma normaalväärtuse kindlaksmääramisel arvesse kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid, sõltub ta vajaliku teabe saamiseks uuritavate isikute vabatahtlikust koostööst.

64

Siinses asjas pidid seega hagejad esitama tõendid, mis nende hinnangul olid uurimises asjakohased, hetkel, kui nad väitsid, et komisjon oleks pidanud arvesse võtma asjaolu, et klaaskiudheide müügihind, mida Jushi küsis sõltumatutelt omamaistelt klientidelt, hõlmas summat, mis kattis sisendite impordile kohaldatud tollimakse. Kuid nagu nähtub Üldkohtule esitatud toimikust ja eelkõige hagejate märkustest lõplike järelduste ja täiendavate lõplike järelduste kohta, siis nad ei esitanud dumpinguvastases uurimises kordagi ühtki tõendit nende tollimaksude tasumise kohta. Lisaks, nagu märgiti eespool punktis 58, siis sel hetkel, kui hagejad esitasid oma märkused lõplike järelduste ja täiendavate lõplike järelduste kohta, ei olnud neid tollimakse veel tasutud. Tollimaksude tasumist tõendav dokument, millele nad tuginevad, esitati komisjonile klaaskiudheiet käsitleva paralleelse subsiidiumivastase uurimise raames 18. märtsil 2020, nagu hagejad pealegi kohtuistungil ka kinnitasid. Niisiis ei saa hagejad tugineda omaenda hooletusele, heites komisjonile ette, et ta ei võtnud arvesse tõendit, mille esitamine oli igati nende huvides, kuid mida nad ei esitanud.

65

Lisaks ei saa hagejad tulemuslikult tugineda repliigis sellele, et komisjon oleks võinud omal algatusel kasutada seda dokumenti, mis oli esitatud klaaskiudheiet käsitleva paralleelse subsiidiumivastase uurimise käigus.

66

Nimelt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 55) artikli 29 lõike 6 esimeses lõigus sätestatud järgmist:

„Käesoleva määruse kohaselt saadud teavet kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks seda nõuti.“

67

Sellest sättest nähtub, et komisjon ei saa omal algatusel tugineda dumpinguvastases uurimises tõendile, mis on esitatud paralleelses subsiidiumivastases uurimises. Seetõttu pidid hagejad siinses asjas loobuma viidatud artiklis mainitud tagatisest ja taotlema, et selline tõend võetaks arvesse ka dumpinguvastases uurimises.

68

Lisaks ei tõenda – vastupidi sellele, mida hagejad väidavad – vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 268 mainitud viide toote kontrollnumbritele klaaskiust kangast käsitlevas paralleelses subsiidiumivastases uurimises ja dumpinguvastasele küsimustikule hagejate poolt antud teatud vastuste kasutamine viidatud subsiidiumivastases uurimises sugugi nende väidet, et komisjon võis dumpinguvastases uurimises tugineda paralleelses subsiidiumivastases uurimises saadud teabele. Nimelt, esiteks, nagu nähtub vaidlustatud rakendusmääruse põhjendusest 276, võis komisjon kasutada klaaskiust kangast käsitlevas paralleelses subsiidiumivastases uurimises saadud fakte üksnes seetõttu, et kõnealune Hiina eksportiv tootja oli loobunud alusmääruse artikli 19 lõikes 6 esitatud tagatisest ja määruse 2016/1037 artikli 29 lõikes 6 esitatud tagatisest ning palunud, et toote kontrollnumbreid puudutavaid õigeid andmeid, mida koguti klaaskiust kangast käsitlevas paralleelses subsiidiumivastases uurimises, kasutataks dumpinguvastases uurimises kui parimaid kättesaadavaid andmeid. Teiseks nähtub 24. mai 2019. aasta kirjast, mille hagejad esitasid repliigi lisas, et nad olid omal algatusel palunud, et teatud nende vastuseid dumpinguvastasele küsimustikule kasutataks klaaskiust kangast käsitlevas paralleelses subsiidiumivastases uurimises.

69

Eeltoodut arvestades tuleb teine etteheide tagasi lükata ning järelikult lükata tagasi esimese väite teine osa tervikuna.

70

Esimese väite kolmandas osas heidavad hagejad komisjonile ette esiteks alusmääruse artikli 2 lõike 5 teise lõigu rikkumist, kuna Hengshi klaaskiudheide kulu kohandamiseks kasutas komisjon selles sättes ette nähtud erandit ja kohandas neid kulusid „muu mõistliku aluse“ põhjal, selle asemel, et teha kohandus „teiste sama riigi tootjate või eksportijate kulud[e]“ põhjal, eelkõige Jushi kulude põhjal, kes on ainus teine klaaskiudheide tootja Egiptuses viidatud klaaskiudheide tootmise osas. Teiseks heidavad nad komisjonile ette põhjendamiskohustuse rikkumist, kuna ta ei selgitanud vaidlustatud rakendusmääruses, miks ta kasutas seda erandit.

71

Komisjon, keda toetab menetlusse astuja, vaidleb nendele argumentidele vastu.

72

Mis puudutab esiteks põhjendamiskohustuse rikkumist, mida tuleb käsitleda esimesena, siis märgib Üldkohus nagu ka komisjon, et põhjused, miks komisjon otsustas jätta kasutamata Jushi klaaskiudheide tootmiskulud, et kohandada Hengshi klaaskiudheide tootmiskulusid, nähtuvad selgelt ja ühemõtteliselt vaidlustatud rakendusmääruse põhjendusest 331. Nimetatud põhjenduses selgitas komisjon, et pärast selle hindamist, kas Hengshi raamatupidamisdokumendid võtsid mõistlikult arvesse klaaskiust kanga tootmisega seotud kulusid, leidis ta, et klaaskiudheide ostmisel Hengshi poolt Jushile tasutud siirdehinnad olid oluliselt väiksemad kui samade tooteliikide turuhinnad Egiptuses, teisisõnu ei vastanud need turutingimustele. Selle tulemusena kohandas ta klaaskiudheide kulu nende hindade põhjal, mida Jushi küsis sõltumatutelt omamaistelt klientidelt Egiptuse turul.

73

Lisaks, kuivõrd hagejad vaidlustavad komisjoni kostja vastuses esitatud selgitused, mis puudutasid asjaolu, et Jushi ja Hengshi ei olnud võrreldavad, sest erinevalt Hengshist on Jushi vertikaalselt integreeritud ettevõte, siis tuleb meenutada, et eespool punktis 52 viidatud kohtupraktika kohaselt ei ole asjaolu, et tühistamishagi esemeks olevas otsuses puuduvad konteksti käsitlevad asjaolud, mida on hiljem esitanud Üldkohtule üks pool, kui ta esitles asjaolusid, milles lahendamisel olev vaidlus aset leidis, iseenesest selline, mis tõendaks, et vaidlustatud otsuses on põhjendamiskohustust rikutud.

74

Siinses asjas on täpsustus selle kohta, et Jushi on vertikaalselt integreeritud äriühing – millele hagejad pealegi vastu ei vaidle – üksnes konteksti puudutav asjaolu, mida komisjon võis esitada kostja vastuses ilma oma põhjendamiskohustust rikkumata.

75

Eelnevat silmas pidades ei saa hagejad tulemuslikult väita, et vaidlustatud rakendusmäärust ei olnud piisavalt põhjendatud, ega seda, et komisjon esitas esimest korda alles kostja vastuses põhjused, miks ta otsustas siinses asjas kasutada alusmääruse artikli 2 lõike 5 teises lõigus toodud erandit.

76

Põhjendamiskohustuse rikkumist puudutav väide tuleb seetõttu tagasi lükata.

77

Mis puudutab teiseks etteheidet alusmääruse artikli 2 lõike 5 teise lõigu rikkumise kohta, siis tuleb alustuseks märkida, et selles sättes on märgitud, et „[k]ui uurimisaluse toote valmistamise ja müügiga seotud kulud ei kajastu mõistlikult asjaomase osapoole dokumentides, tuleb dokumentide korrigeerimiseks või koostamiseks võtta aluseks teiste sama riigi tootjate või eksportijate kulud või, kui selline teave ei ole kättesaadav või seda ei ole võimalik kasutada, mõni muu mõistlik alus, sealhulgas teave teiste tüüpiliste turgude kohta.“

78

Sarnaselt hagejatele tuleb märkida, et selle sätte sõnastust arvestades tuleb neid kahte meetodit kasutada selles järjekorras, nagu need on esitatud. Komisjon peab seega ennekõike hindama, kas ta võib korrigeerida või määrata kindlaks tootmise ja müügiga seotud kulud teiste tootjate või eksportijate kulude põhjal. Üksnes juhul, kui need andmed ei ole kättesaadaval või neid ei saa kasutada, tuleb kasutada alusmääruse artikli 2 lõike 5 teises lõigus toodud erandit, mille kohaselt tuleb kulud kindlaks määrata, võttes aluseks „mõni muu mõistlik alus“ (vt selle kohta 12. oktoobri 1999. aasta kohtuotsus Acme vs. nõukogu, T‑48/96, EU:T:1999:251, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).

79

Lisaks, kuna valik kasutada „mõnda muud mõistlikku alust“ kujutab endast erandit alusmääruse artikli 2 lõike 5 teises lõigus sätestatud üldreeglist, tuleb seda tõlgendada kitsalt. Selleks et komisjon saaks jätta kõrvale sama riigi muude tootjate või eksportijate kulud, peab see institutsioon seega tuginema tõenditele või vähemalt kaudsetele tõenditele, mis võimaldavad tõendada sellise teguri olemasolu, mille alusel kohandamine läbi viiakse.

80

Siinses asjas selgitas komisjon – põhjendamaks oma otsust jätta kasutamata Jushi klaaskiudheide tootmiskulu, selleks, et kohandada Hengshi klaaskiudheide kulu, ja seega kasutada mõnda muud mõistlikku alust –, et Jushi, kes oli ainus teine klaaskiust kanga tootja Egiptuses, oli esiteks Hengshiga seotud äriühing ja teiseks vertikaalselt integreeritud äriühing, mis ei olnud nii Hengshi puhul. Neid asjaolusid arvestades otsustas ta seega arvutada Hengshi klaaskiudheide kulu selle hinna põhjal, mida Jushi küsis omamaistelt sõltumatutelt klientidelt.

81

Selleks et vaielda vastu komisjoni otsusele kasutada mõnda muud mõistlikku alust kõnealuste kulude kohandamise põhjendamiseks, väidavad hagejad üksnes, et kuna komisjon „kontrollis ja nõustus“ Jushi klaaskiudheide tootmiskuludega, kes oli ainus muu klaaskiudheide tootja Egiptuses, siis pidi ta selle kohandamise tegema nende kulude põhjal.

82

Siiski ei ole selline väide tulemuslik.

83

Esiteks ei „nõustunud“ komisjon Jushi klaaskiudheide tootmiskuluga, nagu nähtub eespool punktist 80. Teiseks ja vastupidi hagejate väidetele ei nähtu alusmääruse artikli 2 lõike 5 teise lõigu sõnastusest, et komisjonil on kohustus isegi juhul, kui samas riigis on teisi tootjaid või eksportijaid, viia tingimusteta läbi kõnealune kohandamine nende kulude põhjal. Vastupidi, sellest sättest tuleneb, et isegi sellise teabe olemasolul võib komisjon selle kõrvale jätta, kui ta leiab, et seda ei saa kasutada. Kuid ta leidis, et eespool punktis 80 viidatud asjaolud põhjendasid seda, et seda teavet ei saanud siinses asjas kasutada.

84

Sellest tuleneb, et komisjon on põhjendatult kohandanud Hengshi klaaskiudheide kulu „mõnel muul mõistlikul alusel“.

85

Hagejate muud argumendid ei saa seda järeldust kahtluse alla seada.

86

Mis puudutab esimesena argumenti, et kostja vastusest nähtub sisuliselt, et muud tootjad või eksportijad peavad ise olema „võrreldavad“, mis viiks alusmääruse artikli 2 lõike 5 teise lõigu laia tõlgenduseni, siis tuleb märkida, et komisjoni viidatud tootjate „võrreldavus“ kuulub sisuliselt sellesse arutluskäiku, mille kohaselt ta ei saanud võtta arvesse Jushi klaaskiudheide tootmiskulusid, sest erinevalt Hengshist on Jushi vertikaalselt integreeritud äriühing. Kuid nagu ilmneb eespool punktidest 80 ja 84, siis võis komisjon õigustatult tugineda sellele asjaolule, et jätta kõrvale Jushi klaaskiudheide tootmiskulud ja teha kohandus „mõnel muul mõistlikult alusel“.

87

Mis puudutab teisena argumenti, et kuna komisjon lähtus müügi-, haldus- ja üldkuludest ning kasumist, mida Jushi sai klaaskiust kanga omamaisest müügist, et arvutada Hengshi klaaskiust kanga arvestuslik normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6 punktile a, siis oleks ta pidanud sama tegema ka Jushi klaaskiudheide tootmiskuluga, tuleb märkida – samuti kui tegi komisjon –, et see argument ei ole asjakohane. Nimelt käsitlevad kõnealused sätted erinevaid küsimusi. Alusmääruse artikli 2 lõige 5 puudutab asjaomase toote tootmise ja müügiga seotud kulude arvutamist, kuid sama määruse artikli 2 lõige 6 puudutab müügi-, haldus- ja üldkulude ning kasumi arvutamist, mis tugineb sarnase toote omamaisele müügile tavapärase kaubandustegevuse kontekstis.

88

Eelnevat silmas pidades tuleb alusmääruse artikli 2 lõike 5 rikkumist puudutav etteheide tagasi lükata ning lükata esimese väite kolmas osa tervikuna tagasi.

89

Hagejad väidavad sisuliselt, et komisjon võttis Hengshi klaaskiust kanga arvestuslikus normaalväärtuses kaks korda arvesse Jushi klaaskiudheide müügi kasumielementi ja müügi-, haldus- ja üldkulusid. Nad väidavad eelkõige, et komisjon esiteks suurendas Hengshi klaaskiudheide kulu, võttes aluseks klaaskiudheide müügihinna, mida Jushi küsis sõltumatutelt omamaistelt klientidelt, ja teiseks lisas Hengshi klaaskiust kanga parandatud tootmiskulule Jushi müügi-, haldus- ja üldkulud ning kasumi klaaskiust kanga müügist oma klientidele. Kuid kuna Jushi klaaskiust kanga müük tema sõltumatutele omamaistele klientidele hõlmab nii klaaskiust kanga kasumielementi kui ka müügi-, haldus- ja üldkulusid, mis puudutasid klaaskiust kanga tootmissisendit klaaskiudheiet, võttis komisjon kaks korda arvesse Jushi klaaskiudheide müügiga seotud müügi-, haldus- ja üldkulusid ning kasumielementi. Nii toimides on ta hagejate sõnul rikkunud alusmääruse artikli 2 lõikeid 3, 6, 11 ja 12.

90

Komisjon, keda toetab menetlusse astuja, vaidleb nendele argumentidele vastu.

91

Tuleb märkida, et hagejate argumendid on spekulatiivsed ega tugine ühelegi kindlale asjaolule, mis võiks tõendada, et klaaskiudheide müügi-, haldus- ja üldkulusid ning kasumit on Hengshi klaaskiust kanga normaalväärtuse arvutamisel kaks korda arvesse võetud.

92

Ehkki hagejad kinnitavad, et põhimõtteliselt on sellisel vertikaalselt integreeritud tootjal nagu Jushil suuremad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum lõpptoote müügist kui sellisel tootjal, kes ei ole vertikaalselt integreeritud, sest vertikaalselt integreeritud tootja peab kandma ka müügi-, haldus- ja üldkulusid ning saab kasumit, mis puudutab lõpptoote valmistamiseks kasutatud sisendit, ei ole hagejad tõendanud konkreetselt, millises ulatuses siinses asjas hõlmasid müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, mis tulenes Jushi klaaskiust kanga müügist, selle klaaskiust kanga tootmisel sisendina kasutatud klaaskiudheidega seotud kasumielementi ja müügi-, üld- ja halduskulusid.

93

Juhul, kui selline tõend puudub, ei saa komisjonile tulemuslikult ette heita, et ta on Hengshi klaaskiust kanga normaalväärtuses kaks korda arvestanud Jushi klaaskiudheide müügiga seotud kasumielementi ning müügi-, üld- ja halduskulusid.

94

Seega tuleb neljanda väite esimene osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

95

Hagejad väidavad, et kuna meetod, mida komisjon kasutas Hengshi klaaskiust kanga normaalväärtuse arvutamiseks, on esimese väite esimeses kuni neljandas osas toodud põhjustel õigusvastane, siis ületab neile kehtestatud 20% suurune lõplik dumpinguvastane tollimaks dumpingumarginaali ning rikub alusmääruse artikli 9 lõiget 4.

96

Komisjon ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.

97

Sellega seoses tuleb sarnaselt komisjoniga märkida, et esimese väite esimese nelja osa analüüsist ei ilmnenud ühtegi õigusnormi rikkumist ega ilmset hindamisviga, mida komisjon väidetavalt tegi Hengshi klaaskiust kanga arvestusliku normaalväärtuse arvutamisel. Seetõttu ei saa hagejad tulemuslikult väita, et komisjoni kehtestatud dumpinguvastane tollimaks ületab dumpingumarginaali, rikkudes nii alusmääruse artikli 9 lõiget 4.

98

Arvestades eeltoodut, tuleb esimese väite viies osa ning esimene väide tervikuna tagasi lükata.

99

See väide koosneb neljast osast. Hagejad väidavad esiteks, et määrates kindlaks hagejate, eelkõige Jushi ekspordihinna, et arvutada hindade allalöömise marginaali alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel, mida analoogia alusel kohaldati, on komisjon rikkunud selle määruse artikli 3 lõiget 1; teiseks, tuginedes sellele arvestuslikule ekspordihinnale, et määrata kindlaks kahju olemasolu, on komisjon teinud ilmse hindamisvea kahju kindlaksmääramisel, rikkudes nii alusmääruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3; kolmandaks on komisjon teinud kahju kindlaksmääramisel ilmse hindamisvea, mis kahjustab tema analüüsi põhjuslikust seosest, mille ta viis läbi alusmääruse artikli 3 lõike 6 alusel; ja lõpuks, võttes neljandaks arvesse arvestusliku ekspordihinna alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel, mida analoogia alusel kohaldati, et arvutada hagejate turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali, on komisjon teinud ilmse hindamisvea, määrates kindlaks dumpinguvastase tollimaksu summa, mis on piisav, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju, rikkudes nii alusmääruse artikli 9 lõiget 4.

100

Komisjon, keda toetab menetlusse astuja, ei vaidle vastu mitte üksnes selle väite põhjendatusele, vaid märgib alustuseks ka, et see on tulemusetu.

101

Viimases küsimuses väidab ta, et isegi kui Üldkohus peaks tuvastama, et komisjon on teinud vea, kasutades analoogia alusel alusmääruse artikli 2 lõiget 9 hagejate hindade allalöömise marginaali ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamiseks, ei saa selline viga kaasa tuua vaidlustatud rakendusmääruse tühistamist. Komisjon esitab sellega seoses vasturepliigis uued arvutused, mis näitavad tema sõnul, et isegi juhul, kui võtta arvesse väärtusi, mille kohta Jushiga seotud äriühingud liidus arveid esitasid, tegemata alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel kohandusi, on vaid väga väike erinevus hindade allalöömise marginaalis (31,5% asemel [konfidentsiaalne]) ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalis (63,9% asemel [konfidentsiaalne]).

102

Vastuseks nii Üldkohtu kirjalikele küsimustele (menetlust korraldavate meetmete alusel) kui ka suulistele küsimustele kohtuistungil uute arvutuste kohta, mida komisjon oli vasturepliigis esitanud, kinnitasid hagejad, et isegi kui need arvutused ei mõjuta vaidlustatud rakendusmäärusega kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse, mis on kindlaks määratud dumpingumarginaali tasemel, võivad need arvutused mõjutada dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kombineeritud taset, mille ülempiiriks on turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal.

103

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib liidu kohus tulemusetuse tõttu tagasi lükata väite või etteheite, kui ta leiab, et see ei saa juhul, kui see on põhjendatud, tuua kaasa taotletud tühistamist (21. septembri 2000. aasta kohtuotsus EFMA vs. nõukogu, C‑46/98 P, EU:C:2000:474, punkt 38, ja 19. novembri 2009. aasta kohtuotsus Michail vs. komisjon, T‑50/08 P, EU:T:2009:457, punkt 59).

104

Käesolevas asjas möönsid hagejad – nagu nähtub eespool punktist 102 –, et isegi kui komisjon kasutas hindade allalöömise marginaali ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali kindlaksmääramiseks vasturepliigis toodud arvutusi, mis tuginevad Jushi ekspordihinnale ilma alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel tehtud kohandusteta, ei avaldaks see mingit mõju vaidlustatud rakendusmäärusega kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude määrale.

105

Lisaks ei suutnud hagejad esitada ühtegi tõendit ei menetlust korraldavate meetmete raames ega ka kohtuistungil, et kinnitada oma argumenti, mille kohaselt need uued arvutused võisid mõjutada dumpinguvastaste tollimaksude ja tasakaalustavate tollimaksude kombineeritud taset.

106

Sellest tuleneb, et isegi kui hagejad võivad põhjendatult vaidlustada meetodit, mida komisjon kasutas Jushi ekspordihindade kindlaksmääramiseks hindade allalöömise marginaali ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamise raames, ei vii eespool punktis 101 viidatud uute arvutuste kasutamine mingil juhul dumpinguvastaste tollimaksude muutmiseni, nagu hagejad pealegi ise ka möönavad. Väidetav viga ei saa seega põhjendada vaidlustatud rakendusmääruse tühistamist neid puudutavas osas.

107

Seetõttu tuleb teine väide tulemusetuse tõttu tagasi lükata, ilma et oleks vaja analüüsida hagejate poolt selle väite toetuseks esitatud nelja osa sisulist põhjendatust.

108

Kõigest eeltoodust tuleneb, et hagi tuleb tervikuna rahuldamata jätta.

109

Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hagejad on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb nende kohtukulud jätta nende endi kanda ja mõista neilt välja ka komisjoni kohtukulud vastavalt viimase nõudele.

110

Kodukorra artikli 138 lõike 3 alusel kannab menetlusse astuja ise oma kohtukulud.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (esimene koda laiendatud koosseisus)

otsustab: