This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62020CN0124
Case C-124/20: Request for a preliminary ruling from the Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburg (Germany) lodged on 5 March 2020 — Bank Melli Iran, a public limited company under Iranian law v Telekom Deutschland GmbH
Kohtuasi C-124/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburg (Saksamaa) 5. märtsil 2020 – Bank Melli Iran, Iraani õiguse alusel asutatud aktsiaselts versus Telekom Deutschland GmbH
Kohtuasi C-124/20: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburg (Saksamaa) 5. märtsil 2020 – Bank Melli Iran, Iraani õiguse alusel asutatud aktsiaselts versus Telekom Deutschland GmbH
ELT C 201, 15.6.2020, p. 16–16
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
15.6.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 201/16 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburg (Saksamaa) 5. märtsil 2020 – Bank Melli Iran, Iraani õiguse alusel asutatud aktsiaselts versus Telekom Deutschland GmbH
(Kohtuasi C-124/20)
(2020/C 201/23)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburg
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Bank Melli Iran, Iraani õiguse alusel asutatud aktsiaselts
Kostja: Telekom Deutschland GmbH
Eelotsuse küsimused
1. |
Kas määruse nr 2271/96 (1) artikli 5 esimene lõik on kohaldatav ainult siis, kui Ameerika Ühendriikide asutused või kohtud on teinud tegutsevale Euroopa Liidu ettevõtjale sama määruse artikli 11 tähenduses otseselt või kaudselt ettekirjutusi, või on sätte kohaldamiseks piisav, et ka ilma selliste ettekirjutusteta on Euroopa Liidu ettevõtja tegevuse eesmärk järgida teiseseid sanktsioone? |
2. |
Kas juhul, kui Euroopa Kohus peaks esimesele küsimusele andma teise võimalusena pakutud vastuse, on määruse nr 2271/96 artikli 5 esimese lõiguga vastuolus riigisisese õiguse selline käsitus, mille kohaselt peab lepingut ülesütleval isikul olema võimalik üles öelda ka kestvusvõlasuhe lepingupoolega, kelle on Ameerika Ühendriikide Office of Foreign Assets Control (OFAC) kandnud Specially-Designated-Nationals-nimekirja (SDN-nimekiri), seega öelda leping üles Ameerika Ühendriikide sanktsioonide järgimiseks, ilma et ülesütlemiseks oleks vaja alust, mistõttu ei pea isik tsiviilkohtumenetluses märkima ja tõendama, et ülesütlemise aluseks ei ole soov järgida Ameerika Ühendriikide sanktsioone? |
3. |
Kas juhul, kui Euroopa Kohus peaks teisele küsimusele vastama jaatavalt, tuleb korralist ülesütlemist, mis on vastuolus määruse nr 2271/96 artikli 5 esimese lõiguga, pidada tingimata tühiseks või saab määruse eesmärki täita ka muude sanktsioonidega, näiteks trahvi määramisega? |
4. |
Kas juhul, kui Euroopa Kohus peaks kolmandale küsimusele andma esimese võimalusena pakutud vastuse, tuleb lähtuda sellest, et ühelt poolt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 16 ja artiklit 52 ning teiselt poolt määruse nr 2271/96 artikli 5 teise lõigu kohast erandkorras loa andmise võimalust arvestades on see nii ka juhul, kui nimekirja kantud lepingupoolega ärisidemete säilitamise korral ähvardab Euroopa Liidu ettevõtjat Ameerika Ühendriikide turul märkimisväärne majanduslik kahju (käesoleval juhul 50 % kontserni käibest)? |
(1) Nõukogu 22. novembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2271/96, mis käsitleb kaitset kolmanda riigi vastuvõetud õigusaktide eksterritoriaalse kohaldamise mõju ja nendel õigusaktidel põhinevate või neist tulenevate meetmete eest (EÜT 1996, L 309, lk 1; ELT eriväljaanne 10/01, lk 75), mida on muudetud komisjoni 6. juuni 2018. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2018/1100, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2271/96 lisa (ELT 2018, L 199 I, lk 1).