1.

Kas määruse nr 2271/96 (1) artikli 5 esimene lõik on kohaldatav ainult siis, kui Ameerika Ühendriikide asutused või kohtud on teinud tegutsevale Euroopa Liidu ettevõtjale sama määruse artikli 11 tähenduses otseselt või kaudselt ettekirjutusi, või on sätte kohaldamiseks piisav, et ka ilma selliste ettekirjutusteta on Euroopa Liidu ettevõtja tegevuse eesmärk järgida teiseseid sanktsioone?

2.

Kas juhul, kui Euroopa Kohus peaks esimesele küsimusele andma teise võimalusena pakutud vastuse, on määruse nr 2271/96 artikli 5 esimese lõiguga vastuolus riigisisese õiguse selline käsitus, mille kohaselt peab lepingut ülesütleval isikul olema võimalik üles öelda ka kestvusvõlasuhe lepingupoolega, kelle on Ameerika Ühendriikide Office of Foreign Assets Control (OFAC) kandnud Specially-Designated-Nationals-nimekirja (SDN-nimekiri), seega öelda leping üles Ameerika Ühendriikide sanktsioonide järgimiseks, ilma et ülesütlemiseks oleks vaja alust, mistõttu ei pea isik tsiviilkohtumenetluses märkima ja tõendama, et ülesütlemise aluseks ei ole soov järgida Ameerika Ühendriikide sanktsioone?

3.

Kas juhul, kui Euroopa Kohus peaks teisele küsimusele vastama jaatavalt, tuleb korralist ülesütlemist, mis on vastuolus määruse nr 2271/96 artikli 5 esimese lõiguga, pidada tingimata tühiseks või saab määruse eesmärki täita ka muude sanktsioonidega, näiteks trahvi määramisega?

4.

Kas juhul, kui Euroopa Kohus peaks kolmandale küsimusele andma esimese võimalusena pakutud vastuse, tuleb lähtuda sellest, et ühelt poolt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 16 ja artiklit 52 ning teiselt poolt määruse nr 2271/96 artikli 5 teise lõigu kohast erandkorras loa andmise võimalust arvestades on see nii ka juhul, kui nimekirja kantud lepingupoolega ärisidemete säilitamise korral ähvardab Euroopa Liidu ettevõtjat Ameerika Ühendriikide turul märkimisväärne majanduslik kahju (käesoleval juhul 50 % kontserni käibest)?