This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62020CA0236
Case C-236/20: Judgment of the Court (First Chamber) of 7 April 2022 (request for a preliminary ruling from the Tribunale amministrativo regionale per l’Emilia Romagna — Italy) — PG v Ministero della Giustizia, CSM — Consiglio Superiore della Magistratura, Presidenza del Consiglio dei Ministri (Reference for a preliminary ruling — Social policy — Framework agreement on fixed-term work concluded by ETUC, UNICE and CEEP — Clauses 2 and 4 — Framework Agreement on part-time work concluded by UNICE, CEEP and the ETUC — Clause 4 — Principle of non-discrimination — Equal treatment in employment and occupation — Magistrates and ordinary judges — Clause 5 — Measures intended to penalise improper use of fixed-term contracts — Directive 2003/88/EC — Article 7 — Paid annual leave)
Kohtuasi C-236/20: Euroopa Kohtu (esimene koda) 7. aprilli 2022. aasta otsus (Tribunale Amministrativo Regionale per la Emilia Romagna eelotsusetaotlus – Itaalia) – PG versus Ministero della Giustizia, CSM – Consiglio Superiore della Magistratura, Presidenza del Consiglio dei Ministri (Eelotsusetaotlus – Sotsiaalpoliitika – Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta – Klauslid 2 ja 4 – Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud raamkokkulepe osalise tööaja kohta – Klausel 4 – Diskrimineerimiskeelu põhimõte – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Rahukohtunikud ja kutselised kohtunikud – Klausel 5 – Meetmed, mille eesmärk on kohaldada sanktsioone tähtajaliste lepingute kasutamise kuritarvitamise eest – Direktiiv 2003/88/EÜ – Artikkel 7 – Õigus tasustatud põhipuhkusele)
Kohtuasi C-236/20: Euroopa Kohtu (esimene koda) 7. aprilli 2022. aasta otsus (Tribunale Amministrativo Regionale per la Emilia Romagna eelotsusetaotlus – Itaalia) – PG versus Ministero della Giustizia, CSM – Consiglio Superiore della Magistratura, Presidenza del Consiglio dei Ministri (Eelotsusetaotlus – Sotsiaalpoliitika – Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta – Klauslid 2 ja 4 – Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud raamkokkulepe osalise tööaja kohta – Klausel 4 – Diskrimineerimiskeelu põhimõte – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Rahukohtunikud ja kutselised kohtunikud – Klausel 5 – Meetmed, mille eesmärk on kohaldada sanktsioone tähtajaliste lepingute kasutamise kuritarvitamise eest – Direktiiv 2003/88/EÜ – Artikkel 7 – Õigus tasustatud põhipuhkusele)
ELT C 213, 30.5.2022, p. 7–8
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
30.5.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 213/7 |
Euroopa Kohtu (esimene koda) 7. aprilli 2022. aasta otsus (Tribunale Amministrativo Regionale per la Emilia Romagna eelotsusetaotlus – Itaalia) – PG versus Ministero della Giustizia, CSM – Consiglio Superiore della Magistratura, Presidenza del Consiglio dei Ministri
(Kohtuasi C-236/20) (1)
(Eelotsusetaotlus - Sotsiaalpoliitika - Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta - Klauslid 2 ja 4 - Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud raamkokkulepe osalise tööaja kohta - Klausel 4 - Diskrimineerimiskeelu põhimõte - Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel - Rahukohtunikud ja kutselised kohtunikud - Klausel 5 - Meetmed, mille eesmärk on kohaldada sanktsioone tähtajaliste lepingute kasutamise kuritarvitamise eest - Direktiiv 2003/88/EÜ - Artikkel 7 - Õigus tasustatud põhipuhkusele)
(2022/C 213/07)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunale Amministrativo Regionale per la Emilia Romagna
Põhikohtuasja pooled
Hageja: PG
Kostjad: Ministero della Giustizia, CSM – Consiglio Superiore della Magistratura, Presidenza del Consiglio dei Ministri
Menetluses osalesid: Unione Nazionale Giudici di Pace (Unagipa), TR, PV, Associazione Nazionale Giudici di Pace – ANGDP, RF, GA, GOT Non Possiamo Più Tacere, Unione Nazionale Italiana Magistrati Onorari – UNIMO
Resolutsioon
1. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artiklit 7, nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivile 97/81/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta (muudetud nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiviga 98/23/EÜ) lisatud 6. juunil 1997 sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe klauslit 4 ja nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, lisatud 18. märtsil 1999 sõlmitud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klauslit 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, milles ei ole rahukohtunikule ette nähtud mingit sellist õigust 30-päevasele tasustatud põhipuhkusele ega töösuhtest sõltuvale sotsiaalkaitsele ja -kindlustusele, nagu on ette nähtud kutselistele kohtunikele, kui see rahukohtunik kuulub osalise tööajaga töötaja mõiste alla osalise tööajaga töötamist käsitleva raamkokkuleppe tähenduses ja/või tähtajalise töötaja mõiste alla tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe tähenduses ja on kutselise kohtunikuga võrreldavas olukorras. |
2. |
Direktiivile 1999/70 lisatud 18. märtsil 1999 sõlmitud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 5 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt võib tähtajalist töösuhet järjestikku uuendada kõige rohkem kolm korda, iga kord neljaks aastaks, nii et töösuhte kogukestus ei ületaks 16 aastat, ja mis ei näe ette tõhusaid ja hoiatavaid sanktsioone töösuhete kuritarvitusliku uuendamise eest. |