Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62019TN0502

kohtuasi T-502/19: 12. juulil 2019 esitatud hagi — Corneli versus EKP

ELT C 312, 16.9.2019, p. 39–40 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

16.9.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 312/39


12. juulil 2019 esitatud hagi — Corneli versus EKP

(kohtuasi T-502/19)

(2019/C 312/32)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Francesca Corneli (Velletri, Itaalia) (esindajad: advokaadid M. Condinanzi, L. Boggio ja F. Ferraro)

Kostja: Euroopa Keskpank

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tuvastada, et vaidlustatud otsus on tühine, kuna see on õigusvastane;

mõista kohtukulud välja kostjalt; ja

nõuda menetlust korraldavate meetmete raames, et kohtule esitataks vastavalt vaidlustatud akti ja hilisema pikendamisotsuse tervikversioonid.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud Euroopa Keskpanga juhatuse 1. jaanuari 2019. aasta otsuse ECB-SSM-2019-ITCAR-11 peale, mis on vastu võetud nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (1) artikli 26 lõikes 8, 1. septembri 1993. aasta seadusandliku dekreedi nr 385 (TUB) artiklites 69octiesdecies, 70 ja 98, millega on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL artikkel 29, koostoimes määruse (EL) 1024/2013 artikli 9 lõikega 2 sätestatud järelevalvenõukogu otsuse eelnõu põhjal, millega saadetakse laiali Banca Carige S.p.A. (registrijärgne asukoht Genova, Itaalia) haldus- ja kontrollorganid ning määratakse nende asemele kolm erihaldurit ja kolmest liikmest koosnev järelevalvekomitee.

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.

Esimene väide, et on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, direktiivi 2014/59/EL (2) artikleid 28 ja 29 ning TUB artiklit 69octiesdecies ja sellele järgnevaid artikleid.

Sellega seoses väidetakse et varajase sekkumise meetmete võtmisel peab sekkumine olema järk-järguline, mida käesoleval juhul ei ole järgitud. Nähti ette kõige enam piirav meede, mis on seega õigusvastane ja tühine.

2.

Teine väide, et puuduvad põhjendused, mis käsitleksid proportsionaalsuse ja järk-järgulisuse nõudeid, mida varajase sekkumise meetmete süsteem tervikuna eeldab.

3.

Kolmas väide, et on rikutud direktiivi 2014/59/EL artikli 29 viimast lauset ja avaliku sektori hea halduse põhimõtet.

Sellega seoses väidetakse, et eelmise haldusnõukogu liikmete nimetamine ajutisteks halduriteks rikub huvide konfliktist vabastamise kohustust.

4.

Neljas väide, et on rikutud TUB artiklit 70, võimu on kuritarvitatud ja põhjendused on jäetud esitamata.

Sellega seoses väidetakse, et kuna erihaldus on seotud raskete rikkumiste või eiramistega, muudab see meetmed vastuoluliseks ja ebajärjekindlaks.

5.

Viies väide, et on rikutud aktsionäri õigusi käsitlevaid õigusnorme, mis sisalduvad direktiivis (EL) 1132/2017 (3) ja Itaalia tsiviilkoodeksis (codice civile) ning puudutavad ühtlasi Euroopa Liidu põhiõiguste harta, Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Itaalia põhiseadusega tagatud aluspõhimõtete rakendamist omandi, hoiuste ja ettevõtlusega tegelemise kaitse valdkonnas ning kodaniku enesemääramist isiklikes valikutes.


(1)  Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT 2013, L 287, lk 63).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT 2014, L 173, lk 190).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT 2017, L 169, lk 46).


Top