SC 23. novembril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 19. septembri 2018. aasta määruse peale kohtuasjas T-242/17: SC versus Eulex Kosovo

(Kohtuasi C-730/18 P)

(2019/C 112/16)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: SC (esindajad: Rechtsanwältin A. Kunst, avvocato L. Moro)

Teine menetlusosaline: Eulex Kosovo

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

sellest tulenevalt:

teise võimalusena:

Väited ja peamised argumendid

Oma apellatsioonkaebuses väidab hageja, et Üldkohus oli pädev tema asja arutama. See kohus rikkus õigusnormi, kui ta jättis tema kaebuse rahuldamata osaliselt ilmselge vastuvõetamatuse tõttu ja osaliselt ilmselgelt õigusliku põhjendamatuse tõttu.

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant viis väidet.

Esimene väide, et rikuti ELTL artiklit 272, kuna Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta kvalifitseeris kolmanda nõude (st hageja ELTL artikli 272 alusel esitatud hagi otsuse 2016. aasta sisekonkursi ja töölepingu pikendamata jätmise kohta ebaseaduslikuks tunnistamiseks) ümber ELTL artikli 263 alusel esitatud tühistamishagiks ja jättis selle hagi vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata.

Üldkohtul puudus pädevus ümberkvalifitserimiseks, mis oli hageja sõnaselge tahtega vastuolus. Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta keeldus andmast talle võimalust esitada oma seisukohad ümberkvalifitserrimise küsimuses.

Teine väide, et rikuti ELTL artiklit 272, hageja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile vastavalt EL põhiõiguste harta artiklile 47, ja võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta jättis kolmanda nõude osas tunnistamast oma pädevust ELTL artikli 272 alusel ja keeldus asja sisuliselt arutamast.

Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta otsustas, et ELTL artikli 272 kohane nõue tunnistada ebaseaduslikuks otsus 2016. aasta sisekonkursi ja töölepingu pikendamata jätmise kohta, on tegelikult ELTL artikli 263 kohane tühistamishagi; ja kui ta otsustas, et need otsused ei põhine lepingulisi suhteid reguleerivatel normidel, vaid need on olemuselt haldusaktid ja neid ei saa vaidlustada ELTL artikli 272 alusel.

Kolmas väide, et (i) rikuti ümberkorraldamist ja personalivalikut puudutavaid standardseid tegevuskavasid, õigust heale haldusele, seal hulgas erapooletuse põhimõtet, ja (b) jäeti nõuetekohaselt põhjendamata, kuna Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta otsustas, et hageja töölepingu pikendamata jätmine oli õigustatud sellega, et ta ei läbinud 2016. aasta sisekonkurssi.

Üldkohus jättis tähelepanuta hageja hagiavalduse esimese, teise ja kolmanda väite kohta esitatud argumendid, st et ta ei läbinud 2016. aasta sisekonkurssi seetõttu, et valikukomisjoni esimees keeldus ennast taandamast ja teda ei kõrvaldatud vaatamata ilmsele huvide konfliktile ja erapoolikkusele hageja suhtes.

Neljas väide, et rikuti ELTL artikleid 268 ja 340.2, kuna Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta otsustas, et 2016. aasta sisekonkurssi ja lepingu pikendamist puudutava otsusega seotud lepinguvälise vastutuse eest kahju hüvitamise nõue on vastuvõetamatu. Hageja esitas rikkumise tuvastamise hagi, mis on vastuvõetav, mistõttu on vastuvõetav ka sellega seotud kahju hüvitamise hagi.

Viies väide, et rikuti (i) ELTL artikleid 268 ja 340.2 ning hageja õigusi EL põhiõiguste harta artiklite 31 ja 41 alusel (lepinguväline vastutus), ja (ii) ELTL artikleid 272 ja 340.1, ning 2014. aasta toetusetaotluste esitamise kutses sätestatud tingimusi (lepinguline vastutus), kuna Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta otsustas, et kahju hüvitamise hagid, mis põhinesid lepinguvälisel ja lepingulisel vastutusel seoses korduvate hagejat ahistanud nõuetega sooritada sõidueksam, on õiguslikult põhjendamata.

EULEXi korduvad nõuded, millega hagejat sunniti uuesti ja uuesti sõidueksamit sooritama, vaatamata sellele, et ta oli hageja parema käega seotud puudest teadlik, olid ebaseaduslikud. selle tagajärjel kannatas ta mittevaralist kahju, mis annab talle õiguse hüvitisele.