–

Südzucker AG, esindaja: Rechtsanwalt D. Ehle,

–

Hauptzollamt Karlsruhe, esindajad: A. Weins, R. Gleim-Arnold ja T.‑M. Seith,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: B. Eggers ja B. Hofstötter,

1

Eelotsusetaotlus puudutab komisjoni 29. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 967/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (kvooti ületava suhkrutoodangu kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT 2006, L 176, lk 22), artikli 3 lõike 2 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud Südzucker AG ja Hauptzollamt Karlsruhe (Karlsruhe tolliamet, Saksamaa, edaspidi „tolliamet“) vahelises kohtuvaidluses ülejäägimaksu määramise üle turustusaastal 2007/2008 toodetud suhkrult.

3

Nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (ELT 2006, L 58, lk 1), muudetud nõukogu 9. oktoobri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1260/2007 (ELT 2007, L 283, lk 1), (edaspidi „määrus nr 318/2006“) artiklis 15 on sätestatud:

„1.   Ülejäägimaksuga maksustatakse järgmised kogused:

2.   Artikli 39 lõikes 2 osutatud korras kehtestatakse ülejäägimaks piisavalt kõrge, et vältida lõikes 1 osutatud koguste kuhjumist.

3.   Lõike 1 kohaselt tasutava ülejäägimaksu nõuab liikmesriik sisse oma territooriumil asuvatelt ettevõtjatelt vastavalt lõikes 1 nimetatud tootmiskogustele, mis on asjaomasel turustusaastal ettevõtjatele kehtestatud.“

4

Määruse nr 967/2006 artikkel 3 „Summa“ on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 15 ettenähtud ülejäägimaks on 500 eurot tonni kohta.

2.   Liikmesriik teavitab maksmisele kuuluvast ülejäägimaksu kogusummast tootjaid enne ülejäägi tootmise turustusaastale järgnevat 1. maid. Kõnealune tootja tasub ülejäägimaksu enne sama aasta 1. juunit.

3.   Kogust, mille eest ülejäägimaks on tasutud, käsitatakse ühenduse turul müüduna.“

5

Selle määruse artikkel 4 „Ülejäägimaksuga maksustatavad kogused“ näeb ette:

„1.   Ülejäägimaksu tuleb tootjal tasuda vastaval turustusaastal tootmiskvooti ületavalt toodangult.

Ülejäägimaksu ei tule siiski maksta sellistelt lõikes 1 osutatud kogustelt, mis on:

2.   Kõik suhkrutootjad teatavad neile tunnustuse andnud liikmesriigi pädevale asutusele enne asjaomase turustusaasta 1. veebruari tootmiskvooti ületava toodetud suhkru koguse.

Iga suhkrutootja teatab vajadusel enne iga järgneva kuu lõppu kõnealuse turustusaasta eelmisel kuul ilmnenud sellise toodangu.

3.   Liikmesriigid koguvad ja esitavad hiljemalt 30. juuniks komisjonile andmed lõike 1 teises lõigus osutatud koguste, üleliigse üldkoguse ja eelmisel turustusaastal määratud ülejäägimaksude kohta.

4.   Kui vääramatu jõu korral ei ole võimalik lõike 1 punktides a, c ja d osutatud toiminguid õigeaegselt läbi viia, võtab selle liikmesriigi, mille territooriumil üleliigne suhkur, isoglükoos või inuliinisiirup toodeti, pädev asutus asjaomase ettevõtja viidatud asjaoludega seoses vajalikud meetmed.“

6

Komisjoni 29. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 952/2006, millega kehtestatakse määruse nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkru siseturu korralduse ja kvoodisüsteemi kohta (ELT 2006, L 178, lk 39), muudetud komisjoni 24. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 707/2008 (ELT 2008, L 197, lk 4), (edaspidi „määrus 952/2006) artikkel 10 on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Igal turustusaastal kontrollib liikmesriigi pädev ametiasutus kõiki tunnustatud tootjaid ja rafineerimistehaseid.

2.   Kontrolli eesmärk on tarnitud toorainekoguste ja saadud lõpptoodete koguste vaheliste seoste analüüsimise ning äri‑ või teiste sobivate dokumentidega võrdlemise teel veenduda artiklis 9 osutatud registrite andmete ja artiklis 21 osutatud teatiste andmete täpsuses ja ammendavuses.

Kontroll hõlmab tarnitud ja tootmisesse lastud tooraine, saadud toodangu koguste ning laovarude muutuste määramiseks kasutatavate kaalumis‑ ja laborianalüüsi seadmete täpsuse kontrollimist.

Kontroll hõlmab artikli 13 lõike 2 kohaselt igakuiste keskmiste müügihindade kindlakstegemiseks kasutatud andmete täpsuse ja ammendavuse kontrollimist.

Suhkrutootjate puhul kontrollitakse ka suhkrupeedikasvatajale miinimumhinna maksmise kohustuse täitmist.

Vähemalt kord kahe aasta jooksul toimub laovarude füüsiline kontroll.

3.   Kui liikmesriigi pädev ametiasutus on teatavas osas ette näinud kontrolli teostamise proovide põhjal, peavad proovid olema esinduslikud ja tagama kontrolli tulemuse usaldusväärsuse.

4.   Liikmesriik võib nõuda, et tunnustatud ettevõtjad pöörduksid artiklis 13 osutatud hinda käsitlevate andmete kinnitamiseks liikmesriigi tunnustatud raamatupidamisaruannete kinnitamisega tegelevate asutuste poole.

5.   Kõikide kontrollimiste kohta koostatakse kontrollija allkirjastatud aruanne, mis kajastab üksikasjalikult kontrollimise eri aspekte. Aruandes esitatakse eelkõige:

Kõik kontrolliaruanded arhiveeritakse ja säilitatakse vähemalt kolme kontrolli teostamise aastale järgneva aasta jooksul viisil, mis võimaldab neid komisjoni kontrollteenistustel hõlpsasti kasutada.

6.   Liikmesriigid abistavad üksteist eesmärgiga tagada kontrolli tõhusus ning võimaldada esitatud dokumentide autentsuse ja/või vahetatud teabe täpsuse kontrollimist.“

7

Turu ühise korralduse ja otsemaksete rakendamise seaduse (Gesetz zur Durchführung der gemeinsamen Marktorganisationen und der Direktzahlungen) 24. juunil 2005 kehtinud redaktsiooni (BGBl. 2017 I, lk 3746, edaspidi „MOG“) § 12 lõike 1 esimeses lauses on sätestatud:

„Maksudele, mille eesmärk on turukorraldus […], kohaldatakse vastavalt […] maksukorralduse seadustiku sätteid, kui käesolevas seaduses või käesoleva seaduse alusel antud määruses ei ole sätestatud nendest õigusnormidest erinevat regulatsiooni.“

8

13. märtsi 1983. aasta (Verordnung über die im Rahmen der Produktionsregelung für Zucker zu erhebenden Abgaben) määruse suhkrutootmise reguleerimiseks nõutavate maksude kohta 9. novembril 2006 kehtinud redaktsiooni § 8 lõikes 1 on ette nähtud:

„(1)   Pädev peatollimet annab §‑s 1 nimetatud õigusaktides sätestatud tähtaegadeks

1) otsuse igale suhkrutootjale esialgse ja lõpliku suhkrutoodangu koguse kindlaksmääramise kohta turustusaastal […]

[…].“

9

Maksukorralduse seadustiku Abgabenordnung (BGBl. 2002 I, lk 3866) § 164 lõikes 1, lõike 2 esimeses lauses ja lõike 4 esimeses lauses on sätestatud:

„(1)   Seni kuni maksujuhtumit ei ole lõplikult kontrollitud, võib maksu üldiselt või konkreetsel juhul kontrolli reservatsiooniga ilma seda põhjendamata kindlaks määrata. […]

(2)   Seni kuni reservatsioon kehtib, võib maksu kindlaksmääramise tühistada või seda muuta […].

[…]

(4)   Maksu kindlaksmääramise tähtaja lõppemisel langeb kontrolli reservatsioon ära.“

10

Selle seadustiku § 169 lõigetes 1 ja 2 on ette nähtud:

(1)   Maksu kindlaksmääramine nagu ka selle tühistamine või muutmine ei ole enam lubatud, kui maksu kindlaksmääramiseks antud tähtaeg on lõppenud. […]

(2)   Maksu kindlaksmääramise tähtaeg on:

11

Sama seadustiku § 170 „Maksu kindlaksmääramise tähtaeg“ lõige 1 sätestab:

„(1)   Maksu kindlaksmääramise tähtaeg hakkab kulgema maksukohustuse tekkimise kalendriaasta lõppemisest […].“

12

Nimetatud seadustiku § 171 „Tähtaja pikendamine“ lõikes 10 on sätestatud:

„(10)   Kuna maksu kindlaksmääramise otsus on selle suuruse tuvastamisel siduv (alusotsus), ei lõpe maksu kindlaksmääramise tähtaeg enne kahe aasta möödumist alusotsuse teatavakstegemisest. […]“

13

Maksukorralduse seadustiku § 179 näeb ette:

„(1)   Erandina § 157 lõikest 2 määratakse maksustatav summa maksu kindlaksmääramise otsusega kindlaks eraldi, kui see on käesolevas seaduses või muudes maksuseadustes sätestatud.

(2)   Maksu kindlaksmääramise otsus puudutab maksumaksjat, kellele vastav maks tuleb maksustamisel määrata. […]

(3)   Kui osa nõutavast summast on jäänud maksu kindlaksmääramise otsuses kindlaks määramata, tehakse täiendav otsus.

14

Maksuseadustiku § 181 „Eraldi kindlaksmääramist, kindlaksmääramise tähtaega ja deklaratsiooni esitamise kohustust puudutavad menetlusnormid“ on sõnastatud järgmiselt:

„(1)   Eraldi kindlaksmääramise suhtes kohaldatakse analoogia alusel maksukorraldust käsitlevaid sätteid. […]

(2)   Eraldi kindlaksmääramise kohta peab deklaratsiooni esitama isik, kellele vastav maks tuleb täielikult või osaliselt määrata. […]

[…]

(5)   Eraldi kindlaksmääramine või toimuda ka pärast selle kohta kehtiva kindlaksmääramise tähtaja lõppemist, kui eraldi kindlaksmääramine omab tähtsust selle maksu kindlaksmääramisel, mille kindlaksmääramise tähtaeg ei ole maksu eraldi kindlaksmääramise ajal veel lõppenud […]“

15

Eelotsusetaotlusest nähtub, et Südzucker käitab üheksat suhkrutehast. Suhkruturustusaastal 2007/2008 (kestusega 2007. aasta oktoobrist kuni 2008. aasta septembrini) oli tema suhkrukvoot 11788978 tsentnerit valget suhkrut.

16

Tolliamet tegi 14. novembri 2008. aasta otsusega kindlaks suhkru ülejäägi 311060,6 tonni, mis peab kajastuma Südzuckeri 30. oktoobri 2008. aasta deklaratsioonis turustusaasta 2007/2008 kohta.

17

Selle põhjal määrati 7. aprilli 2009. aasta otsusega kindlaks maks summas 925 eurot 1,85 tonni valge suhkru eest. Selles otsuses, mis põhineb määruse nr 318/2006 artikli 15 lõike 1 punktil a, on märgitud, et otsus tehti järelkontrolli reservatsiooniga.

18

Südzuckeri kliendi juures teostatud kohapealse kontrolli tulemusena tegi tolliamet 19. oktoobri 2009. aasta otsusega paranduse ja määras suhkruturustusaasta 2007/2008 eest ülejäägimaksu summas 1083,03 eurot 2,16606 tonni valge suhkru eest. Ka see otsus tehti järelkontrolli reservatsiooniga.

19

Südzucker esitas selle parandusotsuse peale vaide. Vaidemenetluse käigus viis tolliamet läbi turukorraldusele vastavuse kontrolli Südzuckeri tehases Ochsenfurtis (Saksamaa), parandas 20. mai 2010. aasta otsusega lõplikku suhkrutoodangut ja määras arvessevõetava suhkru ülejäägina kindlaks 3128878,93 tsentnerit. Sama kuupäeva otsusega määras ta kindlaks ülejäägimaksu suhkruturustusaasta 2007/2008 eest kokku summas 914726,50 eurot 1829,453 tonni valge suhkru eest. Selle otsuse peale, mis samuti oli tehtud järelkontrolli reservatsiooniga, esitas Südzucker vaide.

20

Südzuckeri tehases Zeitzis (Saksamaa) läbi viidud turukorraldusele vastavuse kontrolli tulemuste põhjal parandati suhkru ülejäägi arvessevõetavat kogust uuesti 27. oktoobri 2011. aasta otsusega (koguseks määrati 3149202,3 tsentnerit) ja määrati kindlaks ülejäägimaks 1930895 eurot.

21

Vaide ja kaebuse läbivaatamise käigus tugines Südzucker eelkõige sellele, et kindlaksmääramise parandamine oli aegunud, täpsemalt osutas ta asjaolule, et talle ei olnud ülejäägimaksu õigel ajal teatavaks tehtud. Tolliamet jättis 27. oktoobri 2011. aasta otsuse peale esitatud vaide 17. märtsi 2015. aasta otsusega rahuldamata, kuna see ei olnud põhjendatud esiteks Südzuckeri väite osas, mille kohaselt kindlaksmääramise parandamine oli aegunud, ja teiseks osas, mis puudutab suhkruturustusaasta 2007/2008 lõpliku suhkrutoodangu kindlaksmääramist.

22

Südzucker esitas 17. märtsi 2015. aasta otsuse peale 24. aprillil 2015 kaebuse Finanzgericht Baden-Württembergile (Baden-Württembergi maksukohus, Saksamaa) põhjendusel, et ülejäägimaksu kindlaksmääramise parandamine oli aegunud, tuginedes üksnes asjaolule, et talle ei olnud ülejäägimaksu õigel ajal teatavaks tehtud.

23

Finanzgericht Baden-Württemberg (Baden-Württembergi maksukohus) leiab, et sisuline otsus sõltub küsimusest, kas suhkruturustusaasta 2007/2008 ülejäägimaksu võis Südzuckerile teatavaks teha veel 20. mail 2010 ja 27. novembril 2011, st pärast määruse nr 967/2006 artikli 3 lõike 2 esimeses lauses ette nähtud tähtaja möödumist, mis käesoleval juhul lõppes 1. mail 2009.

24

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib sellega seoses, et nimetatud sätte kohaselt teavitab liikmesriik tootjaid maksmisele kuuluvast ülejäägimaksu kogusummast enne ülejäägi tootmise turustusaastale järgnevat 1. maid. Suhkruturustusaasta 2007/2008 puhul lõppes tähtaeg seega 1. mail 2009. Selle tähtaja jooksul tehti tõesti 7. aprillil 2009 Südzuckerile teatavaks ülejäägimaks summas 925 eurot ülemäärase suhkrukoguse eest, mille ta oli deklareerinud, kuid seda summat parandati hiljem kahel korral, vastavalt 20. mail 2010 ja 27. novembril 2011.

25

Sellega seoses viitab Finanzgericht Baden-Württemberg (Baden-Württembergi maksukohus), et Euroopa Kohus on 10. jaanuari 2002. aasta kohtuotsuses British Sugar (C‑101/99, EU:C:2002:7, punkt 57) järeldanud, et komisjoni 14. septembri 1981. aasta määruse (EMÜ) nr 2670/81, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad kvooti ületava suhkrutoodangu kohta (EÜT 1981, L 262, lk 14; ELT eriväljaanne 03/05, lk 85), artikli 3 lõikes 2 – see säte asendati hiljem põhikohtuasjas kohaldatava määruse nr 967/2006 artikli 3 lõike 2 esimese lausega – sätestatud tähtaeg on imperatiivne. Seejärel täpsustas ta, et tähtaja ületamine võib siiski olla lubatud juhul, kui pädev riigiasutus ei teadnud ettevõtja suhkrutootmise üksikasju, välja arvatud juhul, kui ta ei olnud neist teadlik oma hooletuse tõttu, ja kui võib mõistlikult eeldada, et teadmatuse on põhjustanud ettevõtja, kes ei tegutsenud heas usus ega järginud kõiki asjassepuutuvaid sätteid (10. jaanuari 2002. aasta kohtuotsus British Sugar, C‑101/99, EU:C:2002:7, punkt 63).

26

Samas on Euroopa Kohus 25. märtsi 2004. aasta kohtuotsuses Azienda Agricola Ettore Ribaldi jt (C‑480/00, C‑482/00, C‑484/00, C‑489/00–C‑491/00 ja C‑497/00–C‑499/00, EU:C:2004:179, punktid 52 ja 53), mis käsitleb ülejäägimaksust teavitamist piimaturu ühise korralduse raames, leidnud, et kuigi on tõsi, et kõnealused tähtajad on imperatiivsed, ei ole nende sätetega vastuolus see, kui liikmesriigi pädevad asutused viivad hiljem läbi kontrolli ja teevad parandusi, mille eesmärk on kindlustada, et selle liikmesriigi toodang ei ületa tagatud üldkvooti, mis on talle eraldatud. Vastupidi, nii nende tähtaegade kui ka kontrolli ja paranduste eesmärk on tagada piima ülejäägimaksu kogumise normistiku tõhus toimimine ja asjakohaste õigusnormide nõuetekohane kohaldamine.

27

Euroopa Kohus järeldas sellest, et neid tähtaegu kehtestavaid sätteid tuleb seega tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus see, kui liikmesriik parandab kontrollimise tulemusena igale tootjale eraldatud individuaalseid kvoote ja arvutab sellest tulenevalt – pärast kasutamata piimakvoodi ümberjaotamist – tasumisele kuuluva ülejäägimaksu ümber siis, kui asjaomase piimandusaasta maksude tasumise tähtpäev on juba möödunud (25. märtsi 2004. aasta kohtuotsus Azienda Agricola Ettore Ribaldi jt, (C‑480/00, C‑482/00, C‑484/00, C‑489/00–C‑491/00 ja C‑497/00–C‑499/00, EU:C:2004:179, punkt 68).

28

Sellega seoses rõhutab Finanzgericht Baden-Württemberg (Baden-Württembergi maksukohus), et erinevalt lahendusest, millest lähtub 10. jaanuari 2002. aasta kohtuotsus British Sugar (C‑101/99, EU:C:2002:7), ei sidunud Euroopa Kohus ülejäägimaksu parandamist muude tingimustega, kui see toimub pärast selle tähtaja möödumist, mis kehtib esimese, õigeaegse teavitamise kohta.

29

Neil asjaoludel leiab asja arutav koda, et Euroopa Kohtu 25. märtsi 2004. aasta kohtuotsuses Azienda Agricola Ettore Ribaldi jt (C‑480/00, C‑482/00, C‑484/00, C‑489/00–C‑491/00 ja C‑497/00–C‑499/00, EU:C:2004:179) esitatud kaalutlused on ülekantavad käesoleva kohtuasja asjaoludele, mis on seotud suhkruturu ühise korraldusega. Sellest järeldub, et kontrolli tulemusele tuginevat ülejäägimaksu peab saama teatavaks teha pärast tähtaja möödumist, sõltumata muudest tingimustest. Nimelt, kui sellist teavitamist ei toimu põhjusel, et määruse nr 967/2006 artikli 3 lõike 2 esimese lausega kehtestatud tähtaeg on väidetavalt möödunud, seataks ohtu suhkruturu ühise korralduse eesmärgid, mida Euroopa Kohus on selgitanud eelkõige 15. novembri 2012. aasta kohtuotsuses Pfeifer & Langen (C‑131/11, EU:C:2012:715). Ülemäärase koguse kindlaksmääramisel ei ole seega iseenesest mingeid tagajärgi, mistõttu suhkrutootjal ei ole konkreetset stiimulit suhkru ülejäägi eksportimiseks või selle deklareerimiseks ja järgmisesse turustusaastasse ülekandmiseks, nagu märgib Euroopa Kohus 15. novembri 2012. aasta kohtuotsuse Pfeifer & Langen (C‑131/11, EU:C:2012:715) punktis 57. Samuti muutuks kontroll mõttetuks ja sellest võiks loobuda.

30

Juhul, kui Euroopa Kohus peaks siiski jõudma järeldusele, et 25. märtsi 2004. aasta kohtuotsust Azienda Agricola Ettore Ribaldi jt (C‑480/00, C‑482/00, C‑484/00, C‑489/00–C‑491/00 ja C‑497/00–C‑499/00, EU:C:2004:179) ei saa käesolevale põhikohtuasjale üle kanda ja et määruse nr 967/2006 artikli 3 lõike 2 esimeses lauses ette nähtud teavitamistähtaega tuleb kohaldada ka parandustest teavitamise korral, tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kas seda tähtaega võib ületada nimelt siis, kui on täidetud 10. jaanuari 2002. aasta kohtuotsusest British Sugar (C‑101/99, EU:C:2002:7) tulenevad lisatingimused, see tähendab juhul, kui suhkrutootja pahausksus on tõendatud.

31

Neil asjaoludel otsustas Finanzgericht Baden-Württemberg (Baden-Württembergi maksukohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

32

Esimese ja teise küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas määruse nr 967/2006 artikli 3 lõike 2 esimest lauset tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriigi pädev asutus on selles sättes ette nähtud tähtaega järgides saatnud suhkru ülejäägi kohta asjaomasele suhkrutootjale maksuteate, siis kohaldatakse seda tähtaega ka selle teate parandamisele määruse nr 952/2006 artikli 10 alusel teostatud kontrolli tulemusena või kas 10. jaanuari 2002. aasta kohtuotsusega British Sugar (C‑101/99, EU:C:2002:7) seatud tingimused, mis võimaldavad ületada määruse nr 2670/81 artikli 3 lõikes 2 sätestatud teavitamistähtaega, kehtivad ka määruse nr 967/2006 artikli 3 lõikes 2 ette nähtud tähtaja ületamise suhtes.

33

Käesoleval juhul puudutavad põhikohtuasja asjaolud suhkruturustusaastat 2007/2008, mille osas lõppes tähtaeg 1. mail 2009. Selle tähtaja jooksul, 7. aprillil 2009, määrati Südzuckerile tema poolt teatatud suhkrukoguse eest ülejäägimaks summas 925 eurot. Määruse nr 952/2006 artikli 10 alusel läbi viidud kontrolli tulemusena parandati seda summat siiski kahel korral, vastavalt 20. mail 2010 ja 27. novembril 2011, millest tulenevalt määrati ülejäägimaks kogusummas 1930895 eurot, st palju suurem summa kui see, mis oli märgitud pädeva riigiasutuse esimeses otsuses.

34

Kahe esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus seega sisuliselt selgitust, kas suhkruturustusaasta 2007/2008 ülejäägimaksu võis Südzuckerile teatavaks teha veel 20. mail 2010 ja 27. novembril 2011, st pärast määruse nr 967/2006 artikli 3 lõike 2 esimeses lauses ette nähtud tähtaja möödumist, mis käesoleval juhul lõppes 1. mail 2009.

35

Nendele küsimustele vastamisel tuleb sissejuhatuseks osundada, et vastavalt määruse nr 967/2006 artikli 4 lõikele 2 on igal suhkrutootjal kohustus teatada neile tunnustuse andnud liikmesriigi pädevale asutusele enne asjaomase turustusaasta 1. veebruari suhkrukoguse, mis on toodetud üle tema tootmiskvoodi, ning samuti enne iga järgmise kuu lõppu kõnealuse turustusaasta eelmisel kuul ilmnenud sellise toodangu.

36

Lisaks on liikmesriik sama määruse artikli 3 lõike 2 alusel kohustatud teavitama tootjaid maksmisele kuuluvast ülejäägimaksu kogusummast enne ülejäägi tootmise turustusaastale järgnevat 1. maid.

37

Sellega seoses on Euroopa Kohus 10. jaanuari 2002. aasta kohtuotsuses British Sugar (C‑101/99, EU:C:2002:7, punktid 57, 58 ja 63) leidnud, et määruse nr 2670/81 artikli 3 lõikega 2 kehtestatud tähtaeg on imperatiivne. Ta täpsustas siiski, et tähtaja ületamine võib olla lubatud juhul, kui pädev riigiasutus esiteks ei teadnud ettevõtja suhkrutootmise üksikasju, välja arvatud juhul, kui ta ei olnud neist teadlik oma hooletuse tõttu, ja teiseks, kui võib mõistlikult eeldada, et teadmatuse on põhjustanud ettevõtja, kes ei tegutsenud heas usus ega järginud kõiki asjassepuutuvaid sätteid.

38

Sellest kohtupraktikast tuleneb, et teatise esitamise tähtaja ületamine on lubatud vaid erandjuhul, nimelt, kui on täidetud kaks kumulatiivset tingimust, mille Euroopa Kohus nimetatud kohtuotsuses sõnastas.

39

Samas kohtuotsuses leidis Euroopa Kohus veel, et liikmesriigi kohtu ülesanne on selles osas läbi viia vajalik kontroll ja teha sellest võimalikud järeldused, võttes arvesse eelkõige seda, kui hästi liikmesriigi pädev asutus olukorda tundis ja kui hoolas ta oli (vt 10. jaanuari 2002. aasta kohtuotsus British Sugar, C‑101/99, EU:C:2002:7, punkt 59).

40

Kuigi see kohtuotsus käsitleb määruse nr 2670/81 artikli 3 lõike 2 tõlgendamist, tuleb tõdeda, et see säte on hiljem sisuliselt identses sõnastuses asendatud määruse nr 967/2006 artikli 3 lõike 2 esimese lausega, mis on põhikohtuasjas kohaldatav. Järelikult on Euroopa Kohtu 10. jaanuari 2002. aasta otsuses British Sugar (C‑101/99, EU:C:2002:7) esitatud kaalutlused määruse nr 2670/81 artikli 3 lõike 2 kohta täiel määral ülekantavad käesoleva põhikohtuasja asjaoludele.

41

Neil asjaoludel tuleb selleks, et teha kindlaks, nagu ka eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib, kas määruse nr 967/2006 artikli 3 lõike 2 esimeses lauses ette nähtud teavitamistähtaja ületamine võib sellistel asjaoludel olla lubatud, kontrollida, kas käesoleva kohtuotsuse punktis 37 viidatud kohtupraktikas ette nähtud kumulatiivsed tingimused on täidetud.

42

Mis puudutab esimest tingimust, siis Euroopa Kohtule esitatud toimik ei sisalda andmeid, mis võimaldaksid üheselt tuvastada, et pädev riigiasutus ei teadnud Südzuckeri suhkrutoodangu üksikasju.

43

Mis puudutab teist tingimust, mis on seotud asjaomase ettevõtja heausksuse puudumisega, siis tuleb nentida, et Südzucker tunnistas tõepoolest, et ta on tootnud oma tootmiskvooti ületavaid suhkrukoguseid. Selgub siiski, nagu kinnitati ka käesolevas kohtuasjas suuliste seisukohtade ärakuulamiseks korraldatud kohtuistungil, et see ülemäärane toodang tuleneb üksnes algul kohaldatava koguse muutmisest suures mahus ja et muudatus tehti pärast Südzuckerile eraldatud tootmiskvoodi määramist, mida tolliamet pealegi ei vaidlustanud.

44

Teisisõnu, nagu rõhutas Südzucker suuliste seisukohtade ärakuulamiseks korraldatud kohtuistungil, ilmneb, et kui algul kohaldatavat kogust ei oleks suures mahus muudetud, ei oleks asjaomasel ettevõtjal ülemäärase suhkrukoguse tootmist esinenud.

45

Neil asjaoludel on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kontrollida, kas selline põhjuslik seos esineb, ja seda tuleb arvesse võtta analüüsi raames, mille eesmärk on välja selgitada, kas põhikohtuasjas kõne all olev suhkrutootja tegutses heauskselt.

46

Neid kaalutlusi ei saa seada kahtluse alla eelotsusetaotluse esitanud kohtu pakutud võimalus tugineda põhikohtuasja asjaoludel põhimõtetele, mida Euroopa Kohus selgitas 25. märtsi 2004. aasta kohtuotsuses Azienda Agricola Ettore Ribaldi jt (C‑480/00, C‑482/00, C‑484/00, C‑489/00–C‑491/00 ja C‑497/00–C‑499/00, EU:C:2004:179), mis on tehtud lisamaksu teatavakstegemise kohta piimaturu ühise korralduse raames, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 26 ja 27.

47

Nagu rõhutab Südzucker, tegi Euroopa Kohus selle kohtuotsuse teistsuguse õigusliku olukorra ja erineva valdkonna kohta, võrreldes põhikohtuasjas arutusel olevaga. Erinevused puudutavad eelkõige kontrollimeetmeid, mis on vajalikud piimakogustelt lisamaksu kogumise ja lisamaksu kohaldamise korra täitmise tagamiseks. Järelikult ei saa Euroopa Kohtu poolt nimetatud kohtuotsuses seoses piimaturu ühise korraldusega esitatud kaalutlusi kohaldada analoogia alusel põhikohtuasjas, mis puudutab suhkruturu korraldust. Seetõttu ei saa neil kaalutlustel olla määravat tähtsust määruse nr 967/2006 asjassepuutuvate sätete tõlgendamisel ja kohaldamisel.

48

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele ja teisele küsimusele vastata, et määruse nr 967/2006 artikli 3 lõike 2 esimest lauset tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriigi pädev asutus on selles sättes ette nähtud tähtaega järgides saatnud suhkru ülejäägi kohta asjaomasele suhkrutootjale maksuteate, siis kohaldatakse seda tähtaega põhimõtteliselt ka selle teate parandamisele määruse nr 952/2006 artikli 10 alusel teostatud kontrolli tulemusena. Tähtaja ületamine võib siiski olla lubatud juhul, kui pädev riigiasutus ei teadnud ettevõtja suhkrutootmise üksikasju, välja arvatud juhul, kui ta ei olnud neist teadlik oma hooletuse tõttu, ja kui võib mõistlikult eeldada, et teadmatuse on põhjustanud ettevõtja, kes ei tegutsenud heas usus ega järginud kõiki asjassepuutuvaid sätteid. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kõiki kohtuasja asjaolusid arvesse võttes kindlaks teha, kas põhikohtuasjas on tegemist niisuguse olukorraga.

49

Kolmanda ja neljanda küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul sisuliselt selgitada, kas juhul, kui liikmesriigid võivad suhkrutootjatele saata toodetud suhkru ülejäägimaksu parandamise teate pärast määruse nr 967/2006 artikli 3 lõike 2 esimese lausega kehtestatud tähtaja möödumist, peab tähtaeg, mille jooksul tuleb parandus teatavaks teha, olema määratud kontrolliaruande koostamisele järgneva aasta 1. maiks või tuleb kohaldada liikmesriigi õiguse sätteid. See kohus küsib ühtlasi, kas liidu õiguse üldpõhimõtteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui niisugustel asjaoludel nagu põhikohtuasjas on teatis turustusaasta 2007/2008 kohta saadetud 20. oktoobril 2010 või 27. oktoobril 2011.

50

Nendele küsimustele vastamisel tuleb esile tuua, et kuigi määruse nr 967/2006 artikli 3 lõikes 2 on ette nähtud tähtaeg, mille jooksul liikmesriik on kohustatud tootjatele teatama konkreetse turustusaasta eest tasumisele kuuluva ülejäägimaksu kogusumma, ei sisalda see aga ühtegi sätet tähtaja kohta, mille jooksul tuleb tootjatele saata parandusteated, mis on tehtud selle määruse artiklis 10 sätestatud kontrolli tulemusena.

51

Kuna selles valdkonnas puuduvad liidu õiguse sätted, on liikmesriigi ametiasutuste ja eelkõige liikmesriigi kohtute ülesanne liikmesriikide menetlusautonoomia põhimõttest tulenevalt korraldada neid menetluse aspekte ja määrata seega kindlaks tingimused, mille alusel võivad liikmesriigid saata asjaomastele suhkrutootjatele toodetud suhkru ülejäägimaksu kogusumma parandamise teateid. Need tingimused peavad aga olema kooskõlas võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtetega, st need ei tohi olla ebasoodsamad riigisisese õiguse sätetel põhinevaid sarnaseid teateid käsitlevatest tingimustest ega olla kehtestatud viisil, mis muudaks liidu õiguskorraga antud õiguste kasutamise praktiliselt võimatuks (vt selle kohta 27. septembri 2012. aasta kohtuotsus Zuckerfabrik Jülich jt, C‑113/10, C‑147/10 ja C‑234/10, EU:C:2012:591, punktid 60 ja 61 ning seal viidatud kohtupraktika, ja 27. juuni 2018. aasta kohtuotsus Diallo, C‑246/17, EU:C:2018:499, punkt 59).

52

Käesoleval juhul on oluline rõhutada, et ühelt poolt on nii toodetud suhkru ülejäägimaksu kui ka järelkontrolli ja hilisemate paranduste eesmärk tagada suhkruturu kvoodisüsteemi tõhus toimimine ja eelkõige vältida seda, et teatavad tootjad oleksid teistest tootjatest soodsamas olukorras. Eelkõige on pärast ülejäägimaksust esmakordset teavitamist läbi viidud kontrolli sõnaselge eesmärk täpselt välja selgitada lubatud suhkrutoodang ja parandada tagantjärele pädeva riigiasutuse varasemaid otsuseid, mis on tehtud kontrolli reservatsiooniga, nähes ette võimaluse, et tootjate suhtes kohaldatakse sanktsioone.

53

Teisalt, mis puudutab suhkrutootjate poolt tasumisele kuuluvate summade parandamise teateid, siis nagu on kinnitatud ka käesoleva kohtuotsuse punktis 38, võib teavitamistähtaja ületamist lubada ainult erandjuhul.

54

Kuna aga selline järelkontrolli tulemusena tehtud parandus võib igal juhul ja sõltumata kohaldatavast tähtajast kaasa tuua kogusumma uue kindlaksmääramise, võib määruse nr 967/2006 artikli 3 lõikes 2 ette nähtud teavitamistähtaeg oma kasulikust mõjust täielikult ilma jääda. Piisab nimelt sellest, et pädev riigiasutus saadab tähtaja järgimiseks asjaomasele ettevõtjale enne tähtaja möödumist lihtsa formaalse teate ja seejärel muudab seda teadet suvalisel ajal parandusteatega.

55

Lisaks võib selline lähenemine kahjustada asjaomase suhkrutootja õigusi ja täpsemalt rikkuda õiguskindluse põhimõtet, mis nõuab, et õigusnormid oleksid selged ja täpsed, ning mille eesmärk on tagada liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluvate õiguslike olukordade ja õigussuhete ootuspärasus (15. septembri 2005. aasta kohtuotsus Iirimaa vs. komisjon, C‑199/03, EU:C:2005:548, punkt 69 ja seal viidatud kohtupraktika).

56

Neil asjaoludel on liikmesriigi kohtu ülesanne igal konkreetsel juhul ja kõiki põhikohtuasja asjaolusid arvesse võttes kindlaks teha, kas tähtaeg, mille jooksul võib ülejäägimaksu summa parandamisest teatada pärast määruse nr 967/2006 artikli 3 lõike 2 esimese lausega kehtestatud tähtaja möödumist, järgib võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid ning õiguskindluse põhimõtet.

57

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb kolmandale ja neljandale küsimusele vastata, et kui liidu õiguses puuduvad sätted, mis käsitlevad tähtaega, mille jooksul liikmesriigid on kohustatud saatma suhkrutootjatele toodetud suhkru ülejäägimaksu parandamise teate pärast määruse nr 967/2006 artikli 3 lõike 2 esimese lausega kehtestatud tähtaja möödumist, on liikmesriigi kohtu ülesanne igal konkreetsel juhul ja kõiki põhikohtuasja asjaolusid arvestades kontrollida, kas see tähtaeg järgib võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid ning õiguskindluse põhimõtet.

58

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab: