1

Constantin Film Produktion GmbH palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 24. jaanuari 2018. aasta otsuse Constantin Film Produktion vs. EUIPO (Fack Ju Göhte) (T‑69/17, ei avaldata, edaspidi vaidlustatud kohtuotsus, EU:T:2018:27), millega Üldkohus jättis rahuldamata tema hagi nõudega tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) viienda apellatsioonikoja 1. detsembri 2016. aasta otsus (asi R 2205/2015-5, edaspidi „vaidlusalune otsus“) sõnamärgi „Fack Ju Göhte“ Euroopa Liidu kaubamärgina registreerimise taotluse kohta.

2

Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1) muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrusega (EL) 2015/2424 (ELT 2015, L 341, lk 21), mis jõustus 23. märtsil 2016. Määrus nr 207/2009 määrusega 2015/2424 muudetud redaktsioonis tunnistati kehtetuks ja asendati alates 1. oktoobrist 2017 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrusega (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1). Arvestades kõnealuse registreerimistaotluse esitamise kuupäeva, milleks oli 21. aprill 2015, reguleerivad juhtumi asjaolusid määruse nr 207/2009 materiaalõigusnormid.

3

Määruse nr 207/2009 artikli 7 „Absoluutsed keeldumispõhjused“ lõigetes 1‑3 on sätestatud:

„1.   Ei registreerita:

[…]

[…]

2.   Lõiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused on ainult teatavas [Euroopa Liidu] osas.

3.   Lõike 1 punkte b, c ja d ei kohaldata, kui kaubamärk on kasutamise käigus muutunud neid kaupu või teenuseid eristavaks, mille jaoks registreerimist taotletakse.“

4

Määruse nr 207/2009 artiklis 75 „Otsuste põhjendav osa“ on sätestatud:

„Ameti otsustes märgitakse põhjused, millel need rajanevad. […]“.

5

Määruse nr 207/2009 artikli 76 „Faktide kontrollimine ameti omal algatusel“ lõikes 1 on nähtud ette:

„Asju menetledes kontrollib amet fakte omal algatusel; registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud menetlustes piirdub amet siiski kontrollimisel poolte esitatud faktide, tõendite ja väidetega ning esitatud nõudmistega.“

6

Määruse 2015/2424 põhjenduses 21 on märgitud:

7

Määruse 2017/1001 põhjenduses 21 on sõna-sõnalt korratud määruse 2015/2424 põhjenduse 21 sõnastust, mis on välja toodud eelmises punktis.

8

Apellant Constantin Film Produktion esitas 21. aprillil 2015 EUIPO-le vastavalt määrusele nr 207/2009 ELi kaubamärgi registreerimise taotluse.

9

Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnamärk „Fack Ju Göhte“, mis on ka apellandi poolt Saksamaal toodetud ja seal 2013. aastal üheks edukamaks filmiks osutunud komöödia pealkiri. Hageja on tootnud sellele komöödiafilmile kaks järge „Fack Ju Göhte 2“ ja „Fack Ju Göhte 3“, mis esilinastusid vastavalt 2015. ja 2017. aastal.

10

Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 3, 9, 14, 16, 18, 21, 25, 28, 30, 32, 33, 38 ja 41 ning vastavad neis klassides järgmisele kirjeldusele:

11

Kontrollija lükkas 25. septembri 2015. aasta otsusega määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti f alusel koostoimes selle määruse artikli 7 lõikega 2 registreerimistaotluse eelmises punktis nimetatud kaupade ja teenustega seoses tagasi.

12

Apellant esitas 5. novembril 2015 EUIPO-le määruse nr 207/2009 artiklite 58–64 alusel kontrollija otsuse peale kaebuse.

13

EUIPO viies apellatsioonikoda jättis kaebuse vaidlusaluse otsusega rahuldamata.

14

Apellant esitas vaidlusaluse otsuse tühistamiseks hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 3. veebruaril 2017.

15

Apellant põhjendas oma hagi kahe väitega, millest esimese kohaselt on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti f ja teise kohaselt selle määruse artikli 7 lõike 1 punkti b.

16

Üldkohus lükkas vaidlustatud kohtuotsusega need kaks väidet tagasi ja jättis seetõttu hagi tervikuna rahuldamata.

17

Apellant palub Euroopa Kohtul:

18

EUIPO palub Euroopa Kohtul:

19

Apellant põhjendab oma apellatsioonkaebust kolme väitega, millest esimene puudutab määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti f, teine võrdse kohtlemise põhimõtte ning kolmas õiguskindluse põhimõtte ja hea halduse põhimõtte rikkumist.

20

Esiteks tuleb kontrollida väidet, mis puudutab määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti f rikkumist.

21

Esimeses väites heidab apellant Üldkohtule sisuliselt ette, et viimane tegi määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti f tõlgendamisel ja kohaldamisel mitu viga, kui ta analüüsis küsimust, kas taotletav kaubamärk on üldtunnustatud moraalipõhimõtetega vastuolus. See väide koosneb neljast osast.

22

Esiteks rikkus apellandi sõnul Üldkohus juhtumipõhise analüüsi põhimõtet, sest ta ei analüüsinud mitte taotletavat kaubamärki Fack Ju Göhte, vaid tähist „Fuck you, Goethe“.

23

Samuti märgib apellant, et väljendid „Fuck“ ja „Fuck you“ on keele arengust tingituna ühiskonnas oma vulgaarse tähenduse minetanud. Ei esine üldist keeldu registreerida neid sõnu sisaldavaid väljendeid kaubamärgina, nagu näitab selliste tähiste nagu „Fucking Hell“ ja „MACAFUCKER“ ELi kaubamärkidena registreerimine.

24

Teiseks väidab apellant, et Üldkohus kohaldas määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis f ette nähtud üldtunnustatud moraalipõhimõtetega seotud absoluutset keeldumispõhjust liiga laialt, kohaldades sõnadele „Fuck“ ja „Fuck you“ antud hinnangut taotletavale kaubamärgile tervikuna ning leides, et sõnaline tähis „Fack Ju Göhte“ on olemuslikult vulgaarne, mida ei saa elemendiga „Göhte“ pehmendada.

25

Apellant leiab eelkõige, et Üldkohus ei kohaldanud seda keeldumispõhjust nii ettevaatlikult ja tundlikult, kui on nõutav, kuivõrd see puudutab subjektiivseid väärtusi, tuleb seda kohaldada kitsalt ja nii objektiivselt kui võimalik, et vältida ohtu, et tähised jäetakse registreerimata ainult põhjusel, et need ei vasta kontrolli läbi viiva isiku isiklikule maitsele. Seega oleks Üldkohus pidanud võtma arvesse asjaolu, et taotletavast kaubamärgist jääv üldmulje on – arvestades väljendi „Fuck You“ foneetilist transkriptsiooni saksa keelde koos osaga „Göhte“, mida mõistetakse kui ebapopulaarseid õppeaineid – süütu, lapselik ja mänguline ning väljendab koolifrustratsiooni.

26

Kolmandaks on apellandi väitel ekslik Üldkohtu seisukoht, mille kohaselt puuduvad tõendid, et taotletav kaubamärk ei ole vaidlusaluste kaupade ja teenuste jaoks kasutamisel saksa keelt kõneleva asjaomase avalikkuse jaoks šokeeriv. Sellega seoses väidab apellant, et Üldkohus kohaldas tõendamiskoormist käsitlevaid eeskirju vääralt. Lisaks jättis Üldkohus tähelepanuta asjaolu, et hinnang sellele, kuidas asjaomane avalikkus taotletavat kaubamärki tajub, ei saa olla abstraktne ja empiirilisest alusest lahutatud ning see ei saa olla kindlaks määratav üksnes subjektiivsete väärtuste põhjal, vaid seda tuleb hinnata tõendite põhjal, mis näitavad, kuidas asjaomane avalikkus kaubamärki tegelikult tajub. Nimelt näitavad samadest sõnadest koosnevat pealkirja kandva filmi suur edu ning asjaolu, et Goethe Institut (Saksamaa) kasutab seda filmi õppe-eesmärgil, et saksa keelt kõnelev lai avalikkus, kes on käesoleval juhul asjaomane avalikkus, saab taotletava kaubamärgi humoristlikust olemusest aru ega pea seda sugugi šokeerivaks või vulgaarseks.

27

Neljandaks rikkus Üldkohus ekslike hinnangute tõttu õigusnormi, kui ta kaalus ühelt poolt apellandi huvi taotletava kaubamärgi registreerimise vastu ja teiselt poolt avalikkuse huvi mitte kokku puutuda kaubamärkidega, mis on vastuolus üldtunnustatud moraalipõhimõtetega, ja seega kaubamärkidega, mis on häirivad, sündsusetud, solvavad või isegi ähvardavad.

28

EUIPO leiab, et esimene väide tuleb tagasi lükata.

29

Esiteks leiab EUIPO, et apellandi argument, mille kohaselt Üldkohus kontrollis tähist „Fuck you, Goethe“, mitte taotletavat kaubamärki, nimelt Fack Ju Göhte, põhineb vaidlustatud kohtuotsuse vääral tõlgendusel. Kõnealuse kohtuotsuse punkte 17, 18 ja 20 tuleb tõlgendada lähtuvalt nimetatud kohtuotsuse punktis 16 esitatud eeldusest, mille kohaselt tarbija „tajub kaubamärki tavaliselt tervikuna“, mis ei takista tal identifitseerida „teatavaid sõnalisi osi, mis tema jaoks viitavad konkreetsele tähendusele või sarnanevad sõnadega, mida ta teab“.

30

Teiseks, mis puutub apellandi teise argumenti, mille kohaselt väljendid „Fuck“ ja „Fuck you“ on kaotanud oma esialgse seksuaalse tähenduse, mistõttu neid ei tajuta enam vulgaarse ja šokeerivana, siis ei ole see vastuvõetav, kuna see puudutab faktilise asjaolu tuvastamist. Igal juhul ei ole see argument põhjendatud, kuna Üldkohus tuvastas väljendi „Fuck you“ olemusliku vulgaarsuse ka juhul, kui sellel väljendil ei ole keele arengust tingituna enam seksuaalset konnotatsiooni.

31

Kolmandaks väidab EUIPO, et Üldkohus võttis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 18 otsesõnu arvesse väljendi „Fuck you“ tähenduse muutumist, selgitades, et seda võib kasutada ka isiku suhtes viha, trotsi või põlguse väljendamiseks.

32

Neljandaks peab EUIPO põhjendamatuks apellandi argumenti, mille kohaselt Üldkohus tõlgendas vääralt määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti f, kui ta leidis, et filmi „Fack Ju Göhte“ suur edu ei tähenda, et taotletav kaubamärk ei šokeeri asjaomast avalikkust. Vastupidi sellele, mida väidab apellant, ei kohaldanud Üldkohus üldtunnustatud moraalipõhimõtete kontrollimisel puhtalt subjektiivset kriteeriumi, vaid analüüsis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 28–30 sõnaselgelt võimalust, et taotletav kaubamärk ei ole vulgaarne, vaid seda võib mõista kui „nalja“.

33

EUIPO väidab selles kontekstis, et kaubamärgiga antud ainuõiguse eesmärk on tagada moonutamata konkurents, mitte sõnavabadus, samas kui filmi nime eesmärk on eristada ühte kunstiteost teisest ning tähistada selle sisu, väljendades seejuures sõna- ja loominguvabadust. Keskmine tarbija on sellest erinevusest teadlik ega taju seega kaubamärke ja filmipealkirju tingimata samal viisil. Seetõttu ei ole võimalik eeldada isegi nende tarbijate puhul, kes kõnealust filmi teavad, et taotletavat kaubamärki tajutakse „naljana“. Lisaks on käesoleval juhul asjaomaseid tarbijaid palju rohkem kui neid, kes teavad kõnealust filmi ja tunnevad „noorte žargooni“.

34

Viiendaks väidab EUIPO, et Üldkohus järeldas õigesti, et kui taotletav kaubamärk koosneb sõnast, mida asjaomane avalikkus tajub olemuslikult vulgaarse ja seega šokeerivana, siis on tegemist „ilmselgelt sündsusetu kaubamärgiga“, mis on vastuolus „üldtunnustatud moraalipõhimõtetega“.

35

Kuuendaks leiab EUIPO, et apellant heidab Üldkohtule ekslikult ette, et ta pööras vaidlustatud kohtuotsuse punktis 30 tõendamiskoormise õigusvastaselt ümber, kui ta leidis, et ei ole tõendatud, et asjaomane avalikkus tunneb taotletavas kaubamärgis ära asjaomase filmi pealkirja ja seega „nalja“. Seda järeldust tuleb tõlgendada selle kontekstis. Kuigi vastab tõele, et määruse nr 207/2009 artikli 75 lõike 1 ja artikli 76 lõike 1 kohaselt peab EUIPO absoluutseid keeldumispõhjuseid kontrollima omal algatusel ning nende olemasolu põhjendused peavad olema seostatud, ei muuda see tõsiasja, et juhul, kui EUIPO või Üldkohus – kellest viimase suhtes kohaldatakse samu õiguslikke nõudeid, kui ta jätab hagi EUIPO poolt kaubamärgitaotluse tagasilükkamise peale rahuldamata – esitavad taotlejale vastu vaieldes üldtuntud fakte või hinnangu, mis põhineb sellel, et taotletav kaubamärk ei ole registreerimiseks sobiv, siis on taotleja ülesanne konkreetse ja põhjendatud teabega see ümber lükata. Vaidlustatud kohtuotsuses järgis Üldkohus nimetatud õiguslikke nõudeid.

36

Lõpetuseks seitsmendaks leiab EUIPO, et põhjendatud ei ole apellandi argument, mille kohaselt Üldkohus ei kaalunud õigesti taotleja ja avalikkuse huve.

37

Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti f kohaselt ei registreerita kaubamärke, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega. Lisaks tuleneb asjaomase määruse artikli 7 lõikest 2, et määruse artikli 7 lõikes 1 sätestatud absoluutseid keeldumispõhjuseid kohaldatakse isegi juhul, kui need esinevad ainult teatavas liidu osas.

38

Nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 24 tõdes, ilma et apellant oleks sellele vastu vaielnud, ei keeldunud EUIPO määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti f alusel sõnalise tähise „Fack Ju Göhte“ registreerimisest mitte selle tähise võimaliku vastuolu tõttu avaliku korraga, vaid üksnes põhjusel, et see on vastuolus üldtunnustatud moraalipõhimõtetega. Seega tuleb apellatsioonkaebuse esimest väidet analüüsida üksnes seoses viimati nimetatud absoluutse keeldumispõhjusega.

39

Mis puutub nimetatud keeldumispõhjusesse, siis tuleb märkida, et kuna mõistet „üldtunnustatud moraalipõhimõtted“ ei ole määruses nr 207/2009 määratletud, tuleb seda tõlgendades võtta arvesse selle tavatähendust ja konteksti, milles seda üldiselt kasutatakse. Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 77 sisuliselt märkis, viitab see mõiste tavapärases tähenduses ühiskonnas vastaval ajal valdavalt kehtivatele põhiväärtustele ja moraalistandardile. Need väärtused ja moraalistandard, mis võivad aja jooksul muutuda ja paikkonniti varieeruda, tuleb kindlaks teha vastavas ühiskonnas hindamise ajal valdavalt kehtiva sotsiaalse konsensuse alusel. Selle tuvastamisel tuleb nõuetekohaselt võtta arvesse sotsiaalset konteksti, sealhulgas vajaduse korral sellele omast kultuurilist, usulist või filosoofilist mitmekesisust, et hinnata objektiivselt, mida peetakse teatavas ühiskonnas vastaval ajal moraalselt vastuvõetavaks.

40

Peale selle tuleb määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti f kohaldamisel selle uurimisel, kas tähis, mille registreerimist ELi kaubamärgina taotletakse, on vastuolus üldtunnustatud moraalipõhimõtetega, analüüsida kõiki vastava juhtumi konkreetseid asjaolusid, et teha kindlaks, kuidas asjaomane avalikkus sellist tähist tajub, kui seda kasutatakse kaubamärgina taotlusega hõlmatud kaupade või teenuste jaoks.

41

Sellega seoses ei piisa määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti f kohaldamisalasse kuulumiseks sellest, kui asjaomane tähis väljendab halba maitset. Asjaomane avalikkus peab tähist uurimise ajal tajuma nii, et see läheb vastuollu ühiskonnas vastaval ajal valdavalt kehtivate põhiväärtuste ja moraalistandardiga.

42

Selle kindlakstegemiseks, kas see on nii, tuleb võtta aluseks keskmise tundlikkuse ja tolerantsi lävega mõistliku isiku tajupilt, arvestades konteksti, milles kaubamärgiga võidakse kokku puutuda, ning vajaduse korral eriomaseid asjaolusid konkreetses liidu osas. Siinkohal on asjakohased sellised asjaolud nagu õigusaktid ja haldustavad, avalik arvamus ja vajaduse korral viis, kuidas asjaomane avalikkus on sellele tähisele või sarnastele tähistele minevikus reageerinud, ning kõik muud asjaolud, mis võimaldavad asjaomase avalikkuse tajupilti hinnata.

43

Sel viisil läbiviidav kontroll ei saa piirduda taotletava kaubamärgi või selle teatavate koostisosade abstraktse hindamisega, vaid peab olema tuvastatud – eriti kui taotleja on viidanud asjaoludele, mis võivad seada kahtluse alla tõiga, et asjaomane avalikkus tajub kõnealust kaubamärki üldtunnustatud moraalipõhimõtetega vastuolus olevana –, et asjaomane avalikkus tajub kõnealuse kaubamärgi kasutamist konkreetses ja vastava aja sotsiaalses kontekstis tegelikult nii, et see läheb vastuollu ühiskonna põhiväärtuste ja moraalistandardiga.

44

Nendest põhimõtetest lähtudes tuleb kontrollida, kas on põhjendatud esimene väide, mille kohaselt Üldkohus tõlgendas ja kohaldas määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti f vääralt.

45

Nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 14 ja 17 tõdes, nõustudes seejuures apellatsioonikoja hinnanguga, ei ole käesoleval juhul vaidlust selle üle, et asjaomane avalikkus koosneb saksa keelt kõnelevast liidu laiast avalikkusest, nimelt Saksamaa ja Austria laiast avalikkusest.

46

Mis puutub sellesse, kuidas nimetatud avalikkus taotletavat kaubamärki tajub, siis märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 18, et asjaomane avalikkus seostab seda kaubamärki ingliskeelse väljendiga „Fuck you“ koos perekonnanimega Goethe, mis kõik on vormistatud teistsuguses kirjaviisis, mis tuleneb nende sõnade foneetilisest transkriptsioonist saksa keelde. Kui esmatähenduses oli ingliskeelsel väljendil „Fuck you“ seksuaalne tähendusvarjund ja see oli vulgaarne väljendus, siis nüüd kasutatakse seda ka isiku suhtes viha, trotsi või põlguse väljendamiseks. Siiski säilib ka sellisel juhul väljendi olemuslik vulgaarsus ning osa „Göhte“ lisamine asjaomase tähise lõppu, mis võimaldab kindlaks teha, kellele on kõnealuse tähise algusosa moodustavad sõnad „adresseeritud“, ei pehmenda selle vulgaarsust.

47

Üldkohus lisas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 19, et vastupidi apellandi väidetele ei tähenda asjaolu, et filmi „Fack Ju Göhte“ on linastumise ajal näinud mitu miljonit inimest, et taotletav kaubamärk asjaomast avalikkust ei šokeeri.

48

Üldkohus järeldas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 20 sellest, et neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et apellatsioonikoda leidis õigesti, et ingliskeelne väljend „Fuck you“ ja seega taotletav kaubamärk tervikuna on olemuslikult vulgaarsed ning need võivad asjaomast avalikkust šokeerida. Seetõttu järeldas ta põhjendatult, et taotletava kaubamärgi registreerimisest tuleb määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti f alusel keelduda.

49

Selles osas tuleb tõdeda, et Üldkohtu läbi viidud analüüs ei vasta määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis f nõutavale standardile, mis on välja toodud käesoleva kohtuotsuse punktides 39–43.

50

Võttes arvesse sotsiaalset konteksti ja asjaolusid, mille apellant sellega seoses esile tõi, nimelt asjaolu, et sõnaline tähis „Fack Ju Göhte“ vastab – nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 2 ja 19 märkis – apellandi toodetud Saksa komöödiafilmi pealkirjale, mis oli 2013. aastal Saksamaal üks edukaimatest filmidest ja mida käis selle linastumise ajal vaatamas mitu miljonit inimest, ei saanud Üldkohus selle õiguslikult piisaval määral kindlakstegemiseks, et saksa keelt kõnelev lai avalikkus tajub taotletavat kaubamärki üldtunnustatud moraalipõhimõtetega vastuolus oleva tähisena, piirduda abstraktse hinnangu andmisega asjaomasele kaubamärgile ja vastavale ingliskeelsele väljendile, millega avalikkus tähise esimest osa samastab.

51

Seega ei tähenda asjaolu, et analüüsida tuleb just seda kaubamärki ennast, et kõnealuse hindamise käigus võib jätta arvestamata kontekstiliste asjaoludega, mis võivad selgitada, kuidas asjaomane avalikkus seda kaubamärki tajub.

52

Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 94 märkis, kuuluvad nende asjaolude hulka samanimelise komöödia suur edu saksa keelt kõneleva laia avalikkuse seas ning asjaolu, et filmi pealkiri ei tekitanud erilist poleemikat, filmi lubati näidata noorele publikule ning filmi kasutab õppe-eesmärgil Goethe Institut, mis on Saksamaa Liitvabariigi ülemaailmselt tegutsev kultuuriinstituut, mille üks ülesanne on edendada saksa keele oskust.

53

Kuna need asjaolud võivad a priori viidata sellele, et kuigi taotletava kaubamärgi esimest osa samastatakse ingliskeelse väljendiga „Fuck you“, ei taju saksa keelt kõnelev lai avalikkus sõnalist tähist „Fack Ju Göhte“ moraalselt vastuvõetamatuna, siis ei saanud Üldkohus tähise üldtunnustatud moraalipõhimõtetega vastuolu tuvastades tugineda üksnes selle ingliskeelse väljendi olemuslikule vulgaarsusele, kontrollimata neid asjaolusid ning esitamata kokkuvõtvalt põhjendused, miks ta nendest hoolimata leiab, et saksa keelt kõnelev lai avalikkus tajub asjaomast tähist nii, et see läheb kaubamärgina kasutades vastuollu ühiskonnas valdavalt kehtivate põhiväärtuste ja moraalistandardiga.

54

Nende kontrolli- ja põhjendamisnõuete täitmiseks ei ole piisavad sellised pelgad väited, mis on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 19 ja mis on ära toodud käesoleva kohtuotsuse punktis 47, või vaidlustatud kohtuotsuse punktis 30 esitatud väited, mille kohaselt ei ole tõendatud, et tegevuste puhul, mille käigus võib asjaomane avalikkus taotletava kaubamärgiga kokku puutuda, tunneb asjaomane avalikkus selles kaubamärgis ära eduka filmi pealkirja ja tajub seda kaubamärki „naljana“.

55

Mis puutub konkreetselt viimati nimetatud seisukohta, siis olgu esimesena märgitud, et Üldkohus oli kohustatud vaidlustatud kohtuotsuses veenduma, et EUIPO ei rikkunud määruse nr 207/2009 artikli 76 lõiget 1, mis paneb absoluutseid keeldumispõhjuseid puudutava menetluse raames viimasele kohustuse kontrollida fakte omal algatusel ja tuvastada õiguslikult piisavalt selliste põhjuste esinemine. Teisena olgu märgitud, et käesoleva kohtuotsuse punktis 52 nimetatud kontekstiliste asjaolude kontrollimise vajadusele selle konkreetseks hindamiseks, kuidas asjaomane avalikkus taotletavat kaubamärki tajub, ei kehti sugugi tingimus, et peab olema tõendatud, et asjaomane avalikkus tunneb selles kaubamärgis ära samadest sõnadest koosnevat pealkirja kandva komöödia või tajub seda „naljana“, kuna nende kahe asjaolu puudumine ei anna ka alust tuvastada vastuolu üldtunnustatud moraalipõhimõtetega.

56

Lõpetuseks tuleb veel lisada, et vastupidi sellele, mida Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 29, mille kohaselt „on kunsti, kultuuri ja kirjanduse valdkonnas alaline sõnavabaduse säilitamise huvi, mis aga kaubamärkide valdkonnas puudub“, tuleb sõnavabadust, mida on tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11, määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti f kohaldamisel arvesse võtta, nagu tunnistas EUIPO kohtuistungil ja märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 47‑57. Seda järeldust kinnitab lisaks nii määruse 2015/2424, millega muudeti määrust nr 207/2009, põhjendus 21 kui ka määruse 2017/1001 põhjendus 21, milles mõlemas rõhutatakse sõnaselgelt vajadust kohaldada neid määrusi viisil, mis tagab põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige sõnavabaduse täieliku austamise.

57

Kõigist eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et Üldkohus on vaidlustatud kohtuotsuses määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti f tõlgendamisel ja kohaldamisel rikkunud õigusnormi ning see on iseenesest piisav, et nõustuda apellatsioonkaebuse esimese väitega, ilma et oleks vaja analüüsida teisi argumente, mille apellant esitas selle väite põhjendamiseks.

58

Seetõttu tuleb vaidlustatud kohtuotsus tühistada, ilma et oleks vaja analüüsida apellatsioonkaebuse teist ja kolmandat väidet.

59

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu kohaselt võib Euroopa Kohus juhul, kui apellatsioonkaebus on põhjendatud, teha ise asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium seda lubab.

60

Kõnealusel juhul on tegemist niisuguse olukorraga.

61

Esimeses väites märkis apellant Üldkohtus, et vaidlusalune otsus on vastuolus määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktiga f.

62

Tuleb aga tõdeda, et selles otsuses ja eelkõige selle punktides 21–41 läbi viidud kontrollis, mis puudutab asjaomase avalikkusse tajupilti taotletavast kaubamärgist, on suures osas samad vead kui need, mis on tehtud vaidlustatud kohtuotsuses.

63

Olles vaidlusaluse otsuse punktides 21–23 sisuliselt tuvastanud, et asjaomane avalikkus tunneb taotletava kaubamärgi esimeses osas ära ingliskeelse väljendi „Fuck you“, märkis apellatsioonikoda otsuse punktides 24–28, et see väljend on vulgaarne ja šokeeriv. Seejärel leidis apellatsioonikoda nimetatud otsuse punktides 29–33, et osa „Göhte“ lisamisega ei saa oluliselt muuta seda, kuidas solvangut „Fack ju“ tajutakse, tuginedes seejuures ingliskeelse väljendi „Fuck you“ üldjoontes abstraktsele hindamisele ja võtmata arvesse käesoleva kohtuotsuse punktis 52 nimetatud kontekstilisi asjaolusid.

64

Nende asjaoludega seoses möönis apellatsioonikoda vaidlusaluse otsuse punktis 36, et apellandi esitatud dokumentidest võib kahtlemata järeldada, et komöödia „Fack ju Göhte“, mida on Saksamaal käinud vaatamas ligi 7,4 miljonit vaatajat, ja komöödia „Fack ju Göhte 2“ on vaatajate arvu poolest ühed edukamad Saksa filmid ning neid on saatnud edu ka Austrias. Apellatsioonikoda leidis, et seega võib eeldada, et asjaomane saksa keelt kõnelev avalikkus on neist komöödiatest vähemalt juba kuulnud. Apellatsioonikoda leidis otsuse punktis 37 siiski, et nende komöödiate suurest edust asjaomase avalikkuse seas ei ole siiski võimalik järeldada, et nende pealkiri ei ole asjaomase avalikkuse jaoks šokeeriv, kuna see ei kirjelda nimetatud komöödiate sisu ja Goethe ei mängi seal mingit rolli. Vastupidi, solvangu „Fack ju“ kasutamine filmi pealkirjana ei ütle midagi selle sotsiaalse vastuvõetavuse kohta.

65

Samas ei ole esiteks selle hindamisel, kas asjaomane avalikkus tajub filmi pealkirja ja samadest sõnadest koosnevat sõnalist tähist üldtunnustatud moraalipõhimõtetega vastuolus olevana, sugugi vajalik, et filmi pealkiri kirjeldaks selle sisu, selleks et seda pealkirja võiks pidada oluliseks kontekstiliseks asjaoluks.

66

Teiseks, kuigi filmi edu ei tõenda küll automaatselt selle pealkirja ja samadest sõnadest koosneva sõnalise tähise sotsiaalset vastuvõetavust, on siiski tõsi, et tegemist on vähemalt kaudse tõendiga sellise vastuvõetavuse kohta, mida tuleb hinnata kõiki antud asjas tähtsust omavaid asjaolusid arvestades, et teha konkreetselt kindlaks, kuidas vastavat tähist tajutakse selle kasutamise korral kaubamärgina.

67

Sellega seoses olgu märgitud, et käesoleval juhul olid komöödiad „Fack ju Göhte“ ja „Fack ju Göhte 2“, millele tehti 2017. aastal järg, just asjaomase avalikkuse seas niivõrd edukad, et isegi apellatsioonikoda tõdes, et on alust eeldada, et selle avalikkuse moodustavad tarbijad on neist komöödiatest vähemalt juba kuulnud, ning lisaks, ja hoolimata selle eduga kaasnenud suurest vaatajate arvust, ei tekitanud see pealkiri avalikkuse seas erilist poleemikat. Peale selle oli noortel lubatud neid koolikeskkonnas aset leidva tegevustikuga ja seda pealkirja kandvaid komöödiaid vaadata, asjaomased filmid said vaidlusaluse otsuse punkti 39 kohaselt eri organisatsioonidelt vahendeid ning Goethe Institut kasutas neid õppe-eesmärkidel.

68

Seega tuleb tõdeda, et kõik need kontekstilised asjaolud näitavad ühtelangevalt, et kuigi sõnu „Fack ju“ samastatakse ingliskeelse väljendiga „Fuck you“, ei taju saksa keelt kõnelev avalikkus nimetatud komöödiate pealkirja moraalselt vastuvõetamatuna. Sellega seoses tuleb samuti märkida, et kuigi kõnealune ingliskeelne väljend on saksa keelt kõneleva avalikkuse seas üldtuntud ja viimane teab selle tähendust, ei ole tema tajupilt sellest väljendit tingimata samasugune kui inglise keelt kõneleva avalikkuse seas, kuna tundlikkus võib emakeeles olla suurem kui võõrkeeles. Samal põhjusel ei taju saksa keelt kõnelev avalikkus kõnealust ingliskeelset väljendit ka tingimata samamoodi, nagu ta tajub selle saksakeelset tõlget. Peale selle ei koosne asjaomaste komöödiate pealkiri ja seega taotletav kaubamärk mitte vastavast ingliskeelsest väljendist kui sellisest, vaid selle foneetilisest transkriptsioonist saksa keelde, millele on lisatud osa „Göhte“.

69

Neil asjaoludel ja võttes arvesse, et ei ole esitatud ühtegi konkreetset tõendit, mis võiks usutavalt selgitada, miks saksa keelt kõnelev lai avalikkus tajub sõnalist tähist „Fack Ju Göhte“ nii, et see läheb vastuollu ühiskonna põhiväärtuste ja moraalistandardiga olukorras, kus sama avalikkus ei pidanud üldtunnustatud moraalipõhimõtetega vastuolus olevaks samadest sõnadest koosnevat komöödiate pealkirja, tuleb tõdeda, et EUIPO ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud taotletava kaubamärgi registreerimise vastuolu määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktiga f.

70

Veel tuleb lisada, et vastupidi vaidlusaluse otsuse punktis 38 väljendatud apellatsioonikoja seisukohale ei lükka samadest sõnadest koosneva pealkirjaga komöödiate edu kui kontekstilise asjaolu asjakohasust ümber see, et määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis f sätestatud absoluutset keeldumispõhjust ei saa ületada taotletava kaubamärgi kasutamise käigus omandatud eristusvõime tõendamisega selle määruse artikli 7 lõike 3 tähenduses. Nimelt tuleb samadest sõnadest koosneva pealkirjaga komöödiate edu asjaomase avalikkuse seas ja eelkõige erilise poleemika puudumist pealkirja osas võtta arvesse selle kindlakstegemiseks, kas asjaomane avalikkus tajub taotletavat kaubamärki üldtunnustatud moraalipõhimõtetega vastuolus olevana, ja seega selle kindlakstegemiseks, kas asjaomane absoluutne keeldumispõhjus keelab selle registreerimist, mitte selleks, et välistada see põhjendus pärast seda, kui selle kohaldatavus käesolevas asjas on tuvastatud.

71

Eeltoodust tuleneb, et apellatsioonikoda tõlgendas ja kohaldas käesoleval juhul määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti f vääralt ning seetõttu tuleb vaidlusalune otsus tühistada.

72

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 184 lõige 2 näeb ette, et kui apellatsioonkaebus on põhjendatud ja Euroopa Kohus teeb ise kohtuasjas lõpliku otsuse, otsustab ta kohtukulude jaotamise.

73

Kodukorra artikli 138 lõike 1 kohaselt, mida artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste lahendamisel, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

74

Kuna apellant on kohtukulude väljamõistmist EUIPO-lt nõudnud ja viimane on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb nii esimese astme menetlusega kohtuasjas T‑69/17 kui ka apellatsioonimenetlusega seotud kohtukulud välja mõista EUIPO-lt.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab: