–

P. Viejobueno Ibáñez ja E. de la Vara González, esindaja: abogado J. J. Donate Valera,

–

Consejería de Educación de Castilla‑La Mancha, esindajad: letrado C. Aguado Martín ja letrado M. Barahona Migueláñez,

–

Hispaania valitsus, esindajad: A. Gavela Llopis ja S. Jiménez García,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: M. van Beek ja N. Ruiz García,

1

Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada 18. märtsil 1999 sõlmitud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta (edaspidi „raamkokkulepe“) klauslit 4; raamkokkulepe on lisatud nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT 1999, L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368).

2

Taotlus on esitatud kohtuvaidluses ühelt poolt Pedro Viejobueno Ibáñezi ja Emilia de la Vara Gonzálezi (edaspidi koos „puudutatud isikud“) ning teiselt poolt Consejería de Educación de Castilla‑La Mancha (Castilla‑La Mancha autonoomse piirkonna haridusministeerium) (edaspidi „piirkondlik haridusministeerium“) vahel seoses puudutatud isikute ja piirkondliku haridusministeeriumi vaheliste teenistussuhete lõpetamisega.

3

Direktiivi 1999/70 põhjendusest 14 nähtub, et „allakirjutanud on soovinud sõlmida raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta, milles fikseeritaks tähtajaliste töölepingute ja töösuhete üldpõhimõtted ja miinimumnõuded; nad on näidanud üles soovi parandada tähtajalise töö kvaliteeti, tagades mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamise, ning luua raamistik, et vältida kuritarvitusi, mis võiksid tuleneda järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete kasutamisest“.

4

Direktiivi 1999/70 artikli 1 kohaselt on selle direktiivi eesmärk „jõustada tööandjate ja töövõtjate vaheliste üldorganisatsioonide (ETUC, UNICE ja CEEP) vahel […] sõlmitud raamkokkulepe […], mis on direktiivile lisatud“.

5

Raamkokkuleppe preambuli teine lõik on sõnastatud järgmiselt:

„Käesoleva kokkuleppe pooled tunnistavad, et määramata tähtajaga töölepingud on praegu ja tulevikus üldine töösuhte vorm tööandjate ja töötajate vahel. Samuti tunnistavad nad, et teatavatel juhtudel vastavad tähtajalised töölepingud nii tööandjate kui ka töötajate vajadustele.“

6

Preambuli kolmandas lõigus on täpsustatud, et „[k]okkuleppes määratakse kindlaks tähtajalise töö üldpõhimõtted ja miinimumnõuded, tunnistades, et nende üksikasjalikul rakendamisel tuleb arvestada konkreetse riigi, sektori ja hooaja erijooni. Kokkulepe näitab tööturu osapoolte soovi luua üldraamistik, et tagada tähtajaliste töötajate võrdne kohtlemine, kaitstes neid diskrimineerimise eest, ja kasutada tähtajalisi töölepinguid tööandjatele ja töötajatele vastuvõetaval alusel“.

7

Raamkokkuleppe klausli 1 kohaselt on raamkokkuleppe eesmärk esiteks parandada tähtajalise töötamise kvaliteeti, tagades mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamise, ja teiseks luua raamistik, et vältida kuritarvitusi, mis võivad tuleneda järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete kasutamisest.

8

Raamkokkuleppe klauslis 3 „Mõisted“ on sätestatud:

„Käesolevas kokkuleppes tähendab

9

Raamkokkuleppe klausli 4 „Mittediskrimineerimise põhimõte“ punktis 1 on ette nähtud:

„Töötingimuste osas ei kohelda tähtajalisi töötajaid vähem soodsalt kui võrreldavaid alatisi töötajaid seetõttu, et neil on tähtajaline tööleping või töösuhe, välja arvatud juhtudel, kui erinevaks kohtlemiseks on objektiivsed põhjused.“

10

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT 2003, L 299, lk 9; ELT eriväljaanne 05/04, lk 381), artikkel 7 on sõnastatud järgmiselt:

„Põhipuhkus

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada iga töötaja õigus vähemalt neljanädalasele tasulisele põhipuhkusele vastavalt niisuguse puhkuse õiguse ja andmise tingimustele, mis on ette nähtud siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega.

2.   Minimaalset tasulist põhipuhkust ei või asendada hüvitisega, välja arvatud töösuhte lõpetamise korral.“

11

12. aprilli 2007. aasta seaduse 7/2007 avalike teenistujate üldseaduse kohta (Ley 7/2007 del Estatuto Básico del Empleado Público, edaspidi „seadus 7/2007“ või „üldseadus“) artikli 1 lõikes 1 on sätestatud:

„Käesoleva üldseadusega kehtestatakse üldseaduse kohaldamisalasse kuuluvate ametnike personalieeskirjade alused.“

12

Vastavalt sama üldseaduse artiklile 2 kohaldatakse avalike teenistujate üldseadust muu hulgas autonoomsete piirkondade haldusasutuste ametnikele ja töötajatele.

13

Kõnealuse üldseaduse artikli 10 lõikes 1 on sätestatud:

„Ajutised ametnikud on isikud, kes nimetatakse ametisse vajadusest ja kiireloomulisusest tulenevate sõnaselgelt esitatud põhjuste korral, et täita alaliste ametnike ülesandeid järgmistel juhtudel:

14

Sama üldseaduse artikli 10 lõike 3 kohaselt lõpeb ajutise ametniku teenistussuhe lisaks ametniku staatuse kaotamise põhjustele, kui tema ametisse nimetamise põhjus langeb ära.

15

Seaduse 7/2007 artikli 10 lõikes 5 on sätestatud, et ajutistele ametnikele kohaldatakse alalisi ametnikke käsitlevaid üldnorme ulatuses, milles see sobib kokku ajutiste ametnike staatusega.

16

Castilla‑La Mancha autonoomse piirkonna 10. märtsi 2011. aasta avaliku teenistuse seaduse 4/2011 (Ley 4/2011 del Empleo Público de Castilla La Mancha, edaspidi „seadus 4/2011“) artiklis 7 on sätestatud:

„Käesoleva seaduse mõttes on ajutised ametnikud isikud, kes nimetatakse ametisse vajadusest ja kiireloomulisusest tulenevate sõnaselgelt esitatud põhjuste korral, et täita ajutiselt alaliste ametnike ülesandeid artiklis 8 sätestatud juhtudel.“

17

Sama seaduse artikli 8 lõikes 1 on sätestatud:

„Ajutise ametniku võib tööle võtta üksnes järgmistel juhtudel:

[…]“.

18

Kõnealuse seaduse artikli 9 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Ajutise ametniku teenistussuhe lõpeb järgmistel põhjustel:

[…]

[…].“

19

Ministerio de Educación y Ciencia (Hispaania haridus- ja teadusministeerium) ja ametiühingu ANPE vahel 10. märtsil 1994 sõlmitud lepingus, mis avaldati nimetatud ministeeriumi Dirección General de Personal y Serviciose (personali- ja teenuste peadirektoraat) 15. märtsi 1994. aasta otsusega ajutiste ametnikena töötavate õpetajate valimise korra kohta (edaspidi „10. märtsi 1994. aasta leping“), on sätestatud, et ajutised ametnikud, kes on 30. juuni seisuga õppeaasta jooksul koolis töötanud vähemalt viis ja pool kuud, täidavad oma ülesandeid edasi kuni uue õppeaasta alguseni.

20

12. juuli 2012. aasta Castilla‑La Mancha autonoomse piirkonna valitsuse 2012. aasta üldeelarve seaduse 5/2012 (Ley 5/2012 de Presupuestos Generales de la Junta de Comunidades de Castilla‑La Mancha para 2012, edaspidi „2012. aasta üldeelarve seadus“) 13. lisasättes on ette nähtud:

[…]

[…]“.

21

Piirkondliku haridusministeeriumi Dirección General de Recursos Humanos y Programación Educativa (inimressursside ja hariduskavade peadirektoraat) nimetas P. Viejobueno Ibáñezi 2011/2012 õppeaastaks ajutise ametnikuna (funcionario interino) ametisse põhikooliõpetajana Esquiviasi (Toledo provints, Hispaania) õppeasutuses Alonso Quijano. Sama direktoraat nimetas E. de la Vara Gonzálezi samaks õppeaastaks ajutise ametnikuna ametisse kutseõppe tehnilise õpetajana San Clemente (Cuenca provints, Hispaania) täiskasvanute koolituskeskuses Campos del Záncara.

22

Õppetöö viimasel päeval, 29. juunil 2012 tegi nii Toledo kui ka Cuenca provintsi hariduskoordinaator otsuse vabastada samast kuupäevast P. Viejobueno Ibáñez ja E. de la Vara González ametikohalt, põhjendades otsust vastavalt „ajutise ametniku teenistussuhte lõpetamise vabadusega“ ja „teenistussuhte lõpliku lõpetamisega muudatuste tõttu halduskorralduses“.

23

Puudutatud isikud esitasid neid puudutavate teenistussuhte lõpetamise otsuste peale vaided. Pärast seda, kui vaided olid vaikimisi rahuldamata jäetud, esitasid nad 12. aprillil 2013 Juzgado de lo Contencioso-Administrativo no 2‑le (Toledo) (Toledo halduskohus nr 2, Hispaania) kaebused nõudega tühistada muu hulgas vaikimisi rahuldamata jätmise otsused ja puudutatud isikuid puudutavad teenistussuhte lõpetamise otsused ning tunnistada ühtlasi nende õigust jääda 14. septembrini 2012 neile määratud ametikohtadele. Oma kaebuste põhjenduseks väidavad hagejad muu hulgas, et teenistussuhte lõpetamise otsustega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet, kuivõrd õpetajaid koheldakse erinevalt sõltuvalt sellest, kas nad on ajutised või alalised ametnikud, kuna viimastel säilib töökoht pärast õppetöö lõppu.

24

Nimetatud kohus jättis 26. jaanuari 2015. aasta otsusega kaebused rahuldamata eeskätt põhjendusel, et puudutatud isikute ametisse nimetamise dokumendil ei olnud ametist vabastamise kuupäeva märgitud; et ajutiste ametnike ametisse nimetamise aluseks peavad olema vajadusest ja kiireloomulisusest tulenevad põhjused ning nende põhjuste äralangemine on selliste ametnike teenistussuhte lõpetamise õiguspärane alus, isegi kui palgalehel oli ametist vabastamise kuupäev märgitud, ning et õppetöö lõpp võis tähendada nimetatud ametnike ametisse nimetamise aluseks olnud vajadusest ja kiireloomulisusest tulenevate põhjuste äralangemist. Lisaks leidis Juzgado de lo Contencioso-Administrativo no 2 (Toledo) (Toledo halduskohus nr 2), et võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud, kuna ajutised ametnikud, kelle teenistussuhe on üldjuhul ajaliselt piiratud, ja püsivas teenistussuhtes olevad alalised ametnikud ei ole sarnases olukorras.

25

Puudutatud isikud esitasid selle otsuse peale apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Tribunal Superior de Justicia de Castilla‑La Manchale (Castilla‑La Mancha autonoomse piirkonna kõrgeim kohus; Hispaania), väites muu hulgas, et nende teenistussuhte lõpetamisega 29. juunil 2012 rikutakse raamkokkuleppe klauslit 4. Nende arvates koheldakse neid kui ajutisi ametnikke ebasoodsamalt võrreldes alalisest ametnikust õpetajatega, kuna viimastel säilib töökoht tavapärase suvise põhipuhkuse ajaks. Nad väidavad lisaks, et kuna nad nimetati ametisse 2011/2012 õppeaastaks ning nad teevad sama tööd nagu alalisest ametnikust õpetajad, siis puudub põhjus, miks nad ei võiks täita oma töökohale vastavaid ülesandeid pärast õppetöö lõppu. Pealegi on puudutatud isikud seisukohal, et neid puudutavate teenistussuhte lõpetamise otsustega rikutakse direktiivi 2003/88 artiklit 7, kuna nende teenistussuhe lõpetati enne, kui neil oli võimalik kasutada põhipuhkust ja enne, kui nad said selle eest rahalist hüvitist. Lisaks väidavad puudutatud isikud, et nende teenistussuhte lõpetamisega eiratakse 10. märtsi 1994. aasta lepingut.

26

Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et sellised teenistussuhted nagu puudutatud isikutel sõlmitakse seaduse 4/2011 artikli 7 kohaselt vajadusest ja kiireloomulisusest tulenevatel põhjustel. Nimetatud kohtu sõnul tuleneb Hispaania kohtupraktikast, et õpetaja töötamise vajaduse puudumine pärast õppetöö lõppu on õiguspärane alus, et lõpetada õppetöö lõppemise päeval ajutiste ametnike teenistussuhe vastavalt selle seaduse artikli 9 lõike 1 punktile b ja seaduse 7/2007 artikli 10 lõikele 3, kuna nende ametisse nimetamise alus on ära langenud.

27

Diskrimineerimiskeelu põhimõtte kohta märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et ajutisest ametnikust õpetajad kuuluvad raamkokkuleppes sisalduva mõiste „tähtajaline töötaja“ alla, kuivõrd nad on ametisse nimetatud alalisest ametnikust õpetajate vabade ametikohtade täitmiseks. Alalisest ametnikust õpetajad võivad omakorda olla hõlmatud mõistega „võrreldav alatine töötaja“ selle kokkuleppe klausli 4 tähenduses. Seega tuleks selle klausli kohaldamisel võrrelda ajutiste ja alaliste ametnike olukorda, kelle töö samas õppeasutuses või mõnes teises sama autonoomse piirkonna asutuses on sarnane.

28

Siinkohal tekib küsimus, kas õppetöö lõppemine kujutab endast objektiivset põhjust, millega saaks põhjendada õpetajate erinevat kohtlemist sõltuvalt sellest, kas nad on ajutised või alalised ametnikud.

29

Pealegi tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kas selleks ajavahemikuks ametisse nimetatud ajutisest ametnikust õpetajate teenistussuhte lõpetamise praktika on kooskõlas direktiivi 2003/88 artikli 7 lõikega 2, kuna piirkondlik haridusministeerium peab sellises olukorras maksma hüvitist põhipuhkuse päevade eest, mida need õpetajad ei ole saanud kasutada.

30

Eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitab lisaks, et Castilla‑La Mancha autonoomse piirkonna haldusasutused pidasid 10. märtsi 1994. aasta lepingust kuni 2011/2012 õppeaastani kinni ning et kõnealune praktika algas 2012. aasta üldeelarve seaduse vastuvõtmisega. Nimetatud seadusega, millega kehtestati kokkuhoiu ja eelarve puudujäägi kontrolli meetmed, lubati kasutada kõnealust praktikat, mis tekitab küsimuse, kas see seadus on vastuolus raamkokkuleppes täpsustatud diskrimineerimiskeelu põhimõttega, ning kui see on nii, siis kas liikmesriigi kohus võib selle seaduse kohaldamata jätta põhjendusel, et see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

31

Neil asjaoludel otsustas Tribunal Superior de Justicia de Castilla‑La Mancha (Castilla‑La Mancha autonoomse piirkonna kõrgeim kohus; Hispaania) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„Võttes arvesse käsitlust, mis tuleneb eelotsusetaotluse esitanud kohtu varasematest kohtuotsustest, […] ning arvestades põhikohtuasjas esitatud argumente, mis puudutavad sellise otsuse õiguspärasust, millega ajutisest ametnikust õpetajate teenistussuhe lõpetatakse õppeaasta õppetöö lõpus, pidades silmas sarnases olukorras olevate ajutiste ja alaliste töötajate võrdse kohtlemise põhimõtet, mis on sätestatud [raamkokkuleppe] klauslis 4, ja lähtudes sellest, et Hispaania õigusnormide kohaselt, mis on Castilla‑La Mancha avalikule teenistusele kohaldatavad, vabastatakse ajutisest ametnikust õpetaja ametist, „kui langevad ära vajadusest ja kiireloomulisusest tulenenud põhjused, mis olid nende ametisse nimetamise aluseks“, […]:

32

Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt võib tööandja õppetöö lõppemise päeval lõpetada tähtajalise teenistussuhte õppeaastaks ametisse nimetatud ajutisest ametnikust õpetajatega põhjendusel, et nende ametisse nimetamise aluseks olnud vajadusest ja kiireloomulisusest tulenevad tingimused ei ole sellel kuupäeval enam täidetud, samas kui tähtajatu teenistussuhe alalisest ametnikust õpetajatega jätkub.

33

Siinkohal tuleb meelde tuletada, et raamkokkuleppe preambuli teises lõikes on märgitud, et selle pooled „tunnistavad, et määramata tähtajaga töölepingud on praegu ja tulevikus üldine töösuhte vorm tööandjate ja töötajate vahel [ning et] teatavatel juhtudel vastavad tähtajalised töölepingud nii tööandjate kui ka töötajate vajadustele“.

34

Vastavalt raamkokkuleppe klausli 1 punktile a on üks selle kokkuleppe eesmärkidest parandada tähtajalise töötamise kvaliteeti, tagades diskrimineerimiskeelu põhimõtte kohaldamise. Samuti on raamkokkuleppe preambuli kolmandas lõigus täpsustatud, et kokkulepe „näitab tööturu osapoolte soovi luua üldraamistik, et tagada tähtajaliste töötajate võrdne kohtlemine, kaitstes neid diskrimineerimise eest“. Direktiivi 1999/70 põhjenduses 14 on selle kohta märgitud, et raamkokkuleppe eesmärk hõlmab muu hulgas soovi parandada tähtajalise töö kvaliteeti, fikseerides selle miinimumnõuded nii, et oleks tagatud diskrimineerimiskeelu põhimõtte kohaldamine (5. juuni 2018. aasta kohtuotsus Montero Mateos, C‑677/16, EU:C:2018:393, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).

35

Raamkokkuleppe ja eelkõige selle klausli 4 eesmärk on kohaldada nimetatud põhimõtet tähtajalise töölepinguga töötajate suhtes, takistamaks seda, et tööandja võiks kasutada sellise iseloomuga töösuhet selleks, et jätta need töötajad ilma õigustest, mis on tähtajatu töölepinguga töötajatel (5. juuni 2018. aasta kohtuotsus Montero Mateos, C‑677/16, EU:C:2018:393, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika).

36

Raamkokkulepe ei sätesta seevastu seda, millal võib kasutada tähtajatuid ja millal tähtajalisi töölepinguid (vt selle kohta 18. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus Valenza jt, C‑302/11–C‑305/11, EU:C:2012:646, punkt 63, ning 14. septembri 2016. aasta kohtuotsus Martínez Andrés ja Castrejana López, C‑184/15 ja C‑197/15, EU:C:2016:680, punkt 39).

37

Käesolevas asjas tõstatab eelotsusetaotluse esitanud kohus küsimuse, kas raamkokkuleppe klausli 4 punktis 1 rakendatud ja täpsustatud diskrimineerimiskeelu põhimõtet on rikutud, kuna erinevalt sellistest õpetajatest nagu P. Viejobueno Ibáñez ja E. de la Vara González, kellel oli ajutiste ametnikena tähtajaline teenistussuhe, ei lõpetatud õppetöö lõppemisel tähtajatut teenistussuhet alalisest ametnikust õpetajatega, kelle töökoht säilis niisiis ka suvise põhipuhkuse ajaks.

38

Tuleb märkida, et Euroopa Kohus on väljakujunenud praktikas leidnud, et hindamaks, kas puudutatud isikud teevad sama või samalaadset tööd raamkokkuleppe tähenduses, tuleb vastavalt raamkokkuleppe klausli 3 lõikele 2 ja klausli 4 lõikele 1 välja selgitada, kas kõiki tegureid, nagu töö iseloomu, väljaõppe- ja töötingimusi arvesse võttes võib nende isikute olukorda pidada sarnaseks (5. juuni 2018. aasta kohtuotsus Montero Mateos, C‑677/16, EU:C:2018:393, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).

39

Seda täpsustust silmas pidades nähtub Euroopa Kohtu käsutuses olevast teabest, et kui Dirección General de Recursos Humanos y Programación Educativa (inimressursside ja haridusprogrammide peadirektoraat) nimetas P. Viejobueno Ibáñezi ja E. de la Vara Gonzálezi ajutiste ametnikena ametisse, siis teevad nad sama tööd nagu alalisest ametnikust õpetajad.

40

Seega võiks selliste ajutiste ametnike nagu P. Viejobueno Ibáñezi ja E. de la Vara Gonzálezi olukorda põhimõtteliselt pidada sarnaseks alalisest ametnikust õpetaja olukorraga.

41

Siiski tuleb rõhutada, et erinevalt käesoleva kohtuotsuse punktis 38 viidatud kohtupraktika aluseks olnud kohtuasjadest tuleneb põhikohtuasjas väidetav erinev kohtlemine üksnes sellest, et puudutatud isikute teenistussuhe lõppes teatud kuupäeval, samas kui alalisest ametnikust õpetajate teenistussuhe jätkus pärast seda kuupäeva.

42

See asjaolu on aga oluline tunnus, mis eristab tähtajalist töösuhet tähtajatust töösuhtest.

43

Asjaolu, et õppetöö lõppedes ei lõpe ega peatu alalistest ametnikest õpetajate teenistussuhe, on nimelt nende töötajate töösuhtele kui sellisele loomuldasa omane. Nad ongi mõeldud täitma püsivat ametikohta just seetõttu, et neil on tähtajatu teenistussuhe.

44

Mis puudutab selliseid tähtajalisi töösuhteid nagu puudutatud isikute teenistussuhe, siis neile on seevastu iseloomulik, nagu nähtub ka raamkokkuleppe klausli 3 punktist 1, et tööandja ja töötaja on töölepingu sõlmimisel kokku leppinud, et töösuhe lõpeb objektiivselt määratletud tingimuste esinemisel, nagu konkreetse ülesande lõpetamine, konkreetse sündmuse toimumine või konkreetse kuupäeva saabumine (vt selle kohta 5. juuni 2018. aasta kohtuotsus Grupo Norte Facility, C‑574/16, EU:C:2018:390, punkt 57, ja kohtuotsus Montero Mateos, C‑677/16, EU:C:2018:393, punkt 60).

45

Käesolevas asjas on aga üksnes eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne hinnata, kas tööandja lõpetas puudutatud isikute teenistussuhte enne, kui täitus tingimus, mille nimetatud kohtu menetluses oleva kohtuasja pooled olid objektiivselt määratlenud. Kui see on nii, siis ei kujuta see asjaolu endast raamlepinguga keelatud diskrimineerimist, vaid kõnealuse teenistussuhte lepingutingimuste rikkumist tööandja poolt, mida võib vajaduse korral karistada vastavalt liikmesriigis kohaldatavatele õigusnormidele.

46

Nagu käesoleva kohtuotsuse punktides 33–36 on sisuliselt meenutatud, on raamkokkuleppe kohaselt nii tähtajaliste kui ka tähtajatute töölepingute kasutamine põhimõtteliselt õiguspärane, ilma et oleks sätestatud tingimusi, mille esinemise korral ühte või teist võimalust kasutada tuleks, ning seetõttu ei saa antud olukorras kõnealuse kokkuleppe alusel karistada tööandjat sellise erineva kohtlemise eest, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mis seisneb üksnes selles, et tähtajaline töösuhe lõppes teatud kuupäeval, samas kui tähtajatu töösuhe sel päeval ei lõppenud.

47

Seda hinnangut ei sea kahtluse alla Euroopa Komisjoni argument, mille kohaselt ainuüksi töösuhte tähtajalisus ei saa olla „objektiivne põhjus“, millega saab põhjendada erinevat kohtlemist raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 tähenduses.

48

Käesoleva kohtuotsuse punktis 46 esile toodud erinevus ongi tähtajatute ja tähtajaliste töösuhete kooseksisteerimisele omane ning seda ei saa selle klausli alusel keelata, sest vastasel korral kaoksid kõik erinevused nende kahe kategooria vahel.

49

Pealegi nähtub eelotsusetaotlusest, et P. Viejobueno Ibáñez ja E. de la Vara González väidavad sisuliselt, et nende teenistussuhe oleks pidanud 29. juuni 2012. aasta ehk õppetöö lõppemise kuupäeva asemel lõppema 14. septembril 2012, seega umbes kaks ja pool kuud hiljem, nagu see oli ette nähtud 10. märtsi 1994. aasta lepingus.

50

Siinkohal tuleb tähele panna, et puudutatud isikud ei nõua, et neid koheldaks teenistussuhte kestuse osas tegelikult samamoodi nagu alalisest ametnikust kolleege, kes peavad ka pärast 14. septembrit 2012 edasi töötama. Nad nõuavad tegelikkuses samasugust kohtlemist võrreldes õpetajatega, kes nimetati varasematel õppeaastatelt ajutiste ametnikena ametisse 14. septembrini.

51

Kuna aga raamkokkuleppega rakendati ja täpsustati diskrimineerimiskeelu põhimõtet vaid osas, mis puudutab sarnases olukorras olevate tähtajaliste ja tähtajatute töölepingutega töötajate erinevat kohtlemist (5. juuni 2018. aasta kohtuotsus Montero Mateos, C‑677/16, EU:C:2018:393, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika), siis ei kuulu selles kokkuleppes tunnustatud diskrimineerimiskeelu põhimõtte kohaldamisalasse tähtajalise töölepinguga töötajate erinevate kategooriate võimalik erinev kohtlemine (vt selle kohta 14. septembri 2016. aasta kohtuotsus de Diego Porras, C‑596/14, EU:C:2016:683, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).

52

Antud olukorras ei saa puudutatud isikute väidetav erinev kohtlemine mingil juhul kuuluda raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 alla.

53

Mis puutub lõpuks asjaolusse, et puudutatud isikutelt võeti võimalus tegelikult kasutada põhipuhkust; et nad ei saanud 2012. aastal juulis, augustis ega septembris palka; ning et nad ei omandanud nende kuude eest staaži karjääriredelil tõusmiseks, siis tuleb märkida, et see asjaolu on üksnes nende teenistussuhete lõpetamise vahetu tagajärg, mis ei kujuta endast raamkokkuleppega keelatud erinevat kohtlemist.

54

Eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt tuleb esimesele küsimusele vastata, et raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt võib tööandja õppetöö lõppemise päeval lõpetada tähtajalise teenistussuhte õppeaastaks ametisse nimetatud ajutisest ametnikust õpetajatega põhjendusel, et nende ametisse nimetamise aluseks olnud vajadusest ja kiireloomulisusest tulenevad tingimused ei ole sellel kuupäeval enam täidetud, samas kui tähtajatu teenistussuhe alalisest ametnikust õpetajatega jätkub.

55

Eelotsusetaotlusest nähtub, et teise ja kolmanda küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2003/88 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt võib õppetöö lõppemise päeval lõpetada tähtajalise teenistussuhte õppeaastaks ametisse nimetatud ajutisest ametnikust õpetajatega, kuivõrd õpetajad jäävad sel moel ilma õppeaastale vastavast tasustatud suvisest põhipuhkusest, olgugi et nad saavad selle eest rahalist hüvitist.

56

Meenutagem siinkohal, et töötajatele tuleb tagada nende turvalisuse ja tervise kaitseks tegeliku puhkuse andmine. Direktiivi 2003/88 artikli 7 lõige 2 võimaldab asendada kasutamata tasustatud põhipuhkuse saamise õiguse rahalise hüvitisega üksnes töösuhte lõpetamise korral (20. jaanuari 2009. aasta kohtuotsus Schultz‑Hoff jt, C‑350/06 ja C‑520/06, EU:C:2009:18, punkt 23, ning 21. veebruari 2013. aasta kohtumäärus Maestre García, C‑194/12, EU:C:2013:102, punkt 28).

57

Põhikohtuasjas ei ole aga vaidlust selles, et puudutatud isikute teenistussuhe oli lõppenud. Järelikult võis Hispaania seadusandja direktiivi 2003/88 artikli 7 alusel sätestada, et nimetatud isikud saavad rahalist hüvitist tasustatud põhipuhkuse eest, mida nad ei saanud kasutada.

58

Eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt tuleb vastata, et direktiivi 2003/88 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt võib õppetöö lõppemise päeval lõpetada tähtajalise teenistussuhte õppeaastaks ametisse nimetatud ajutisest ametnikust õpetajatega, isegi kui õpetajad jäävad sel moel ilma õppeaastale vastavast tasustatud suvisest põhipuhkusest, ei ole selle sättega vastuolus tingimusel, et need õpetajad saavad kasutamata puhkuse eest rahalist hüvitist.

59

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab: