1

Komisjon, olles saanud kaebuse Euroopa Liidu õmblusteta terastorude tootmisharu kaitsekomiteelt, avaldas 9. juulil 2008 teate teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest õmblusteta torude importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT 2008, C 174, lk 7).

2

Euroopa Liidu Nõukogu võttis 24. septembril 2009 vastu määruse (EÜ) nr 926/2009, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT 2009, L 262, lk 19).

3

Hubei Xinyegang Steel Co. Ltd, kelle asukoht on Huang Shi (Hiina) (edaspidi „Hubei“), esitas 30. detsembril 2009 hagi, milles palus tühistada määrus nr 926/2009 teda puudutavas osas. Komisjon ja ArcelorMittal Tubular Products Ostrava a.s. ning veel kolmteist Euroopa äriühingut, kes toodavad õmblusteta torusid (edaspidi „ArcelorMittal jt“), astusid menetlusse nõukogu nõuete toetuseks.

4

Üldkohus tühistas 29. jaanuari 2014. aasta kohtuotsusega Hubei Xinyegang Steel vs. nõukogu (T‑528/09, EU:T:2014:35) määruse nr 926/2009 osas, milles Hubei valmistatud toodete ekspordi suhtes kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud ja nõutakse sisse selle ekspordi suhtes kehtestatud ajutised tollimaksud.

5

ArcelorMittal jt ning nõukogu esitasid vastavalt 14. ja 15. aprillil 2014 apellatsioonkaebuse 29. jaanuari 2014. aasta kohtuotsuse Hubei Xinyegang Steel vs. nõukogu (T‑528/09, EU:T:2014:35) peale.

6

Komisjon võttis 7. detsembril 2015 vastu rakendusmääruse (EL) 2015/2272, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes (ELT 2015, L 322, lk 21).

7

Euroopa Kohus jättis ArcelorMittal jt ning nõukogu apellatsioonkaebused 7. aprilli 2016. aasta kohtuotsusega ArcelorMittal Tubular Products Ostrava jt vs. Hubei Xinyegang Steel (C‑186/14 P ja C‑193/14 P, EU:C:2016:209) rahuldamata.

8

ArcelorMittal Tubular Products Ostrava ja teised hagejad, kelle nimed on esitatud lisas, see tähendab ülejäänud kaksteist ettevõtjat, kes on kohtuasjade T‑528/09, C‑186/14 P ja C‑193/14 P pooled, said 7. juunil 2016 teada, et komisjon otsustas jätta Hubei välja nende äriühingute loetelust, kes on kantud Euroopa Liidu integreeritud tariifistiku (TARIC) lisakoodi A 950 alla, ning kanda ta TARICi lisakoodi C 129 alla (edaspidi „vaidlustatud otsus“). Hagejate esitatud andmete kohaselt tegi vaidlustatud otsuse komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat. Komisjon kinnitas menetlusdokumentides, et maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat muutis TARICit 3. juunil 2016, luues kõnealuse lisakoodi.

9

Hagejad esitasid hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 7. juulil 2016.

10

Hagejad esitasid samal päeval Üldkohtu kantseleisse saabunud eraldi dokumendiga Üldkohtu kodukorra artikli 152 alusel taotluse lahendada asi kiirendatud menetluses. Komisjon esitas oma märkused kiirendatud menetluse taotluse kohta 26. juulil 2016. Üldkohus jättis 11. augusti 2016. aasta otsusega (seitsmes koda) kiirendatud menetluse kohaldamise taotluse rahuldamata.

11

Kuna Üldkohtu kodade koosseisu muudeti kodukorra artikli 27 lõike 5 alusel ja ettekandja-kohtunik kuulub nüüd seitsmenda koja koosseisu, siis määrati käesolev kohtuasi sellele kojale.

12

Ettekandja-kohtuniku ettekande alusel otsustas Üldkohus (seitsmes koda) alustada menetluse suulist osa ning esitas menetlust korraldavate meetmete raames vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklile 89 pooltele kirjalikke küsimusi. Pooled vastasid küsimustele ette nähtud tähtajal.

13

Poolte kohtukõned ja Üldkohtu küsimustele antud vastused kuulati ära 18. jaanuari 2018. aasta kohtuistungil.

14

Hagejad paluvad Üldkohtul:

15

Komisjon palub Üldkohtul:

16

Hagi põhineb ühel väitel, mille kohaselt puudus vaidlustatud otsuse õiguslik alus ning on rikutud rakendusmääruse 2015/2272 artikli 1 lõiget 2 ja selle lisa.

17

Ilma et komisjon oleks esitanud vastuvõetamatuse vastuväite formaalselt eraldi dokumendiga, väidab ta siiski, et hagi on vastuvõetamatu.

18

Komisjon väidab kõigepealt, et puudub vaidlustatav akt. Juhtides tähelepanu asjaolule, et liidu õigusakti tühistamine toimub tagasiulatuvalt ning sellel on vahetu ja tingimusteta toime, leiab komisjon, et Hubei valmistatud toodete impordi vabastamine tollimaksust on liidu kohtute otsuste tulemus. Vastupidi sellele, mida näivad väitvat hagejad, ei ole rakendusmäärus 2015/2272 „taaselustanud“ Hubei valmistatud toodetele tollimaksu kehtestamise õiguslikku alust. Selle määrusega, millega vaadati läbi kehtivad meetmed, ei kehtestatud uusi meetmeid, vaid säilitati olemasolevad, nagu nähtub kõnealuse määruse põhjendustest. Lisaks rõhutab komisjon, et uute meetmete kehtestamise ja olemasolevate meetmete säilitamise tingimused on erinevad. Kuna 7. aprilli 2016. aasta kohtuotsusega ArcelorMittal Tubular Products Ostrava jt vs. Hubei Xinyegang Steel (C‑186/14 P ja C‑193/14 P, EU:C:2016:209) ning 29. jaanuari 2014. aasta kohtuotsusega Hubei Xinyegang Steel vs. nõukogu (T‑528/09, EU:T:2014:35) tühistati Hubei valmistatud toodete suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud tagasiulatuvalt, siis ei olnud neid meetmeid võimalik säilitada. Konkreetse TARICi koodi loomine ei ole mingil juhul vaidlustatav akt, mis tekitaks õiguslikke tagajärgi. TARICi ülesanne on komisjoni sõnul teabe edastamine ning see üksnes peegeldab õiguslikke tagajärgi loovaid õigusakte. Liikmesriikide tolliasutustel on seaduslik volitus lõpetada Hubei valmistatud toodete impordi maksustamine dumpinguvastase tollimaksuga ja seda sõltumata üldsust teavitava TARICi koodi loomisest.

19

Järgmiseks väidab komisjon teise võimalusena, et hagejatel ei ole õigus ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel hagi esitada. TARICi andmebaasis sisalduv teave ei puuduta neid isiklikult. Nad ei ole ka otseselt puudutatud, sest kui TARICi andmebaasis sisalduval teabel oleksid õiguslikud tagajärjed, siis oleksid need rangelt piiratud liikmesriikide tolliasutustega. Hubeid puudutavate meetmete tühistamise võimalik majanduslik mõju ei ole komisjoni sõnul piisav põhjendamaks hagejate õigusliku olukorra muutust.

20

Lõpuks märgib komisjon, et hagi tegelik ese võib olla Üldkohtult tõlgenduse saamine küsimuses, millised on tema tühistava otsuse tagajärjed rakendusmääruse 2015/2272 kehtivusele. Selline nõue ei ole vastuvõetav.

21

Hagejad ei nõustu komisjoni argumentidega.

22

Meenutagem, et väljakujunenud praktika kohaselt saab tühistamishagi ELTL artikli 263 alusel esitada vaid selliste aktide või otsuste peale, mis tekitavad siduvaid õiguslikke tagajärgi hagejate huve puudutaval viisil. Tühistamishagi ei saa aga esitada akti peale, millel puuduvad õiguslikud tagajärjed ning mille eesmärk ei ole ka selliseid tagajärgi tekitada. Et teha kindlaks, kas vaidlustatud akt tekitab selliseid tagajärgi, tuleb uurida akti põhiolemust (30. septembri 2003. aasta kohtuotsus Eurocoton jt vs. nõukogu, C‑76/01 P, EU:C:2003:511, punktid 54 ja 56 ja seal viidatud kohtupraktika).

23

Käesolevas asjas on vaidlustatud komisjoni otsus jätta Hubei välja nende äriühingute loetelust, kes on kantud TARICi lisakoodi A 950 alla, ning kanda ta TARICi lisakoodi C 129 alla, mis näeb ette, et asjaomaste toodete importi ei maksustata dumpinguvastase tollimaksuga. Komisjon kinnitas kirjalikult, et lisakood „teavitab tolli, et dumpinguvastast tollimaksu ei [tule] tollivormistuse käigus arvutada“.

24

Esiteks tuleb rõhutada, et vastavalt nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) artiklitele 2 ja 6 vastutab komisjon TARICi kehtestamise, ajakohastamise, haldamise ja levitamise eest. Lisaks on määruse nr 2658/87 artikli 5 lõikes 1 sätestatud, et komisjon ja liikmesriigid kasutavad TARICit liitu importimise ja liidust eksportimisega seotud liidu meetmete „kohaldamisek“. Sama sätte lõike 2 kohaselt „kohaldatakse“ TARICi koode ja lisakoode „impordi“ suhtes. Lisaks on vastavalt määruse nr 2658/87 artiklile 2 TARICi täiendavad alajaotised, mida nimetatakse „TARICi alamrubriikideks“, „vajalikud“ määruse II lisas loetletud liidu erimeetmete rakendamiseks, mille hulka kuulub ka dumpinguvastane tollimaks. Lõpuks on määruse põhjenduses 12 meenutatud, et ühine tollitariifistik koosneb muu hulgas TARICis sisalduvatest tariifsetest meetmetest.

25

Eeltoodust tuleneb, et reeglina peavad liikmesriigid kohaldama TARICi koodides ja lisakoodides sisalduvaid meetmeid selleks, et rakendada ühist tollitariifistikku ühetaoliselt. Lisaks tuleb rõhutada, et komisjon ei ole mitte ainult pädev TARICit kehtestama, ajakohastama, haldama ja levitama, vaid ka dumpinguvastaseid meetmeid võtma, muutma ja kehtetuks tunnistama.

26

Teiseks tuleb märkida, et vaidlustatud otsusega lõi komisjon TARICi lisakoodi C 129, mida ei olnud varem olemas. Selle koodi loomisega asendati Hubei valmistatud toodetelt dumpinguvastase tollimaksu kogumist reguleerinud TARICi kood, nimelt TARICi lisakood A 950. Pealegi loodi TARICi lisakood C 129, nagu nähtub hagiavalduse lisas toodud TARICi väljavõttest, rakendusmääruse 2015/2272 kohaldamise raames, mida on seal formaalselt nimetatud.

27

Kolmandaks võimaldas TARICi lisakoodi C 129 loomine vähemalt teavitada liikmesriikide tolliasutusi sellest, et Hubei valmistatud asjaomase toote impordilt ei tule dumpinguvastast tollimaksu koguda, hoolimata rakendusmääruses 2015/2272 sisalduvast vastupidisest nõudest. Nimetatud TARICi lisakoodi loomine võimaldas seega ühetaoliselt tagada, et Hubei valmistatud toodetelt ei koguta dumpinguvastast tollimaksu kogu liidu tolliterritooriumil.

28

Komisjon kinnitas muuseas oma vastuses menetlust korraldavatele meetmetele, et dumpinguvastast tollimaksu koguti ajavahemikul 7. aprillist 2016, mil kuulutati kohtuotsus ArcelorMittal Tubular Products Ostrava jt vs. Hubei Xinyegang Steel (C‑186/14 P ja C‑193/14 P, EU:C:2016:209), kuni TARICi lisakoodi C 129 loomiseni ning et liikmesriikide tolliasutused pole seda maksu pärast lisakoodi loomist enam kogunud. Komisjon märkis lisaks, et TARICi lisakood C 129 loodi Hubei valmistatud toodete automaatse tollivormistuse toetamiseks. Lõpuks märkis komisjon sisuliselt, et Hubei valmistatud toodetelt dumpinguvastase tollimaksu kogumine liikmesriikide tolliasutuste poolt pärast 7. aprilli 2016. aasta kohtuotsust ArcelorMittal Tubular Products Ostrava jt vs. Hubei Xinyegang Steel (C‑186/14 P ja C‑193/14 P, EU:C:2016:209), ja 29. jaanuari 2014. aasta kohtuotsust Hubei Xinyegang Steel vs. nõukogu (T‑528/09, EU:T:2014:35) oli alusetu. Sellest tuleneb, et TARICi lisakoodi C 129 loomine tõi kaasa vähemalt selle, et olukord muutus ning komisjoni eesmärk oli vältida, et liikmesriikide tolliasutused jätkaksid Hubei valmistatud toodetelt dumpinguvastase tollimaksu kogumist.

29

Neljandaks tuleb rõhutada, et kohtuasjades, milles tehti 7. aprilli 2016. aasta otsus ArcelorMittal Tubular Products Ostrava jt vs. Hubei Xinyegang Steel (C‑186/14 P ja C‑193/14 P, EU:C:2016:209), ja 29. jaanuari 2014. aasta otsus Hubei Xinyegang Steel vs. nõukogu (T‑528/09, EU:T:2014:35), ei olnud küsimus selles, kas rakendusmäärus 2015/2272 on äriühingut Hubei puudutavas osas õiguspärane; ning et TARICi lisakood C 129 loodi spetsiaalselt selleks, et kõnealuses määruses ette nähtud dumpinguvastast tollimaksu ei kohaldataks äriühingule Hubei. Meenutagem siinkohal, et institutsioonide aktide puhul eeldatakse reeglina, et need on õiguspärased ning loovad seega õiguslikke tagajärgi seni, kuni neid ei ole tagasi võetud, tühistatud tühistamishagi alusel või tunnistatud kehtetuks eelotsusemenetluse tulemusel või õigusvastasuse väite alusel (vt selle kohta 15. juuni 1994. aasta kohtuotsus komisjon vs. BASF jt, C‑137/92 P, EU:C:1994:247, punkt 48; 8. juuli 1999. aasta kohtuotsus Chemie Linz vs. komisjon, C‑245/92 P, EU:C:1999:363, punkt 93, ning 4. veebruari 2016. aasta kohtuotsus C & J Clark International ja Puma, C‑659/13 ja C‑34/14, EU:C:2016:74, punkt 184).

30

TARICi lisakood C 129 loodi seega õigusliku tõlgenduse tulemusel, mille komisjoni andis väidetavale seosele ühelt poolt äriühingut Hubei puudutavas osas määruse nr 926/2009 tühistamise ja teiselt poolt selle äriühingu valmistatud toodete impordile rakendusmääruse 2015/2272 kohaldamise vahel. Komisjon kinnitas nimelt kostja vastuses, et käesoleval juhul on tegemist temapoolse tõlgendusega „küsimusele, […] kas selle poole jaoks, kes on ise dumpinguvastase tollimaksu tühistamishagiga edukalt vaidlustanud, ulatub Üldkohtu tehtud tühistava otsuse mõju meetmele, mis võeti pelgalt selle tollimaksu säilitamiseks“.

31

Selline õiguslik tõlgendus ei tähenda aga 7. aprilli 2016. aasta kohtuotsuse ArcelorMittal Tubular Products Ostrava jt vs. Hubei Xinyegang Steel (C‑186/14 P ja C‑193/14 P, EU:C:2016:209), ja 29. jaanuari 2014. aasta kohtuotsuse Hubei Xinyegang Steel vs. nõukogu (T‑528/09, EU:T:2014:35) automaatset kohaldamist liikmesriikide tolliasutuste poolt. Käesolev olukord erineb niisiis nendest juhtumitest, kus liikmesriigi ametiasutuste ülesanne on teha dumpinguvastased tollimaksud ette näinud määruse tühistamisest või kehtetuks tunnistamisest liikmesriigi õiguskorras omad järeldused ja maksta tollimaks vajaduse korral tagasi (vt 18. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Wortmann, C‑365/15, EU:C:2017:19, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).

32

Sellest tulenevalt on vaidlustatud otsusel õiguslikud tagajärjed, mida liikmesriigi tolliasutused pidid rakendama alates TARICi lisakoodi C 129 loomisest, mistõttu nad ei võinud enam Hubei valmistatud toodetelt rakendusmääruses 2015/2272 sätestatud dumpinguvastast tollimaksu koguda, kuigi seda määrust ei ole liidu kohtutes tühistatud ega kehtetuks tunnistatud. Samuti tuleb rõhutada, et vaidlustatud otsuse tagajärjed on lõplikud, nagu väidab ka komisjon 9. septembril 2016 avaldatud teates (ELT 2016, C 331, lk 4) 7. aprilli 2016. aasta kohtuotsuse ArcelorMittal Tubular Products Ostrava jt vs. Hubei Xinyegang Steel (C‑186/14 P ja C‑193/14 P, EU:C:2016:209) kohta. Selles teates märgib komisjon, et Hubei valmistatud toodetelt „seni kogutud dumpinguvastane tollimaks [tuleb] hüvitada vastavalt kehtivatele tollialastele õigusaktidele“. Lisaks otsustas komisjon taasavada uurimise, mis piirdub selliste dumpinguvastaste tollimaksude tühistamisega, mis on kehtestatud muudele Hiina eksportivatele tootjatele kui rakendusmääruses 2015/2272 nimetatud Hubei.

33

Eeltoodut arvesse võttes saab vaidlustatud otsust pealegi pidada 7. aprilli 2016. aasta kohtuotsuse ArcelorMittal Tubular Products Ostrava jt vs. Hubei Xinyegang Steel (C‑186/14 P ja C‑193/14 P, EU:C:2016:209), ja 29. jaanuari 2014. aasta kohtuotsuse Hubei Xinyegang Steel vs. nõukogu (T‑528/09, EU:T:2014:35) täitmismeetmeks ELTL artikli 266 tähenduses. Kuigi komisjon on siinkohal kostja vastuses väitnud, et ta ei pidanud õiguslikult siduva akti vastuvõtmiseks tuginema ELTL artiklile 266, möönis ta siiski oma märkustes kiirendatud menetluse taotluse kohta, et „vastavalt ELTL artiklile 266“ pidi ta võtma meetmeid nende kohtuotsuste täitmiseks ning et TARICi lisakoodi C 129 loomine oli „selle sättega täiesti kooskõlas“. Meenutagem siinkohal, et ELTL artikkel 266 kohustab institutsioone kõrvaldama tuvastatud õigusvastasuse ning järgima seejuures tühistava kohtuotsuse resolutsiooni ja põhjendusi (vt selle kohta 3. oktoobri 2000. aasta kohtuotsus Industrie des poudres sphériques vs. nõukogu, C‑458/98 P, EU:C:2000:531, punktid 80 ja 81, ning 28. jaanuari 2016. aasta kohtuotsus CM Eurologistik ja GLS, C‑283/14 ja C‑284/14, EU:C:2016:57, punktid 48 j 49). ELTL artiklist 266 tuleneva institutsioonide kohustuse täitmise kohtulik kontroll on tagatud eelkõige ELTL artiklis 263 ette nähtud õiguskaitsevahenditega (28. märtsi 2006. aasta kohtumäärus Mediocurso vs. komisjon, T‑451/04, ei avaldata, EU:T:2006:95, punkt 23; vt selle kohta ka 21. aprilli 2005. aasta kohtuotsus Holcim (Deutschland) vs. komisjon, T‑28/03, EU:T:2005:139, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).

34

Vaidlustatud otsusel, mille eesmärk oli lõpetada Hubei valmistatud toodetelt rakendusmääruses 2015/2272 sätestatud dumpinguvastase tollimaksu kogumine, on lõpuks õiguslikud tagajärjed, mis võivad riivata dumpinguvastase menetluse algatanud ettevõtjate huve (vt selle kohta 30. septembri 2003. aasta kohtuotsus Eurocoton jt vs. nõukogu, C‑76/01 P, EU:C:2003:511, punktid 66 ja 67).

35

Kõige eelneva põhjal tuleb sedastada, et vaidlustatud otsus on akt, mille peale saab esitada tühistamishagi ELTL artikli 263 alusel.

36

ELTL artikli 263 neljanda lõigu kohaselt võib iga füüsiline või juriidiline isik esimeses ja teises lõigus sätestatud tingimustel esitada hagi temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutava akti vastu ning üldkohaldatava akti vastu, mis puudutab teda otseselt ega sisalda rakendusmeetmeid [Edaspidi kasutatakse ELTL artikli 263 kontekstis teiste keeleversioonide põhjal läbivalt sõna „sisaldama“ asemel sõna „vajama“.]

37

Kuna vaidlustatud otsus ei ole hagejatele adresseeritud, on Üldkohtu arvates asjakohane hinnata, kas see otsus puudutab neid otseselt ja isiklikult.

38

Meenutagem, et ELTL artikli 263 neljandas lõigus ette nähtud tingimus, et hagi esemeks olev otsus peab füüsilist või juriidilist isikut otseselt ja isiklikult puudutama, nõuab kahe kumulatiivse tingimuse täitmist, nimelt esiteks seda, et vaidlustatud meede avaldaks otsest mõju isiku õiguslikule olukorrale, ja teiseks seda, et see ei jätaks meedet rakendama kohustatud adressaadile mingit kaalutlusõigust – akti rakendamine on puhtautomaatne ja tuleneb vaid liidu õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme (vt 10. märtsi 2016. aasta kohtumäärus SolarWorld vs. komisjon, C‑142/15 P, ei avaldata, EU:C:2016:163, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).

39

Mis puudutab esimest tingimust, nimelt otsest mõju isiku õiguslikule olukorrale, siis tuleb märkida, et vaidlustatud otsuse tulemusel ei kogutud Hubei valmistatud toodete impordilt, see tähendab liidus hagejate turustatud toodetega konkureerivatelt toodetelt enam TARICis viidatud rakendusmääruses 2015/2272 ette nähtud dumpinguvastast tollimaksu.

40

Komisjon märgib küll õigesti, et varasemast kohtupraktikast nähtub, et ainuüksi sellest, et akt võib avaldada mõju hageja varalisele olukorrale, ei piisa, et võiks leida, et see puudutab teda otseselt ning et õiguse pöörduda kohtusse ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel võib õigussubjektile, kes väidab, et akt mõjutab tema seisundit turul, anda üksnes eriliste asjaolude esinemine (21. septembri 2011. aasta kohtumäärus Etimine ja Etiproducts vs. ECHA, T‑343/10, EU:T:2011:509, punkt 41).

41

Käesolevas asjas ei mõjuta vaidlustatud otsus siiski mitte ainult hagejate varalist olukorda, kuna Hubei valmistatud tooted moodustavad hagejate esitatud andmete põhjal, millele komisjon ei ole vastu vaielnud, nimelt olulise osa Hiina impordist liidus, vaid ka hagejate õiguslikku olukorda menetluses, mille tulemusel kehtestati asjaomasele tootele dumpinguvastane tollimaks.

42

Eelkõige tuleb rõhutada, et kaebus, mis viis määruse nr 926/2009 vastuvõtmiseni, ja läbivaatamise taotlus, mille tulemusel võeti vastu rakendusmäärus 2015/2272, esitati Euroopa Liidu õmblusteta terastorude tootmisharu kaitsekomitee poolt tootjate nimel, kelle hulka kuuluvad ka hagejad. Need kaks menetlust, mis põhinesid hagejate väidetel, tõid kaasa dumpinguvastased tollimaksud muu hulgas Hubei valmistatud toodetele.

43

Seega kuna vaidlustatud otsusega nähakse ette, et rakendusmäärusega 2015/2272 kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu Hubei valmistatud toodetelt enam ei koguta, olgugi et hagejate nimel esitatud läbivaatamistaotlus oli suunatud vastupidi selle maksu kehtestamisele, siis on vaidlustatud otsusel hagejatele otsene mõju (vt selle kohta 20. märtsi 1985. aasta kohtuotsus Timex vs. nõukogu ja komisjon, 264/82, EU:C:1985:119, punktid 13–16; vt analoogia alusel ka 28. jaanuari 1986. aasta kohtuotsus Cofaz jt vs. komisjon, 169/84, EU:C:1986:42, punkt 30).

44

Otsese puutumuse teise tingimuse kohta, mis puudutab vaidlustatud otsuse adressaadile jäetud kaalutlusõigust, tuleb meelde tuletada, et reeglina peavad liikmesriigid kohaldama TARICi koodide ja lisakoodidega võetud meetmeid, et rakendada ühist tollitariifistikku ühetaoliselt. Komisjon on pealegi kirjalikult kinnitanud, et pärast TARICi lisakoodi C 129 loomist ei ole liikmesriikide tolliasutused enam Hubei valmistatud toodetelt dumpinguvastast tollimaksu kogunud. Seega tuleb möönda, et liikmesriikide tolliasutustel puudus kaalutlusõigus.

45

Sellest tuleneb, et vaidlustatud otsus puudutab hagejaid otseselt.

46

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saavad isikud, kes ei ole otsuse adressaadid, väita, et otsus puudutab neid ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses isiklikult, ainult juhul, kui otsus mõjutab neid mingite neile omaste tunnuste või neid iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis neid kõigist teistest isikutest eristab ning seetõttu individualiseerib neid sarnaselt otsuse adressaadiga (15. juuli 1963. aasta kohtuotsus Plaumann vs. komisjon, 25/62, EU:C:1963:17, punktid 197 ja 223, ning 15. septembri 2016. aasta kohtuotsus Unitec Bio vs. nõukogu, T‑111/14, EU:T:2016:505, punkt 29).

47

Meenutagem lisaks, et juhul kui hagi on esitanud mitu hagejat, siis on hagi vastuvõetav, kui ühel neist on õigus hagi esitada. Sellisel juhul ei ole vaja kontrollida teiste hagejate hagi esitamise õigust (26. novembri 2015. aasta kohtuotsus Comunidad Autónoma del País Vasco ja Itelazpi vs. komisjon, T‑462/13, EU:T:2015:902, punkt 34; vt analoogia alusel ka 24. märtsi 1993. aasta kohtuotsus CIRFS jt vs. komisjon, C‑313/90, EU:C:1993:111, punktid 30 ja 31).

48

Käesolevas asjas tuleb märkida, et lisaks sellele, et läbivaatamise taotlus esitati hagejate nimel ja põhines nende väidetel, kuuluvad hagejate hulka ka kuus liidu tootjat, kes valiti uurimismenetluses ettevõtjate valimisse ja kelle valdustesse korraldati kontrollkäike (rakendusmääruse 2015/2272 põhjendus 21). Nende valitud tootjate müügitegevus, keda on rakendusmääruses 2015/2272 nimeliselt nimetatud, moodustas ligikaudu 55% kogumüügist liidus asuvatele sõltumatutele klientidele (rakendusmääruse 2015/2272 põhjendus 12). Kõik nad vastasid komisjoni küsimustikule (rakendusmääruse 2015/2272 põhjendus 20). Andmete põhjal, mida komisjon sel moel kogus, oli võimalik tuvastada, kas kahju tekkimise oht võib korduda (rakendusmääruse 2015/2272 põhjendus 111). Sarnased põhjendused olid ka algses menetluses, mille tulemusel võeti vastu määrus nr 926/2009.

49

Pealegi tuleb märkida, et kiirendatud menetluse taotluses esitatud hagejate hinnangu kohaselt, millele komisjon ei ole vastu vaielnud, moodustas Hubei toodete eksport aastal 2015 umbes kolmandiku kogu Hiinast pärit asjaomase toote ekspordist liitu ning Hubei toodete vaba tootmisvõimsus moodustas 20‑50% asjaomase toote tarbimisest liidus. Neid arve tuleb võrrelda hagejate positsiooniga liidu turul, mis moodustas vähemalt nende kuue liidu tootja puhul, kes kuulusid läbivaatamismenetluse valimisse, 55% kogumüügist liidus asuvatele sõltumatutele klientidele.

50

Sellest nähtub, et vaidlustatud otsus, millega lõpetati rakendusmäärusega 2015/2272 kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude kogumine Hubei valmistatud toodetelt, puudutab isiklikult vähemalt neid kuut liidu tootjat, kes on ka käesolevas asjas hagejad, kes kuulusid läbivaatamismenetluse valimisse ja kelle valdustesse korraldati kontrollkäike, kusjuures see menetlus algatati nende nimel ja nende esitatud väidete alusel, mis viis selleni, et võeti arvesse nende erilist seisundit (vt selle kohta 20. märtsi 1985. aasta kohtuotsus Timex vs. nõukogu ja komisjon, 264/82, EU:C:1985:119, punktid 13–16).

51

Meenutagem lisaks, et hagejad olid Üldkohtus menetlusse astujad ja Euroopa Kohtus toimunud apellatsioonimenetluse pooled kohtuasjades, milles tehti 7. aprilli 2016. aasta kohtuotsus ArcelorMittal Tubular Products Ostrava jt vs. Hubei Xinyegang Steel (C‑186/14 P ja C‑193/14 P, EU:C:2016:209), ja 29. jaanuari 2014. aasta kohtuotsus Hubei Xinyegang Steel vs. nõukogu (T‑528/09, EU:T:2014:35). Kuivõrd vaidlustatud otsust saab lugeda ka nimetatud kohtuotsuste täitmismeetmeks (vt eespool punkt 33), individualiseerib hagejaid seegi asjaolu.

52

Eeltoodust tuleneb, et vaidlustatud otsus puudutab hagejaid isiklikult ning seega on neil õigus hagi esitada, ilma et oleks vaja kindlaks teha, kas kõnealune otsus on üldkohaldatav akt, mis ei vaja rakendusmeetmeid.

53

Kõige eelneva põhjal tuleb hagi tunnistada vastuvõetavaks.

54

Hagejad esitavad ainult ühe väite, mille kohaselt puudub vaidlustatud otsusel õiguslik alus ning sellega rikutakse rakendusmääruse 2015/2272 artikli 1 lõiget 2 ja selle lisa, kuivõrd komisjon laiendas ekslikult 7. aprilli 2016. aasta kohtuotsuse ArcelorMittal Tubular Products Ostrava jt vs. Hubei Xinyegang Steel (C‑186/14 P ja C‑193/14 P, EU:C:2016:209), ja 29. jaanuari 2014. aasta kohtuotsuse Hubei Xinyegang Steel vs. nõukogu (T‑528/09, EU:T:2014:35) ulatust. Selle määrusega, mis jõustus 9. detsembril 2015, asendati määrus nr 926/2009. See on asjaomase Hiina päritolu toote dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise õiguslik alus. Hagejad väidavad lisaks, et rakendusmääruse 2015/2272 artikli 1 lõikes 2 ning selle lisas on sätestatud, et Hubei tuli kanda nende äriühingute loetellu, kes on kantud TARICi lisakoodi A 950 alla. Vaidlustatud otsusega jättis komisjon Hubei sellest loetelust välja. Komisjon oleks aga võinud teha vaidlustatud otsuse üksnes siis, kui kõnealuste kohtuotsustega oleks ka rakendusmäärus 2015/2272 äriühingut Hubei puudutavas osas tühistatud. See aga ei ole nii. Kõnealuste kohtuotsuste resolutsioon puudutab üksnes määrust nr 926/2009. Kohtupraktikaga on vastuolus see, kui nende kohtuotsuste mõju ulatuks määruse nr 926/2009 tühistamisest kaugemale. Hagejad viitavad eeskätt 15. veebruari 2001. aasta kohtuotsusele Nachi Europe (C‑239/99, EU:C:2001:101). Nad järeldavad sellest, et vaidlustatud otsust ei oleks saanud teha 7. aprilli 2016. aasta kohtuotsuse ArcelorMittal Tubular Products Ostrava jt vs. Hubei Xinyegang Steel (C‑186/14 P ja C‑193/14 P, EU:C:2016:209), ega 29. jaanuari 2014. aasta kohtuotsuse Hubei Xinyegang Steel vs. nõukogu (T‑528/09, EU:T:2014:35) alusel, kuna nendega ei tühistatud rakendusmäärust 2015/2272. Seega puudub vaidlustatud otsusel õiguslik alus. Samuti rikutakse sellega rakendusmääruse 2015/2272 artikli 1 lõiget 2 ning selle lisa.

55

Kuid isegi kui ELTL artikli 266 esimesest lõigust tulenev komisjoni kohustus täita 7. aprilli 2016. aasta kohtuotsust ArcelorMittal Tubular Products Ostrava jt vs. Hubei Xinyegang Steel (C‑186/14 P ja C‑193/14 P, EU:C:2016:209), ja 29. jaanuari 2014. aasta kohtuotsust Hubei Xinyegang Steel vs. nõukogu (T‑528/09, EU:T:2014:35) sisaldaks kohustust tunnistada rakendusmäärusega 2015/2272 Hubei toodetele kehtestatud dumpinguvastane tollimaks kehtetuks, millega hagejad ei nõustu, oleks komisjon nende arvates pidanud vastu võtma määruse, mis oleks kõnealust määrust muutnud või selle kehtetuks tunnistanud. See tuleneb õiguspõhimõttest, mille kohaselt saab õigusakti kehtetuks tunnistada üksnes samaliigilise aktiga. Kui komisjon oleks otsustanud rakendusmääruse 2015/2272 kehtetuks tunnistada, oleks ta pidanud järgima ka hagejate kaitseõigusi, konsulteerima liikmesriikidega ning kirjeldama üksikasjalikumalt oma põhjendusi. Pealegi oleks selle otsuse pidanud hagejate sõnul tegema volinike kolleegium, mitte aga maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat.

56

Hagejad lisavad, et komisjoni argument, mille ta esitas kostja vastuses ja mille kohaselt ta asendas rakendusmääruse 2015/2272 artikli 1 lõike 2, ei ole põhjendatud. Seda sätet oleks hagejate sõnul saanud asendada ainult rakendusmäärust 2015/2272 muutva määrusega. Isegi kui komisjon oleks TARICi muutmisega saanud muuta rakendusmäärust 2015/2272, oleks vaidlustatud otsus igal juhul õigusvastane, kuna sellega rikutakse eelkõige hagejate kaitseõigusi ja põhjendamiskohustust. Pealegi ei ole määrus nr 2658/87 vastupidi komisjoni seisukohale vaidlustatud otsuse tegemiseks nõutav õiguslik alus ning see otsus on vastuolus kehtivate dumpinguvastaste õigusnormidega, see tähendab õigusnormidega, mille kehtivus ei ole lõppenud, mida liidu kohus ei ole tühistanud ning mida ei ole kehtetuks tunnistatud.

57

Komisjon väidab, et kuna Üldkohus tühistas tagasiulatuvalt dumpinguvastase tollimaksu, mis oli Hubei valmistatud toote impordile kehtestatud määrusega nr 926/2009, siis hõlmab see tühistamine igal juhul ka rakendusmäärusega 2015/2272 kehtestatud tollimaksu. Tollimaksu, mille kohta sedastatakse, et see pole kunagi kehtinud, ei saa säilitada määrusega, millega vaadatakse läbi aeguma hakkavad meetmed. Uue TARICi koodi loomisega teavitati tolli ja ettevõtjaid sellest järeldusest. Hagejate viidatud kohtupraktika ei ole komisjoni sõnul asjakohane, kuna see käib teistsuguse õigusliku olukorra kohta.

58

Mis puudutab rakendusmääruse 2015/2272 artikli 1 lõike 2 väidetavat rikkumist, siis on see väide vastuolus hagis esitatud põhjendusega, mille kohaselt on komisjon Hubei valmistatud toodete impordi ebaseaduslikult rakendusmäärusega 2015/2272 kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust vabastanud. Nimelt tähendaks selline vabastus tingimata, et rakendusmääruse 2015/2272 artikli 1 lõige 2 on asendatud mõne muu aktiga. Need kaks sätet ei saa olla omavahel vastuolus. Kõne alla tuleb vaid ülimusliku õigusnormi rikkumine, kuid seda ei ole hagejad väitnud.

59

Õiguslikule alusele tuginemise kohustuse osas rõhutab komisjon, et määruse nr 2658/87 kohaselt on tal TARICi kehtestamise, haldamise, ajakohastamise ja avaldamise kohustus. Seega avaldati käesolevas kohtuasjas kõne all olev TARICi kood määruse nr 2658/87 alusel. Komisjoni sõnul ei ole ta kohustatud õiguslikult siduva akti vastuvõtmisel tuginema ELTL artiklile 266, kuna kõik õiguslikud tagajärjed Hubei valmistatud toodete impordile tulenesid 29. jaanuari 2014. aasta kohtuotsusest Hubei Xinyegang Steel vs. nõukogu (T‑528/09, EU:T:2014:35). Dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamisega ei oleks saanud säilitada, ammugi siis „taaselustada“ dumpinguvastast tollimaksu, mida pole kunagi eksisteerinud.

60

Komisjon lisab, et vastupidi sellele, mida näivad arvavat hagejad, kaotati Hubei valmistatud asjaomase toote impordile kehtestatud dumpinguvastane tollimaks õiguskorrast liidu kohtute poolt. Seega on alusetu väita, et rakendusmääruse 2015/2272 artikli 1 lõiget 2 saaks asendada ainult mõne muu määruse vastuvõtmisega. Komisjoni sõnul ei väida hagejad igatahes, et rikutud oleks nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT 2009, L 343, lk 51, parandus, ELT 2010, L 7, lk 22) (asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrusega (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 21)). Mis puudutab hagejate väidetud menetluslike kohustuste rikkumist, siis ei ole nad tõendanud, et haldusmenetlus oleks viinud teistsuguse tulemuseni.

61

Esiteks tuleb meelde tuletada, et tühistaval kohtuotsusel on igal juhul tagasiulatuv mõju, mistõttu tühistatud õigusakt tunnistatakse õigusvastaseks selle jõustumise kuupäevast (26. aprilli 1988. aasta kohtuotsus Asteris jt vs. komisjon, 97/86, 99/86, 193/86 ja 215/86, EU:C:1988:199, punkt 30; vt selle kohta ka 12. veebruari 2008. aasta kohtuotsus CELF ja ministre de la Culture et de la Communication, C‑199/06, EU:C:2008:79, punkt 61). Käesoleval juhul tühistati määrus nr 926/2009 äriühingut Hubei puudutavas osas ex tunc, millest järeldub, et see määrus ei oleks tohtinud seda äriühingut kunagi mõjutada (vt selle kohta 19. juuli 2012. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Zhejiang Xinan Chemical Industrial Group, C‑337/09 P, EU:C:2012:471, punkt 48).

62

Teiseks võeti rakendusmäärus 2015/2272 vastu läbivaatamismenetluse tulemusel, mis viidi läbi määruse nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 alusel (hiljem määruse 2016/1036 artikli 11 lõige 2). Vastavalt sellel sättele aegub lõplik dumpinguvastane meede viie aasta möödudes selle kehtestamisest või viie aasta möödudes kuupäevast, kui lõpetati viimane läbivaatamine, mis hõlmas nii dumpingut kui ka kahju, „kui läbivaatamisel ei otsustata, et selle kehtivuse lõppemisega võib tõenäoliselt kaasneda dumpingu või kahju jätkumine või kordumine“. Siinkohal võib komisjon kas kehtivad meetmed säilitada või lasta neil aeguda (vt selle kohta 8. mai 2012. aasta kohtuotsus Dow Chemical vs. nõukogu, T‑158/10, EU:T:2012:218, punkt 43). Selle sätte eesmärk ei ole seega võtta esimest korda dumpinguvastaseid meetmeid, vaid säilitada vajaduse korral kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid, mis tavaolukorras aeguksid (vt selle kohta 11. veebruari 2010. aasta kohtuotsus Hoesch Metals and Alloys, C‑373/08, EU:C:2010:68, punktid 65–67, ning 24. septembri 2008. aasta kohtuotsus Reliance Industries vs. nõukogu ja komisjon, T‑45/06, EU:T:2008:398, punkt 94). Rakendusmääruse 2015/2272 põhjenduses 122 ongi märgitud, et „[…] teatavate [Hiinast] pärit õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatavad, määrusega (EÜ) nr 926/2009 kehtestatud dumpinguvastased meetmed [tuleks] säilitada“.

63

Kolmandaks vastab küll tõele, et rakendusmäärus 2015/2272 üksnes säilitab algselt määrusega nr 926/2009 kehtestatud meetmed, kuid dumpinguvastaste meetmete kehtestamise õiguslik alus on siiski rakendusmäärus 2015/2272, täpsemini selle resolutsioon, ning kõnealuse määruse lisas on sätestatud, et dumpinguvastane tollimaks kehtestatakse muu hulgas Hubei valmistatud toodetele. Hagiavalduse lisas esitatud TARICi väljavõtetes mainitakse asjaomasele tootele dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise alusena sõnaselgelt rakendusmäärust 2015/2272. Sama kehtib ka komisjoni 9. septembril 2016 avaldatud teate osas 7. aprilli 2016. aasta kohtuotsuse ArcelorMittal Tubular Products Ostrava jt vs. Hubei Xinyegang Steel (C‑186/14 P ja C‑193/14 P, EU:C:2016:209) kohta (vt eespool punkt 32).

64

Kuivõrd rakendusmäärust 2015/2272 ei ole 7. aprilli 2016. aasta kohtuotsusega ArcelorMittal Tubular Products Ostrava jt vs. Hubei Xinyegang Steel (C‑186/14 P ja C‑193/14 P, EU:C:2016:209) ning 29. jaanuari 2014. aasta kohtuotsusega Hubei Xinyegang Steel vs. nõukogu (T‑528/09, EU:T:2014:35) tühistatud, siis eeldatakse üldjuhul, et see määrus on õiguspärane (vt eespool punktis 29 viidatud kohtupraktika). Lisaks tuleb meelde tuletada, et seadusjõud, mis on tühistamisotsusel, ei saa kaasa tuua niisuguse akti tühistamist, mille tühistamise nõudega ei ole liidu kohtu poole pöördutud, kuigi see akt võib olla ebaseaduslik samal põhjusel (vt selle kohta 14. septembri 1999. aasta kohtuotsus komisjon vs. AssiDomän Kraft Products jt, C‑310/97 P, EU:C:1999:407, punkt 54, ja 15. veebruari 2001. aasta kohtuotsus Nachi Europe, C‑239/99, EU:C:2001:101, punkt 26).

65

Sellest tuleneb, et määruse nr 926/2009 tühistamisega äriühingut Hubei puudutavas osas ei kadunud liidu õiguskorrast automaatselt rakendusmääruse 2015/2272 sätted, mida liidu kohus ei ole tühistanud.

66

Neljandaks tuleb meelde tuletada, et ELTL artikli 266 kohaselt peab asjaomane institutsioon vältima eeskätt seda, et ükski tühistatud akti asendav akt ei sisaldaks samasuguseid õigusvastaseid sätteid, nagu tuvastati tühistavas kohtuotsuses (14. septembri 1999. aasta kohtuotsus komisjon vs. AssiDomän Kraft Products jt, C‑310/97 P, EU:C:1999:407, punkt 56, ja 29. aprilli 2004. aasta kohtuotsus IPK‑München ja komisjon, C‑199/01 P ja C‑200/01 P, EU:C:2004:249, punkt 83). Euroopa Kohus on teatud juhtudel pidanud võimalikuks ka institutsioonide kohustust tunnistada kehtetuks õigusaktid, mis on vastu võetud pärast tühistava kohtuotsuse tegemist (26. aprilli 1988. aasta kohtuotsus Asteris jt vs. komisjon, 97/86, 99/86, 193/86 ja 215/86, EU:C:1988:199, punkt 30). Samamoodi on Üldkohus leidnud, et tühistada tuleb õigusaktid, mis on vastu võetud juba tühistatud ja seega liidu õiguskorrast kustutatud õigusakti alusel (18. septembri 2015. aasta kohtuotsus HTTS ja Bateni vs. nõukogu, T‑45/14, ei avaldata, EU:T:2015:650, punktid 46–48). Pealegi sedastas Euroopa Kohus, hinnates läbivaatamismääruse ja dumpinguvastase tollimaksu kehtestanud määruse kehtivust kohtuasjas, milles tehti 4. veebruari 2016. aasta otsus C & J Clark International ja Puma (C‑659/13 ja C‑34/14, EU:C:2016:74, punktid 175–177), et läbivaatamismäärus on kehtetu „samas ulatuses“ kui määrus, millega kehtestati dumpinguvastane tollimaks.

67

Neid aspekte silmas pidades ning arvestades eeskätt ühest küljest asjaolu, et rakendusmääruse 2015/2272 eesmärk oli kehtestada määrusega 926/2009 sarnased meetmed, et need säilitada, ning et teisest küljest tühistati määrusega 926/2009 kehtestatud meetmed hiljem 7. aprilli 2016. aasta kohtuotsusega ArcelorMittal Tubular Products Ostrava jt vs. Hubei Xinyegang Steel (C‑186/14 P ja C‑193/14 P, EU:C:2016:209) ning 29. jaanuari 2014. aasta kohtuotsusega Hubei Xinyegang Steel vs. nõukogu (T‑528/09, EU:T:2014:35), siis leidis komisjon õigesti, et nende kohtuotsuste täitmine ELTL artikli 266 kohaselt tähendab seda, et Hubei valmistatud toodetelt ei koguta enam rakendusmäärusega 2015/2272 kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu.

68

Kuna reeglina aga eeldatakse, et rakendusmäärus 2015/2272 on õiguspärane, siis oleks komisjon pidanud seda muutma või selle kehtetuks tunnistama määrusega, nagu väidavad hagejad teise võimalusena.

69

Meenutagem nimelt, et vastavalt „vormilise järjepidevuse“ eeskirjale, mis on õiguse üldpõhimõte, tuleb õigusakti hilisemal muutmisel kasutada sama vormi kui see, milles see õigusakt on adressaatidele teatavaks tehtud (vt selle kohta 29. aprilli 2004. aasta kohtuotsus parlament vs. Ripa di Meana jt, C‑470/00 P, EU:C:2004:241, punkt 67; 21. juuli 1998. aasta kohtuotsus Mellett vs. Euroopa Kohus, T‑66/96 ja T‑221/97, EU:T:1998:187, punkt 136; 17. mai 2006. aasta kohtuotsus Kallianos vs. komisjon, T‑93/04, EU:T:2006:130, punkt 56, ja 14. detsembri 2006. aasta kohtuotsus Gagliardi vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Norma Lebensmittelfilialbetrieb (MANŪ MANU MANU), T‑392/04, ei avaldata, EU:T:2006:400, punkt 53).

70

Käesolevas asjas tuleb eeskätt märkida, et määruse nr 1225/2009 artikli 14 lõike 1 (hiljem määruse 2016/1036 artikli 14 lõige 1) kohaselt, mis on osa „üldsätetest“, „kehtestatakse“ dumpinguvastased tollimaksud „määrusega ja neid nõuavad sisse liikmesriigid sellises vormis ja ulatuses ning nende kriteeriumide alusel, nagu seal sätestatud on.“ Nii oli see Hubei valmistatud toodetele rakendusmäärusega 2015/2272 kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu puhul. Lisaks tuleb meelde tuletada, et komisjon on pädev dumpinguvastaseid meetmeid võtma, muutma või kehtetuks tunnistama.

71

Järelikult tuleb äriühingu dumpinguvastane tollimaks, mis on kehtestatud määrusega, mida liidu kohus ei ole tühistanud ega kehtetuks tunnistanud, kaotada üldjuhul samuti määrusega. Käesolevas asjas on komisjon seega eiranud vormilise järjepidevuse eeskirja, kaotades lõplikult Hubei valmistatud toodetelt rakendusmäärusega 2015/2272 kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu TARICi lisakoodi loomisega.

72

Samuti tuleb märkida, nagu hagejad menetlusdokumentides õigesti rõhutavad, et vormilise järjepidevuse eeskirja järgimise korral oleks asjaga tegelenud komisjoni volinike kolleegium ning lisaks oleks saadud arvamus määruse nr 1225/2009 artikli 15 lõike 1 (hiljem määruse 2016/1036 artikli 15 lõige 1) alusel loodud komiteelt, nagu see oli rakendusmääruse 2015/2272 vastuvõtmisel. Sellega seoses tuleb märkida, et määruse nr 1225/2009 artikli 11 lõike 6 (hiljem määruse 2016/1036 artikli 11 lõige 6) kohaselt tunnistatakse dumpinguvastased meetmed kehtetuks või jäetakse kehtima vastavalt artikli 11 lõikele 2 „kooskõlas [sama määruse] artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega“. Ka määruse nr 1225/2009 artikli 9 lõikes 4 (hiljem määruse 2016/1036 artikli 9 lõige 4) on sätestatud, et komisjon kehtestab lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, toimides kooskõlas kontrollimenetlusega. Nimetatud komitee ja kontrollimenetlus loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT 2011, L 55, lk 13). Liikmesriikide sellise kontrolli menetlused peavad olema muu hulgas selged ja võtma arvesse EL toimimise lepingu institutsionaalseid nõudeid (määruse nr 182/2011 põhjendus 5). Määruse nr 1225/2009 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee konsultatsioonid ei ole niisiis olulised mitte ainult menetluslikust aspektist, vaid ka EL toimimise lepingu institutsionaalsete nõuete seisukohast.

73

Lisaks tuleb rõhutada vaidlustatud otsusega kaasneva õigusliku ebakindluse aspekti, nagu märgivad hagejad muu hulgas menetlusdokumentides. Ühest küljest nõutakse nimelt liidu õigusnorme analüüsivatelt ettevõtjatelt, sealhulgas hagejatelt, et nad arvestaksid rakendusmäärusega 2015/2272, mida liidu kohus ei ole tühistanud ja mida ei ole mõne muu määrusega kehtetuks tunnistatud, ning seega selles määruses kehtestatud dumpinguvastase tollimaksuga. Teisest küljest tuleneb TARICi lisakoodist C 129, et rakendusmäärusega 2015/2272 kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu ei kohaldata Hubei valmistatud toodetele. Siit tuleneb ilmne vastuolu, mis paneb ettevõtjad, sealhulgas hagejad, õiguslikult ebakindlasse olukorda.

74

Olgu veel öeldud, et isegi kui komisjoni õiguslikku tõlgendust käesolevas asjas saaks tuletada TARICi lisakoodi C 129 joonealuses märkuses tehtud viitest 7. aprilli 2016. aasta kohtuotsusele ArcelorMittal Tubular Products Ostrava jt vs. Hubei Xinyegang Steel (C‑186/14 P ja C‑193/14 P, EU:C:2016:209), oleks vormilise järjepidevuse eeskirja järgimine taganud palju selgema komisjoni sellekohase põhjenduse.

75

Lisaks tuleb märkida, et liidu institutsioonid on teistes menetlustes juba otsustanud varasema määruse tühistamise tagajärjel muuta või tunnistada kehtetuks läbivaatamismäärus, millega säilitati dumpinguvastased meetmed. Nagu komisjon kohtuistungil märkis, oli see nii muu hulgas nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 989/2009 puhul, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 661/2008, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes (ELT 2009, L 278, lk 1). See määrus võeti vastu pärast 10. septembri 2008. aasta kohtuotsust JSC Kirovo-Chepetsky Khimichesky Kombinat vs. nõukogu (T‑348/05, ei avaldata, EU:T:2008:327). Üldkohus tühistas selle otsusega läbivaatamismäärusele eelnenud määruse, nimelt nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 945/2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 658/2002, millega Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks, ja määrust (EÜ) nr 132/2001, millega kehtestatakse muu hulgas Ukrainast pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, pärast osalist vahepealset läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 3 (ELT 2005, L 160, lk 1), millega laiendati dumpinguvastaste meetmetega hõlmatud toodete kohaldamisala. Selle kohtuotsuse jätkuna otsustas nõukogu komisjoni ettepanekul pärast nõuandekomiteega konsulteerimist võtta vastu määruse nr 989/2009, millega tunnistatakse tagasiulatuvalt kehtetuks nõukogu 8. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 661/2008, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist ja artikli 11 lõike 3 kohast osalist vahepealset läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes (ELT 2008, L 185, lk 1), Üldkohtu menetluses hagejateks olnud ettevõtjate kohta tühistamisest puudutatud toodete osas. Sellega seoses lõi nõukogu ka spetsiaalse TARICi lisakoodi Üldkohtu menetluses hagejateks olnud ettevõtjatele. Seletuskirjas, mis käib nõukogu määruse aluseks olnud komisjoni ettepaneku (KOM(2009) 493 (lõplik)) juurde, rõhutas komisjon, et see ettepanek on tehtud „Üldkohtu otsuse täitmise raames“.

76

Neid aspekte arvesse võttes tuleb sedastada, et vormilise järjepidevuse eeskirja eiramine komisjoni poolt on selline eeskirjade eiramine, mille tagajärjel tuleb vaidlustatud otsus tühistada.

77

Ülejäänud komisjoni argumendid ei sea seda järeldust kahtluse alla. Eelkõige ei ole asjakohane komisjoni menetlusdokumentides viidatud kohtupraktika, milles käsitletakse menetluse käigus äriühingu kaitseõiguste rikkumise tagajärgi. Nimelt nagu juba tõdetud, läheb vormilise järjepidevuse eeskirja eiramine hagejate kaitseõiguste järgimisest kaugemale. Pealegi tuleb tagasi lükata komisjoni argumendid, mille eesmärk on sisuliselt toetada seisukohta, et hagejad ei ole huvitatud vaidlustatud otsuse tühistamisest vormilise järjepidevuse eeskirja eiramise alusel. Nagu hagejad kohtuistungilgi märkisid, on nad vähemalt esialgu huvitatud sellest, et Hubei valmistatud toodetele kohaldataks rakendusmääruse 2015/2272 asjakohaseid sätteid. Komisjon ei ole esitanud ühtegi üksikasjalikku tõendit, mis võiks seda sedastust kahtluse alla seada.

78

Eeltoodust lähtuvalt tuleb vaidlustatud otsus tühistada.

79

Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt hagejate nõudele välja mõista komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (seitsmes koda)

otsustab: