EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62016CJ0093

Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 20.7.2017.
Ornua Co-operative Ltd versus Tindale & Stanton Ltd España, SL.
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Audiencia Provincial de Alicante.
Eelotsusetaotlus – Intellektuaalomand – Euroopa Liidu kaubamärk – Ühtsus – Määrus (EÜ) nr 207/2009 – Artikli 9 lõike 1 punktid b ja c – Euroopa Liidu kaubamärgist tuleneva õiguse ühtne kaitse segiajamise tõenäosuse ja maine rikkumise suhtes – Sellise kaubamärgi rahumeelne kooseksisteerimine siseriikliku kaubamärgiga, mida kolmas isik kasutab Euroopa Liidu teatavas osas – Rahumeelse kooseksisteerimise puudumine mujal liidus – Keskmise tarbija taju – Taju erinevused, mis võivad liidu eri osades esineda.
Kohtuasi C-93/16.

Court reports – general

ECLI identifier: ECLI:EU:C:2017:571

EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)

20. juuli 2017 ( *1 )

Eelotsusetaotlus – Intellektuaalomand – Euroopa Liidu kaubamärk – Ühtsus – Määrus (EÜ) nr 207/2009 – Artikli 9 lõike 1 punktid b ja c – Euroopa Liidu kaubamärgist tuleneva õiguse ühtne kaitse segiajamise tõenäosuse ja maine rikkumise suhtes – Sellise kaubamärgi rahumeelne kooseksisteerimine siseriikliku kaubamärgiga, mida kolmas isik kasutab Euroopa Liidu teatavas osas – Rahumeelse kooseksisteerimise puudumine mujal liidus – Keskmise tarbija taju – Taju erinevused, mis võivad liidu eri osades esineda

Kohtuasjas C‑93/16,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Audiencia Provincial de Alicante (Alicante provintsi kohus, Hispaania) 8. veebruari 2016. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 15. veebruaril 2016, menetluses

Ornua Co-operative Ltd, varem The Irish Dairy Board Co-operative Ltd,

versus

Tindale & Stanton Ltd España SL

EUROOPA KOHUS (teine koda),

koosseisus: koja president M. Ilešič (ettekandja), kohtunikud A. Prechal, A. Rosas, C. Toader ja E. Jarašiūnas,

kohtujurist: M. Szpunar,

kohtusekretär: vanemametnik M. Ferreira,

arvestades kirjalikus menetluses ja 18. jaanuari 2017. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

Ornua Co-operative Ltd, varem The Irish Dairy Board Co-operative Ltd, esindaja: abogado E. Armijo Chávarri,

Tindale & Stanton Ltd España SL, esindajad: abogado A. von Mühlendahl ja abogado J. Güell Serra,

Saksamaa valitsus, esindajad: T. Henze ja M. Hellmann,

Prantsuse valitsus, esindajad: D. Colas ja D. Segoin,

Euroopa Komisjon, esindajad: É. Gippini Fournier, T. Scharf ja J. Samnadda,

olles 29. märtsi 2017. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1

Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 [Euroopa Liidu] kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1) artikli 9 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille üks pool on Ornua Co‑operative Ltd, varem The Irish Dairy Board Co-operative Ltd, (edaspidi „Ornua“), ja teine pool on Tindale & Stanton Ltd España SL (edaspidi „T & S“) ning mille ese on teatava tähise kasutamine viimatinimetatu poolt, mis Ornua sõnul tingib segiajamise tõenäosuse talle kuuluvate ELi kaubamärkidega ning rikub nende kaubamärkide mainet.

Õiguslik raamistik

3

Määrust nr 207/2009, millega tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146), muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrusega (EL) 2015/2424 (ELT 2015, L 341, lk 21), mis jõustus 23. märtsil 2016. Põhikohtuasja asjaolude toimumise aega arvestades tuleb käesolevat eelotsusetaotlust analüüsida siiski määruse nr 207/2009 alusel, enne nimetatud muudatust kehtinud redaktsioonis.

4

Määruse põhjenduses 3 on märgitud:

„[Euroopa Liidu] eesmärkide järgimiseks on […] vajalik ette näha [ELi] kaubamärgikorra loomine, mille kohaselt ettevõtted võivad ühe menetlussüsteemiga saada [ELi] kaubamärke, millele antakse ühtne kaitse ja mis kehtib kogu liidu territooriumil. Niiviisi sätestatud [ELi] kaubamärgi ühtsuse põhimõtet tuleks kohaldada, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.“

5

Määruse artikkel 1, mis kuulub I jaotisesse „Üldsätted“, näeb lõikes 2 ette:

„[ELi] kaubamärk on ühtne. Selle mõju on ühetaoline kogu [liidus]: seda saab registreerida, üle anda või sellest loobuda, omanikult sellega seotud õigusi ära võtta, selle kehtetuks tunnistada või selle kasutamist keelata üksnes kogu [liidus]. Nimetatud põhimõtet kohaldatakse, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.“

6

Sama määruse II jaotis kannab pealkirja „Kaubamärke käsitlev õigus“. Selle 2. jagu „[ELi] kaubamärkide õiguslik toime“ sisaldab muu hulgas artikleid 9 ja 12, mille vastavad pealkirjad on „[ELi] kaubamärgiga antavad õigused“ ja „[ELi] kaubamärgi mõju piirangud“.

7

Kõnealuse artikli 9 lõige 1 sätestab:

„[ELi] kaubamärk annab omanikule selle kasutamise ainuõiguse. Omanikul on õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast kaubandustegevuse käigus ilma tema loata:

a)

kõiki tähiseid, mis on identsed [ELi] kaubamärgiga, kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks on registreeritud [ELi] kaubamärk;

b)

kõiki tähiseid, kui identsuse või sarnasuse tõttu [ELi] kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu [ELi] kaubamärgi ja tähisega kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et avalikkus võib need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga;

c)

kõiki tähiseid, mis on identsed või sarnased [ELi] kaubamärgiga, seoses kaupade või teenustega, mis ei ole sarnased nende kaupade ja teenustega, mille jaoks [ELi] kaubamärk on registreeritud, kui [ELi] kaubamärgil on liidus maine ja kui kõnealuse tähise kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks [ELi] kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamist või kahjustamist.“

8

Nimetatud artikkel 12 sätestab:

„[ELi] kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus:

a)

oma nime ja aadressi;

b)

tähiseid, mis näitavad liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

c)

kaubamärki, kui see on vajalik kauba või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks eelkõige juhul, kui tegemist on lisaseadme või varuosaga,

kui nimetatud kolmas isik järgib ausat tööstus- või kaubandustava.“

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

9

Ornua on Iiri õiguse alusel asutatud äriühing, kes tegutseb toiduainete sektoris. Ta turustab muu hulgas võid ja muid piimatooteid.

10

Talle kuulub mitu ELi kaubamärki, sealhulgas sõnamärk KERRYGOLD, mis registreeriti aastal 1998 kaupade jaoks, mis kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 29, eelkõige või ja muude piimatoodete jaoks, ning kaks alljärgnevat kujutismärki, mis registreeriti vastavalt aastatel 1998 ja 2011 sama kaubaklassi jaoks (edaspidi koos „ELi kaubamärgid KERRYGOLD“):

Image Image

11

Kaupu, millele need kaubamärgid on paigutatud, eksporditakse paljudesse riikidesse. Liidus müüakse neid kaupu peamiselt Hispaanias, Belgias, Taanis, Saksamaal, Iirimaal, Kreekas, Prantsusmaal, Küprosel, Luksemburgis, Maltal, Madalmaades ja Ühendkuningriigis.

12

T & S on Hispaania õiguse alusel asutatud äriühing, kes impordib Hispaaniasse ja turustab seal tähise KERRYMAID all margariini. Need kaubad on tootnud Iirimaal äriühing Kerry Group plc.

13

Kerry Group on registreerinud Iirimaal ja Ühendkuningriigis siseriikliku kaubamärgi KERRYMAID.

14

The Irish Dairy Board Co-operative, kellest sai 31. märtsil 2015 Ornua, esitas 29. jaanuaril 2014 Juzgado de lo Mercantil de Alicantele (Alicante kaubanduskohus, Hispaania) kui ELi kaubamärkide kohtule T & S vastu kaubamärgi rikkumise hagi, milles palus tuvastada, et T & S rikub ELi kaubamärgist KERRYGOLD tulenevaid õigusi, kuna ta impordib ja levitab tähise KERRYMAID all Hispaanias margariine. Tähise KERRYMAID kasutamine T & S poolt tekitab segiajamise tõenäosuse ning selle kasutamine ilma asjakohase põhjuseta tähendaks nende kaubamärkide eristusvõime ja maine ärakasutamist.

15

Nimetatud kohus märkis kõigepealt, et ainus sarnasus tähise KERRYMAID ja ELi kaubamärkide KERRYGOLD vahel on seotud elemendiga „kerry“, mis viitab teatavale veisekasvatuse poolest kuulsale Iiri krahvkonnale.

16

Ta märkis seejärel, et vaidlus puudub selles, et Iirimaal ja Ühendkuningriigis eksisteerivad ELi kaubamärgid KERRYGOLD ja siseriiklik kaubamärk KERRYMAID rahumeelselt koos.

17

Nimetatud kohus järeldas selle põhjal, et Hispaanias ei saa ELi kaubamärgi KERRYGOLD ja tähise KERRYMAID segiajamise tõenäosust esineda. Kuna Iirimaal ja Ühendkuningriigil koos on liidus märkimisväärne demograafiline kaal, siis peaks ELi kaubamärgi ühtsust arvestades saama nende kaubamärkide ja selle tähise nendes kahes liikmesriigis rahumeelse kooseksisteerimise põhjal järeldada, et nimetatud kaubamärkide ja nimetatud tähise segiajamise tõenäosus kogu liidu territooriumil puudub.

18

Sama kohus tuvastas lõpetuseks, et nimetatud rahumeelse kooseksisteerimise tõttu Iirimaal ja Ühendkuningriigis ei ole võimalik järeldada, et T & S kasutab Hispaanias ELi kaubamärgi KERRYGOLD eristusvõimet või mainet ilma asjakohase põhjuseta ära.

19

Nendele kaalutlustele tuginedes jättis Juzgado de lo Mercantil de Alicante (Alicante kaubanduskohus) 18. märtsi 2015. aasta otsusega kaubamärgi rikkumise hagi rahuldamata.

20

See otsus kaevati eelotsusetaotluse esitanud kohtule edasi.

21

Lähtudes asjaolust, et ELi kaubamärkide KERRYGOLD ja tähise KERRYMAID rahumeelne kooseksisteerimine on tuvastatud üksnes Iirimaal ja Ühendkuningriigis, esineb eelotsusetaotluse esitanud kohtul kahtlusi, kas nimetatud tuvastuse laiendamine esimese astme kohtu poolt on määrusega nr 207/2009 kooskõlas. Kui ka eeldada, et nende kaubamärkide ja tähise rahumeelne kooseksisteerimine Iirimaal ja Ühendkuningriigis viib tulemuseni, et segiajamise tõenäosus neis kahes liikmesriigis puudub, ei tähenda see eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul siiski, et segiajamise tõenäosus nende kaubamärkide ja tähise vahel puudub ka muudes liikmesriikides. Nimelt võidakse sellise laiendamisega kõrvaldada kasulik mõju õigustelt, mis tulenevad ELi kaubamärgi omanikule määruse nr 207/2009 artiklist 9.

22

Neil tingimustel otsustas Audiencia Provincial de Alicante (Alicante provintsi kohus, Hispaania) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.

Kas [määruse nr 207/2009] artikli 9 lõike 1 punkti b, mis eeldab selles käsitletavatel juhtudel segiajamise tõenäosust selleks, et [Euroopa Liidu] kaubamärgi omanik saaks keelata kolmandal isikul kasutada kaubandustegevuse käigus ilma tema loata teatavat tähist, saab tõlgendada nii, et see võimaldab välistada segiajamise tõenäosuse, kui varasem [Euroopa Liidu] kaubamärk on selle omaniku poolse talumise tõttu eksisteerinud rahumeelselt ning aastate vältel kahes liidu liikmesriigis koos sarnaste siseriiklike kaubamärkidega, nii et segiajamise tõenäosuse puudumine neis kahes riigis on [Euroopa Liidu] kaubamärgi ühtsena käsitamise kohustuse tõttu laiendatav teistele liikmesriikidele või kogu liidule?

2.

Kas eelmises küsimuses kirjeldatud olukorras on võimalik segiajamise tõenäosuse hindamisel arvesse võtta kaubamärkide kooseksisteerimise liikmesriikide geograafilisi, demograafilisi, majanduslikke ja muid tegureid, nii et segiajamise tõenäosuse puudumise kõnealustes riikides võib laiendada kolmandale liikmesriigile või kogu liidule?

3.

Kas seoses [määruse nr 207/2009] artikli 9 lõike 1 punktis c ette nähtud olukorraga tuleb seda sätet tõlgendada nii, et kui varasem kaubamärk on eksisteerinud vaidlustatud tähisega teatava arvu aastate vältel liidu kahes liikmesriigis koos, ilma et varasema kaubamärgi omanik oleks sellele vastu vaielnud, siis võib varasema kaubamärgi omaniku poolse hilisema tähise just neis kahes liikmesriigis kasutamise talumise laiendada [Euroopa Liidu] kaubamärgi ühtsena käsitamise kohustuse tõttu liidu ülejäänud territooriumile selle väljaselgitamisel, kas kolmandal isikul oli tungiv põhjus hilisema tähise kasutamiseks?“

23

Euroopa Kohus küsis eelotsusetaotluse esitanud kohtult selgitusi, kas nimetatud kohtul tuleb määruse nr 207/2009 kohaldamisel kontrollida esimese astme kohtu hinnangut, mille kohaselt geograafilise päritolu tähise „kerry“ olemasolu tõttu vastandatud tähistes ning elementide „gold“ ja „maid“ vahelise sarnasuse puudumisel segiajamise tõenäosus igal juhul puudub.

24

Eelotsusetaotluse esitanud kohus vastas sellele selgituste küsimusele jaatavalt.

Eelotsuse küsimuste analüüs

Esimene küsimus

25

Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 207/2009 artikli 9 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et sellest, et liidu teatavas osas eksisteerivad ELi kaubamärk ja siseriiklik kaubamärk rahumeelselt koos, on võimalik ELi kaubamärgi ühtsust arvestades järeldada, et liidu muus osas, kus see ELi kaubamärk ja sellega identne siseriiklik kaubamärk ei eksisteeri rahumeelselt koos, puudub kõnealuse ELi kaubamärgi ja vastava tähise segiajamise tõenäosus.

26

Kuna see küsimus on esitatud ELi kaubamärgi ühtsuse seisukohalt, tuleb kõigepealt märkida, et nimetatud põhimõtte kohaselt, mis on väljendatud määruse nr 207/2009 põhjenduses 3 ja mida on täpsustatud artikli 1 lõikes 2, on ELi kaubamärgil ühtne kaitse ja selle mõju on ühetaoline kogu liidus. Nimetatud sätte kohaselt saab ELi kaubamärki registreerida, üle anda või sellest loobuda, omanikult sellega seotud õigusi ära võtta, selle kehtetuks tunnistada või selle kasutamist keelata üksnes kogu liidus, kui nimetatud määruses ei ole sätestatud teisiti.

27

Kuigi määruse nr 207/2009 artikli 1 lõikes 2 loetletakse üksnes kaubamärgi registreerimist, üleandmist või sellega antud õiguste kaotamist ning omanikule selle kasutamise keelamist, nähtub selle sätte ja määruse põhjenduse 3 koostoimest, et ELi kaubamärgi mõju, mis on loetletud määruse II jaotise 2. jaos, on samuti kohaldatav kogu liidu territooriumile.

28

Sellest lähtudes on Euroopa Kohus juba otsustanud, et ELi kaubamärgi omanikule määruse nr 207/2009 artikli 9 lõike 1 kohaselt antud ainuõigus kehtib üldjuhul kogu liidu territooriumil (vt selle kohta kohtuotsus, 12.4.2011, DHL Express France, C‑235/09, EU:C:2011:238, punkt 39).

29

Määruse nr 207/2009 artikli 9 lõike 1 punkti b osas nähtub väljakujunenud kohtupraktikast, et see säte kaitseb ELi kaubamärgi omanikku sellise kasutamise eest, mis kahjustab või võib kahjustada kaubamärgil olevat päritolu tähistamise ülesannet (kohtuotsus, 22.9.2016, combit Software, C‑223/15, EU:C:2016:719, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).

30

Selliselt kõnealuse sättega ELi kaubamärgi omanikule antud ühtne kaitse võimaldab omanikul kogu liidus keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus ilma tema loata kasutada identset või sarnast tähist identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks, mis kahjustab või võib kahjustada kaubamärgil olevat päritolu tähistamise ülesannet ja tekitab seega segiajamise tõenäosuse.

31

Selleks et ELi kaubamärgi omanik saaks sellele õigusele tugineda, ei ole vaja, et identse või sarnase tähise kasutamine, mis tekitab segiajamise tõenäosuse, toimub kogu liidu territooriumil.

32

Kui ELi kaubamärgi omanik oleks kaitstud üksnes kogu liidu territooriumil toimunud rikkumiste suhtes, ei oleks tal võimalik takistada identsete või sarnaste tähiste kasutamist, mis tekitavad segiajamise tõenäosuse üksnes territooriumi teatavas osas, olgugi et määruse nr 207/2009 artikli 9 lõike 1 punkti b eesmärk on kaitsta omanikku kogu liidus mis tahes kasutamise suhtes, mis kahjustab tema kaubamärgi päritolu tähistamise ülesannet.

33

Kui tähise kasutamine tekitab teatavas liidu osas ELi kaubamärgiga segiajamise tõenäosuse, samas kui muudes liidu osades samasuguse kasutamisega seoses selline tõenäosus ei teki, siis on tegemist asjaomasest kaubamärgist tulenevate ainuõiguse rikkumisega. Sel juhul peab asja menetlev ELi kaubamärkide kohus keelama asjaomaste kaupade turustamise vastava tähise all kogu liidu territooriumil, välja arvatud territooriumi see osa, mille puhul on tuvastatud segiajamise tõenäosuse puudumine (kohtuotsus, 22.9.2016, combit Software, C‑223/15, EU:C:2016:719, punktid 25 ja 36).

34

Käesoleval juhul nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et põhikohtuasja poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et ELi kaubamärgid KERRYGOLD ja siseriiklik kaubamärk KERRYMAID eksisteerivad Iirimaal ja Ühendkuningriigis rahumeelselt koos, ja Ornua ei takista seega selle siseriikliku kaubamärgi kasutamist nimetatud liikmesriikides.

35

Samuti on selge, et selline rahumeelne kooseksisteerimine puudub kaubamärgi rikkumise hagis osutatud liidu territooriumil, nimelt Hispaanias, ning T & S kasutab seal tähist KERRYMAID ilma Ornua nõusolekuta.

36

Euroopa Kohtu praktikast nähtub lisaks, et liidu ühes osas esineva segiajamise tõenäosuse olemasolu analüüsimine peab põhinema juhtumi kõigi asjakohaste tegurite igakülgsel hindamisel ning see hinnang peab hõlmama kaubamärgi ja kolmanda isiku poolt kasutatud tähise visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse võrdluse, mis võib eelkõige lingvistilistel põhjustel anda tulemusi, mis liidu eri osades erinevad (vt selle kohta kohtuotsus, 22.9.2016, combit Software, C‑223/15, EU:C:2016:719, punktid 31 ja 33 ning seal viidatud kohtupraktika).

37

Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 39 märkis, ei saa sellest tulenevalt olukorras, kus nagu põhikohtuasjas on ELi kaubamärkide ja teatava tähise rahumeelne kooseksisteerimine Iirimaal ja Ühendkuningriigis tuvastatud, ELi kaubamärkide kohus, kelle poole on pöördutud kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumise hagiga seoses tähise kasutamisega muus liikmesriigis, käesoleval juhul Hispaania Kuningriigis, piirduda oma hinnangu põhjendamisel viitega tuvastatud rahumeelsele kooseksisteerimisele Iirimaal ja Ühendkuningriigis. See kohus peab hoopis läbi viima kõigi asjakohaste tegurite igakülgse hindamise.

38

Neid kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et määruse nr 207/2009 artikli 9 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et sellest, et Euroopa Liidu teatavas osas eksisteerivad ELi kaubamärk ja siseriiklik kaubamärk rahumeelselt koos, ei ole võimalik järeldada, et liidu muus osas, kus see ELi kaubamärk ja sellega identne siseriiklik kaubamärk ei eksisteeri rahumeelselt koos, puudub kõnealuse ELi kaubamärgi ja vastava tähise segiajamise tõenäosus.

Teine küsimus

39

Teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 207/2009 artikli 9 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et tõendeid, mis on kaubamärgi rikkumise asja arvutava ELi kaubamärkide kohtu sõnul asjakohased hindamaks, kas ELi kaubamärgi omanikul on õigus keelata liidu osas, mida see kaubamärgi rikkumise hagi ei puuduta, tähise kasutamine, võib kohus võtta arvesse selle hindamisel, kas omanikul on õigus selle tähise kasutamine keelata liidu osas, mida see kaubamärgi rikkumise hagi hõlmab.

40

Nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 36 märgitud, peab pädeva ELi kaubamärkide kohtu läbiviidav analüüs põhinema tema menetluses oleva asja kõigi tegurite igakülgsel hindamisel.

41

See igakülgne hinnang peab asjaomase ELi kaubamärgi ja kolmanda isiku poolt kasutatava tähise visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse võrdluse osas rajanema tervikmuljel, mida asjaomane kaubamärk ja see tähis jätavad piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelikest ja arukatest tarbijatest koosnevale asjaomasele avalikkusele (vt selle kohta kohtuotsus, 25.6.2015, Loutfi Management Propriété intellectuelle, C‑147/14, EU:C:2015:420, punktid 21 ja 25 ning seal viidatud kohtupraktika).

42

Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 41 ja 42 märkis, ei takista olukorras, kus turutingimused ja sotsiaalkultuurilised ning muud asjaolud aitavad kaasa ELi kaubamärgist ja tähisest keskmisele tarbijale jääva tervikmulje moodustumisele, ning need ei erine liidu eri osade lõikes oluliselt, miski seda, et neid asjakohaseid tegureid, mille olemasolu liidu ühes osas on tuvastatud, võetakse arvesse selle hindamisel, kas selle kaubamärgi omanikul on õigus keelata nimetatud tähise kasutamine liidu muus osas või kogu selle territooriumil.

43

Nagu käesoleval juhul nähtub selgituste taotlusele saadetud vastusest ja Euroopa Kohtule esitatud seisukohtadest, väidab T & S eelkõige, et tähis KERRYMAID, mida ta Hispaanias kasutab, ei sarnane Ornuale kuuluvate ELi kaubamärkidega KERRYGOLD ning seetõttu ei saa need tekitada segiajamise tõenäosust määruse nr 207/2009 artikli 9 lõike 1 punkti b tähenduses, kuna element „kerry“ on geograafilise päritolu tähis, mis ei saa selle määruse artikli 12 alusel olla Ornuale artikli 9 alusel antud ainuõiguse ese.

44

Määruse nr 207/2009 artikli 9 alusel antud ainuõiguse piirangu suhtes, millele T & S viitab, kehtib aga tingimus, et geograafilise päritolu tähise kasutus oleks kooskõlas ausa tööstus- ja kaubandustavaga. Et kontrollida, kas see tingimus, mis väljendab lojaalsuskohustust kaubamärgiomaniku õiguspäraste huvide suhtes, on täidetud, peab asja menetlev kohus hindama igakülgselt kõiki asjakohaseid asjaolusid (vt eelkõige kohtuotsused, 7.1.2004, Gerolsteiner Brunnen, C‑100/02, EU:C:2004:11, punktid 24 ja 26; 16.11.2004, Anheuser-Busch, C‑245/02, EU:C:2004:717, punktid 82 ja 84, ning 17.3.2005, Gillette Company ja Gillette Group Finland, C‑228/03, EU:C:2005:177, punkt 41).

45

Sellega seoses tuleb eelkõige võtta arvesse kolmanda isiku turustatava kauba esitusviisi tervikuna, kuidas asjaomane kaubamärk on eristatud kolmanda isiku kasutatavast tähisest ning kuidas kolmas isik on püüdnud tagada, et tarbijad eristaksid tema kaupu kaubamärgiomaniku omadest (vt selle kohta kohtuotsus, 17.3.2005, Gillette Company ja Gillette Group Finland, C‑228/03, EU:C:2005:177, punkt 46).

46

Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks selle hindamisel, kas Ornual on õigus keelata tähise KERRYMAID kasutamine, võtma arvesse Hispaanias, Iirimaal ja Ühendkuningriigis esinevaid asjaolusid, peab ta eelnevalt kindlaks tegema, et ei esine olulisi erinevusi turutingimustes ja sotsiaalkultuurilistes asjaoludes vastavas liidu osas, mida käsitletakse kaubamärgi rikkumise hagis, ja liidu osas, kus asub geograafiline piirkond, mis vastab asjaomases tähises sisalduvale geograafilisele mõistele. Nimelt ei saa välistada, et kolmandalt isikult selleks oodatavat käitumist, et tähise kasutamine tema poolt oleks kooskõlas ausa tööstus- ja kaubandustavaga, tuleb analüüsida teistmoodi liidu osas, kus tarbijatel on eriline huvi vastavas kaubamärgis ja tähises sisalduva geograafilise mõiste vastu, kui liidu muus osas, kus see huvi on väiksem.

47

Eeltoodut arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et määruse nr 207/2009 artikli 9 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et tõendeid, mis on kaubamärgi rikkumise asja arvutava ELi kaubamärkide kohtu sõnul asjakohased hindamaks, kas ELi kaubamärgi omanikul on õigus keelata Euroopa Liidu osas, mida see kaubamärgi rikkumise hagi ei puuduta, tähise kasutamine, võib kohus võtta arvesse selle hindamisel, kas omanikul on õigus selle tähise kasutamine keelata liidu osas, mida kaubamärgi rikkumise hagi hõlmab, juhul kui turutingimused ja sotsiaalkultuurilised asjaolud ei ole liidu ühes osas muude osadega võrreldes märkimisväärselt erinevad.

Kolmas küsimus

48

Kolmanda küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 207/2009 artikli 9 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et liidu teatavas osas eksisteerivad ELi mainekas kaubamärk ja teatav tähis rahumeelselt koos, võimaldab ELi kaubamärgi ühtsust arvestades järeldada liidu muu osa suhtes, kus selline rahumeelne kooseksisteerimine puudub, et nimetatud tähise kasutamist õigustav põhjendus on olemas.

49

Nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 28 märgitud, laieneb määruse nr 207/2009 artikli 9 lõikega 1 ELi kaubamärgi omanikule antud ainuõigus põhimõtteliselt kogu liidu territooriumile.

50

Mainekate ELi kaubamärkide omanikele selle määruse artikli 9 lõike 1 punktiga c antud laiem kaitse seisneb selles, et neil on lubatud keelata kõikidel kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus ilma nende loata kõiki tähiseid, mis on identsed või sarnased, kaupade või teenuste jaoks, mis on sarnased või mis ei ole sarnased nende kaupade ja teenustega, mille jaoks see kaubamärk on registreeritud, kui kõnealuse tähise kasutamine ilma asjakohase põhjuseta tähendab kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamist või kahjustamist (vt selle kohta kohtuotsus, 22.9.2011, Interflora ja Interflora British Unit, C‑323/09, EU:C:2011:604, punktid 68 ja 70).

51

Selleks et ELi kaubamärgi omanik saaks sellele laiale kaitsele tugineda, peab nimetatud artikli 9 lõike 1 punkti c kohaselt olema tuvastatud, et nimetatud „kaubamärgil on [liidus] maine“. Sellega seoses piisab, kui on tuvastatud, et nimetatud kaubamärgil on maine liidu territooriumi olulises osas, kusjuures sellisele osale võib vastavalt olukorrale vastata muu hulgas üheainsa liikmesriigi territoorium. Kui see tingimus on täidetud, tuleb lugeda, et asjaomane ELi kaubamärk on kogu liidus mainekas (kohtuotsused, 6.10.2009, PAGO International, C‑301/07, EU:C:2009:611, punktid 27, 29 ja 30, ning 3.9.2015, Iron & Smith, C‑125/14, EU:C:2015:539, punktid 19 ja 20).

52

Nimetatud kohtupraktika kinnitab, et ELi kaubamärgi omanik võib kas tugineda määruse nr 207/2009 artikli 9 lõike 1 punktiga c ette nähtud laiale kaitsele kogu liidus, või tal ei ole üldse õigust selle tugineda. Seega on ELi kaubamärgiga antud kaitse ulatus ühtne kogu liidu territooriumil.

53

Selleks aga, et ELi kaubamärgi omanik, kellel on õigus laiale kaitsele, saaks tugineda kõnealuse artikli 9 lõike 1 punktis c ette nähtud õigusele, ei ole sugugi vaja, et seda õigust rikkuva tähise kasutamine toimub kogu liidu territooriumil.

54

Kui see omanik oleks kaitstud üksnes rikkumiste suhtes, mis on pandud toime kogu liidu territooriumi ulatuses, oleks tal võimatu takistada rikkumisi, mis on pandud toime selle territooriumi ainult ühes osas, samas kui määruse nr 207/2009 artikli 9 lõike 1 punkti c eesmärk on kaitsta omanikku kogu liidus identse või sarnase tähise kasutamise suhtes, kui kõnealuse tähise kasutamine ilma asjakohase põhjuseta tähendab selle kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamist või kahjustamist.

55

Käesoleval juhul näib, et ei ole vaidlustatud asjaolu, et ELi kaubamärkidel KERRYGOLD on määruse nr 207/2009 artikli 9 lõike 1 punkti c tähenduses maine, seda aga tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul kontrollida.

56

Muu hulgas nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et põhikohtuasja poolte vahel puudub vaidlus selles, et nende kaubamärkide ja siseriikliku kaubamärgi KERRYMAID rahumeelse kooseksisteerimise tõttu Iirimaal ja Ühendkuningriigis esineb õiguspärane põhjus kasutada seda tähist liidu vastavas osas.

57

Nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 35 juba märgitud, on samuti selge, et selline rahumeelne kooseksisteerimine puudub liidu territooriumi osas, mida puudutab kaubamärgi rikkumise hagi, nimelt Hispaania territooriumil, ning T & S kasutab seal tähist KERRYMAID ilma Ornua loata.

58

Lisaks nähtub Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, et määruse nr 207/2009 artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud rikkumise olemasolu kontroll peab rajanema igakülgsel hindamisel, milles võetakse arvesse kõiki vastaval juhul asjakohaseid asjaolusid (kohtuotsused, 18.6.2009, L’Oréal jt, C‑487/07, EU:C:2009:378, punkt 44, ja 18.7.2013, Specsavers International Healthcare jt, C‑252/12, EU:C:2013:497, punkt 39).

59

Sellest tuleneb, et käesoleval juhul, kus esineb tähise KERRYMAID kasutamist Iirimaal ja Ühendkuningriigis põhjendav õiguspärane põhjus, mis seisneb ELi kaubamärkide KERRYGOLD ja asjaomase siseriikliku kaubamärgi rahumeelses kooseksisteerimises neis kahes liikmesriigis, ei saa ELi kaubamärgi kohus, kelle poole on pöördutud kaubamärgi rikkumise hagiga, mis puudutab selle tähise kasutamist muus liikmesriigis, piirduda sellega, et põhjendab oma hinnangut Iirimaal ja Ühendkuningriigis esineva rahumeelse kooseksisteerimisega, vaid ta peab hoopis andma igakülgse hinnangu kõigile asjakohastele teguritele.

60

Seetõttu tuleb kolmandale küsimusele vastata, et määruse nr 207/2009 artikli 9 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et Euroopa Liidu teatavas osas eksisteerivad ELi mainekas kaubamärk ja teatav tähis rahumeelselt koos, ei võimalda järeldada liidu muu osa suhtes, kus selline rahumeelne kooseksisteerimine puudub, et nimetatud tähise kasutamist õigustav põhjendus on olemas.

Kohtukulud

61

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

 

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:

 

1.

Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 [Euroopa Liidu] kaubamärgi kohta artikli 9 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et sellest, et Euroopa Liidu teatavas osas eksisteerivad ELi kaubamärk ja siseriiklik kaubamärk rahumeelselt koos, ei ole võimalik järeldada, et liidu muus osas, kus see ELi kaubamärk ja sellega identne siseriiklik kaubamärk ei eksisteeri rahumeelselt koos, puudub kõnealuse ELi kaubamärgi ja vastava tähise segiajamise tõenäosus.

 

2.

Määruse nr 207/2009 artikli 9 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et tõendeid, mis on kaubamärgi rikkumise asja arutava ELi kaubamärkide kohtu sõnul asjakohased hindamaks, kas ELi kaubamärgi omanikul on õigus keelata Euroopa Liidu osas, mida see kaubamärgi rikkumise hagi ei puuduta, tähise kasutamine, võib kohus võtta arvesse selle hindamisel, kas omanikul on õigus selle tähise kasutamine keelata liidu osas, mida kaubamärgi rikkumise hagi hõlmab, juhul kui turutingimused ja sotsiaalkultuurilised asjaolud ei ole liidu ühes osas muude osadega võrreldes märkimisväärselt erinevad.

 

3.

Määruse nr 207/2009 artikli 9 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et Euroopa Liidu teatavas osas eksisteerivad ELi mainekas kaubamärk ja teatav tähis rahumeelselt koos, ei võimalda järeldada liidu muu osa suhtes, kus selline rahumeelne kooseksisteerimine puudub, et nimetatud tähise kasutamist õigustav põhjendus on olemas.

 

Allkirjad


( *1 ) Kohtumenetluse keel: hispaania.

Top