1

Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT 1999, L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368), lisas toodud 18. märtsil 1999 sõlmitud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta (edaspidi „raamkokkulepe“) klausli 4 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud Carlos Álvarez Santirso ja Consejería de Educación, Cultura y Deporte del Principado de Asturias (Astuuria autonoomse piirkonna haridus-, kultuuri- ja spordiminister, edaspidi „haridusminister“) vahelises kohtuvaidluses, mille ese on viimase otsus, millega jäeti rahuldamata huvitatud isiku taotlus kohaldada talle õpetajate esimest hindamiskava.

3

Direktiivi 1999/70 artikli 1 kohaselt on selle direktiivi eesmärk „jõustada tööandjate ja töövõtjate vaheliste üldorganisatsioonide (ETUC, UNICE ja CEEP) vahel […] sõlmitud raamkokkulepe […]“.

4

Direktiivi artikli 2 esimeses lõigus on sätestatud:

„Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud normid [...] [ning] peavad võtma vajalikud meetmed, et tööturu osapooled saaksid igal ajal tagada käesolevas direktiivis ette nähtud tulemuste saavutamise. [...]“

5

Raamkokkuleppe klausli 1 kohaselt on raamkokkuleppe eesmärk esiteks parandada tähtajalise töötamise kvaliteeti, tagades mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamise, ja teiseks luua raamistik, et vältida kuritarvitusi, mis võiksid tuleneda järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete kasutamisest.

6

Raamkokkuleppe klausli 2 „Reguleerimisala“ lõige 1 näeb ette:

„Kokkulepet kohaldatakse tähtajaliste töötajate suhtes, kellel on tööleping või töösuhe, nagu see on määratletud liikmesriigi seadustes, kollektiivlepingutes või praktikas.“

7

Raamkokkuleppe klausel 3 „Mõisted“ sätestab:

„Käesolevas kokkuleppes tähendab

8

Raamkokkulepe klausel 4 „Mittediskrimineerimise põhimõte“ sätestab lõikes 1:

„Töötingimuste osas ei kohelda tähtajalisi töötajaid vähem soodsalt kui võrreldavaid alatisi töötajaid seetõttu, et neil on tähtajaline tööleping või töösuhe, välja arvatud juhtudel, kui erinevaks kohtlemiseks on objektiivsed põhjused.“

9

Astuuria 26. detsembri 1985. aasta seaduse 3/1985 Astuuria avaliku teenistuse korralduse kohta (Ley del Principado de Asturias 3/1985 de Ordenación de la Función Pública de la Administración del Principado de Asturias, Boletín Oficial del Estado, edaspidi „BOE“, nr 59, 10.3.1986, lk 9083) artiklis 6 on mõiste „määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikud“ määratletud nii, et need on isikud, kes nimetatakse õigusnormide kohaselt ametisse Astuuria avalikus teenistuses vabadel ametikohtadel tähtajaliselt töötamiseks seni, kuni ametikohale ei ole nimetatud alalist ametnikku, või sellise alalise ametniku asendamiseks ja tema ülesannete täitmiseks, kes on ajutiselt ära või kelle teenistussuhe on spetsiifiliste ülesannete täitmiseks peatunud.

10

Vastavalt 3. mai 2006. aasta konstitutsioonilise seaduse 2/2006 hariduse kohta (Ley Orgánica 2/2006 de éducación, BOE nr 106, 4.5.2006, lk 17158) artiklile 106 töötavad haridusasutused koostöös õpetajate esindajatega hariduse ja õpetajate töö kvaliteedi parandamiseks välja õpetajate hindamiskavad.

11

Astuuria 29. detsembri 2009. aasta seaduse 6/2009 õpetajate hindamise ja vastavate preemiate kohta (Ley del Principado de Asturias 6/2009 de Evaluación de la Función Docente y sus Incentivos, BOE nr 53, 2.3.2010, lk 20432) kohaselt kujutavad hindamiskavad endast õpetajate töö analüüsi ja hindamise kaudu Astuuria haridussüsteemi toimimise parameetrit ja mõõtmisvahendit. Hindamiskavad peavad selles suhtes võtma arvesse eeskätt selliseid faktoreid nagu töölt puudumised, klassijuhataja ülesannete täitmine, õppetöövälise tegevuse raames ühistes tugi- ja katseprojektides osalemine, pühendumus, direktori ülesannete täitmine ja õpetajate osalemine aasta üldprogrammis seatud õppeasutuse kollektiivsete eesmärkide saavutamises.

12

Seaduse 6/2009 artikli 2 kohaselt saab õpetajate hindamiskava kohaldada konstitutsioonilise seadusega 2/2006 ette nähtud õpetajate teenistusgruppi kuuluvate alaliste ametnike suhtes, kes töötavad avalikus teenistuses ja kellel on viieaastane teenistusstaaž.

13

Seaduse 6/2009 artikkel 3 sätestab, et hindamiskavades kehtestatud tingimustele vastavatele isikutele makstakse preemiat õpetustöö tunnustamiseks vastavalt autonoomse piirkonna valitsuse poolt õpetajate hindamiskavade heakskiitmisel määratletud tingimustele ja summas.

14

Nii näevad kohaldatavad õigusnormid alagrupi A1 ametnikele ette 206,53 euro suuruse igakuise preemia ja alagrupi A2 ametnikele 132,18 euro suuruse igakuise preemia maksmise.

15

Carlos Álvarez Santirso, kes töötab määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikuna, on töötanud juba 16 aastat vastavalt vabade ametikohtade olemasolule eri keskkooliõpetaja ametikohtadel Astuuria autonoomse piirkonna haldusalasse kuuluvates riiklikes õppeasutustes.

16

C. Álvarez Santirso esitas haridusministri 6. aprilli 2015. aasta otsuse alusel, millega alustati õpetajate esimese hindamiskava kohaldamise taotluste vastuvõtmist, ette nähtud tähtajaks ja nõuetekohasel vormil taotluse.

17

Haridusminister kiitis 5. juuni 2015. aasta otsusega heaks õpetajate esimese hindamiskava kohaldamise taotluste alusel koostatud lõpliku nimekirja isikutest, kelle taotlused rahuldati. C. Álvarez Santirso taotlus jäeti rahuldamata põhjendusel, et ta oli määratud ajaks ametisse nimetatud ametnik, arvestades sellega, et hindamiskava saab kohaldada ainuüksi alaliste ametnike suhtes, kellel on vähemalt viieaastane teenistusstaaž.

18

C. Álvarez Santirso esitas selle otsuse peale kaebuse Juzgado de lo Contencioso-Administrativo no 1 de Oviedole (Oviedo esimese astme halduskohus nr 1), väites, et alaliste ametnike ja määratud ajaks ametisse nimetatud ametnike tööd tasustatakse ebavõrdselt ainuüksi seetõttu, et viimased on ametisse nimetatud tähtajaliselt.

19

Astuuria esindajad väidavad, et kõnealust erinevat kohtlemist õigustavad objektiivsed põhjused, mis seonduvad erineva väljaõppe, võimete ja teenetega, mida on tõendatud konkursi eduka läbimisega; alalised ametnikud peavad vastama palju rangematele kriteeriumidele, mis õigustavad suuremat töötasu. Karjääriarengule vastava töötasu maksmine määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikele oleks nende väitel lisaks alaliste ametnike suhtes vastupidi diskrimineeriv, sest viimatinimetatute edasijäämine ametikohale, kuhu nad nimetati teenete alusel, sõltub hindamise tulemustest.

20

Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb, kas kõnealused õigusnormid on kooskõlas raamkokkuleppe klausli 4 lõikega 1, arvestades eeskätt Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt ei piisa objektiivsetel põhjustel põhineva õigustuse puudumisel töötingimuste osas erineva kohtlemise õigustamiseks ainuüksi asjaolust, et tegemist on tähtajalise töösuhtega; see kehtib nii seoses kolme teenistusaasta lisatasu näol täiendava töötasu saamise õiguse tunnustamise (kohtuotsus, 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819), kõrgemale palgaastmele määramise (kohtuotsus, 8.9.2011, Rosado Santana, C‑177/10, EU:C:2011:557) kui ka pidevõppe kuusaastaku lisatasu nõudega (kohtumäärus, 9.2.2012, Lorenzo Martínez, C‑556/11, ei avaldata, EU:C:2012:67).

21

Käesoleval juhul rõhutab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et asjaomased riigisisesed õigusnormid võimaldavad õpetajate hindamiskavasid kohaldada ainult alalistele ametnikele, välistades nende kohaldamise määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikele ja seda isegi juhul, kui viimastel on nõutav viieaastane teenistusstaaž ning nad vastavad väljaõppe, asutusele pühendumuse ja asutuse taotletavate kollektiivsete eesmärkide saavutamises osalemisega seoses nõutavatele tingimustele. Kuivõrd neid hindamisel arvesse võetavaid eri tingimusi saavad täita nii alalised ametnikud kui ka määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikud, on see kohus seisukohal, et puuduvad objektiivsed põhjused, mis võimaldaksid piirata hindamiskavade kohaldamist nii, et see on võimalik ainult alaliste ametnike puhul.

22

Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et positiivne tulemus hindamisel toob kaasa ainult preemia maksmise ega mõjuta seega kuidagi edutamise või ametialase edasijõudmise süsteemi.

23

Neil tingimustel otsustas Juzgado de lo Contencioso-Administrativo no 1 de Oviedo (Oviedo esimese astme halduskohus nr 1) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [raamkokkuleppe] klauslit 4 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline õigusakt [nagu seadus 6/2009], mille artikli 2 kohaselt kohaldatakse hindamiskava (ja lõppkokkuvõttes makstakse ka sellega seotud preemiaid) ainult alalistele ametnikele, välistades nii selle kohaldamise määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikele?“

24

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib selle küsimusega sisuliselt teada saada, kas raamkokkuleppe klausli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis võimaldavad õpetajate hindamiskava kohaldada ja positiivse tulemuse korral sellest tulenevalt preemiat maksta ainult õpetajatele, kes on alaliste ametnikena teenistusse võetud määramata ajaks, välistades hindamiskava kohaldamise ja preemia maksmise õpetajatele, kes on määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikena teenistusse võetud tähtajaliselt.

25

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 99 kohaselt võib Euroopa Kohus juhul, kui eelotsuse küsimusele võib vastuse selgelt tuletada kohtupraktikast või kui küsimusele antav vastus ei tekita põhjendatud kahtlust, igal ajal ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi ärakuulamist lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.

26

Käesolevas kohtuasjas tuleb kohaldada seda sätet. Vastuse eelotsuse küsimusele võib nimelt selgelt tuletada Euroopa Kohtu praktikast (vt eelkõige kohtuotsused, 13.9.2007, Del Cerro Alonso, C‑307/05, EU:C:2007:509; 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819; kohtumäärus, 18.3.2011, Montoya Medina, C‑273/10, ei avaldata, EU:C:2011:167; kohtuotsus, 8.9.2011, Rosado Santana, C‑177/10, EU:C:2011:557; kohtumäärus, 9.2.2012, Lorenzo Martínez, C‑556/11, ei avaldata, EU:C:2012:67; kohtuotsused, 18.10.2012, Valenza jt, C‑302/11–C‑305/11, EU:C:2012:646; 12.12.2013, Carratù, C‑361/12, EU:C:2013:830, ja kohtumäärus, 7.3.2013, Bertazzi jt, C‑393/11, ei avaldata, EU:C:2013:143).

27

Esiteks tuleneb sellest kohtupraktikast, et direktiivi 1999/70 ja raamkokkulepet kohaldatakse kõigile töötajatele, kes teevad tasu eest tööd tähtajalise töösuhte raames, mis seob neid nende tööandjaga (kohtuotsused, 13.9.2007, Del Cerro Alonso, C‑307/05, EU:C:2007:509, punkt 28; 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819, punkt 42; kohtumäärus, 18.3.2011, Montoya Medina, C‑273/10, ei avaldata, EU:C:2011:167, punkt 26; kohtuotsus, 8.9.2011, Rosado Santana, C‑177/10, EU:C:2011:557, punkt 40, ning kohtumäärus, 9.2.2012, Lorenzo Martínez, C‑556/11, ei avaldata, EU:C:2012:67, punkt 31).

28

Raamkokkuleppe ettekirjutused kohalduvad seega tähtajalistele töölepingutele ja ‑suhetele, mis on sõlmitud ametiasutuste ja muude avaliku sektori üksustega (kohtuotsus, 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika, ning kohtumäärused, 18.3.2011, Montoya Medina, C‑273/10, ei avaldata, EU:C:2011:167, punkt 27, ja 9.2.2012, Lorenzo Martínez, C‑556/11, ei avaldata, EU:C:2012:67, punkt 32).

29

Kuivõrd C. Álvarez Santirso on tähtajalise teenistussuhte alusel töötanud määratud ajaks ametisse nimetatud ametniku staatuses keskkooliõpetajana enam kui 16 aasta vältel Astuuria autonoomse piirkonna haldusalasse kuuluvates eri riiklikes õppeasutustes, siis kuulub ta direktiivi 1999/70 ja raamkokkuleppe kohaldamisalasse.

30

Järgmiseks, kuivõrd raamkokkuleppe klausli 4 lõikes 1 on sätestatud keeld kohelda töötingimuste osas tähtajalisi töötajaid vähem soodsalt kui võrreldavaid alatisi töötajaid seetõttu, et neil on tähtajaline tööleping või -suhe, välja arvatud juhtudel, kui erinevaks kohtlemiseks on objektiivsed põhjused, siis tuleb välja selgitada, kas õpetajate hindamiskava kohaldamine ja positiivse tulemuse korral sellest tulenevalt preemia maksmine on hõlmatud mõistega „töötingimused“ selle sätte tähenduses.

31

Sellega seoses tuleb meenutada, et vastavalt raamkokkuleppe klausli 1 punktile a on üks raamkokkuleppe eesmärkidest parandada tähtajalise töötamise kvaliteeti, tagades mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamise. Samuti on raamkokkuleppe preambuli kolmandas lõigus täpsustatud, et see „näitab tööturu osapoolte soovi luua üldraamistik, et tagada tähtajaliste töötajate võrdne kohtlemine, kaitstes neid diskrimineerimise eest“. Direktiivi 1999/70 põhjenduses 14 on sellega seoses märgitud, et raamkokkuleppe eesmärk on eeskätt parandada tähtajalise töö kvaliteeti, fikseerides miinimumnõuded, mis tagavad mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamise (kohtuotsus, 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819, punkt 47, ning kohtumäärused, 18.3.2011, Montoya Medina, C‑273/10, ei avaldata, EU:C:2011:167, punkt 29, ja 9.2.2012Lorenzo Martínez, C‑556/11, ei avaldata, EU:C:2012:67, punkt 34).

32

Raamkokkuleppe klausli 4 eesmärk on kohaldada tähtajalistele töötajatele nimetatud põhimõtet, et takistada tööandjal kasutada tähtajalist töösuhet selleks, et jätta kõnealused töötajad ilma nendest õigustest, mis on alalistel töötajatel (kohtuotsused, 13.9.2007, Del Cerro Alonso, C‑307/05, EU:C:2007:509, punkt 37, 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09,EU:C:2010:819, punkt 48, ning kohtumäärused, 18.3.2011, Montoya Medina, C‑273/10, ei avaldata, EU:C:2011:167, punkt 30, ja 9.2.2012, Lorenzo Martínez, C‑556/11, ei avaldata, EU:C:2012:67, punkt 35).

33

Raamkokkuleppega taotletavate eesmärkidega arvestades tuleb raamkokkuleppe klauslit 4 mõista seega nii, et see väljendab liidu sotsiaalõiguse põhimõtet, mida ei saa tõlgendada kitsendavalt (vt selle kohta kohtuotsused, 13.9.2007, Del Cerro Alonso, C‑307/05, EU:C:2007:509, punkt 38; 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819, punkt 49, ning kohtumäärused, 18.3.2011, Montoya Medina, C‑273/10, ei avaldata, EU:C:2011:167, punkt 31, ja 9.2.2012, Lorenzo Martínez, C‑556/11, ei avaldata, EU:C:2012:67, punkt 36).

34

Nii on Euroopa Kohus sedastanud, et määrav kriteerium selle kindlakstegemiseks, kas meede on hõlmatud mõistega „töötingimused“ raamkokkuleppe klausli 4 lõike 1 tähenduses, on just töötamise kriteerium, see tähendab töösuhe töötaja ja tööandja vahel (vt selle kohta kohtuotsus, 12.12.2013, Carratù, C‑361/12, EU:C:2013:830, punkt 35).

35

Mõiste „töötingimused“ alla raamkokkuleppe klausli 4 lõike 1 tähenduses kuuluvad seega kolme teenistusaasta lisatasu (vt selle kohta kohtuotsused, 13.9.2007, Del Cerro Alonso, C‑307/05, EU:C:2007:509, punkt 47; 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819, punktid 50–58; ning kohtumäärus, 18.3.2011, Montoya Medina, C‑273/10, ei avaldata, EU:C:2011:167, punktid 32–34), pidevõppe kuusaastaku lisatasu (vt selle kohta kohtumäärus, 9.2.2012, Lorenzo Martínez, C‑556/11, ei avaldata, EU:C:2012:67, punkt 38) ning kõrgemale palgaastmele määramiseks vajalikku teenistusstaaži ja iga-aastase hindamisaruande koostamiseks nõutava teenistusstaaži arvutamist käsitlevad eeskirjad (vt selle kohta kohtuotsus, 8.9.2011, Rosado Santana, C‑177/10, EU:C:2011:557, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).

36

Ehkki põhimõtteliselt on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne välja selgitada asjaomase meetme laad ja eesmärgid, tuleb käesoleval juhul märkida, et toimikust, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtule edastas, nähtub, et ka hindamiskava kohaldamist ja positiivse tulemuse korral sellest tulenevalt preemia maksmist tuleb käsitada „töötingimustena“ raamkokkuleppe klausli 4 lõike 1 tähenduses.

37

Ühelt poolt on hindamiskava kohaldamiseks nõutava viieaastase teenistusstaaži tingimuse puhul täidetud käesoleva kohtumääruse punktis 34 meenutatud määrav kriteerium.

38

Teiselt poolt ei mõjuta positiivne tulemus hindamiskava kohaldamisel kuidagi edutamise või ametialase edasijõudmise süsteemi, vaid toob kaasa ainult lisatasu maksmise. Kuivõrd preemia näol makstava töötasu osa puhul on tegemist töötingimusega, tuleb seda maksta samamoodi nii tähtajalisele töötajale kui ka alatisele töötajale.

39

Raamkokkuleppe klausli 4 lõike 1 tõlgendus, mis jätaks mõiste „töötingimused“ määratluse alt välja õiguse hindamiskava kohaldamisele ja positiivse tulemuse korral sellest tulenevalt preemia maksmisele, kitsendaks kõnealuse sättega taotletavat eesmärki, eirates tähtajalistele töötajatele diskrimineerimise eest tagatud kaitse kohaldamisala.

40

Lõpetuseks tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et töötingimuste osas raamkokkuleppe klausli 4 lõike 1 tähenduses ei tohi tähtajalisi töötajaid kohelda vähem soodsalt kui võrreldavas olukorras alatisi töötajaid, välja arvatud juhtudel, kui erinevaks kohtlemiseks on objektiivsed põhjused (vt selle kohta kohtuotsused, 13.9.2007, Del Cerro Alonso, C‑307/05, EU:C:2007:509, punktid 42 ja 47; 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819, punkt 53; kohtumäärus, 18.3.2011, Montoya Medina, C‑273/10, ei avaldata, EU:C:2011:167, punkt 34; kohtuotsus, 8.9.2011, Rosado Santana,C‑177/10, EU:C:2011:557, punktid 56, 57 ja 64, ning kohtumäärus, 9.2.2012, Lorenzo Martínez, C‑556/11, ei avaldata, EU:C:2012:67, punkt 40).

41

Kuivõrd käesoleval juhul on selge, et määramata ajaks teenistusse võetud alaliste ametnike ja tähtajaliselt teenistusse võetud määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikke koheldakse erinevalt, tuleb alustuseks välja selgitada, kas tähtajaliste töötajate olukord ja alaliste töötajate olukord, mis on põhikohtuasjas kõne all, on võrreldavad.

42

Sellega seoses olgu meenutatud, et mõiste „võrreldav alatine töötaja“ on raamkokkuleppe klausli 3 lõikes 2 määratletud kui „töötaja[...], kellel on samas asutuses määramata tähtajaga tööleping või töösuhe, mis on sõlmitud sama või samalaadse töö või tegevuse kohta, võttes arvesse erialast ettevalmistust ja oskusi“ (kohtumäärused, 18.3.2011, Montoya Medina, C‑273/10, ei avaldata, EU:C:2011:167, punkt 36, ja 9.2.2012, Lorenzo Martínez, C‑556/11, ei avaldata, EU:C:2012:67, punkt 42).

43

Hindamaks, kas töötajad teevad sama või samalaadset tööd raamkokkuleppe tähenduses, tuleb vastavalt raamkokkuleppe klausli 3 lõikele 2 ja klausli 4 lõikele 1 välja selgitada, kas kõiki faktoreid – nagu töö laad, väljaõppe‑ ja töötingimused – arvesse võttes saab asuda seisukohale, et nende töötajate olukord on võrreldav (kohtuotsus, 18.10.2012, Valenza jt, C‑302/11–C‑305/11, EU:C:2012:646, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika; kohtumäärused, 18.3.2011, Montoya Medina, C‑273/10, ei avaldata, EU:C:2011:167, punkt 37, ja 9.2.2012, Lorenzo Martínez, C‑556/11, ei avaldata, EU:C:2012:67, punkt 43).

44

Põhimõtteliselt on eelotsusetaotluse esitanud kohtu – mitte Euroopa Kohtu –ülesanne teha kindlaks, kas alaliste ametnike ja määratud ajaks ametisse nimetatud ametnike olukord on võrreldav (vt analoogia alusel kohtumäärus, 18.3.2011, Montoya Medina, C‑273/10, ei avaldata, EU:C:2011:167, punkt 39; kohtuotsused, 8.9.2011, Rosado Santana, C‑177/10, EU:C:2011:557, punkt 67; 18.10.2012, Valenza jt, C‑302/11–C‑305/11, EU:C:2012:646, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika, ning kohtumäärus 9.2.2012, Lorenzo Martínez, C‑556/11, ei avaldata, EU:C:2012:67, punkt 44).

45

Põhikohtuasjas ei nõuta aga õpetajatöö tegemiseks alaliste ametnikena teenistusse võetud õpetajatelt ning määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikena teenistusse võetud õpetajatelt erinevat akadeemilist kvalifikatsiooni ega kogemust. Hoopis vastupidi – eelotsusetaotluses esitatust nähtub, et need kaks õpetajate kategooriat täidavad sarnaseid ülesandeid ning neil lasuvad samad kohustused; seda eeskätt seoses hindamiskava raames arvesse võetavate kriteeriumidega, mis seonduvad väljaõppe, asutuse eesmärkide saavutamises osalemise ning viimase tegevuses osalemisega.

46

Seega on ainus element, mis saab käesoleval juhul eristada hindamiskava kohaldamist taotleva määramata ajaks ametisse nimetatud ametnikuna teenistusse võetud õpetaja olukorda alalise ametniku olukorrast, esimesena nimetatu ja tema tööandja vahelise töösuhte tähtajaline laad.

47

Sellises olukorras tuleb teiseks välja selgitada, kas esineb tuvastatud erinevat kohtlemist õigustav objektiivne põhjus raamkokkuleppe klausli 4 lõike 1 tähenduses.

48

Sellega seoses tuleb meenutada, et raamkokkuleppe klausli 4 lõikes 1 kasutatud mõistet „objektiivsed põhjused“ tuleb mõista nii, et see ei võimalda õigustada tähtajaliste töötajate ja alaliste töötajate erinevat kohtlemist asjaoluga, et erinev kohtlemine on ette nähtud üldise ja abstraktse riigisisese normiga, nagu seadus või kollektiivleping (kohtuotsused, 13.9.2007, Del Cerro Alonso, C‑307/05, EU:C:2007:509, punkt 57; 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819, punkt 54; kohtumäärus, 18.3.2011, Montoya Medina, C‑273/10, ei avaldata, EU:C:2011:167, punkt 40; kohtuotsus, 8.9.2011, Rosado Santana, C‑177/10, EU:C:2011:557, punkt 72, ning kohtumäärus, 9.2.2012, Lorenzo Martínez, C‑556/11, ei avaldata, EU:C:2012:67, punkt 47).

49

Tuginemine üksnes avalike teenistujate teenistussuhte tähtajalisele laadile ei kujuta endast seega objektiivset põhjust raamkokkuleppe klausli 4 lõike 1 tähenduses (kohtuotsus, 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819, punkt 56; kohtumäärus, 18.3.2011,Montoya Medina, C‑273/10, ei avaldata, EU:C:2011:167, punkt 42; kohtuotsus, 8.9.2011, Rosado Santana, C‑177/10, EU:C:2011:557, punkt 74, ning kohtumäärus, 9.2.2012, Lorenzo Martínez, C‑556/11, ei avaldata, EU:C:2012:67, punkt 49).

50

Nimelt ei saa töötingimuste osas erinevat kohtlemist tähtajaliste ja alaliste töötajate vahel õigustada kriteeriumiga, mis tugineb üldiselt ja abstraktselt just nimelt töötamise kestusele. Möönda, et juba ainuüksi töösuhte tähtajaline laad on niisuguse erineva kohtlemise õigustamiseks piisav, muudaks direktiivi 1999/70 ja raamkokkuleppe eesmärgid sisutühjaks. Selle asemel, et parandada tähtajalise töötamise kvaliteeti ja edendada nii direktiiviga 1999/70 kui ka raamkokkuleppega taotletavat võrdset kohtlemist, tooks sellisele kriteeriumile tuginemine kaasa tähtajaliste töötajate ebasoodsa olukorra säilimise (kohtuotsus, 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819, punkt 57; kohtumäärused, 18.3.2011, Montoya Medina, C‑273/10, ei avaldata, EU:C:2011:167, punkt 43, ja 9.2.2012, Lorenzo Martínez, C‑556/11, ei avaldata, EU:C:2012:67, punkt 50).

51

Nimetatud mõiste nõuab seega, et tuvastatud ebavõrdne kohtlemine oleks õigustatud täpsete ja konkreetsete asjaoludega, mis iseloomustavad asjassepuutuvat töötingimust konkreetses olukorras, millega seoses see esineb, ning objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel, et kontrollida, kas ebavõrdne kohtlemine on tingitud tegelikust vajadusest ja on sobiv taotletava eesmärgi saavutamiseks ning selleks vajalik. Sellised asjaolud võivad tuleneda eelkõige nende ülesannete erilisest laadist, mille täitmiseks tähtajalised lepingud on sõlmitud, nimetatud ülesannetele iseloomulikest tunnustest või – kui see on asjakohane – liikmesriigi sotsiaalpoliitika õiguspärase eesmärgi taotlemisest (kohtuotsused, 13.9.2007, Del Cerro Alonso, C‑307/05, EU:C:2007:509, punktid 53 ja 58; 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819, punkt 55; kohtumäärus, 18.3.2011, Montoya Medina, C‑273/10, ei avaldata, EU:C:2011:167, punkt 41; kohtuotsus, 8.9.2011, Rosado Santana, C‑177/10, EU:C:2011:557, punkt 73, ja kohtumäärus 9.2.2012, Lorenzo Martínez, C‑556/11, ei avaldata, EU:C:2012:67, punkt 48).

52

Käesoleval juhul piirduvad Astuuria esindajad väitega, et määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikud võetakse teenistusse leebemate nõuete alusel, ning viitavad lisaks alaliste ametnike võimalikule vastupidi diskrimineerimisele.

53

Sellega seoses tuleb tuvastada, et arvestades liikmesriikide kaalutlusõigust oma avaliku teenistuse korraldamisel, võivad nad põhimõtteliselt – ilma, et see oleks vastuolus direktiivi 1999/70 või raamkokkuleppega – näha teatud ametikohtadele pääsemiseks ette teenistusstaaži tingimused, piirata asutusesisest edutamist nii, et seda kohaldatakse ainult alaliste ametnike suhtes, ning nõuda sellistelt ametnikelt, et nad tõendaksid, et neil on töökogemus, mis vastab valikumenetluse esemeks olevale palgaastmele vahetult eelnevale palgaastmele (kohtuotsused, 8.9.2011, Rosado Santana, C‑177/10, EU:C:2011:557, punkt 76; 18.10.2012, Valenza jt, C‑302/11–C‑305/11, EU:C:2012:646, punkt 57, ja kohtumäärus, 7.3.2013, Bertazzi jt, C‑393/11, ei avaldata, EU:C:2013:143, punkt 43).

54

Hoolimata sellest kaalutlusõigusest, tuleb liikmesriikide kehtestatud kriteeriume kohaldada siiski läbipaistvalt ning nende kohaldamist peab olema võimalik kontrollida, et takistada tähtajaliste töötajate väljajätmist ainuüksi nende staaži ja töökogemuse aluseks olevate töölepingute või -suhete kestuse alusel (kohtuotsused, 8.9.2011, Rosado Santana, C‑177/10, EU:C:2011:557, punkt 77; 18.10.2012, Valenza jt, C‑302/11–C‑305/11, EU:C:2012:646, punkt 59, ja kohtumäärus, 7.3.2013, Bertazzi jt, C‑393/11, ei avaldata, EU:C:2013:143, punkt 44).

55

Kui valikumenetluse raames tuleneb selline erinev kohtlemine vajadusest võtta arvesse objektiivseid nõudeid, mis seonduvad selle menetluse tulemusel täidetava ametikohaga ning mis ei ole kuidagi seotud asjaoluga, et määratud ajaks ametisse nimetatud ametniku ja tööandja vaheline töösuhe on tähtajaline, võib see erinev kohtlemine olla kehtivalt õigustatud raamkokkuleppe klausli 4 lõike 1 ja/või lõike 4 tähenduses (kohtuotsused, 8.9.2011, Rosado Santana, C‑177/10, EU:C:2011:557, punkt 79; 18.10.2012, Valenza jt, C‑302/11–C‑305/11, EU:C:2012:646, punkt 61, ja kohtumäärus, 7.3.2013, Bertazzi jt, C‑393/11, ei avaldata, EU:C:2013:143, punkt 46).

56

Üldine ja abstraktne tingimus, mille kohaselt viieaastase teenistusstaaži nõue tuleb täita alalise ametnikuna töötades, ilma et võetaks arvesse eeskätt viimaste täidetavate ülesannete erilist laadi ja iseloomulikke tunnuseid, ei ole seevastu kooskõlas nõuetega, mis tulenevad käesoleva kohtumääruse punktides 48–51 meenutatud ning raamkokkuleppe klausli 4 lõiget 1 käsitlevast kohtupraktikast.

57

Lisaks sellele tuleb seoses väidetava eesmärgiga vältida alaliste ametnike vastupidi diskrimineerimist märkida, et ehkki selline eesmärk võib loomulikult kujutada endast „objektiivset põhjust“ raamkokkuleppe klausli 4 lõike 1 ja/või lõike 4 tähenduses, ei saa see eesmärk mingil juhul õigustada niisuguseid ebaproportsionaalseid riigisiseseid norme, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis välistavad täielikult ja igal juhul töötajate staaži ning sellest tulenevalt ka nende töötasu suuruse kindlaksmääramisel selliste ajavahemike arvessevõtmise, mille vältel nad töötasid tähtajalise töölepingu alusel (kohtuotsus, 18.10.2012, Valenza jt, C‑302/11–C‑305/11, EU:C:2012:646, punkt 62, ja kohtumäärus, 7.3.2013, Bertazzi jt, C‑393/11, ei avaldata, EU:C:2013:143, punkt 47).

58

See kehtib veelgi enam olukorras, kus – nagu põhikohtuasjas – riigisisesed õigusnormid näevad ette õpetajate hindamiskava kohaldamise ja positiivse tulemuse korral sellest tulenevalt lisatasu maksmise ainult õpetajatele, kes on võetud teenistusse alaliste ametnikena ning kellel on viieaastane teenistusstaaž, samas kui määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikena teenistusse võetud õpetajad vastavad täpselt samadele kohaldamise tingimustele, kuid sellele eelisele neil õigust ei ole.

59

Lõpetuseks tuleb meenutada, et raamkokkuleppe klausli 4 lõige 1 on tingimusteta ja piisavalt selge, et eraõiguslikud isikud saaksid sellele liikmesriigi kohtus riigi vastu tugineda (vt selle kohta kohtuotsus, 22.12.2010, Gavieiro Gavieiro ja Iglesias Torres, C‑444/09 ja C‑456/09, EU:C:2010:819, punktid 78–83; kohtumäärus, 18.3.2011, Montoya Medina, C‑273/10, ei avaldata, EU:C:2011:167, punkt 46; kohtuotsus, 8.9.2011, Rosado Santana, C‑177/10, EU:C:2011:557, punkt 56, ja kohtumäärus, 9.2.2012, Lorenzo Martínez, C‑556/11, ei avaldata, EU:C:2012:67, punkt 53).

60

Arvestades kõigi eespool toodud kaalutlustega, tuleb esitatud küsimusele vastata, et raamkokkuleppe klausli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis objektiivsetel põhjustel põhineva õigustuse puudumisel võimaldavad õpetajate hindamiskava kohaldada ja positiivse tulemuse korral sellest tulenevalt preemiat maksta ainult õpetajatele, kes on alaliste ametnikena teenistusse võetud määramata ajaks, välistades hindamiskava kohaldamise ja preemia maksmise õpetajatele, kes on määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikena teenistusse võetud tähtajaliselt.

61

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:

Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, lisas toodud 18. märtsil 1999 sõlmitud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis objektiivsetel põhjustel põhineva õigustuse puudumisel võimaldavad õpetajate hindamiskava kohaldada ja positiivse tulemuse korral sellest tulenevalt preemiat maksta ainult õpetajatele, kes on alaliste ametnikena teenistusse võetud määramata ajaks, välistades hindamiskava kohaldamise ja preemia maksmise õpetajatele, kes on määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikena teenistusse võetud tähtajaliselt.