—

F. Lesar, esindaja: Rechtsanwalt R. Tögl,

—

Austria valitsus, esindajad: C. Pesendorfer ja J. Schmoll,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: B.-R. Killmann ja D. Martin,

1

Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT 2000, L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79), artikli 2 lõike 1, artikli 2 lõike 2 punkti a ning artikli 6 lõigete 1 ja 2 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille pooled on Franz Lesar ja Beim Vorstand der Telekom Austria AG eingerichtetes Personalamt (Telekom Austria AG juhatuse juurde loodud personaliosakond, edaspidi „personaliosakond“) ning mis käsitleb viimase keeldumist võtta F. Lesari pensioniõiguste arvutamisel arvesse tema 18. eluaasta täitumisele eelnenud õpingute ja töötamise aega enne teenistusse asumist.

3

Direktiivi 2000/78 artikli 1 kohaselt on direktiivi „eesmärk […] kehtestada üldine raamistik, et võidelda usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine“.

4

Direktiivi artiklis 2 on sätestatud:

„1.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „võrdse kohtlemise põhimõte“, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel.

2.   Lõike 1 kohaldamisel:

[...]“

5

Sama direktiivi artikkel 6 on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Olenemata artikli 2 lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

Selline erinev kohtlemine võib eelkõige seisneda järgmises:

[...]

2.   Olenemata artikli 2 lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et vanusepiiride kehtestamist kutsealaste sotsiaalkindlustuskavade[ga liitumiseks või] pensioni- või invaliidsushüvitiste saamiseks, sealhulgas töötajatele või töötajate rühmadele või kategooriatele eri vanusepiiride kehtestamist nende kavade raames, ning vanusekategooriate kasutamist kindlustusstatistikas ei peeta vanuseliseks diskrimineerimiseks, kui sellest ei tulene soolist diskrimineerimist.“ [täpsustatud tõlge]

6

Föderaalametnike, nende ülalpidamisel olevate isikute ja pereliikmete pensioniõigusi puudutava 18. novembri 1965. aasta seaduse (1965. aasta pensioniseadus) (Bundesgesetz über die Pensionsansprüche der Bundesbeamten, ihrer Hinterbliebenen und Angehörigen (Pensionsgesetz 1965)) (Bundesgesetzblatt, 340/1965) (edaspidi „PG 1965“) § 53 „Pensioniõiguste arvutamisel arvesse võetavad teenistusse asumisele eelnenud ajavahemikud“ oli põhikohtuasja asjaolude toimumise ajal sõnastatud järgmiselt:

„(1)   Pensioniõigust andvad teenistusse asumisele eelnenud ajavahemikud on lõigetes 2–4 nimetatud ajavahemikud, kui need eelnevad kuupäevale, millest alates hakkas kulgema Bundi teenistuses oldud ja pensioni arvutamisel arvesse võetav aeg. Need ajavahemikud võrdsustatakse teenistuses oldud ajaga.

(2)   Teenistuses oldud ajaga võrdsustatakse järgmised ajavahemikud:

[...]

[...]“

7

PG 1965 § 54 „Arvessevõtmise välistamine ja loobumine“ lõikes 2 oli sätestatud:

„Arvesse ei võeta järgmisi teenistusse asumisele eelnenud ajavahemikke:

[...]“

8

F. Lesar on sündinud 3. juunil 1949. 9. septembrist 1963 kuni 8. märtsini 1967, see tähendab ajal, mil ta ei olnud veel saanud 18aastaseks, töötas ta kutseõppelepingu alusel Post- und Telegraphenverwaltung des Bundesi juures (föderaalne posti- ja telegraafiamet, Austria). Alates 9. märtsist 1967 oli tal viimasega lepinguline teenistussuhe. Töötamise kõrvalt õppis ta 14. septembrist 1967 kuni 17. veebruarini 1972 edasi riiklikus täiskasvanute gümnaasiumis. 1. juulil 1972 astus ta riigiga (Bund) avalik‑õiguslikku teenistussuhtesse.

9

Enne ametnikuks saamist tegi F. Lesar pensionikindlustusmakseid pensionikindlustusasutusele kogu oma kutseõppelepingu ja töösuhte kestel ning seda nii enne kui ka pärast 18aastaseks saamist.

10

Post- und Telegraphendirektion für Steiermarki (Steiermarki posti‑ ja telegraafiosakond, Austria) 23. augusti 1973. aasta otsuses määrati kindlaks pensioniõiguste arvutamisel tingimusteta arvessevõetavad teenistusse asumisele eelnenud ajavahemikud F. Lesari suhtes tema 18. eluaasta täitumisest kuni ametnikuna teenistusse asumiseni vastavalt PG 1965 §-le 53, milleks määrati kokku viis aastat ja 15 päeva (edaspidi „võrdsustatud ajavahemikud“). Need ajavahemikud on:

11

Pensionsversicherungsanstalt der Angestellten (teenistujate pensioniasutus, Austria) otsustas 22. mail 1974 kindlustusandjana määrata ja maksta riigile võrdsustatud ajavahemike eest hüvitist. Hüvitise summa oli 4785 Austria šillingit (ligikaudu 350 eurot).

12

Kaebajale maksti 28. märtsi 1974. aasta ja 22. mai 1974. aasta otsuste alusel 33160,05 Austria šillingit (ligikaudu 2400 eurot) hüvitiseks sissemaksete eest, mis olid pensionifondi tehtud enne kaebaja 18. eluaasta täitumist tema õpingute ja töötamise ajal.

13

Põhikohtuasja kaebaja jäi pensionile 1. septembril 2004. Sellega seoses määras personaliosakond kindlaks tema pensioni summa, võttes arvesse üksnes 23. augusti 1973. aasta otsuses tunnustatud võrdsustatud ajavahemikke.

14

19. augustil 2011 esitas F. Lesar enda tööandjale taotluse võtta lisaks võrdsustatud ajavahemikele tema pensioni arvutamisel arvesse 18. eluaasta täitumisele eelnenud õpingute ja töötamise aega. Kuna personaliosakond jättis taotluse 23. augusti 2012. aasta otsuses rahuldamata, esitas F. Lesar kaebuse Verfassungsgerichtshofile (konstitutsioonikohus, Austria), kes leidis, et asja lahendamine ei kuulu tema pädevusse ja saatis selle kaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule.

15

See kohus leiab, et keeldumine võtta pensioniõiguste arvutamisel arvesse 18. eluaasta täitumisele eelnenud õpingute ja töötamise aega enne teenistusse asumist kujutab endast erinevat kohtlemist vanuse alusel ja tal tekib küsimus, kas see võib olla õigustatud.

16

Neil asjaoludel otsustas Verwaltungsgerichtshof (halduskohus, Austria) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas direktiivi 2000/78 artikli 2 lõiget 1, artikli 2 lõike 2 punkti a ja artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mille kohaselt ametnikul avalik-õiguslikku teenistusse asumisele eelnenud õpingutele kulunud aega ja tema riigiga lepingulises teenistussuhtes oldud aega, mille eest tuli tasuda kohustuslikke sissemakseid pensionikindlustusfondi,

17

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2000/78 artikli 2 lõiget 1, artikli 2 lõike 2 punkti a ja artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt ei võeta ametniku pensioniõiguste saamisel ja vanaduspensioni summa arvutamisel arvesse õpingute ja töötamise aega enne tema 18. eluaasta täitumist, samas kui see aeg võetakse arvesse pärast selle vanuse täitumist.

18

Kõigepealt tuleb märkida, et vaidlust ei ole selle üle, et jättes osa ametnike puhul vanaduspensioni arvutamisel arvesse võtmata õpingute ja töötamise aja enne nende 18. eluaasta täitumist, puudutab PG 1965 § 54 lõike 2 punkt a nende ametnike palgatingimusi direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti c tähenduses (kohtuotsus, 21.1.2015, Felber, C‑529/13, EU:C:2015:20, punkt 24). Järelikult tuleb seda direktiivi kohaldada põhikohtuasjas kujunenud olukorra suhtes.

19

Mis puudutab küsimust, kas põhikohtuasjas kõne all olevad siseriiklikud õigusnormid põhjustavad töö saamisel ja töö tingimuste puhul erinevat kohtlemist sõltuvalt vanusest, siis olgu märgitud, et direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 1 kohaselt tähendab „võrdse kohtlemise põhimõte“ seda, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi selle direktiivi artiklis 1 nimetatud põhjusel, mille hulka kuulub ka vanus. Direktiivi artikli 2 lõike 2 punktis a on täpsustatud, et nimetatud artikli lõike 1 kohaldamisel peetakse otseseks diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millisel selle direktiivi artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras.

20

Vastavalt PG 1965 § 53 lõike 2 punktile a tuleb pensioniõiguste arvutamisel arvesse võtta Austria avalik-õigusliku tööandja juures teenistussuhtes, kutseõppe raames või muus töösuhtes oldud aega. PG 1965 § 54 lõike 2 punkt a piirab aga sellise arvessevõtmise ajavahemikega, mis leiavad aset pärast ametniku 18. eluaasta täitumist.

21

Sellised siseriiklikud sätted, nagu on kõne all põhikohtuasjas, seavad seega isikud, kes on kas või osa oma kutsealasest kogemusest omandanud enne 18aastaseks saamist, ebasoodsamasse olukorda võrreldes nendega, kes on samasuguse ja võrreldava pikkusega kogemuse omandanud pärast 18aastaseks saamist. Sellised sätted kehtestavad isikute erineva kohtlemise lähtuvalt vanusest, millal nad on oma kutsealase kogemuse omandanud. Nimetatud kriteerium võib viia selleni, et kahte isikut, kes on läbinud samad õpingud ja on omandanud samasuguse kutsealase kogemuse, koheldakse erinevalt ainult nende vanuse alusel. Selline säte kehtestab järelikult otseselt vanusekriteeriumi alusel erineva kohtlemise direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 1 ja artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses (vt selle kohta kohtuotsused, 18.6.2009, Hütter, C‑88/08, EU:C:2009:381, punkt 38, ja 21.1.2015, Felber, C‑529/13, EU:C:2015:20, punkt 27).

22

Seega tuleb kontrollida, kas selline erinev kohtlemine võib olla õigustatud direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 2 alusel. Siinkohal tuleb märkida, et vaatamata sellele, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on oma küsimuses formaalselt piirdunud ainult nimetatud direktiivi artikli 2 lõikele 1, artikli 2 lõike 2 punktile a ja artikli 6 lõikele 1 tõlgenduse küsimisega, ei takista see asjaolu Euroopa Kohut esitamast talle kõiki liidu õiguse tõlgendamise aspekte, mis võivad olla tarvilikud liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja lahendamisel, olenemata sellest, kas see kohus neile oma küsimuses viitas või mitte (kohtuotsused, 26.9.2013, HK Danmark, C‑476/11, EU:C:2013:590, punkt 56, ja 29.10.2015, Nagy, C‑583/14, EU:C:2015:737, punkt 20).

23

Direktiivi artikli 6 lõikest 2 nähtub nimelt, et liikmesriigid võivad ette näha, et vanusepiiride kehtestamist kutsealaste sotsiaalkindlustuskavadega liitumiseks või nendest pensioni- või invaliidsushüvitiste saamiseks ei peeta vanuseliseks diskrimineerimiseks.

24

Kuna see säte lubab liikmesriikidel näha ette erandi vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõttest, tuleb seda sätet tõlgendada kitsalt (kohtuotsus, 26.9.2013, HK Danmark, C‑476/11, EU:C:2013:590, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).

25

Euroopa Kohus on selle kohta otsustanud, et direktiivi 2000/78 artikli 6 lõiget 2 tuleb kohaldada üksnes selliste kutsealaste sotsiaalkindlustuskavade suhtes, mis hõlmavad vanadusest ja invaliidsusest tulenevaid riske (kohtuotsus, 26.9.2013, HK Danmark, C‑476/11, EU:C:2013:590, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika). Samuti ei kuulu selle sätte kohaldamisalasse mitte kõik selliseid riske hõlmavat kutsealast sotsiaalkindlustuskava iseloomustavad elemendid, vaid üksnes need elemendid, mida on selles sättes sõnaselgelt nimetatud (vt selle kohta kohtuotsus, 26.9.2013, HK Danmark, C‑476/11, EU:C:2013:590, punkt 52).

26

Käesolevas asjas tuleb järelikult selgitada, kas põhikohtuasjas vaidlusalused siseriiklikud õigusnormid on osa sellisest kutsealasest sotsiaalkindlustuskavast, mis hõlmab vanadusest ja invaliidsusest tulenevaid riske ja kui see on nii, tuleb edasi uurida, kas tegemist on ühega selles sättes osundatud juhtumitest, see tähendab kas reguleeritakse „vanusepiiride kehtestamist […] liitumiseks või pensioni- või invaliidsushüvitiste saamiseks“.

27

Esiteks tuleb sedastada, et direktiivis 2000/78 ei ole määratletud, mida tuleks mõista „kutsealase sotsiaalkindlustuskava“ all. Selle mõiste üks määratlus on toodud aga Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT 2006, L 204, lk 23) artikli 2 lõike 1 punktis f, mille kohaselt on kutsealased sotsiaalkindlustuskavad „nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiiviga 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas [(EÜT 1979, L 6, lk 24; ELT eriväljaanne 05/01, lk 215)] reguleerimata kindlustusskeemid, mille eesmärk on töötavatele isikutele, nii töötajatele kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatele, ettevõtetes või ettevõtete ühenduses, majandustegevuse alal, kutsealases sektoris või sektorite grupis anda hüvitisi, mis täiendavad või asendavad riiklike sotsiaalkindlustusskeemide alusel makstavaid hüvitisi, olgu sellistes skeemides liikmeksolemine kohustuslik või vabatahtlik“.

28

Nagu märkis sisuliselt ka kohtujurist enda ettepaneku punktis 45, siis nähtub Euroopa Kohtule esitatud toimikust selle kohta, et föderaalametnike pensioniskeemi näol on tegemist kavaga, mis tagab asjaomases kutsealases sektoris töötajatele hüvitised, mille eesmärk on asendada seadusjärgsete sotsiaalkindlustusskeemide alusel makstavaid hüvitisi direktiivi 2006/54 artikli 2 lõike 1 punkti f tähenduses. Nimelt on ASVG‑ga loodud pensionikindlustusskeemi kohaldamine föderaalametnike suhtes riigi avalikus teenistuses töötamise tõttu välistatud, kuna nende teenistussuhe annab neile õiguse samaväärsetele pensionihüvitistele, nagu on ette nähtud pensionikindlustusskeemis.

29

Teiseks väitis Austria valitsus, et põhikohtuasjas vaidlusaluses skeemis on vanus, millest alates sellega liitunud isikud hakkavad tegema osamakseid föderaalametnike pensionikindlustusskeemi ja saavad õiguse saada kõrgeimat võimalikku pensioni, kindlaks määratud selleks, et tagada kõigi ametnike võrdne kohtlemine.

30

Nagu märkis kohtujurist enda ettepaneku punktis 37, väljendavad niisugused õigusnormid nagu põhikohtuasjas käesolevas olukorras seda, et liikmesriigid võivad kutsealaste sotsiaalkindlustuskavade puhul direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 2 alusel vabalt kindlaks määrata vanusepiiri ametnike pensioniskeemiga liitumiseks ja sellest pensionihüvitiste saamiseks. Nimelt on selle sätte sõnastus niisugune, et võimaldab liikmesriikidel mitte ainult kehtestada töötajate või töötajate rühmade või kategooriate puhul erinevad vanusepiirid, vaid määrata ka kindlaks kutsealase sotsiaalkindlustuskavaga liitumise või pensionihüvitiste saamise vanusepiiri.

31

Järelikult tuleb sedastada, et selliste õigusnormide eesmärk on reguleerida „vanusepiiride kehtestamist […] liitumiseks või pensioni- või invaliidsushüvitiste saamiseks“ direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 2 tähenduses.

32

Järelikult tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 2000/78 artikli 2 lõiget 1, artikli 2 lõike 2 punkti a ja artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid, nagu käsitletakse põhikohtuasjas ja mille kohaselt ei võeta ametniku pensioniõiguste saamisel ja vanaduspensioni summa arvutamisel arvesse õpingute ja töötamise aega enne tema 18. eluaasta täitumist, kui nende õigusnormide eesmärk on tagada, et ametnike pensioniskeemis määratakse ühtselt kindlaks vanusepiir selle skeemiga liitumiseks ja selle skeemi raames makstavate pensionihüvitiste saamiseks.

33

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) artikli 2 lõiget 1, artikli 2 lõike 2 punkti a ja artikli 6 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid, nagu käsitletakse põhikohtuasjas ja mille kohaselt ei võeta ametniku pensioniõiguste saamisel ja vanaduspensioni summa arvutamisel arvesse õpingute ja töötamise aega enne tema 18. eluaasta täitumist, kui nende õigusnormide eesmärk on tagada, et ametnike pensioniskeemis määratakse ühtselt kindlaks vanusepiir selle skeemiga liitumiseks ja selle skeemi raames makstavate pensionihüvitiste saamiseks.