—

Saint Louis Sucre, esindajad: advokaat S. Le Roy, Rechtsanwalt H.‑J. Prieß ja Rechtsanwalt C. Pitschas,

—

Prantsuse valitsus, esindajad: D. Colas, A. Daly, J. Bousin ja C. Candat,

—

Belgia valitsus, esindajad: M. Jacobs ja J.‑C. Halleux, keda abistasid advikaadid B. De Moor ja M. Keup,

—

Euroopa Komisjon, esindajad B. Schima, P. Ondrůšek ja A. Lewis,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 19. juuni 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (EÜT 2001, L 178, lk 1; ELT eriväljaanne 03/33, lk 17) artikli 15 lõigete 2 ja 8 tõlgendamist ning komisjoni 19. veebruari 2007 aasta määruse (EÜ) nr 164/2007, millega määratakse kindlaks 2005/2006. turustusaastal kehtivad toodangumaksud suhkrusektoris (ELT 2007, L 51, lk 17), kehtivust esimesena nimetatud akti seisukohalt.

2

Taotlus on esitatud kohtuvaidluses Saint Louis Sucre’i, varem Louis Sucre SA, ja Directeur général des douanes et droits indirectsi vahel; see käsitleb suhkrusektori turgude ühise korralduse rahastamise raames turustusaasta 2005/2006 eest tasutud toodangumaksu summat.

3

Määruse nr 1260/2001 põhjendused 9–13 ja 15 olid sõnastatud järgmiselt:

[…]

4

Määruse nr 1260/2001 artikli 1 lõike 2 punktides e–g olid „A-suhkur“ ja „B-suhkur“ määratletud kui suhkrukogus, mis on toodetud ühel kindlal turustusaastal vastavalt asjaomase ettevõtja A- või B-kvoodi piires, „C-suhkur“ aga kui kogus, mis on toodetud ühel kindlal turustusaastal ning mis on asjaomase ettevõtja A- ja B-kvoodi summast suurem või mille on tootnud ettevõtja, kellel kvoot puudub.

5

Määruse nr 1260/2001 2. peatükk „Kvoodid“ sisaldas artikleid 10–21. Määruse artiklis 10 oli sätestatud:

„2.   peatükki kohaldatakse turustusaastatel 2001/02–2005/06.

2.   Põhikogused A-suhkru, B-suhkru, […] tootmiseks on määratud kindlaks artikli 11 lõikes 2.

3.   […] [WTO põllumajanduslepingust] tulenevate ühenduse kohustuste järgimiseks võib ühel või mitmel turustusaastal vähendada kvoodi alusel toodetud suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupite müügitagatisi.

4.   Lõike 3 kohaldamisel kehtestatakse igal turustusaastal enne 1. oktoobrit kvoodiga tagatud kogus tootmis-, impordi-, tarbimis-, ladustus-, ülekande- ja ekspordiülejäägi prognooside põhjal ning artikli 15 lõike 1 punkti d kohase isefinantseerimisega tõenäoliselt kaasneva keskmise kahjumi põhjal. Kui sellistest prognoosidest ilmneb, et kõnealusel turustusaastal on ekspordiülejääk lepingus ette nähtud maksimumkogusest suurem, vähendatakse tagatiskogust tekkinud vahe võrra [...]“.

6

Määruse nr 1260/2001 artikkel 11 määras kindlaks A- ja B-toodangu põhikogused iga liikmesriigi jaoks ning A- ja B-kvoodid tuli seejärel jaotada tootjate vahel. Määruse artiklis 13 oli sätestatud, et C‑suhkrut ei tohi siseturul müüa, vaid see tuleb eksportida töötlemata kujul enne kõnealuse turustusaasta lõppemisele järgnevat 1. jaanuari või sama määruse artikli 14 kohaselt järgmisse turustusaastasse üle kanda.

7

Määruse artikli 14 lõige 1 sätestas:

„Iga ettevõtja võib otsustada A-kvooti ületanud suhkrutoodangu tervikuna või osaliselt üle kanda järgmisesse turustusaastasse nii, et seda käsitletakse kui selle aasta toodangut. Seda otsust ei saa muuta.

Iga ettevõtja võib teha otsuse kanda A- ja B-suhkru toodang, mis pärast artikli 10 lõigete 3, 4, 5 ja 6 kohaldamist on muutunud C-suhkruks, tervenisti või osaliselt üle järgmisesse turustusaastasse kõnealuse turustusaasta toodangu osana. Seda otsust ei saa muuta. [...].“

8

Sama määruse artikkel 15 sätestas:

„1.   Enne iga turustusaasta lõppu registreeritakse:

2.   Ilma et see piiraks artikli 10 lõigete 3, 4, 5 ja 6 kohaldamist, registreeritakse enne 2005/2006. turustusaasta lõppu kumulatiivselt turustusaastate 2001/2002–2005/2006 kohta:

Lõike 1 punktis e osutatud tõenäolist kogukahjumit või tõenäolist kogutulu kohandatakse punktides c ja d osutatud summade vahe põhjal.

3.   Kui lõikes 1 nimetatud ja lõike 2 kohaselt kohandatud registreeritud summad viivad, ilma et see piiraks artikli 18 lõike 1 kohaldamist, tõenäolise kogukahjumini, jagatakse kõnealune kahjum jooksval turustusaastal toodetava A- ja B-suhkru, A- ja B-isoglükoosi ning A- ja B-inuliinisiirupi tõenäolise kogusega. Tulemuseks saadava summa tasuvad tootjad põhitoodangumaksuna nende A- ja B-suhkru, A- ja B-isoglükoosi ning A- ja B-inuliinisiirupi toodangult.

[…]

8.   Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud korras ja need hõlmavad eelkõige:

– […]“

9

Komisjoni 20. veebruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 314/2002, milles sätestatakse suhkrusektori kvoodisüsteemi kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT 2002, L 50, lk 40; ELT eriväljaanne 03/35, lk 190), mida on muudetud komisjoni 27. juuni 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1140/2003 (ELT 2003, L 160,lk 33; ELT eriväljaanne 03/39, lk 172), artikli 6 lõige 4 nägi ette:

„Ühenduses tarbimiseks müüdud kogused, mis tuleb registreerida vastavalt määruse [nr 1260/2001] artikli 15 lõike 1 punktile b ja lõike 2 punktile a, tuleb teha kindlaks, liites valge suhkruna väljendatud artikli 1 lõike 1 punktides a, b, c, ja d osutatud suhkrud ja siirupid ning isoglükoosi ja inuliinisiirupi, mis:

lahutades sellest suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi esimeses lõigus nimetatud, valge suhkruna väljendatud kogused, mis:

Esimese lõigu punktides c ja d ja teise lõigu punktides a ja b osutatud koguste kohta tehakse väljavõte Eurostati andmebaasidest ning need hõlmavad viimast teadaolevate andmetega 12 kuud, kui turustusaasta näitajad on ebatäielikud. […]

[…]“

10

Määrus nr°1260/2001 tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu 20. veebruari 2006 aasta määrusega (EÜ) nr°318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (ELT 2006, L 58, lk 1), mis tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrusega, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT 2007, L 299, lk 1), mis omakorda tunnistati kehtetuks ja asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT 2013, L 347, lk 671).

11

Määruse nr 318/2006 põhjendus 19 oli sõnastatud järgmiselt:

„Tuleks seada sisse tootmismaks, et katta suhkrusektori turgude ühise korraldusega seotud kulusid.“

12

Nimetatud määruse artikli 8 „Suhkru lisakvoot“ lõiked 1 ja 3 nägid ette:

„1.   Iga suhkruettevõtja võib hiljemalt 30. septembriks 2007 taotleda sellelt liikmesriigilt, kus ta on asutatud, suhkru lisakvoodi määramist.

[...]

3.   Kooskõlas lõigetega 1 ja 2 ettevõtjatele määratud lisakvoodid maksustatakse ühekordse summaga, mille suurus on 730 EUR. Maksu kogutakse määratud lisakvoodi tonni kohta.“

13

Nimetatud määruse artikli 16 „Tootmismaks“ lõigetes 1 ja 2 oli sätestatud:

„1.   Alates turustusaastast 2007/2008 maksustatakse suhkrut, isoglükoosi ja inuliinisiirupit tootvate ettevõtjate valduses olevad suhkru-, isoglükoosi- ja inuliinisiirupikvoodid tootmismaksuga.

2.   Kvoodikohasele suhkrule ja kvoodikohasele inuliinisiirupile kehtestatakse tootmismaks 12 eurot tonni kohta. Isoglükoosile kehtestatav tootmismaks moodustab 50% suhkrule kohaldatavast tootmismaksust.“

14

Määruse nr 318/2006 artikli 32 „Eksporditoetuste reguleerimisala“ lõigetes 1 ja 2 oli ette nähtud suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi jaoks eksporditoetuse sisseseadmise võimalus.

15

Nimetatud määruse artikkel 44 „Üleminekumeetmed“ oli sõnastatud järgmiselt:

„Artikli 39 lõikes 2 osutatud korras võib võtta meetmeid, et:

16

Komisjoni 27. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 493/2006, millega kehtestatakse üleminekumeetmed suhkrusektori turgude ühise korralduse reformi raames ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1265/2001 ja (EÜ) nr 314/2002 (ELT 2006, L 89, lk 11), põhjenduses 8 on märgitud:

„2005/2006. turustusaasta toodangumaksude arvutamise, kindlaksmääramise ja tasumise osas tuleb teatavaid komisjoni 20. veebruari 2002. aasta määruse [nr 314/2002] ning komisjoni 29. aprilli 1996. aasta määruse (EÜ) nr 779/96 (millega sätestatakse suhkrusektori teabevahetust käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1785/81 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) [(ELT 1996, L 106, lk 9; ELT eriväljaanne 03/19, lk 37)] sätteid kohaldada ka pärast 30. juunit 2006. Toodangumaksu arvutamise aluseks on korrapäraselt uuendatavad statistilised andmed. Võttes arvesse asjaolu, et tegemist on toodangumaksu suuruse viimase määramisega ajavahemikul, mis algas turustusaastaga 2001/2002 ja lõpeb turustusaastaga 2005/2006, ning et erinevalt varasematest aastatest ei ole võimalik arvutusi uuendatud andmete põhjal kohandada, tuleb pidada otstarbekaks viia toodangumaksu arvutamise ja määramise kuupäev 15. veebruarile 2007, et tagada arvutamise usaldusväärsus ja kasutatavate statistiliste andmete asjakohasus.“

17

Määruse nr°493/2006 artikli 6 kohaselt:

„Määrust [nr 314/2002], nagu seda muudetakse käesoleva määrusega, kohaldatakse 2005/2006. turustusaasta toodangumaksude kindlaksmääramiseks ja tasumiseks, seejuures ka määruse [nr 1260/2001] artikli 15 lõike 2 kohaselt turustusaastate 2001/2002, 2002/2003, 2003/2004 ja 2004/2005 toodangumaksude arvutamise juures tehtavate paranduste puhul.“

18

Määruse nr 493/2006 artikkel 12 on sõnastatud järgmiselt:

„Määrust […] nr 314/2002 muudetakse järgmiselt:

[…]

19

Tootmisaasta toodangumaksud on turustusaasta 2005/2006 kohta kindlaks määratud määruses nr 164/2007. Pärast 8. mai 2008. aasta kohtuotsust Zuckerfabrik Jülich jt (C‑5/06 ja C‑23/06–C‑36/06, EU:C:2008:260) võttis komisjon vastu 3. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr°1193/2009, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1762/2003, (EÜ) nr 1775/2004, (EÜ) nr 1686/2005 ja (EÜ) nr 164/2007 ning millega määratakse kindlaks turustusaastatel 2002/2003, 2003/2004, 2004/2005 ja 2005/2006 kehtivad toodangumaksud suhkrusektoris (ELT 2009, L 321, lk 1). Kuna Euroopa Kohus tunnistas määruse nr°1193/2009 27. septembri 2012. aasta kohtuotsusega Zuckerfabrik Jülich jt (C‑113/10, C‑147/10 ja C‑234/10, EU:C:2012:591) tühiseks, võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu 2. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1360/2013, millega kehtestatakse suhkrusektori toodangumaksud turustusaastateks 2001/2002, 2002/2003, 2003/2004, 2004/2005, 2005/2006, turustusaastate 2001/2002 ja 2004/2005 suhtes kehtestatava lisamaksu arvutamiseks vajalik koefitsient ning summa, mille suhkrutootjad peavad maksma suhkrupeedimüüjatele maksu maksimumsumma ja tasutava maksusumma vahe tõttu turustusaastate 2002/2003, 2003/2004 ja 2005/2006 eest (ELT 2013, L 343, lk 2).

20

Komisjoni 28. juuni 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 958/2006, mis käsitleb alalist pakkumismenetlust valge suhkru eksporditoetuste kindlaksmääramiseks 2006/2007. turustusaastaks (ELT 2006, L 175, lk 49), alustati sellist pakkumismenetlust.

21

Uus pakkumismenetlus korraldati pärast seda, kui oli vastu võetud komisjoni 27. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 900/2007, mis käsitleb alalist pakkumismenetlust valge suhkru eksporditoetuste kindlaksmääramiseks 2007/2008. turustusaastaks (ELT 2007, L 196, lk 26).

22

Määruse nr 1360/2013 artikli 3 teise lõigu alusel on selle määruse lisa punktis 1 ette nähtud turustusaasta 2005/2006 eest tasutavad toodangumaksud suhkrusektoris kuulutatud kohaldatavaks alates 23. veebruarist 2007 ehk samast kuupäevast, kui vastavalt määruse nr 164/2007 artiklile 2 pidi hakkama kohaldama viimati nimetatud määruses ette nähtud makse.

23

Saint Louis Sucre on Prantsusmaal asuv suhkrutootja, kes kuulus põhikohtuasjas käsitletavate asjaolude toimumise ajal määrusega nr 1260/2001 kehtestatud suhkrusektori turgude ühise korralduse kohaldamisalasse ja oli seetõttu kohustatud maksma toodangumakse vastavalt nimetatud määrusele.

24

Leides, et tal ei oleks tulnud maksta turustusaasta 2005/2006 eest makseid suhkru eksporditoetuste rahastamiseks suhkruvarude eest, mis olid eksportimata neid makse ja toetusi reguleeriva ühise turukorralduse kehtivuse lõpukuupäeval, see tähendab 30. juunil 2006, esitas äriühing Saint Louis Sucre 28. detsembril 2008 vaide, nõudes 158982544 euro suuruse summa tagastamist.

25

Kuna Direction générale des douanes et droits indirects jättis 30. septembri 2009. aasta otsusega vaide rahuldamata, esitas Saint Louis Sucre Tribunal de grande instance de Nanterre’ile (Prantsusmaa) (Nanterre’i esimese astme kohus, Prantsusmaa) kaebuse selle otsuse tühistamiseks.

26

Kohtuasi eemaldati poolte taotlusel 6. septembril 2010 Tribunal de grande instance de Nanterre’i (Nanterre’i esimese astme kohus) kohturegistrist seniks, kuni Euroopa Kohus teeb otsuse küsimuse kohta, mis käsitleb määruse nr 1193/2009 kehtivust. Kui Euroopa Kohus oli 27. septembri 2012. aasta otsusega Zuckerfabrik Jülich jt (C‑113/10, C‑147/10 ja C‑234/10, EU:C:2012:591) selle määruse kehtetuks tunnistanud, võttis nõukogu vastu määruse nr 1360/2013. Pärast viimati nimetatud määruse vastuvõtmist taastati asi kohturegistris.

27

Saint Louis Sucre väidab, et kuigi määrus nr 1360/2013 võimaldab arvutada nõutud tagasimaksete summat, jääb endiselt alles küsimus ladustatud, kuid määrusega nr 1260/2001 loodud ja määrusega nr 318/2006 lõpetatud ühtse turukorralduse tootmismaksude mehhanismi lõpus eksportimata suhkrut puudutavate maksude tagastamise kohta. Seega ei ole viimati nimetatud määrusega sisse viidud uus ühtne suhkrusektori turukorraldus enam näinud ette toodangumakse ekspordi isefinantseerimiseks, mistõttu üht osa tasutud maksudest ei kasutatud. ekspordi rahastamiseks, vaid see rikastas Euroopa Liitu. Väites, et 30. juunil 2006 ladustas liit kokku 5669000 tonni kvoodisuhkrut, mida arvestati eksporditava ja samas eksportimata ülejäägina, ja selleks kuupäevaks ei olnud makstud nende koguste eest ühtegi toetust, leiab Saint Louis Sucre, et tema tagasimaksmise nõue on põhjendatud.

28

Neil asjaoludel otsustas Tribunal de grande instance de Nanterre (Nanterre’i esimese astme kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

29

Prantsuse valitsus väidab alustuseks, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused on ilmselgelt vastuvõetamatud järgmistel põhjustel.

30

Esiteks ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus eelotsusetaotlust põhjendanud ja on piirdunud üksnes liidu õigusakti tõlgendamisvajaduse sedastamisega. Kohus on tegelikult üksnes piirdunud põhikohtuasja kaebaja välja pakutud küsimuste Euroopa Kohtule esitamisega.

31

Teiseks ei võimalda eelotsusetaotluse esitanud kohtu kindlaks tehtud tehiolud otsustada, kas küsimused on põhikohtuasja lahendamiseks vajalikud.

32

Samas on selge, et pärast Euroopa Kohtu 8. mai 2008. aasta otsust Zuckerfabrik Jülich jt (C‑5/06 ja C‑23/06–C‑36/06, EU:C:2008:260) ja 27. septembri 2012 aasta otsust Zuckerfabrick Jülich jt (C‑113/10, C‑147/10 ja C‑234/10, EU:C:2012:591) ning 6. oktoobri 2008. aasta kohtumäärust SAFBA (C‑175/07–C‑184/07, EU:C:2008:543), millega tunnistati kehtetuks komisjoni määrused, mille alusel siseriiklikud asutused olid suhkrutootjaid tootmismaksuga maksustanud, olid komisjon, võttes vastu määruse nr 1193/2009, ja siis nõukogu, võttes vastu määruse nr°1360/2013, võtnud meetmeid nende kohtuotsuste ja kohtumääruse täitmiseks. Siiski maksti määrusel nr 1360/2013 põhinevad hüvitised suhkrutootjate kasuks välja alles 2015. aasta aprillis ehk pärast käeoleva eelotsusetaotluse esitamist22. jaanuaril 2015. Seetõttu ei saanud eelotsusetaotluse esitanud kohus teha järeldusi, millised tagajärjed toob hüvitamine kaasa tema menetluses olevas asjas ja eriti ei saanud ta kindlaks teha, kas hüvitamise tagajärjeks oleks olnud kaebuse eseme äralangemine.

33

Kolmandaks ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus andnud selgitusi, miks ta on seadnud kahtluse alla määruse nr 164/2007 kehtivuse, ega selle määruse seose kohta põhikohtuasjaga.

34

Seoses sellega tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt eeldatakse, et liidu õiguse tõlgendamist puudutavad küsimused, mis siseriiklik kohus on esitanud õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on määratlenud omal vastutusel ja mille paikapidavuse kontrollimine ei ole Euroopa Kohtu ülesanne, on asjakohased. Liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotluse saab Euroopa Kohus jätta läbi vaatamata vaid siis, kui on ilmne, et liidu õigusnormi tõlgendamine, mida siseriiklik kohus palub, ei ole mingil viisil seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, või ka juhul, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (kohtuotsus, 11.11.2015, Pujante Rivera, C‑422/14, EU:C:2015:743, punkt 20 ja seal viidatud kohtupraktika).

35

Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest selgelt, et eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib Euroopa Kohtult määruse nr 1260/2001 artikli 15 lõigete 2 ja 8 tõlgendamise ning kui see osutub vajalikuks, ka määruse nr 164/2007 kehtivuse kohta, et otsustada, kas pädevate siseriiklike ametiasutuste keeldumine hüvitada Saint Louis Sucre’ile toodangumaksud, mis ta tasus kvoodikohase suhkrukoguse eest, mis oli 30. juunil 2006 veel laovarudes, on õiguspärane, kui määrusega nr 318/2006 ei pikendatud toodangumaksude süsteemi pärast nimetatud kuupäeva.

36

Mis puutub konkreetselt neljandasse eelotsuse küsimusse määruse nr 164/2007 kehtivuse kohta, siis on Saint Louis Sucre oma kirjalikes seisukohtades väitnud, et see määrus on kehtetu, samas kui Belgia valitsus peab seda kehtivaks ja komisjon on väitnud, et sellele küsimusele ei ole vaja vastata, sest Euroopa Kohus on selle määruse oma 27. septembri 2012. aasta otsusega Zuckerfabrik Jülich jt (C‑113/10, C‑147/10 ja C‑234/10, EU:C:2012:591) kehtetuks tunnistanud. Seejärel märkisid Belgia valitsus ja komisjon vastuseks Euroopa Kohtu kirjalikule küsimusele, et Euroopa Kohus peaks tõlgendama neljandat küsimust nii, et see puudutab määruse nr 1360/2013 kehtivust. Prantsuse valitsus asus samale seisukohale minetamata sealjuures oma üldisemat seisukohta, et käesolev eelotsusetaotlus on vastuvõetamatu. Saint Louis Sucre’i vastus oli samasuunaline, kuid reservatsiooniga, et kui viimati nimetatud määrus tunnistatakse kehtetuks, ei mõjuta see hüvitisi, mis selle kohaselt tootjatele välja on makstud.

37

Siinjuures on kohane meenutada, et nagu nähtub ka käesoleva kohtuotsuse punktist 22, asendab määrus 1360/2013 selles, mis puutub suhkrusektori toodangumaksudesse 2005/2006. turustusaastal, tagasiulatuvalt alates 23. veebruarist 2007 määruse nr 164/2007.

38

Seetõttu tuleb neljandat küsimust mõista määruse nr 1360/2013 kehtivust puudutavana.

39

Eeltoodust tuleneb, et eelotsusetaotlus on tervikuna vastuvõetav.

40

Esimese küsimusega pärib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt, kas määruse nr 1260/2001 artikli 15 lõikeid 2 ja 8 tuleb tõlgendada nii, et need annavad suhkrutootjale õiguse saada tagasi toodangumaksud, mis on tasutud A- ja B-kvoodi alusel toodetud suhkru eest, mis oli 30. juunil 2006 veel laovarudes, kuna määrus nr 318/2006 ei pikendanud toodangumaksude süsteemi pärast nimetatud kuupäeva.

41

Esimene küsimus pärineb Saint Louis Sucre’i nõudest, millega sisuliselt taotletakse 2005/2006 turustusaasta toodangumaksude ümberarvutamist põhjendusel, et A- ja B-kvoodi alusel toodetud suhkrukogused, mis selle turustusaasta lõpuks veel ühenduses olid, ei ole põhjustanud nende müügiga seotud kulusid.

42

Siinkohal tuleb meelde tuletada, et määruse nr 1260/2001 artikli 15 lõike 2 punkt a nägi ette, et enne 2005/2006. turustusaasta lõppu registreeritakse kumulatiivselt turustusaastate 2001/2002–2005/2006 kohta eksporditav ülejääk, mis on kehtestatud esiteks A- ja B-suhkru, A- ja B-isoglükoosi ning A- ja B-inuliinisiirupi lõpliku toodangu põhjal ning teiseks ühendusesiseseks tarbimiseks müüdud lõplike suhkru-, isoglükoosi- ja inuliinisiirupikoguste põhjal.

43

Vastavalt määruse nr 314/2002, mida on muudetud määrusega nr 1140/2003, artikli 6 lõikele 4 määratakse eksporditava ülejäägi arvutamiseks ühendusesiseseks tarbimiseks müüdud suhkru-, isoglükoosi- ja inuliinisiirupikogused nende toiduainete kokkuliidetud koguse põhjal, mis on laos turustusaasta alguses, toodetud A- ja B-kvoodi alusel, imporditud töötlemata kujul ning sisalduvad imporditud töödeldud toodetes, lahutades sellest samade toiduainete kogused, mis on eksporditud töötlemata kujul, sisalduvad eksporditud töödeldud toodetes, on laos turustusaasta lõpus või on saanud tootmistoetuse sertifikaadi.

44

Seega oleks 2005/2006 turustusaasta lõpuks veel laovarudes oleva suhkru-, isoglükoosi- ja inuliinisiirupikoguse väljajätmine 2001/2002 kuni 2005/2006. turustusaastate eksporditava koguse väljaarvutamisel, vastuolus nii määruse nr 314/2003, mida on muudetud määrusega nr 1140/2003, artikli 6 lõikega 4, mis näeb sõnaselgelt ette laovarudes olevate koguste arvessevõtmise, kui ka määruse nr 1260/2001 artikli 15 lõike 2 punktiga a, mis samuti osutab eksporditavale, mitte eksporditud ülejäägile, mis hõlmab vältimatult – nagu ilmneb ka nimetatud määruse põhjendusest 15 – kõiki turustusaasta lõpuks turul olevaid koguseid, ka laovarusid.

45

Veelgi enam, nagu märgib ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 77, tähendab see, et ka pärast määruse nr 1260/2001 artikli 15 lõikes 2 ja 3 ette nähtud korrigeerimist 2001/2002–2005/2006. turundusaastate osas viidatakse „tõenäolisele“ kogukahjumile, seda, et see kahjum ei pruugi veel olla täielikult tekkinud. Lisaks on Euroopa Kohus otsustanud, et tõenäolise kogukahjumi arvutamise meetodi eesmärk on igal juhul määrata ettenägevalt ja konventsionaalselt kindlaks kahjum, mis on tingitud tarbimist ületava ühenduse toodangu müügist (kohtuotsus, 8.5.2008, Zuckerfabrik Jülich jt, C‑5/06 ja C‑23/06–C‑36/06, EU:C:2008:260, punkt 43).

46

Peale selle on oluline rõhutada, nagu ka kohtujurist on oma ettepaneku punktis 82 märkinud, et määrusega nr 318/2006 sisse viidud suhkruturu ühise korralduse reform oli küll laiahaardeline, kuid ei lõpetanud eksporditoetuste süsteemi, nagu nähtub ka selle määruse artikli 32 lõigetest 1 ja 2.

47

Niisiis oli kattuvus määrusega nr 1260/2001 turustusaastateks 2001/2002 kuni 2005/2006 loodud ühise turukorralduse ja määrusega nr 318/2006 alates 2006/2007. turundusaastast reformitud sama ühise turukorralduse vahel.

48

Määrusega nr 958/2006 algatati alaline pakkumismenetlus valge suhkru eksporditoetuste kindlaksmääramiseks turustusaastaks 2006/2007.

49

Seetõttu ei lõppenud tootjate võimalus saada laos oleva suhkru eksportimisel toetust turustusaasta 2005/2006 viimasel päeval.

50

Lõpuks tuleb märkida, et määruse nr 318/2006 artikli 16 lõige 1 seadis alles 2007/2008 turustusaastast sisse tootmismaksu, mille eesmärk oli muuseas selle määruse põhjenduse 19 kohaselt katta suhkrusektori turgude ühise korraldusega seotud kulusid, mitte täies ulatuses rahastada – nagu määruses nr 1260/2001 ette nähtud toodangumaksude puhul – tarbimist ületava ühenduse toodangu müügikulusid.

51

Antud juhul tuleb meenutada, et määruse nr 900/2007 alusel algatati alaline pakkumismenetlus valge suhkru eksporditoetuste kindlaksmääramiseks kuni 2007/2008. turustusaasta lõpuni.

52

Selles olukorras ja võttes arvesse asjaolu, et liidu seadusandjal on põllumajanduse valdkonnas lai kaalutlusõigus, mis vastab temale ELTL artiklitega 40–43 pandud poliitilisele vastutusele, ja järelikult peab kohtulik kontroll piirduma selle kontrollimisega, ega kõnealuse meetme puhul ei esine ilmselget viga või võimu kuritarvitamist või ega kõnealune ametivõim ei ole ilmselgelt oma kaalutlusõiguse piire ületanud (kohtuotsus, 14.3.2013, Agrargenossenschaft Neuzelle, C‑545/11, EU:C:2013:169, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika), ei nähtu, et nõukogu oleks teinud ilmselge vea või ületanud oma kaalutlusõiguse piire, nähes ette, et turustusaasta 2005/2006 puhul võetakse arvesse eksporditav ülejääk, mis sisaldab tingimata ka turustusaasta lõpuks laos olevaid varusid.

53

Mis puutub Saint Louis Sucre’i kohtuistungil esitatud argumenti, mille kohaselt turustusaasta 2006/2007 raames kokku lepitud eksporditoetused rahastati summadest, mis tekkisid täiendavatest suhkrukvootidest, mis eraldati suhkrutootjatele selle turustusaasta jooksul vastavalt määruse nr 318/2006 artiklile 8, siis on selge, et tegemist oli vabatahtliku kvoodijaotusega, mis toimus ettevõtjate endi taotlusel ja et igal juhul ükski toimikus leiduv dokument ei viita sellele, et neid summasid oleks kasutatud mitte täiendavate kvootidega seotud kulude katmiseks, vaid eksporditoetuste rahastamiseks.

54

Eeltoodut arvesse võttes tuleb esimesele küsimusele vastata, et määruse nr 1260/2001 artikli 15 lõikeid 2 ja 8 tuleb tõlgendada nii, et need ei anna suhkrutootjale õigust saada tagasi 30. juunil 2006. aastal laos olnud A- ja B-kvoodi alusel toodetud suhkrukoguste eest tasutud toodangumakse, kuna määrusega nr 318/2006 ei pikendatud toodangumaksude süsteemi pärast nimetatud kuupäeva.

55

Arvestades esimesele küsimusele antud vastust, ei ole teisele ja kolmandale küsimusele vaja vastata.

56

Esimesele küsimusele antud vastust arvesse võttes ei esine ühtki asjaolu, mis võiks mõjutada määruse nr 1360/2013 kehtivust.

57

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab: